Kodanukud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus, aga ei tohi ka eirata vähemusse jäänud õigusi ja neid ei tohi pidevalt maha hääletada. Põhiseaduse ülesanded on: sätestada riigi eesmärgid, määratleda kodanike õigusi, vabadusi ja kohustusi ning kirjeldada valimiste struktuuri võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Õigusriik toimub siis, kui seadused on avalikud. Õigusriigid rühmistatakse vabariiklikuks ja konstitutsioonaalseks monarhiaks. Õigusriik on riik, kus võim on avalik, võim pole ühe isiku käes, seadusi jälgitakse ja on olemas eraelu vabadus. Eesti on demokraatlik riik ja selles on hea elada.
Põhiseaduse ülesanneteks on sätestada riigi eesmärgid, määratleda kodanike õigusi, vabadusi ja kohustusi ning kirjeldada valimiste struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Õigusriik on riik, kus võim on avalik, võim pole ühe isiku käes, seadusi jälgitakse ja on olemas eraelu vabadus. See tähendab, et valitsetakse õigusnormide alusel ja seda järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Õigusriigid rühmitatakse vabariiklikuks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks. Vabariik on valitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas. Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia aga valitsemisvorm, mille puhul monarh jagab võimu parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames.
Prantsuse revolutsioon (1789 -1799 ) lk 70-77 · Põhjused: rahulolematus kuningavõimuga, liiga kõrged maksud, seisuslik kord · Mõju Euroopale: valgustuse levik, rahvusriikide teke, mässud, kukutati feodaalkord ja kuningavõim, inispirtatsioon 19.sajandi revolutsionääridele ja 20. Sajandi totalitaarsetele reziimidele · Sündumused. Bastilles^ vallutamine kuningas põgeneb - konstitutsiooniliseks monarhiaks muutumine vabariik kuninga hukkamine brümääri riigipööre Uue maailmapildi kujunemine · Renessanss · Humanism · Valgustus · Maadeavasuste mõjud ja tagajärjed Põhjused: o Vajadus idamaiste vürtside järele o India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid o Uudishimu ja seiklusjanu
1789 4 mai- kogunesid generaalstaadid. 17 juuni- kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks. 27 juuni- kuninga käsu liitusid ka teised seisused rahvuskoguga. 9 juuli- rahvuskogu kuulutas end asutavaks koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks 1789-91- kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20 juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'i ära ning toodi pariisi tagasi. (varennes'i kriis) 17 juuli- tulistamine Marsi...
antakse edasi Seadus. Neile järgneb Joosua raamat Tõotatud Maa vallutamisest, Kohtumõistjate raamat, mis hõlmab nn kohtumõistjate aega, mis kestis ligikaudu 200 aastat alates Joosua surmast kuni esimeste Iisraeli kuningate esilekerkimiseni ja Ruti raamat Moabimaa lesest Rutist, kellest sai Taaveti esiema. Edasi tulevad Saamueli raamatud, mis hõlmavad aega, mil Iisrael muutus laialipillutud hõimude asualadest kindlapiirliseks monarhiaks ja Kuningate raamatud, milles on ära toodud peaaegu kogu Iisraeli monarhia ajalugu, kattes ligikaudu 350 aastat. Järgnevad Ajaraamatud ja paljude teiste prohvetite raamatud, samuti ka õpetussõnad ja laulud. Uus Testament sisaldab 27 raamatut ja on kirjutatud kreeka keeles. Neli esimest neist on evangeeliumid, mis jutustavad Jumala ja Neitsi Maarja poja Jeesuse imepärase elu, surma ja ülestõusmise loo tema nelja jüngri ehk apostli (Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese) pilgu läbi
Inglismaa Rasmus Roos Revo Karro Kartused Euroopa ees Prantsuse revolutsioonil oli sihiks saada parlamentaarseks monarhiaks nagu Inglismaa, kuid Inglased olid sellele vastu, sest arvati, et mäss võib tungida saarele. Inglased lõid mitmeid koalitsioone, et Prantslasi sõjaliselt võita. Kuna Inglismaal olid paljud Prantsuse demokraatia pooldajad, kes nõudsid kehtiva riigikorra uuendamist. Parlamendireform Inglismaa parlamendis olid kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust.
