olukorda? Maksud, inflatsioon ja tarbijahinnaindeks. 8. Mis meetmeid kasutab riik vaesuse leevendamiseks? - Abirahade ja toetuste maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine. - Toimetulekutoetus. - Peretoetused – lastetoetus, vanemahüvitis. - Muud töötuse leevendamise viisid: nt sotsiaalsete töökohtade loomine, täiend- ja ümberõpe, töötutoetus. 9. Selgitage järgmised mõisted: inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, elukallidus, tarbijahinnaindeks, toimetulekuressursid, sotsiaalhoolekanne, leibkond, toimetulekupiir, toimetulekutoetus. Inflatsioon – üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langemine. Nominaaltulu – tulu, mida inimene palgana kätte saab. Reaaltulu – tulu, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Elukallidus – kaupadele ja teenustele teatud aja jooksul kulutatud summa. Tarbijahinnaindeks – (THI) statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks. Toimetulekuressursid – ressursid, milledest oleneb inimese sissetulek.
Ühiskonna mõisted vol 2 SKP-sisemajanduse koguprodukt, näitab kogu ühiskonna rikkuse taset e üldist rahvuslikku tulu ühe inimese pealt Inflatsioon-keskmise hinnataseme tõus, sellega kaasneb rahaväärtuse langus ja elanike ostujõu vähenemine.põhjused- maksu-, siirde- ja nõudlusinflatsioon Positiivsed tagajärjed-1sissetulek tõuseb, kuigi sellest otseselt kasu pole, 2võidavad laenuvõtjad, peab vähema väärtusega ja negatiivsed-1inimeste ebakindlus riigis ja rahulolematus, kaotavad laenuandjad, elatustase võib langeda,raha väärtuse langus, Tööturg-turg, mis reg. Tööandja ja töövõtja vahelisi suhteid , töötu- tahab töökohta, kuid ei oma seda Töötaja kohustused ja õigused- Töötaja peab täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi, st tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. töölepingu alusel töötajad võivad oma töölepingus alati leppida kokku lisasoodustusi. töötu õig...
Rahu tagamise, õiglase maksupoliitika ja riigitulude mõistliku jaotamisega saab vaesust vähendada. Kogu ühiskonna(ük) rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP üldine rahvuslik tulu, mis sobib ÜK jõukuse mõõtmiseks. Kuna rahvaarv kõigub riigiti väga suuresti, siis tuleb tõepäease pildi saamiseks jagada kogu rahvuslik rikkus inimeste arvuga. Üksikisiku või perek.majanduslikku seisu ning perspektiie saab paremini analüüsida inflatsiooni ja elukalliduse abil. Majanduslikku arengut soosiv tegur on stabiilsus järjepidev poliitline kurss, vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul a...
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...
1. Sisemajanduse koguprodukt- kogu ühiskonna rikkuse tase. 2. Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 3. Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab. 4. Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsiooni määra. 5. Ostujõud-raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade ja teenuste hulgas. 6. THI- tarbjajahi indeks. 7. Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline tulu, vaime vara. 8. Sotsiaalne tõrjutus on see kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks. 9. Leibkond- 10. Vaesusvastane poliitika eesmärgid on parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikat niimoodi, et ennetada vaesumist. 11. Vaesuse leevendamise meetmed: abiraha, toetused, vältimatu kulu kompenseerimine. 12. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir on niisugune arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei toh...
3. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab e. rahas väljendatud tulu 4. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; näitab reaalset ostujõudu 5. Elukallidus elatusmaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul 6. Tarbijahinnaindeks (THI) indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust 7. Toimetulekuressursid rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara, millest oleneb inimese toimetulek. Ressursid, mis aitavad inimesel toime tulla. 8. Absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset 9. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde; nt. võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele; ka infotehnoloogiale
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
- mõisted: sisemajanduse koguprodukt, inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, ostujõud, tarbijahinna indeks, toimetulekuressurss, absoluutne vaesus, sotsiaalne tõrjutus, leibkond, vaesuspiir, toimetulekutoetus, elustandard. - Üksikisiku majandusliku olukorra mõjutajad - Leibkonna suurus ja struktuur kui majandusliku olukorra mõjutajad - Erinevad toimetulekuressursid ja nende mõjutajad - Vaesuse leevendamise meetodid 2) Peremajandus (õpik lk 164-168, TV ül 138-141) - perekonna sissetulekud ja väljaminekud, nende planeerimine - laenuvõtmine võimalused ja ohud 3) Karjääri ja toimetuleku planeerimine (õpik lk 159-163, TV ül 132-137) - mõisted: palk, brutopalk, netopalk, miinimumpalk, tulemuspalk, preemia, - palga arvestamine - haridustee planeerimine
põhiõigusi 3) Ennetab Eestis piinamist ja alandavat kohtlemist ning lahendab diskrimineerimis vaidlusi Jõukus ja vaesus Jõukus palju ressursse(raha, investeeringud, kinnisvara); Saab endaga hakkama. Vaesus Vähe raha; pole heaolu; kodutud; ots-otsga kokku. Inimese rikkust mõjutavad kaks peamist tegurit: 1) Ühiskond SKP; inflatsioon (nominaaltulu; reaaltulu; ostujõud); elukallidus (THI;); 2) Inimene ise toimetulekuressursid (rahaline tulu; füüsiline vara; vaimne vara;); leibkond (suurus; struktuur;); Mida teeb riik vaesuse leevendamiseks? Viib ellu vaesus vastast poliitikat kahel eesmärgil: vaeste inimeste toimetuleku parandamine vaesuse ennetamine Meetmed Toimetulekutoetuse maksmine vaesuse ennetamine hariduse, perepoliitika, majanduspoliitika jne. kaudu. Raha teenimine ja kasutamine Brutopalk palk, mis on töölepingus kokku lepitud (maksud pole veel maha arvestatud)
j. Perekond abielus olevad inimesed (+lapsed võivad ka olla) k. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla l. Toimetulekutoetus abiraha, mida riik kasutab inimese toimetuleku parandamiseks vähemalt vaesuspiiri tasemel m. Absoluutne vaesus olukord, kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks n. Toimetulekuressursid · Rahaline tulu (töötasu, rendi- ja müügitulu, intressid ja dividendid, tulusiirded) · Füüsiline vara ehk kinnisvara ja vallasvara (maa, eluase ja kestvuskaubad) · Vaimne vara (teadmised, oskused, sotsiaalsed kontaktid) 92) Mis on peamised riigi poolt vaesuse leevendamise meetmed? 93) Toimetulekutoetust saavate perede struktuur Eestis a. Tööotsijate ning töötute pered b. Lastega pered c. Üliõpilaspered d
TÖÖHÕIVE INTEGRATSIOON Integratsioon Eesti ühiskonnas eeldab muu hulgas ka võrdsete majanduslike võimaluste loomist integratsiooni subjektide jaoks. Käesolevas osas käsitletakse erinevate rahvusrühmade majandussituatsiooni ja selle hinnanguid seostatuna tööturukäitumise, hõive ja töötusega. Et valdav osa nii eestlastest kui mitte-eestlastest on palgatöötajad, väärivad just nimetatud nähtusted erilist tähelepanu, kuna moodustavad tausta nii varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerum...
Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk , mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade taseme suhtena ; näitab reaalset ostujõudu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult siis, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasva. Elukallidust eestis mõõdetakse tarbijahinna indeksiga. Toimetulekuressursiks on vaimne kapital tema teadmised, kutse ja sotsiaalsed oskused, tutvusringkond ja kaasatus ühiskonda. Toimetulekuressursid: · Rahaline tulu · Füüsiline vara · Vaimne vara Paljud riigid viivad ellu vaesusvastast poliitikat, millel on kaks eesmärki : parandada vaeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid niimoodi, et ennetada vaesumist. Enamik riike kehtestavad ametlikult vaesuspiiri ehk toimetulekupiiri. See on arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
