2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad b) TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused
Erinevus: SKP on kindla territooriumi kogumaksumus ja RKP on riigi kodanike või ettevõtete kogumaksumus. Riigieelarve-riigi rahaline plaan, tulude ja kulude eelarve, koostatakse 1 aastaks Tulud-riigi oodatavad maksus Kulud-riigieelarvelised kulutused Tasakaal-tulud ja kulud on enam vähem tasakaalus Ülejääk -tulud on kuludest ülekaalus Defitsiit- kulutusi on rohkem kui tulusi Lisaeelarve- aasta keskel tehakse lisaeelarve, et teada kuidas edasi käituda Arvestatakse majandusolukorda, eelnevaid aastaid, rahvusvahelisi olusi. Valitsus - Parlament - President Koostab riigieelarve Tutvustab rahandusminister Kinnitab eelarve - läheb valitsusele Iga ministeerium teeb komisjonid vaatavad üle täitmiseks
aastased. Hõivatud noor- tööl käiv noor. Konsensus on läbirääkimised, kus kõik osapooled on rahul. Kompromiss on läbirääkimised, kus mõlemad osapooled on küll rahul, kuid mõlemad teevad järelandmisi. MAKSUD: Selle aasta ennustatavad tulud on 8.84 mlrd ja ennustatavad kulud on 8,9 mlrd. Valituse reserfondi pannakse lisaraha mustadeks päevadeks. Lisaeelarve- kui poole eelarve aasta pealt selgub, et raha on riigile oluliselt rohkem või oluliselt vähem, tehakse lisaeelarve. (Positiivne -ja negatiivne lisaeelarve) Maksustamise eesmärgid: 1. Saada riigi- ja omavalitsuse eelarvesse raha. 2. Mõjutada teatud kaupade või teenuste tarbimist. (aktsiis) 3. Suurendada võrdsust ühiskonnas. Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks (parkimistasu, loomapidamismaks, reklaamimaks) Riiklikud maksud jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud võetakse sissetulekust. (lotovõit, honorarid, palk, pension)
kanda järmisse aastasse 60. Riigieelarve menetlus Eelarve menetlus on eelarve eelnõu, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess. Menetlus kestab ca 2 aastat. 61. Milline asutus korraldab riigieelarve täitmist Eestis? Riigieelarve täitmist Eestis korraldab rahandusministeerimi eelarve osakond. Tulud laekuvad Maksu- ja Tolliameti riigieelarveliste kontode kaudu. 62. Riigieelarve muutmise seadus ja lisaeelarve § 42. Riigieelarve muutmine (1) Riigieelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. (2) Riigieelarve muutmise seaduse eelnôu koostab Rahandusministerium; (3) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras. § 43. Riigieelarve kulusid suurendava või tulusid vähendava seaduse eelnõu
Hamburger, tossud, kinopilet Mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio 6.Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedeftsiit- planeeritud kulud ületavad tulusid. Riigikogus 3ndal hääletusel. Kui tulud/kulud on prognoositust erinevad, siis tehakse lisaeelarve. 7.Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. Riigi pealmine sissetuleku allikas. Proportsionaalne- ei karista suurema sissetuleku saajaid kõrgemate maksudega, kõrge sissetuleku nimel on tehtud ka rohkem tööd. Seega peaks maksudeks koguma kõikidelt proportsionaalse osa tulust- 26% Progresseeruv rikkamad inimesed peaks ühisteks vajadusteks rohkem panustama. Koos tulu kasvuga
6. Riigieelarve: tulud ja kulud- on rahaline plaan laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta. Koostamine- aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusliku arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Tasakaal- Et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel. Eelarve defitsiit- eelarve puudujääk- riik kulutab rohkem raha kui teenib. Võib põhjustada erasektori investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja isegi majanduslangust. Ülejääk- valitsus koostab positiivse lisaeelarve. Lisaeelarve- Selles näidatakse samuti tulud ja kulud mille arvelt rohkem raha laekus ja millele seda kulutatakse. 7. MAKSUD: maksustamise eesmärgid- maksude põhieesmärk on raha kogumine avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Tulenevad avaliku sektori (riigi)ülesannetest. Riigi maksusüsteem- moodustavad kehtivad riiklikud ja kohalikud maksud ning nendes tekkivad maksusuhted. Maksude kehtestamine- õigus on riigil ja kohalikel omavalitsustel. 8
Kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõju. ( RIHO & SIGALA NÄIDE ) 17) Ühishüvis- Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta, ning seda tarbib enamik inimesi tasuta. Näiteks: mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio, linnapark, julgeolek, korrakaitse. 18) Eelarve- Eelarve on rahaline plaan ehk eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. 19) Lisaeelarve- Kui on eelarve ülejääk, siis tehakse lisaeelarve. Lisaeelarves näidatakse samuti kulud ja tulud. 20) Proportsionaalne maksumäär- Proportsionaalne maksumäär on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga. 21) Astmeline tulumaks- Astmeline tulumaks on maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. 22) Tulumaks- Tulumaks on füüsikaliste isikute sissetulekult võetav maks. Võib olla nii riiklik, kui kohalik maks.