Inglismaa Rasmus Roos Revo Karro Kartused Euroopa ees Prantsuse revolutsioonil oli sihiks saada parlamentaarseks monarhiaks nagu Inglismaa, kuid Inglased olid sellele vastu, sest arvati, et mäss võib tungida saarele. Inglased lõid mitmeid koalitsioone, et Prantslasi sõjaliselt võita. Kuna Inglismaal olid paljud Prantsuse demokraatia pooldajad, kes nõudsid kehtiva riigikorra uuendamist. Parlamendireform Inglismaa parlamendis olid kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust.
andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõiguse kujunemine ja tunnustamine. Rooma õigus-roomlaste õigus Rooma õiguse ajaloo perioodiline liigitus: • Esiaeg ehk kuningate-rex-ide- aeg. Algperiood Rooma linna rajamine Romuluse ja Remuse poolt. Periood lõppeb kuningavõimu kukutamisega • Vabariigi aeg.Rikas rahutustest ja sõdadest. Lõppeb teise triumviraadi lagunemisega • Printsipaadi aeg. Lõppeb riigikorra täielikuks monarhiaks muutumisega • Absoluutse monarhia aeg. Rooma riigi jagunemine:lääne ja ida Rooma.Lõppeb keiser Justianuse surmaga. Ius-ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. Kasutati ÕIGUNORMIDE jaoks Fas-jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla.Kasutati religioossete normide jaoks. Ius publikum-avalik õigus Ius privatum-eraõigus
· Riigi de jure tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine,mille puhul ei seata mingeid piiranguid omavaheliseks suhtlemiseks, vaid riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina. · Riigi de facto tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine, mille puhul ei peeta uut riiki täieõiguslikuks rahvusvahelise õiguse subjektiks. · Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille puhul kõrgemad riigivõimu organid valib rahvas või moodustab need parlament. · Unitaarriik on lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike,osariike,liidumaid) · Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. · Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. · Konföderatsioon e ...
Louis XVI põgenemiskatse. - Kuningas Louis jõudis põgenemiskatsel Austria piiri lähedale. - Peale põgenemiskatset ta tunti ära ja toodi tagasi Pariisi. - Louis viidi Tullieres'i lossi range järelvalve alla ning temalt võeti kõik poliitiline võim. 1791 17. juuli tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. Aasta lõpus kukutati kuningavõim täielikult ja inimesed hakkasid põhiseaduse järgi elama. Prantsuse giljotiin 1792. Bastille vanglasse sissetungimine 1789. aastal aastal Louis XVI ( 23 August 1754 21 Jaanuar 1793 ) Kuningapere surm Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. Prantsusmaal olid diplomaatilised suhted säilinud vaid USA, Taani ja Sveitsiga. Prantsusmaa uueks kuningaks sai Louis XVI poeg, Louis XVII.
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk". Levinud 16. sajandil. · Õukondlik absolutism Jumala tahet enam ei rõhutata ning seda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda. Seda valitsemisviisi peetakse kõige lihtsamaks ja ideaalsemaks. Selle hiilgavaimaks näiteks on Louis XIV, kelle juhtlaus...
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk". Levinud 16. sajandil. · Õukondlik absolutism Jumala tahet enam ei rõhutata ning seda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda. Seda valitsemisviisi peetakse kõige lihtsamaks ja ideaalsemaks. Selle hiilgavaimaks näiteks on Louis XIV, kelle juhtlaus...
Vana Testament Käty Kuusemets 10 H Vana Testament Vana Testament (kr h Palaia Diathk - ,,vana leping, testament") - juudi pühakiri, mis kirjutati heebrea keeles, kuigi kõnekeeleks oli ajaarvamise algul aramea või kreeka keel. Hiljem sai Vana Testament ka kristlaste pühakirjaks. Vana Testament sisaldab Vanade Idamaade müüte maailma ja inimese loomisest. Üldistatult võib seda nimetada ka Iisraeli rahva ajalooks, sest tekstid räägivad iisraellaste ühiskondlikust arengust nende omariikluseni ja selle kaotamisest. Vana Testament Vana Testamendi kirjapanek toimus peaaegu tuhande aasta jooksul: 1200. 165. eKr. Originaalkäsikirju pole säilinud, on aga märkimisväärne hulk ümberkirjutusi. Vana Testamendi raamatud on jagatud neljaks suuremaks grupiks: seaduseraamatud, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Koos Uue Testamendiga moodustab Vana Testament ristiusu Piibli. Seaduseraamatud Peamised seaduseraamatud on Vanas Test...
sajandist eKr 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Terminid printsipaat ja dominaat on tuletatud tiitlitest princeps ja dominus ning väljendavad keisri seisundit. Dominaat (ladina k. dominus - isand) oli printsipaadile järgnenud Hilise keisririigi periood Vana-Rooma ajaloos, algas Diocletianuse (284305) valitsusajal ning kestis Lääne-Rooma riigi lagunemiseni 476. aastal. Kui printsipaati on peetud "liberaalseks monarhiaks", siis dominaadi perioodi on peetud absoluutseks monarhiaks. Nimetus tuleneb sõnadest dominus et deus (isand ja jumal), millega sellel ajal pöörduti keisri poole. Dominaadi tähenduses kasutatakse ka mõistet "hilisantiik". Legis actio eesti keeles on seaduse hagi Formulaarprotsess muudatused legislatsioonilises protsessis said vajalikuks kui Rooma muutus a graarriigist kaubandusriigiks (u III saj. eKr) cognitio ectra ordinem edictum perpetuum konstitutsioon (hilisrooma mõistes) kodifikatsioon teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse.
