1883. aastal tekkinud lõhe Aleksandrikooli liikumises tekkis 1883. aastal lõhe, kui Johann Köler soovis võtta Aleksandrikooli Peakomiteelt 20 00030 000 rubla laenu Krimmis sotetud mõisa tasumiseks. Peakomitee president Jakob Hurt keeldus raha laenamast, kuna kartis, et Köleri kätte antud raha enam tagasi ei saa. Köleri pooldajad korraldasid seepeale Jakob Hurda tagandamise ja Köleri presidendiks valimise. Hurt keeldus aga presidendi kohalt lahkumast ning pöördus kaebusega Liivimaa kuberneri poole. Tüli lõppes sellega, et valitsus võttis Aleksandrikooli jaoks kogutud rahad (enam kui 104 000 rubla) enda hoole alla, peakomitee ja abikomiteed aga saadeti laiali. Allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Aleksandrikooli_liikumine · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Aleksandrikooli_peakomitee ·
Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud. 1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 19471948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud
Johan Laidoneriga 12.märtsil 1934 algab vaikiv olek · Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele · Kõrgemat võimu hakkas teostama riigivanem, kuid nüüd polnud enam tegemist valitsusjuhiga, vaid rahva poolt valitava ja suuri õigusi omava riigipeaga (presidendiga) · Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, veto õigus, Riigikogu laiali saatmise õigus, valitsuse ametisse nimetamise ja tagandamise õigus Kolmas põhiseadus · 1936 algatas Päts kolmanda põhiseaduse koostamise · Viidi läbi rahvahääletus, mis andis Pätsi kavale jah-sõna, valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 · 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus, mis vastas riigivanema soovidele · Tugeva võimuga president, kes valiti 6 aastaks · Presidendil täielik võim valitsuse üle · Riigikogu muutus kahekojaliseks:
Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud. Selle tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist. Paavst Gregoriusel VII oli ka dokument mida nimetati paavsti diktaadiks. See sisaldas erinevaiid teese. Näiteks: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist vabastada, üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused, jne. Tüli Henry ja paavsti vahel ei lahenenud. Keiser Heinrich IV kuulutas välja Gregoriuse VII tagandamise. Vastuseks kuulutas Gregorius VII tagandatuks Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja kuulutas tagandatuks ka Heinrichi, heites ta ühtlasi kirikust välja. Saksa ülikud toetasid paavsti. Heinrichit ähvardati, et kui ta ei allu paavstile siis valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks pidi ta minema Itaaliasse. Enam vähem nad leppisid ära. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122
Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias. PREsidentaalse demokraatia mudeliks võetakse tavaliselt USA. President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi,et kogu võim kuulub presidentile. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Meie mõistes ministrid nimetab ilma Kongressita läbi rääkimata ametisse. Otsustab ka ministrite tagandamise eest. Seadusandliku võimu intsitutsiooniks on kahekojaline Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub ,, rahakoti võim"- president vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Rahvas valib parlament ja president -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus 3.) Poolpresidentaalne valitsemine Pra
Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud. 1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa – Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 1947–1948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK
Tema ametiaega langevad laiaulatuslikud sovetlikud ühiskonna- ja majanduselu ümberkorraldused, mille eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega. Vallandati Eesti NSV parteiliidri kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna „kodanlike natsionalistide” soosimises. Käbin- 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud
SISUKORD VALITSEMINE (1950-1978) Nikolai Karotamme tagandamise järel Eesti parteiliidriks ja ENSV faktiliseks juhiks saanud Johannes Käbin läks ajalukku vastuolulise poliitikuna. Tulnud võimule võimutruude stalinistide kandidaadina, vastas ta eriti algupoole temale pandud ootustele. Käbini puhul polnud tegemist lihtsa käsutäitjaga, vaid intelligentse laveerijaga, kes oskas Moskvale ligi kolmkümmend aastat meele järele olla. Ta ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat
Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib
Mudeliks võetakse tavaliselt USA (aga sobivad ka Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus v Gruusia). Selle puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül. Aga talle ei kuulu kogu võim. USA näitel: kodanikud valivad nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust olles ise ka peaminister. Ministrid nimetab ta ametisse parlamendiga läbi rääkimata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Erinevus Eestiga USA's vahetub valitsuse kooseis pärast presidendi-, mitte pärast parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on seal parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, aga president avaldab tugevat mõju oma seisukohtadega. President vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaarva võimuga
jaotab ära ülesanded, millega tegeleb president ja millega peaminister. Presidendile allub välis-, kaitse- ja teabepoliitika ning peaministri alluvuses on majandus- ja sotsiaalküsimused. Suhetes parlamendiga on domineerivaks pooleks president. Presidendil on parlamendis vastu võetud seaduste suhtes vetoõigus, presidendi läkitusi peab parlament täitma ja ei tohi neid kritiseerida. President võib keelata parlamendil valitsuse tagandamise. Parlamendi võim presidendi üle on kaudne , presidendi poolt ametisse pandud peaministri võib parlament tagandada, kuid presidenti parlament tagandada ei saa. Siit järeldub see, et poolpresidentaalses riigis on presidendi võim suurem kui presidentaalses riigis ja ma leian, et Eesti riigi konteksti pole seda vaja. Suurematel riikidel oleks vaja minu arvates kindlat ja võimukat riigi valitsejat kelle käes on võim ja keda rahvas austab ning keda kuulda võtab, kuid Eesti
ülimuslikkust, mis oli ka Gregoriuse reformide üks põhieesmärke keisrivõim polnus sellest huvitatud tüli jõudis haripunkti 1076 aastal selleaegne keiser Heinrich IV kutsus Wormsi kokku saksa piiskopide sinodi ja piiskopid teatasid, et loobuvad paavstile kuuletumast sellele tuginedes kuulutas Heinrich Gregorius VII tagandamise Vastuseks tagandas Gregorius VII Heinrichile truud piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusevandest ja kuulutas ka tagandatuks Heinrichhi enese heites ta ka ühtlasi kirikust välja Suurem osa saksa ülikutest toetasid paavsti ning ähvardas juhul kui
Kardeti ka enda ja oma pere pärast. · millised majandusprobleemid eksisteerisid NSVL-s (lk 50-51) Majandusprobleemideks oli Malenkovi senise majanduspoliitika muutmine kuna tema majandusprogramm arendada kergetööstus (ja muudki) oli suhteliselt inimesekeskne, seades eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise olukorra parandamise. Malenkovi ümberkorraldused panid aluse järgnevate aastate majanduslikule arengule, kuid tema tagandamise järel (1955) hakati eelisarendama taas rasketööstust. Probleemiks kujunes ka maisikasvatus kuna NSVL-s ei olnud sobilikku kliimat, mullastikku ning puudus ka õige väetis ning masinad. Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. 1960. aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldused soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu . Nõukogude majandussüsteem püsis eelkõige tänu soodsatele välistingimustele. 3. Eesti NSV:
Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised (konstitutsionalism) PRESIDENTALISM Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias Näitena sobib USA, Mehhiko, Argentiina jt. Ameerika riigid Keskne figuur president, kes juhib valitsust ja täidab peaministri rolli (administratsiooni) Selle vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud President (Valge Maja) otsustab ministrite tagandamise Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimis, mitte parlamendivalimisi Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament ehk Kongress, mis on kahekojaline (Esindajate koda ja Senat) Presidendil on vetoõigus Kongressile pole õigust avaldada admin. survet või umbusaldust Tihedalt seotud täidesaatva võimuga POOLPRESIDENTAALNE Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria Venemaa, Leedu jt. President peab rohkem arvestama parlamendiga
tõmbus tagasi Poola idaossa. Pärast seda kaotust pakkus August rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele vastu tulla niipalju kui iganes võimalik. Ta tahtis ainult jääda Poola kuningaks. Ka kardinal-priimas esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola Liivimaad, Kuramaad ja suurt reparatsioon, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi Augusti tagandamise nõude juurde. August tõmbus oma õukonnaga tagasi Sandomierzisse. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks. Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Sissiaktsioonidega sidusid nad Rootsi vägesid, kahjustades nende võitlusvõimet. Aastal 1703 vallutasid rootslased Torui. Kuigi 1704 saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti 12. juulil (2. juunil) 1704
Kohtumenetluse seadustes taandamise alused. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt. Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest, kohtunik ei ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega. (Riigikohtu lahendid???) Kuulumine erakonda? Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni.