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
1.Tavamajandus-toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega.Enamiku toodangust tarbib erimaks mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud.Tollimaks- kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu.Tänapäeval levib tavamajandus kogub riiki sisse ja vaäljaveetavalt kaubalt.) arengumaades-aafrika ja aasia vaesemates piirkondades. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks.Sellest laekunud tulu tohib ainult kasutada määratud Plaani-ehk käsumajandus-iseloomulik Nõukogude liidule ja teistele diktatuuririikidele.Poliitikud otstarbeks.33.5% sekkusid suvaliselt mis tõi ainult kahju. 5.Omahind-kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Turumajandus-inimesel on vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid.Otsustatakse mida, kuidas, ja Turuhind-hind, mille...
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1. Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? 2. Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. 3. Konkurents: mis see on, liigid? 4. Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? 5. Erahüvis ja ühishüvis. 6. Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. 7. Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8. Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. 1. Tavamajandus on algeline, toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega. Toodang tarbitakse kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Leidub Aafrika ja Aasia piirkondades.
1.) Turumajanduse tunnused. -määrab konkurents -hinna kujundab turg -kaupade ja teenuste valik on lai -tarvimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest -mirmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.) Käsumajanduse tunnused. -määrab plaan -hinna kehtestab valitsus -kaupade ja teenuste valik on väike või puudub -tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist -valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted 3.) Tavamajandus toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega 4.) Segamajandus majandussüsteem,kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust 5.) Mida vajab majandus funktsioneerimiseks? loodusvara, maad, kapitali, tööjõudu 6.) Missugused on peamised turumajandusega seonduvad mõisted? nõudmine, pakkumine, hind, konkurents 7.) Konkurent - konkurenti liigid. olukord,kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad e konkureerivad. liigid:täielik, piiratud, monopol 8.) Kuidas sekkub riik ma...
Majandus Majandus on protsess, kus midagi toodetakse ja seda toodangut/teenust tarbitakse. Privatiseerimine (erastamine) on riigi või KOV vara müümine erakätesse. Avatud majandus on majanduspoliitika, kus riik keeltub kaitsetollidest. Transiitkaubandus on kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Allhanketöö on mingi toote osa valmistamine teisele firmale tasu eest. Peamised tööstusharud: masina- ja elektroonikatööstus, toiduaine-, puidu-, tekstiilitööstus. Edukad on oldud IT-valdkonnas nt Skype, e-riik, e-kool. Eesti suurim probleem on negatiivne väliskaubanduse bilanss. 90. algul läks Eesti plaanimajanduselt turumajandusele üle. Siirdemajandus. Oli 2 valikut: 1) jääda seotuks idaturuga 2) liitumine läänemajandussüsteemiga Venemaa kehtestas Eesti kaupadele topelt tollid. Raskeimas olukorras oli põllumajandus. Paljud jäid töötuks. ...