1640. aasta novembris uus parlamendi kokku kutsumine. Parlamendisaadikud otsustasid kogu võimu sisuliselt enda kätte võtta. Parlament sõlmis liidu kuninga seisukohalt mässuliste sotlastega ning hakkas kuningriigi sõjajõudusid enda kontrolli alla võtma. Parlament võttis enda kätte ka usuasjade korraldamise. Parlament võttis vastu "Suure ramonstrantsi", kus monarhilt võeti sisuliselt ära kõik õigused, muutes riigi teoreetiliselt parlamentaarseks monarhiaks. Kuningas seda ei tunnistanud ning vastasseis muutus üha pinevamaks. Nasby lahing Kodusõda Kodusõda puhkes augustis 1642 a. Kaks leeri: kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad; parlamendi poolele jäid kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid, parlamenti toetasid ka puritaanid. Kodusõja esimestel aastatel olid edukamad kuningameelsed, kuid nad ei suutnud vallutada Londonit.
Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa konstitutsiooniliseks monarhiaks (eeskujuks Inglismaa) Grigori Rasputin- mees, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale. Rahvuslikud vastuolud. Linnaelanike kiire kasv. 1917- Kodanikdemokraatlik revolutsioon (Veebruarirevolutsioon) Ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte. 03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Ajutine Valitsus
jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reiman jt.) keskus oli Tartu ja peahäälekandja ,,Postimees". Mõõdukad pooldasid isevalitsusliku korra ümberkujundamist parlamentaarseks monarhiaks. Nad tegid panuse reformidele ega pooldanud vägivalda. Tallinnas tekkis sotsialistidega seotud radikaalne rühmitus, mille eesotsas olid Konstantin Päts (1874-1956), Jaan Teemant jt. Selle rühmituse häälekandja oli ,,Teataja" (1901-1905). Radikaalid pooldasid demokraatlikku vabariiki ja mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. Rahvuslike aadete kõrval pöörasid nad enam tähelepanu majandus- ja sotsiaalküsimustele ning rõhutasid
Nad ei leidnud enam kohta rahuaegses maailmas ja muutusid pasiivseks. Osad rindel võidelnud mehed ei tundnud piisavat tunnustust riigi poolt ning hakkasid pooldama totalitaarset korda. 1917 Venemaal Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa konstitutsiooniliseks monarhiaks (eeskujuks Inglismaa) Grigori Rasputin- mees, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale. Rahvuslikud vastuolud. Linnaelanike kiire kasv. 1917- Kodanikdemokraatlik revolutsioon (Veebruarirevolutsioon) Ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte. 03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Ajutine Valitsus
1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill- algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september- Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas
178991 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender
indiaanlastele. Ameerika sai eeskujuks teistele presidentaalsetele demokraatiatele. Lõplikult said neegrid kodanikuõigused 1960. aastatel. Parlamentaarne- Hakkas kujunema 17. sajandil Inglismaal, pärast inglise revolutsiooni. Parlamendi (esinduskogu) võim kasvas järk järgult ja kuninga võim vähenes. Parlament hakkas välja andma seadusi ja kuningas muutus täidesaatva võimu peaks. 19.saj lõpul oli Inglismaa muutunud parlamentaarseks monarhiaks, kus kuningast ei sõltunud palju. 20.sajandi algul oli välja kujunenud Inglise parlamentism. Inglismaal valitses demokraatia. Rassismi põhjused Ameerikas: Valged pidasid ennast paremateks ja targemateks. Kodusõja järel vabanenud neegrid moodustasid jõugud ja röövisid, rüüstasid. Valged lõid oma kaitseks organisatsiooni Ku Klux Klan, mis algul kaitses valgeid, hiljem muutus
Reformid pärast diktaktuuri langust 22. novembril 1975 sai Hispaania kuningaks Juan Carlos I, kelle eesmärgiks sai Hispaania demokraatlikuks muutmine. 1976. aastal nimetas kuningas Carlos Arias Navarro asemel peaministriks Suarezi ja suutis veenda parlamenti uue poliitilise reformi vastuvõtmises, mis tõi Hispaaniasse üldise valimisõiguse ja demokraatia. 1978. aastal võttis Cortes vastu demokraatliku põhiseaduse, mis kuulutas Hispaania parlamentaarseks monarhiaks. Kirik lahutati riigist. Probleemiks jäi endiselt tegutsevad baski terroristid. 1978. aastal suudeti ära hoida riigipöörde katse, mida üritas sõjavägi. 23. veebruaril 1981. aastal tungis Guardia Civil'I väerühm kolonel Tejero juhtimisel parlamenti. Ainult see, et kuningas armee kõrgeima juhina astus demokraatia eest välja, sundis teisi sõjaväelastest vandenõulasi riigipöördekatsest loobuma. 1982. aastal võeti Hispaania NATO-sse, 1986 Euroopa Liitu
See kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 4. Prantsuse Revolutsioon: Põhjused: rahulolematus kuningavõimuga, liiga kõrged maksud, seisuslik kord Mõju Euroopale: valgustuse levik, rahvusriikide teke, mässud, kukutati feodaalkord ja kuningavõim, inspiratsioon 19. saj revolutsionääridele ja 20. sajandi totalitaarsetele reziimidele Sündmused: Bastilles´vallutamine (bastille oli monarhia sümbol. Vihatud rahva seas)- >kuningas põgeneb->konstitutsiooniliseks monarhiaks muutumine (monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega)->vabariik (22.sept 1792)->kuninga hukkamine (ühe häälega mõisteti ta surma)-> brümääril toimunud riigipööre (Napoleon hõivas Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadiku vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon). 5. Industriaalühiskond: Masintootmise võidulepääsu nimetatakse industrialiseerimiseks. Industriaalühiskond-
Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv Lääne-Euroopas peaaegu 10 korda. Kõrgkeskajaks peetakse perioodi 11-13 sajandil. Majandussüsteemi, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise, nimetatakse Naturaalmajanduseks. Riik on jagatud väikesteks iseseisvateks üksusteks, kuningavõim nõrk-feodaalne killustatus. Väikefeodaal, raskelt relvastatud ratsaväelane - rüütel Tugevat ja hästitoimivat kuningavõimu nimetatakse tsentraliseeritud monarhiaks. Püha Rooma keisririigi põhialadeks olid Saksamaa ja Itaalia. Rooma paavstid pidasid ennast Peetruse järeltulijaks ja jumala asemikuks. Tüli Rooma paavsti ja Püha Rooma riigi keisri vahel puhkes õiguse pärast ametisse määrata piiskop. Saksa keiser Heinrich IV palus paavstilt andeks Canossa mägilinnas; väljend”Canossas käima” tähendab andeks paluma Prantsusmaal läks kuningatroon 10. Sajandil kapedingide dünastiale. Prantsusmaal tuli 14
sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu Traianus- Vana-Rooma keiser, Tema ajal vallutas Rooma Armeenia, Mesopotaamia ja Daakia ning impeerium saavutas oma maksimaalsed piiridd. Traianus andis 112. aastal välja edikti, mille kohaslet tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust. Diocletianus- Vana-Rooma keiser, Tema valitsemisajal muutus Rooma impeerium täielikult monarhiaks, kus keiser hakkas kandma tiitleid isand ja jumal Constantinus Suur- Tema valitsemisajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima Theodosius Suur-Ühendas Rooma riigi ida- ja lääneosad lühikeseks ajaks enda võimu alla, kuid pärast tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks – Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks 6. Rooma ühiskond:
Rooma riigi) keiser, kuid tema oli kõrgeim ilmalik ja vaimulik maapealne isand ning mitte jumal. Idamaades (nagu ka Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikides) kuulus valitsejale traditsiooniliselt samuti väga suur võim. Need traditsioonid võttis üle Türgi sultan, mistõttu Osmanite riik oli väga suures sõltuvuses teda valitseva valitseja isikust ning käis sobivate sultanite puudumisel 17. ja 18. sajandil kiiresti alla. Kuid ühtegi neist valitsusvormidest ei nimetata tavaliselt absoluutseks monarhiaks, kuna see termin seoti üsna ammu uusaegses Euroopas tekkinud absolutismiga, mis erinevalt varasematest oli teoreetiliselt (ratsionaalsele filosoofiale tuginedes) põhjendatud. Absolutismi alged Euroopas Euroopas olid juba alates kõrgkeskajast hakanud tekkima tsentraliseeritud riigiaparaat. Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim koondus aga kuninga kõrval järk-järgult ka parlamendi kätte. Teisiti läks asi aga Prantsusmaal, kus
maale ja viiendas võetakse kokku eelnevad raamatud ja antakse edasi seadus. neile järgneb joosua raamat tõotatud maa vallutamisest, kohtumõistjate raamat, mis hõlmab nn kohtumõistjate aega, mis kestis ligikaudu 200 aastat alates joosua surmast kuni esimeste iisraeli kuningate esilekerkimiseni ja ruti raamat moabimaa lesest rutist, kellest sai taaveti esiema. edasi tulevad saamueli raamatud, mis hõlmavad aega, mil iisrael muutus laialipillutud hõimude asualadest kindlapiirliseks monarhiaks ja kuningate raamatud, milles on ära toodud peaaegu kogu iisraeli monarhia ajalugu, kattes ligikaudu 350 aastat. järgnevad ajaraamatud ja paljude teiste prohvetite raamatud, samuti ka õpetussõnad ja laulud. uus testament sisaldab 27 raamatut ja on kirjutatud kreeka keeles. neli esimest neist on evangeeliumid, mis jutustavad jumala ja neitsi maarja poja jeesuse imepärase elu, surma ja ülestõusmise loo tema nelja jüngri ehk apostli (matteuse, markuse, luuka ja johannese) pilgu läbi.
