5.2 TÖÖTURG, TÖÖANDJAD JA TÖÖVÕTJAD Tööturg Tööturg on süsteem, kus pakutakse tööjõudu ja töökohti. Tööturu osapoolteks on tööandja ja töövõtja. Tööpuudus tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui töökohti. Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, milles on fikseeritud töö sisu, palga suurus, töö-ja vaheaja pikkus. Tööandja peamised kohustused on · anda töötajale puhkust · tagada töökoha soojuse ja valguse · hoolitseda töövahendite korrasoleku eest · pidada kinni töönõuetest. Tööandja õigused on · võib karistada · koondada · vallandada · saata sundpuhkusele. Tööhõiveametis töötuna registreeritud inimesel on järgmised õigused · saada tasuta koolituskursuseid · taotleda raha oma ettevõtte alustamiseks · saada töötu abiraha.
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart · laenuintress · tarbijakaitse ...
1. Mida kujutab endast majandus? Iseloomusta turumajandust. Majandus on ühiskonna üks kolmest põhisektorist (erasektor), mille moodustavad enamjaolt eraomanduses olevad ettevõtted, kelle eesmärk on tulu teenimine. Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise- ja pakkumise suhte tulemusena. 2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse? Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3. Seleta mõisted: nõudmine (nõudja), pakkumine (pakkuja), omahind, müügihind, konkurents, kasum, monopol. Nõudmine- tahe midagi osta Nõudja- turult millegi ostja ...
Kordamisteemad Töö- ja tööturu sotsioloogia eksamiks 2015/2016 sügissemestril 1. Sissejuhatus Mis on töö? Töö defineerimine Töö eristamine sellest, mis ei ole töö Töö seotus teiste eluvaldkondadega Töö dimensioonid: Isiklik annab endale väljuni ning ütleb, kuidas ennast defineerid Sotsiaalne keskel sotsiaalsed suhted, enamus töökäitumisest on seletatav kollektiivsel tasandil Ajaline elu on korraldatud tööaja ümber Mis ei ole töö? Mis ei ole töö? Ei too kasu ühiskonnale ega iseendale. Planeerimata, suunamatax tegevus, millel võib aga ei pruugi olla tulemust. Tööks ei peeta tegevust, mis: Avaldub nii oma olemuselt kui ajaliselt juhuti ja vähe planeeritult Tegevused ja produkt on nõrgalt seotud Igapäevaelus tavaline 2. Ajalooline perspektiiv ja teoreetilised lähenemised Vt. teist lehte 3. Tööturule sisenemine Üldised Ame...
ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015 Tekst: Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria ...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e ...
Majandusanalüüs Analüüs - mõtestatud tegevus, mille käigus kvantitatiivmeetodil või kvalitatiivselt uuritakse andmeid või informatsiooni sündmuste, subjektide või objektide kohta minevikus, käesolevas olukorras või dünaamikas ning mõõdetakse, süstematiseeritakse, võrreldakse ja tõlgendatakse ning saadud tulemused väljendatakse matemaatiliselt, tekstina või graafiliselt eesmärgiga anda hinnang või langetada otsus protsessi(de) edasisel juhtimisel. Andmeanalüüs (data analysis) ja statistiline meetod Statistika metoodika järgi viiakse läbi kõigepealt vaatlus (registreeritakse, kogutakse andmed ettevõtte tehingute, sündmuste jne kohta), seejärel tehakse kokkuvõte (andmete kanded kontodele, süntees jne) ja seejärel kasutatakse saadud andmeid töötlemisel (reastamine, süntees, analüüs), et teha sellest järeldusi, mida otse lähteandmete alusel teha ei saa või mille tegemisel ei saa olla kindel nende piisavas põhjendatuses. Majandusanalüüs hinda...
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
Rahvusvaheline poliitökonoomia I loeng Rahvusvaheline poliitökonoomia - majandus, riik Poliitiline ja majanduslik (Carporaso, Levine) Poliitiline o Valitsus o Avalik o Jaotamine Majanduslik o Kalkuleerimine o Eesmärgistatus o Piiritletav valdkond Balaam, Veseth Riik kollektiivse otsustamise (valimine) ja tegutsemise ruum o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine ...
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) va...
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ett...
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähi...
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
annaabi.ee 