Selleks sätestatakse kohtumenetluse seadustes taandamise alused. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt. Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest, kohtunik ei ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega. Õiguskaitseasutused peavad olema sõltumatud mitte ainult riigiasutustest, vaid ka erakondadest. Nii on piiratud õiguskaitseasutustes teenistuses olevate isikute erakondadesse kuulumist.
1940. aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine eesmärgiga kindlustada riigi sõjalist võimsust. Sõjaeelne majandustase saavutati 1950. aastate algul, kuid majanduse olukord oli tervikuna pingeline, mida teravndas 1946.-1947. aasta põud ja sellega kaasnenud näljahäda. Stalini surma järel hakkas Malenkov senist majanduspoliitikat muutma. Ta püüdis arendada kergetööstust. Malenkovi ümberkorraldused panid aluse järgnevate aastate majanduslikule arengule, kuid tema tagandamise järel(1955) hakati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Tema tegevust iseloomustasid pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad. Eriti puudutas see põllumajandust. Hrustsovi ajal majandus tõusis ja siis langes. 1960. aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldasid soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu. NSVL majandusüsteem püsis eelkõige tänu soodsatele välistingimustele. Naftahind tõusis mujal maailmas
aasta põud ja sellega kaasnenud näljahäda. Nõukogude Liidu elanikkonna varustatud esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950. aastate algul märgatavamalt viletsam kui Venemaal tsaariaja lõpus. Nõukogu esimees Malenkov püüdis arendada ka kergetööstust. Tema majandusprogramm oli suhteliselt inimesekeskne, seades eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise olukorra parandamise. Malenkovi ümberkorraldused panid aluse järgnevate aastate majanduslikule arengule, kuid tema tagandamise järel(1955) hakati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Tema tegevust iseloomustasid pidevad ümberkorraldamised ja kampaaniad. 1960. aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldused soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu. Nõukogude majandussüsteem püsis eelkõige tänu soodsatele välistingimustele. Naftahindade tõus maailmaturul suurendas
Riigi säärane ülesehitus aitab ära hoida diktatuuri teket. USA-s loodi need kolm võimu: seadusandliku võimu kehastus on Kongress. Et lahendada osariikide esindatuse küsimus otsustati Kongress luua kahekojalisena. Ülem- ja alamkoda. Täidesaatvat võimu kehastab president, kes määrab ametisse ka valitsuse. Kongress presidenti tagandada ei saa. USA-s nimetatakse riigipea tagandamise protsessi sõnaga impeachement. Täiesti eraldi moodustati veel kohtuvõim. Seda kehastab USA Ülemkohus. Põhiseaduslik Nõukogu kiitis USA uue põhiseaduse heaks septembris 1787. Tookord lepiti veel kokku, et uus põhiseadus jõustub, kui selle on ratifitseerinud (heaks kiitnud) vähemalt 9 osariiki 13-st. USA põhiseadus jõustus 4. märtsil 1789. Põhiseaduse esimesed parandused: Need 10 parandust on tuntud kui Õiguste Deklaratsioon (ingl k Bill of Rights)
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