Revolutsiooni tagapõhjaks oli ka Euroopat tabanud majanduskriis ning ikaldus. Toiduainete hindade tõus kutsus 1847.aastal mitmel pool, sealhulgas Berliinis, esile rahutusi, mille käigus rahvas rüüstas toidupoode. Revolutsiooni puhkemisele Saksamaal andis tõuke 1848.aasta Veebruarirevolutsioon Pariisis. Mais 1848 valiti Preisi Asutav Kogu, mis võttis vastu põhiseaduse. Nii muutus Preisi konstitutsiooniliseks monarhiaks. Frankfurdi parlament Lahendamaks revolutsiooni põhiküsimust Saksamaa ühendamist valiti 1848.aasta mai algul ülesaksamaaline parlament Rahvuskogu. Rahvuskogu avati pidulikult 18.mail 1848 Maini-äärses Frankfurdis Püha Pauli kirikus ning seda hakati nimetama Frankfurdi parlamendiks. Rahvuskogu koosnes 585 saadikust. Rahvuskogu esimeheks valiti Hessen-Darmstadti märtsiminister Heinrich von Gagern.
Juristi Baltazar Bogisici Tavaseadus asendas Danilo II Üldise Maaseaduse. 1888.aastal sai Montenegro esimese omandiseaduse, mis määratles omandiõigused ja -kohustused. 1905.aastal lasi Nikola koostada põhiseaduse, mis sisaldas ajakirjandusvabadust, ja kriminaalseaduse, mis vastas Lääne-Euroopa standarditele. Sel ajal asutati ajalehti ja ajakirju. 1910.aastal kuulutas parlament Montenegro konstitusiooniliseks monarhiaks ja Nikola kuningaks. Balkani sõdade käigus tehti uusi vallutusi. Muuhulgas vallutasid montenegrolased pasa Esad Toptani juhitud vägede vastu võideldes Türgi võimu alt Shkodëri linn, kaotades 10 000 meest. Ent suurriikide otsusega läks linn vastloodud Albaania riigi koosseisu, mida montenegrolased peavad ülekohtuseks. Montenegro osales alates augustist 1914.aastal Serbia poolel Esimeses maailmasõjas. Jaanuaris 1916
Riigi õigus on karistada neid, kes seadust rikuvad. Printsiipi ei saa muuta. Õigusnormi saab muuta. Printsiip- sünniga saadud kodakondsust ei saa ära võtta. Rahvas riigivõimu kandja, kindlalt piiritletud. Territoorium on maa-ala, maapõu ning õhuruum maa kohal+ merepiir. Eksterritoriaalsed riigi osad- väljaspool riiki, esindused välisriikides. Riigikassa (fiskus) . Riigivõimu organid-seadusandlik, täidesaatev, kohus. Tunnustamine de facto. Riigivorm jaguneb monarhiaks ja vabariigiks Valitsemisvorm- parlamentaarne ja presidentaalne Korralduse vorm- demokraatlik, mittedemokraatlik Riikliku korralduse vorm- lihtriik, liitriik, riikide liit.
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, r...
Kontrolltöö: kesk- ja uusaeg. 1. Millised olid 3 põhiseisust keskajal? 3 põhiseisust keskajal olid: I seisus vaimulikud- palvetajad, kiriklik hierarhia; II seisus aadlikud-sõdurid feodaalne hierarhia; III seisus talupojad- töötegijad. 2. Mida kujutas endast keskaegne kuningavõim?Keskaegne kuningavõim kujutas endast seda, et võim pärines hõimujuhi võimust ning oli päritav meesliinipidi, võimu aluseks oli kuninga maavaldused ja isikuomadused. 3. Mida kujutas endast keskaegne hansa- ja idamaakaubandus? Hansakaubandus toimus Läänemerel, mis oli Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit, millesse kuulus 100 linna ja tähtsaimaks keskuseks oli Lübeck, Eesti linnadest oli seal Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Veeti Venemaalt Euroopasse: karusnahka, vaha, mett,puitu, vilja, loomanahkasi jne ning Läänest itta soola, vürtse, metalli ja veini. Idamaakaubandus oli läbi Va...