suremus väheneb muutub ka iive positiivsemaks. Riigikogu menetleb riigieelarve seaduse eelnõu, teeb vajadusel muudatusi ning võtab riigieelarve vastu seadusena, mis jõustub järgmise eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. Riigieelarvet on võimalik eelarveaasta kestel Vabariigi Valitsuse ettepanekul muuta või täiendada (kulude kogumahu suurenemisel või vähenemisel) lisaeelarvega Vabariigi Valitsusele antud täiendavate volituste alusel. Lisaeelarve esitavade põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Eelarveprojektide koostamise ja esitamise tingimused kehtestab rahandusminister vastava määrusega.
Riigi sekkumine majandusse & riigieelarve 1. Riigi sekkumine majandusse, miks & kuidas ? Riik Majanduslik sekkumine Sotsiaalne sekkumine Miks ? tõhustada turu toimetulekut hoolitsema keskkonna suurendada konkurentsi puhtuse ja targa tarbimise arendada ettevõtlust eest tasakaalustada nõudmised leevendada töö puudust ja pakkumised kohustus aidata nõrgematel leevendada tööjõu puudust ühiskonna liikmetel toime tulla Kuidas ? maksupoliitika kehtestab ohutusnõudeid ...
Õiguskantsleri seaduse kohaselt kuulub õiguskantsleri pädevusse igasuguste seaduste Põhiseadusele või seadusele vastavuse kontrollimine. Justiitsministri arvamuse kohaselt tuleb õiguskantsleri taotlus jätta rahuldamata, sest õiguskantsler ei ole pädev teostama järelevalvet seaduse «Riigi 1999.aasta lisaeelarve» üle. Õiguskantsleri poolt põhiseaduslikkuse järelevalve korras vaidlustatud lisaeelarve kirjeid ja nimetatud seaduse § 4 tuleb mõista kui seadust üksnes formaalses mõttes. Õiguskantsleril ei ole pädevust järelevalveks selliste seaduste üle, sest tulenevalt Põhiseaduse §139 lg-st 1 teostab ta järelevalvet üksnes õigustloovate aktide üle. Riigikohtu üldkogu märgib, et Eesti kehtiv õigus ei erista seadust materiaalses ja formaalses mõttes. Riigikohtu üldkogu leiab, et seadus «Riigi 1999. aasta lisaeelarve» on seaduse «1999
2. kehtestab makse või annab subsiidiume (rahalisi toetusi), 3. tegeleb ise ettevõtlusega, makstes palku ja toetusi, 4. pakub ühishüvesid Ühishüved- Ühishüved on need kaubad ja teenused, mis on loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale ilma turu vahenduseta (näiteks: ühistransport, haridus, tervishoid, ETV jm). 3. Riigieelarve: tulud, kulud, koostamine, tasakaal, eelarve defitsiit ja ülejääk, lisaeelarve, · MAKSUD: maksustamise eesmärgid, riigi maksusüsteem, maksude kehtestamine- Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, et täita oma ülesandeid. · Maksude maksmine on kohustuslik, maksudest kõrvalehoidmine on seadusega karistatav. · Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. · Maksude kehtestamise õigus on riigil ja kohalikel omavalitsustel. 4
Kui need on arvatavalt teada, hakatakse raha jagama erinevatele ministeeriumitele, ministeeriumid omakorda jagavad oma allasutustele. Riigi tuludest peab jaguma kõigile neile, kes saavad lastetoetusi, pensione, riigiasutustest palka. Samuti peab jaguma ka raha erinevate asutuste majanduskuludeks. Kuna eelarve koostataksese arvatavate tulude kohta, siis maksude laekudes võib selguda, et eelarvesse oli planeeritud laekumisi rohkem, kui reaalselt neid on, koostab riik lisaeelarve, et viia laekumised ja väljaminekud tasakaalu. Seda on vaja selleks, et aasta lõpus oleks võimalik samuti väljamakseid sooritada. Vastasel juhul oleks aasta lõpus valus avastus, et raha on otsas, ning näiteks inimesed jääks palgata, lastetoetused ja pensionid väljamaksmata. Oma eelarve võiks teha ka iga õpilane, et vanemate taskurahast jaguks koguks kuuks, ning ei peaks olema osa kuust ilma rahata või vanematelt kogu aeg juurde painama.
