Riik ja võim (0)

Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon , mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel.
Riigi 3 põhitunnust : rahvastik , territoorium ja iseseisev avalik võim.
Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule
.Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused.
Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus – 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud
. Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp , vapp ja hümn.
Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil.
Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil.
Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil, isegi nendele, kes ise võimu teostavad. 2)ainuõigus anda välja seadusi ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid. 3)Monopoolseks õiguseks on õigus koguda makse oma tegevuse finantseerimiseks.
Nüüdisaegse demokraatliku riigi valitsemisülesanded: 1)tagada iga inimese elu ,vabaduse ja omandi kaitse ,kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati 2)soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis 3)osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrk. 4)kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises ,eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. Demokraatia: valitsemisvorm , mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult, või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
Otsene demokraatia :demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.
Esindusdemokraatia :demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
Demokraatia nurgakivid :põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees.
Monarhia : valitsemisvorm , mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia :valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile (Bahreini, Kuveidi ja Katari emiraat ;Brunei ja Omani Sultanaat ning Saudi Araabia islamiriik).
Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia: valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames (Norra, Rootsi , Suurbritannia ).
Vabariik: riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament .
Demokraatliku valitsemise põhimõtted :1)kogu valitsemine käib seaduste järgi 2)kõik inimesed on seaduse ees võrdsed- nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele 3)võim pole koondunud ühe isiku või institutsiooni kätte 4)võim on avalik- tema tegevust on võimalik jälgida massimeedia vahendusel ning kontrollida selleks loodud asutuste ja reeglite abil 5)eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6)poliitika on humaanne , see tähendab, et seab esikohale inimese huvid ning tagab ühiskonnaliikmetele inimväärse elu 7)poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik :valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid .
Totalitaarne riik :valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale ,kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; režiim, mida iseloomustab diktatuur.
Siirderiik :üleminekuriik ,kus viiakse ellu demokraatlikke diktatuure, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud (Kesk- ja Ida- Euroopa maad 1990.aastail). Siirdeperiood : periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks.
Võimude lahusus ja tasakaalustatus : demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku ,täidesaatva ja kohtuvõimu vahel.
Seadusandlik võim :organiks parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine.
Täidesaatev võim: organiks valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid.
Kohtuvõim: organiteks mitmesuguse kohtud ja õiguskantsler ,kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud.
Parlamentaarne demokraatia: demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (Briti Ühendkuningriik, Eesti).
Presidentaalne demokraatia :demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA ,Venemaa).
Föderaalriik :Riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus (USA, Saksamaa ,Venemaa)
Unitaarriik :riik ,kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika (Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti).
Võimu kontrollimine :1)tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 2)garanteerida riigi ja kodanike julgeolek 3)vältida riigivõimu kuritarvitamist.
Õiguskantsler: Kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist.
Riigikontroll : kontrollib riigi majandustegevust ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. Eestis väljenduvad õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed selles ,et :1)kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest sõltumatud 2)riigikontrolöri ja õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament 3)riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru 4)kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus.