Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on �
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks is
ÜHISKOND Demograafia--rahvastikuteadus, uurib rahva koosseisu ja liikumist. Iive- rahvaarvu muutumine ,mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest. Negatiivne iive-rahvaarv väheneb. Positiivne iive- rahvaarv tõuseb. Rahvus- inimeste ajalooliselt väljakujunenud ühtekuuluvus vorm, mille aluseks on ühtne territoorium. Integratsioon- riikide või rahvastikugruppide lähenemine, milles aluseks on ühised eesmärgid väärtused ja arusaamad. Leibkond-ühise eelarvega koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased ,tavaliselt perekond. Ülalpeetav- inimene kes on väljaspool tööiga või töövõimetu, nt laps, vanur ,puudega isik. Tööjõud-ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed ja töötud. Sotsiaalne struktuur-rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursid jagamise alusel. Pluralism -e. mitmekesisus mitmesuguste ideede, arvamustega ja orga
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkulepp
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskon
Kõik kommentaarid