sai kulutada täpselt nii palju, kui oli tulusid. Tervisevaldkonnale läks 2005. aasta eelarvest 7,3 miljardit krooni. Tänu soodsale majandusolukorrale märgiti ära maksutulude prognoositust parema laekumise põhjusena maksumaksjate maksudistsipliini paranemine ja maksuhalduri hea töö, mille tulemusena oli vähenenud ümbrikupalgad. Lisaeelarve tulude maht oli 2 miljardit 159 miljonit krooni. Kulude maht 1, 893 miljardit. Seega lisaeelarve ülejääk oli 266 miljonit krooni. Lisaeelarve sai võimalikuks tänu väga tugevale majanduskasvule, maksumaksja seaduskuulekusele ja maksu- ja tolliameti töö paranemisele. 9 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL
eelarvepoliitikaks.Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast:maksu-ja kulupoliitika Maksupoliitika-riigi tulupoliitka,mis määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika-tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada Eelarvedefitsiit-olukord,kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele,siis laekub rohkem maksuraha- niisuguses olukorras koostab valitsus lisaeelarve. Majanduslik aspekt-pakub rohkem ühishüviseid,maksta enam toetusi abivajajatele Sotsiaalne aspekt-maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Kohalikud maksud eestis: isikumaks,kohalik(täiendav)tulumaks,müügimaks,paadimaks,mootorsõidukimaks,looma- pidamismaks,lõbustusmaks,reklaami-ja kuulutustemaks,teede ja tänavate sulgemise maks Makskoormus-kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust(skp)
Kordamisküsimused ühiskonnaõpetuse kontrolltööks. Õpik § 4.4.-4.6. 1. Mis on riigieelarve? Rahaline plaan eelarve jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta 2.Mis on Eesti riigieelarve peamised tulud ja kulud? tulud- maksud kulud- rahva elatusjärje edendamine, sotsiaalne kaitse, haridus, tervishoid 3.Kuidas koostatakse riigieelarve? koostab valitsus, võtab vastu riigikogu.laekumisi pole teada,tegemist on hinnanguga,aluseks on eelmise aasta e.a 4.Mis on riigieelarve koostamisel aluseks? eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid 5.Miks on oluline riigieelarve tasakaal? sest muidu tekib eelarve puudujääk, ja võlad 6.Mis on eelarvedefitsiit? olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud 7.Millised on eelarvedefitsiiidi kasutamise peamised põhjused? majanduskriis ja reformi elluviimine 8.Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? võetakse laenu, ...
ja kaitse ning sellele juurdepääsu korraldamine. Rahvusarhiiv täidab järgmisi «Arhiiviseaduses» sätestatud ülesandeid: 1. osaleb arhiivinduse arengu kavandamises; 2. osaleb arhiivindust ja asjaajamist reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamises ja nende kooskõlastamises; 3. korraldab arhiivijärelevalvet; 4. on «Arhiiviregistri» volitatud töötleja; 5. vaatab läbi riigi arhiivide aastaeelarve eelnõud ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud ning esitab nende alusel koostatud Rahvusarhiivi aastaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikantseleile; 6. tegeleb arhiivinduse teaduslike ja metoodiliste küsimustega; 7. korraldab arhiivindusalast täiendõpet; 8. annab arvamuse arhiivindusalaste koolituskavade kohta; 9. korraldab arhivaaride kutseeksameid ja väljastab kutsetunnistusi; 10. korraldab arhivaalide ja neid käsitlevate trükiste avaldamist. 11
Eelarvestamine Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Eelarvestamise protsess 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad hinnata eelarvestamise vajalikkust ettevõttes; ·tead eelarvetele esitatavaid üldiseid nõudeid; ·tead eelarvete liike; ·tead, kuidas toimub pidev eelarvestamine; ·oskad nimetada eelarve koostamise etappe; ·oskad eristada eelarve kujundamise meetodeid; ·oskad koostada etteantud näitajate põhjal rahakäibe, kasumiplaani ja bilansi prognoosi. 2 Eelarvestamise protsess Ettevõtte eesmärgid: ·ettevõtte väärtuse suurendamine; ·turuosa suurendamine; ·kasumi maksimeerimine; ·klientidele väärtuse loomine, teistest parema toodangu valmistamine. Ettevõtte eesmärkide saavutamise juures on oluline osa plaanimisel. Plaanimine hõlmab: ·prognoosimist; ·erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui); ·eelarvestamist. Finantsplaanimine kuulub tippjuhtkonna tegevusalasse ja toetub et...