tagakiusamist · Locke`i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile P. Ameerikas ja Prantsusmaal, samuti rajas ta Euroopas tee Liberalismile Montesquieu Montesquieu eristas ühiskonnast sõltumatuid ja sõltuvaid seadusi. Ta ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis sobiksid igale ühiskonnale kõige paremini. · Väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suuremaga aga juba monarhiaks ja väga suure territooriumiga riike saab valitseda ainult despootia abil (despootiat pidas Montesquieu aga kõige halvemaks valitsusvormiks, mida ei tohiks Euroopas rakendada) · Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahusust, kus seadusandlik võim annaks seadusi, aga ei viiks neid ellu · Montesquieu toetas kolmanda, tasakaalustava võimuna sõltumatut kohtuvõimu Voltaire Pidas ideaalseks valitsemisvormiks monarhiat.
1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks
parlamendi positsioonid tema enda tegevuse tagajärjel ootamatult kõikuma ja kuningas püüdis seda mõistagi ka igati ära kasutada. Ta sõlmis sotlastega parlamendi vastu salaleppe. Samuti kontakteerus ta naise kaudu ka Prantsusmaaga, et saada parlamendi isetegevuse vastu tuge. Parlament omaltpoolt võttis vastu seaduse, kus Charlesilt võeti sisuliselt ära kõik õigused, muutes riigi valitsemiskorra teoreetiliselt parlamentaarseks monarhiaks. Kuningas seda ei tunnistanud ning vastasseis muutus veel pinevamaks. 1641. aasta sügisel puhkenud Iirimaa ülestõusu kasutas ära parlament. Väites, et selle taga on kuninganna ja teised katoliikluse restauratsiooni toetavad jõud, puhkesid suured kuninganna-vastased meeleavaldused. 1642. aasta algul lahkus kuninglik perekond Londonist. Natukese aja pärast lahkus kuninganna maalt, võttes kaasa ka kroonijuveelid. Nende eest saadud rahaga tahtis ta kuningale sõjajõudusid värvata.
lmperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.sovinism marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. Proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega s...
a) James II (1685-88) troonipärija sai troonile, taastas katoliikluse. · James II põgenes, laevastikuga tuli Oranje Wilhelm. · Parlament kuulutas ta uueks kuningaks William III (1689-1702) b) Õiguste Bill (1689) Reguleeris parlamendi ja kuningavõimu piire. · Parlament koguneb regulaarselt ja omab ainuõigust maksude kehtestamiseks, kuningas ei saa peatada ega tühistada seadusi. · Inglismaa muutus parlamentaarseks monarhiaks. 6. Parlamentarismi areng 18. sajandil a) Kuninga võim nõrgenes · Kui kõrgem esindusisik. · Tara võimul see partei, millel parlamendis enamus. b) Ministrikabinet (valitsus) oli kuningast sõltumatu: · Andis aru parlamendile. · Robert Walpole Esimene peaministri tiitlikandja. Austria keisririik 17.-18. sajandil 1. Pärast Vestfaali rahu (mis lõpetas 30 aastase sõja) 1648 a) Keisririigi valdused:
parlamenti tagasi või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega täidab Eesti Vabariigis president mõnes mõttes ka parlamendi ülemkoja funktsiooni. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Hispaania jt.). Seesugust monarhiat võib veel kutsuda parlamentaarseks monarhiaks. Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, vürstiriigiks (Monaco) või hertsogiriigiks (Luksemburg), ei erine selline riik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult: seadusi võtab vastu parlament. Ühendatud Kuningriigis on parlament kahekojaline: seadused sünnivad alamkojas nimega the Commons ja need kinnitatakse ülemkojas the Lords. Monarh (kuningas v kuninganna) ei sekku seadusloomesse
läbivaatamiseks parlamenti tagasi või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega täidab Eesti Vabariigis president mõnes mõttes ka parlamendi ülemkoja funktsiooni. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Hispaania jt). Seesugust monarhiat võib veel kutsuda parlamentaarseks monarhiaks. Kuigi sellist 12 riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, vürstiriigiks (Monaco) või hertsogiriigiks (Luksemburg), ei erine selline riik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult: seadusi võtab vastu parlament. Ühendkuningriigis on parlament kahekojaline:
Nüüdseks on saanud Hispaaniast tugev ja ühtne riik. Ajaloo lühiülevaade(1940-2000) 1940a.Teise maailmasõja ajal oli Hispaania erapooletu. Riigi tooraine varusid veeti Saksamaale ja Hispaania sõjaväebaase kasutasid Saksa armee laevastik ja lennuvägi. 1945a. Teise maailmasõja lõpuks on Hispaania diplomaatilises ja poliitilises isolatsioonis 1946a.Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks 1947a. Hispaania kuulutatakse monarhiaks, Franco saab regendiks. 1951a. üldstreik Barcelonas 1953a.sõlmiti USA-ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping 1955a.Hispaania võeti vastu ÜRO-sse 1956a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu 1959a. Baskide separatistliku grupi ETA loomine 1962a. Vahemereranniku turism saab ametliku soosingu 1962-1963a. streikisid Astuuria kaevurid. 1963a. hukati Hispaania Kommunistliku Partei liige J.Grimau Garcia 1968a
18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühisko...