8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Riigieelarve on oluline, kuna näitab, milleks riik raha kogub ja kulutab. Eelarve kaudu toimib kogu riigielu korraldamine. Parandab riigi ja rahva heaolu. Eelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel. Eelarvedefitsiiti kasutatakse, kui tulud on väiksemad kui kulud. Puudujääk kaetakse laenude või reservide arvelt. Või negatiivse lisaeelarvega. Kui tekib raha ülejääk tehakse positiivne lisaeelarve. Eelarve olulisemad kulud on sotsiaalhooldus, tervisehoid ja haridus. Olulisemad tuluallikad on sotsiaalmaks, käibemaks ja mittemaksulised tulud. Eelarvepoliitika: Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja milleks riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, millele kulutatakse. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKP-st)
1) Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. 2) Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaaluküsimustega; millele kulutatakse. Miks peaks riigieelarve olema tasakaalus? Et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel. Millised on eelarve defitsiidi kasutamise peamised põhjused? Tuleb sisse viia olulisi muutusi, mis nõuavad lisakulutusi. Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? Laenude või reservide abil. Eelarve ülejäägi puhul koostab valitsus positiivse lisaeelarve. Lisaeelarves näidatakse samuti tulud ja kulud mille arvelt rohkem raha laekus ja millele seda kulutatakse. 7. Maksud. MAKSUKOORMUS kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust. MAKSUMÄÄR protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii
arengukavadega; 4) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 5) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 6) valmistab ette ministeeriumi valitsemisala aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 7) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid, välja arvatud lepingud, mida sõlmib minister; 3. Asekantsler Asekantsleri ülesandeid on 16: näiteks 1) koordineerib oma pädevusse kuuluvates valdkondades riigisiseste ja Euroopa Liidu strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude ning muude dokumentide koostamist ja
riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning teostab teavitustegevust maakonnas;14) esitab VVle regionaalministri teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse kaudu ettepanekud maavalitsuse kulude ja tulude eelarve eelnõu üle; ning vajadusel lisaeelarve eelnõu kohta, valvab eelarve 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul otstarbeka täitmise järele, tagab EL poolt eraldatud vahendite, ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide abi ja toetuste ning muu välisabi sihipärase peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid; 6) nimetab kasutamise;15) kinnitab ja muudab maavalitsuse haldamisel
4. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Tootmisressurss loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõud...
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , ha...
Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja ...
detsembril.Seda perioodi nimetatakse rahandusaastaks, kuna tulud ja kulud on just selleks perioodiks planeeritud.Eelarvepoliitika moodustavad eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused.Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada.Eelarvedefitsiidiks nimetatakse olukorda, kus planeeritud kulud ületavad tulusid.Eelarve ülejäägi korral koostab valitsus lisaeelarve.Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina SKP-st nimetatakse maksukoormuseks.Maksumäär tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab.Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.Proportsionaalne maksusüsteem maksusüsteem, milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast.Astmeline maksusüsteem maksusüsteem, milles maksumäär sõltub
Tootmisressursid Tootmisressursse on neli liiki loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Majanduse põhiküsimused Majadnuse põhiküsimused on: mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Majandsuküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti õeldes tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja ka üks või teine majandussüsteem. Tänapäeva maailmas eksisteerib kolme tüüpi majandussüsteeme tavamajandus, käsu ehk plaanimajandus ning turumajandus. Majandussüsteemid ja nende võrdlused TAVAMAJANDUS kõige algelisem, toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbib kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu. Tänapäeval on see Aanfrika ja Aasia vaesemates piirkondades. PLAANI ehk KÄSUMAJANDUS iseloomulik dikatuuririikide...
kui hakkama ei saa, peab laiali minema. Puudujääk (defitsiit) / ülejääk Riigi eelarve mõjutab riigi majandust. Riigi eelarve puudujääk võib pidurdada majanduse arengut ja kutsuda esile majanduskriisi. Majandus mõjutab omakorda riigieelarvet kui majandus edeneb hästi, laekub palju makse, maksumaksja teenib rohkem raha ja tarbib rohkem, vajadus toota rohkem, tekib riigieelarve ülejääk. Mida teha ülejäägiga? Paigutada reservi või teha lisaeelarve (ülejäägi raha jaotatakse ära). Kui kulud on suuremad kui tulud tekib riigieelarvesse puudujääk (defitsiit). Puudujäägi katteks võib: 1. valitsus kasutada reserve 2. müüa riigivara 3. raha laenata 4. tõsta makse (otseseid makse) Riigieelarvesse laekub kõige rohkem tulusid: Sotsiaalmaks 33% Käibemaks 20% Üksikisiku tulumaks Aktsiisid Kõige rohkem kulub raha sotsiaalkuludeks: pensionid, tervisehoiukulud, haridusteadus. Raha
riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid (näiteks kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad
● President kuulutab riigieelarveseaduse välja Puudujääk: Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Kuidas kaetakse? Laen, kõrvale pandud raha. Eelarve defitsiidi elluviimine 1) Reformi elluviimine 2) Majanduslangusest tulenevate probleemide leevendamine Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk? 1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus 2) Reservi paigutamine mustadeks päevadeks Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9% haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms
välismõju, erahüvis, ühishüvis. - Erinevate majandamissüsteemide võrdlus plussid ja miinused - Maksu- ja hinnapoliitika erinevad võimalused - Riigi majandusse sekkumise motiivid - Ühishüvised 3) Riigieelarve (õpik lk 129-134, TV ül 107-109) - mõisted: riigieelarve, rahandusaasta, eelarvepoliitika, maksupoliitika, kulupoliitika, eelarvedefitsiit, lisaeelarve, maksukoormus, maksumäär, maksusüsteem. - Erinevad maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv - Maksupoliitika erinevad aspektid - Eelarve koostamise põhimõtted 4) Maksud, nende otstarve (õpik lk 135-139, TV ül 110-114, 117) - mõisted: otsene maks, kaudne maks, tulumaks, käibemaks, riigilõiv, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, tuludeklaratsioon, tulumaksuvaba miinimum. - riiklikud maksud - kohalikud maksud
· Eelkõige kuuluvad sinna rahandusminister ja Eesti Panga president · 2 liiget määrab ametisse rahandusministri ettepanekul Eesti Vabariigi valitsus · 2 Liiget määrb ametisse EP presidendi ettepanekul EP nõukogu. · Tänaseks on juhatuse esimeheks Raul Malmstein Nõukogu ülesanded · kinnitab Finantsinspektsiooni juhatuse ettepanekul Finantsinspektsiooni tegevuse strateegia · kinnitab juhatuse ettepanekul Finantsinspektsiooni eelarve ja lisaeelarve ning teeb ettepaneku rahandusministrile järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa määra kohta · kinnitab juhatuse ettepanekul Finantsinspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise alused · nimetab ametisse juhatuse liikmed ning valib nende hulgast juhatuse esimehe, kutsub tagasi juhatuse liikmed · otsustab juhatuse esimehe ja liikmetega ametilepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise · kinnitab juhatuse esimehele ja liikmetele makstava ametitasu ja
§ 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus. § 115. Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. § 116. Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendam näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigieelarvesse või selle eelnõusse võetud kulusid, mis on ette § 117. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise korra sätestab seadus. § 118. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kui Riigikogu ei võta riigie
õigusnormid (näiteks kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele
kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Eelarve koosneb alati kahest poolest- tuludest ja kuludest. Parem on, kui eelarve on tasakaalus. Kui planeeritud kulud ületavad tulusid, siis nim. seda olukorda eelarvedefitsiidiks. Kui planeeritud tulud ületavad kulusid, siis nim. seda olukorda eelarve ülejäägiks. Kui laekub rohkem maksuraha, siis koostab valitsus lisaeelarve samal protseduuril nagu aastaeelarvegi. Maksupoliitika põhimõtted on eelarve koostamisel samuti väga olulised . Ühest küljest on maksupoliitikal majanduslik aspekt- kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Teisest küljest on maksupoliitikal sotsiaalne aspekt- maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, sest nende maksmine on inimestele kohustuslik.