protsess mõneks ajaks pidurdus. Klassitsism kui kunstistiil kujunes kogu oma hiilguses ja täiuslikkuses Louis XIV valitsemisajal. Usutavasti ei olnud kultuuripoliitika kunagi nii teadlik, hästi läbi mõeldud ja kontrollitud. Kuningas hindas ja armatas kunsti siiralt, kuid veelgi enam mõistis ta, et ilma suure kunstita ei saa tema valitsemisaeg iialgi selliseks, nagu ta seda soovis absoluutseks monarhiaks. Tänapäeval on monarchia absoluta sisuks ,,omavoli, koguni despotismi ja türannia süsteem", kuid 17. sajandi inimesed, kes tundsid veel ladina keelt tõlkisid neid sõnu
Maal puhkesid talurahvarahutused. · august 1789 Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". · 178991 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad · Juuni 1791 kuningas üritas Pariisist põgeneda · september 1791 kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks · aprill 1792 algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. · august 1792 puhkes Pariisis ülestõus, rahvas proovis kuningat tappa ja kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla. Parlament eraldab kuninga troonilt koduarest; muudetakse tagasi kodanikunimeks. · September 1792 võeti vastu seadus, millega kaotati kuningavõim Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. · 21.jaanuar 1793 hukati giljotiini all Louis XVI
kodanikke on rohkem kui eraisikust lihtkodanikke – seda riigivormi nimetatakse demokraatiaks. Teiseks võib suverään koondada valitsemise väikese grupi kätte, nõnda, et lihtkodanikke on rohkem kui riigiametnikke – seda nimetatakse aristokraatiaks. Lõpuks võib ta koondada kogu valitsemise ühe ametiisiku kätte, kellelt siis pärivad oma võimu kõik teised ametnikud. Kolmas vorm on kõige levinum ja seda nimetatakse monarhiaks, ehk kuninglikuks valitsemisviisiks. Tuleb märkida, et kõik need vormid, või vähemalt kaks esimest – on enam või vähem paindlikud ja nende piirid võivad üsna suures ulatuses kõikuda. Neist kolmest kombineeritud vormist võib tuleneda terve hulk segavorme, millest igaüks on omakorda korrutatav kõikide lihtvormidega. Üldiselt sobib demokraatlik valitsemisviis väikestele, aristokraatlik keskmistele ja monarhistlik suurtele riikidele.
1950-1960. iseseisvus suurem osa Ar maadest, iseseisvuti vaid võideldes, kergem Sb asumaadel ühendab araabia keel, islam, mälestus kunagisest ühisest riigist, Kalifaadist, mida taheti tagasi (tõsiseim katse 1958-1961 eksisteerinud Egipt ja Süüria ühisriik), ühisriigist midagi välja ei tulnud, kuid integratsioonipüüdlust eest seisis Araabia Liiga (asut. 1945.) tihti vaenujalal, küsimus riiklikus korralduses, Ar riigid jagunevad abs monarhiaks ja üheparteilisteks vabariikideks vabariigid olid NSVL meelsed, kuningriigid aga pooldasid koostööd lääneriikidega 1960. a maj edukad Araabia maade vastasseis Iisraeliga: Ar maid ühendas ka vastasseis Iisraeliga 1957. oli küll Iisrael Egiptusele Siinai ps tagastanud, kuid ei muutunud suhtumist juutidesse 1964. - moodustati Palestiina Vabastusorganisatsioon (VPO), mis seadis eesmärgiks
Venemaa. Kuiningas asutas ülemkohtu, lahutades niiviisi kohtuvõimu ja täidesaatva võimu. Juristi Baltazar Bogisici Tavaseadus asendas Danilo II Üldise Maaseaduse. 1888 sai Montenegro esimese omandiseaduse, mis määratles omandiõigused ja -kohustused. 1905 lasi Nikola koostada põhiseaduse, mis sisaldas ajakirjandusvabadust, ja kriminaalseaduse, mis vastas Lääne-Euroopa standarditele. Sel ajal asutati ajalehti ja ajakirju. 1910 kuulutas parlament Montenegro konstitusiooniliseks monarhiaks ja Nikola kuningaks. Balkani sõdade käigus (1913) tehti uusi vallutusi. Muuhulgas vallutasid montenegrolased pasa Esad Toptani juhitud vägede vastu võideldes Türgi võimu alt Shkodëri linna (serbohorvaadi keeles Skadar), kaotades 10 tuhat meest. Ent suurriikide otsusega läks linn vastloodud Albaania riigi koosseisu, mida montenegrolased peavad ülekohtuseks. Montenegro osales alates augustist 1914 Serbia poolel Esimeses maailmasõjas.