riigikogu Kui riiikogu ei suuda märtsikuuks eelarvet vastu võtta, saadetakse see laiali ja toimuvad erakorralised valimised 10 Eelarve tulude pool koguneb peamiselt maksudest(tulu-, käibe-, sotsiaalmaks, aktsiisid), mis Eesti riigieelarves moodustavad suurema osa (75%) tulust. Kui raha jääb üle, siis tehakse lisaeelarve või läheb see reservi 22.Inimõigused Inimeste põhiõigused 1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusemõistmisele Poliitilised õigused 1. õigus rahvusele ja kodakontsusele 2. usu- ja mõttevabadus 3. hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused 1. õigus tööle ja puhkusele 2. õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele 3. õigus inimväärsele elatusasemele
3) Veel võib stabiliseerimisreservi vahendeid kasutada sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks v6i leevendamiseks ning eriolukorra ja erakorralise seisukorra väljakuulutamise korral 63. Riigieelarve menetlus Eelarve eeln6u koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess, milleks kasutatakse erimeetmeid 64. Milline asutus korraldab riigieelarve täitmist Eestis? Rahandusministeeriumi eelarve osakond 65. Riigieelarve muutmise seadus ja lisaeelarve Riigieelarve eeln6u muutmise ettepanekule,mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise,kulude suurendamise v6i ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused,mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigieelarve eeln6us muude seadustega ettenähtud v6i riigikogu poolt ratisfitseeritud välislepingutest tulenevaid kulusid 66. Riigieelarve täitmise p6him6te 1)Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond
Laekunud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad tegelikult laekuvad. Kui riigieelarvet tahetakse muuta eelarveaasta keskel, siis valitsus esitab riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selles tehakse ettepanekud eelarvekulude ümberjaotamiseks. See riigieelarveseaduse muutmise seadus võetakse vastu, kui kulud on jaotatud ja neid oleks vaja ümber jaotada. Kui tahetakse teha veel täiendavaid kulutusi, siis võetakse vastu lisaeelarve, mis erineb riigieelarveseaduse muutmise seadusest selle võrra, et näidatakse kulutuste katmiseks laekunud täiendavad tulud. Et lisaeelarvet taotleda, esitatakse: 1)andmed nende assigneeringute kohta, millele lisa taotletakse; 2)põhjendused kulude vajaduse ja paratamatuse kohta; 3)andmed lisatulude kohta või vabade ressursside kohta. Lisaeelarve tuleb esitada hiljemalt 3 kuud enne eelarveaasta lõppu. Aasta lõpuks tehakse kokkuvõtted riigieelarve täitmiseks ja järgmise aasta 1
«Teema seisab lähiajal ees, hooaeg hakkab ju varsti lõppema,» kinnitas Kaasik. «Ja see on jätkusuutlikkuse suunaga arutelu.» Maksutulu laekus veebruari lõpuks 9,9 miljardit Veebruari lõpuks oli maksu ja tolliameti andmetel riigieelarvesse maksutulusid laekunud 9,9 miljardit krooni, mis on 14,9 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Veebruaris laekus eelarvesse 4 miljardit krooni, vahendas rahandusministeeriumi pressiesindaja. Kahe kuu andmete järgi on maksulaekumised lisaeelarve graafikus. Möödunud aasta kahe esimese kuuga laekus riigieelarvesse 10,6 miljardit krooni ehk 14,4 protsenti eelarves planeeritud maksutuludest. Sotsiaalmaksu tasuti veebruari lõpuks 4,9 miljardit krooni, mis on 16,1 protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti sellest 2,3 miljardit krooni. Veebruari tasumisi on mõjutanud hõive vähenemine jaanuaris eelkõige ehituse, maismaaveonduse ja puidutöötlemise tegevusaladel.
FISKAALPOLIITIKA Riigikassa poliitika riigi kulude ja tulude arvestus üheks aastaks. a) Riigieelarve poliitika (KOV'i eelarve) 1. Kulud poliitilise kokkuleppe küsimus. Selle üle vaieldakse kõige rohkem. Need kirjutatakse eelarveridade kaupa. Ühelt realt teisele summasid tõsta on keelatud. 2. Tulud põhiosa moodustavad maksud. Tulumaks on suurim. Laenud. Kui tulu prognoos ei täitu, siis võtab riik vastu lisaeelarve. 1. positiivne lisaeelarve oodatust suuremad tulud, raha jääb üle 2. negatiivne lisaeelarve tulud ei laeku nii nagu loodeti 3. Eelarve põhitulud: maksud, riigilõivud, trahvid, riigi vara müük, laenud b) Maksude eesmärgid 1. Valitsuskulude ja avaliku sektori kulude kinni maksmine (nt haridus, tervishoid) 2. Võimaldavad riigil majanduselu reguleerida omale soovitud suunas (nt
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
Kanstleri pädevus: (1) Ministeeriumi kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. (2) Kantsleril on õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid, arvestades käesoleva seaduse § 49 1. lõike punktis 8 sätestatut. (3) Kantsler valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. (4) Kantsler teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi asekantsleri, osakondade juhatajate ja Välisministeeriumis peadirektori teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] Ministeeriumi haldusala: N: justiitsministeeriumi Ministeeriumi haldusala asutused on: · maa- ja halduskohtud ning ringkonnakohtud; · prokuratuur; · vanglad; · patendiamet; · andmekaitse inspektsioon;
o Eelarve koostamisel pole veel tegelikud laekumised teada, niisiis on tegemist prognoosi ehk hinnanguga. o Valitsus kogub kokku ministeeriumitelt nende rahasoovid, seejärel teeb vajalikud kärped ja esitab Riigikogule. o Vastuvõtmiseks on vaja 51 parlamendisaadiku toetus. o Eestis algab eelarveaasta 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril. Seda perioodi nimetatakse rahandusaastaks. Lisaeelarve koostatakse, kui on tekkinud eelarve ülejääk, st on laekunud rohkem tulusid kui planeeriti. Maksude maksmine on kohustuslik Tulud: Sotsiaalmaks, käibemaks, riigi majandustulud, tulumaks,aktsiisid,edasiantavad tulud Kulud: Sotsiaalne kaitse, valitsussektori teenused (rahanduspoliitika, liikmemaksud jne), riigikaitse,avalik kord ja julgeolek ( politsei- ja piirivalveamet, kohtud, pääste),keskkonnakaitse, kultuur ja sport, majandus, haridus, tervishoid
ei ole sätestatud teisiti; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja, Välisministeeriumis peadirektori või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile; 7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluva nõuniku või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu; 8) esitab VV ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning EL poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle; 9) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 10) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste struktuuri, asjaajamise ja
konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid (näiteks kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad
inspektsioonide peadirektorid kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks. Ministeeriumi kantsler: juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid annab kaasallkirja ministri määrusele 13. Riigikantselei staatus valitsusasutuste süsteemis ja riigisekretäri pädevus Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Riigisekretäri pädevus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