19 MUSTAND: Monarhia on veresuguluse alusel päritav võim. Jaguneb kaheks: suuremalt jaolt absolutistlikuks (18.saj valgustatud monarhia) ja piiratud monarhia. On öeldud, et lõpuks jääb järgi 5 monarhiat risti, poti, ärtu, ruutu ja inglise monarhia. Järgnevalt analüüsin nii absolutistliku kui ka piiratud monarhia puudusi ja voorusi. Absolutismianalüüsis tuginen uusaja ajaloole ja piiratud monarhia puhul tänapäevale. Absolutistlikuks monarhiaks nimetatakse monarhiat, kus riigipeal on ainuisikuline võim. Absolutism kujunes 17.saj vältel ning on püsinud mitmetes riikides tänaseni. Euroopale on reeglina omane piiratud monarhia, kuid mitmetes India ookeani äärsetes maades on püsinud absolutism tänaseni. Näiteks Brunei, Katari, Omaan. Seega võib väita, et absolutism püsib pigem islami kultuuriruumis. Absolutistlik monarh ajaloos suudab reeglina viia oma riigi juhtivale positsioonile mingis piirkonnas. Näiteks Päikesekuningas
olid vabastatud maksudest, ihunuhtlusest ja nekrutikohustusest. Keiser Aleksander II aega (1855-1881) on nimetatud suurte reformide ajastuks. Olulisem oli 1861.a. Venemaa kubermangude talupoegade vabastamine pärisorjusest (Balti kubermangude talupojad oli Aleksander I vabastanud juba 1816.-1819.a.). Reformide tulemusena vähenesid seisuslikud vahed, elavnesid majandus ja kultuurielu, toimus ühiskonna vaimne vabanemine; reformid olid katseks kujundada isevalitsus ümber kodanlikuks monarhiaks. Uuendused ei suutnud pidurdada mässumeelsuse kasvu Vene ühiskonnas. 1870.aastail kujunes narodnikute liikumine. Selle kandjaiks olid madalamatest sotsiaalsetest kihtidest pärit vene haritlased, tugeva missioonitundega ja uutele ühiskonnakriitilistele ideedele vastuvõtlikud inimesed. Nad tuginesid Lääne-Euroopa revolutsiooniteooriatele ja ürgvenelikele arusaamadele. Esialgu propageerisid narodnikud oma ideid rahulikul teel, läksid rahva sekka ja kutsusid talurahvast ülestõusule.
), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861 1917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber koondunud mõõdukad pooldasid Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks -- konstitutsiooniliseks monarhiaks -- ning kodanikuõiguste ja -vabaduste sisseseadmist Venemaal Lääne-Euroopa eeskujul. Mõõdukate ideoloogid tegid panuse liberaalsetele reformidele ja poliitilise võitluse legaalsetele, mittevägivaldsetele vahenditele, kartes, et otsene vastuhakk Vene riigivõimule võib kutsuda esile massirepressioonid ja hävitada eesti rahva. Mõõdukatele vastukaaluks koondus Tallinnas ajalehe "Teataja" (ilmus 19011905) ümber
19 MÕTLE JÄRELE VÕI KÜSI! 1. Milline riigipea on absoluutne monarh? Miks kuningas Louis XIV oli absoluutne monarh, aga kuninganna Elizabeth II mitte? 2. Vene keisrinnat Katariina Suurt peetakse valgustatud monarhiks. Miks? 3. Kes on kardinal? 4. Miks on kardinal Richelieu nii kuulus? 5. Rootsi Kuningriigi poliitilist reziimi kutsutakse praegu konstitutsiooniliseks monarhiaks. Mida see tähendab? 20 11. LUUKERE KAPIS Krahv Mirabeau generaalstaatides kolmanda seisuse saadik Karikatuur ajastu ajalehest. Mirabeau' näopildiga luukere avatud uksega kapis Luukere kapis on puhtal kujul poliitiline termin, mis läks käibele Suure Prantsuse revolutsiooni päevil ning selle termini sünnilugu tuleb seostada vast alanud uue ajastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