presidendikandidaat valituks saab. 6. Presidendi volituste lõppemise alused. V: Kui president astub tagasi, kui president sureb, kui president mõistetakse süüdi kuriteos, kui uus Vabariigi President astub ametisse ja kui president ei saa oma ametikohustusi täita üle 3 kuu järjest (siis korraldatakse VP erakorralised valimised). Vabariigi presidenti ei ole võimalik nö tagasi kutsuda ega ka ei ole võimalik avaldada talle umbusaldust. 7. Presidendi ennetähtaegse tagandamise vajalikkusest ja võimalikkusest. Kas Eestis peaks võimalik olema? Mis alustel ja millises korras? V: Presidendi ennetähtaegne tagandamine on vajalik eelkõige presidentaalsetes riikidest. Parlamentaarsetes riikides ei ole selle vajalikkus kuigi suur, sest presidendil on ainult esinduslik roll. Küll aga, kui president ei suuda esindada riiki korrektselt, ehk ta rikub riigi mainet kuidagi, siis minu arvates peaks olema võimalik presidenti ennetähtaegselt tagandada
läbirääkimisi. 1.jaanuaril 1912 kuulutasid ülestõusnud Nankingis välja vabariigi ja valisid ajutiseks presidendiks Sun Yatseni (eluaastad 1866-1925). Oma isikuvõimu taotlev Yuan Shikai sundis alates 1908 Hiinat valitsenud lapskeisri Pu Yi (eluaastad 1906-1967) troonist loobuma. Kuigi revolutsiooniga oli keiser ametlikult võimult kõrvaldatud, säilitas ta formaalselt võimu Keelatud Linnas. HIINA Pu Yi tagandamise järel loobus Sun Yatsen presidendi ametikohast Yuan Shikai kasuks, et võita riigi ühtsuse säilitamiseks enda poole sõjaväelased. Yuan Shikai (eluaastad 1859-1916), kes kehtestas sõjaväelise diktatuuri. Sun Yatseni 1912 asutatud ning revolutsiooni süvenemist taotlev Guomindang (Rahvuslik Rahvapartei) keelustati võimude poolt. HIINA 1916. aastast oli Hiina juht Sun Yatsen, kes tegi koostööd ka kommunistidega. 1925
· Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga o Kui suur on võimuharude iseseisvus Presidentalism USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia · President on ühtlasi valitsusjuht ja koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Võimuharude autonoomia on teiste vormidega võrreldes suurim. President määrab ministrid ja otsustab nende tagandamise. Parlamendi mõju väike, kuid otsustab siiski rahakoti üle · Tõenaäoliselt üheparteiline valitsus + Stabiilne, pikaajalised valitsused - Võivad tekkida probleemid parlamendiga, vastastikuse tegevuse blokeerimine, pärssimine Poolpresidentalism Prantsusmaa, Island, Portugal, Austra, Venemaa, Leedu · President valitakse otse rahva poolt · President määrab ametisse peaministri (enamasti samast parteist) ja kinnitab ministrid; tal on õigus panna seaduseelnõule veto
ja rektoriks aastail 1624-1625. Pärast aastast rektoriametis olekut ta tagandati. Lempeliuse enda arvates ebaõiglaselt. Lempeliuse ajal oli Tallinna toomkool võrdlemisi väike kaheklassiline kool, kus oli umbes 30 õpilast, keda kantseldasid rektor ja kolleeg kahekesi. Vahel pidi seda tegema ka rektor üksinda. Õppimine käis rootsi, saksa ja ladina keeles. Lisaks pidi rektor abistama ka toomkiriku pastorit jutlustamisel.( Põldvee 2008 ,161) Lempeliuse tagandamise ühe põhjuse illustreerimiseks toon siinkohal katkendi Aino Kalda ,,Reigi õpetajast". (,,See sündis nimelt päeval, kui kooli uuriti parajasti Erasmi libellus de civilitate morum, et üks Doomskooli poiss, kes oli suurest ja vägevast maa-aadeli suguvõsast, kuid muidu kõige suurem võrukael ning üleannetu, torkas enese ees istujat poissi pussnoaga selga, labaluie kohale, pilgates nõnda Erasmuse vagasid õpetusi. Senest üleannetusest (kuigi haav oli hoopis tühine
alates teise täieliku ametiaja lõppemise päevast pensionile (politsei ja piirivalve seaduse*61 § 101 lg 4) jne. 4.3. Peaprokuröri tagandamine Seadustega tuleb selgelt sätestada tingimused, millal peaprokuröri on võimalik ametist tagandada enne ametiaja lõppu. Näiteks leidis Veneetsia Komisjon oma arvamuses Ukraina põhiseaduses kavandatavate prokuratuuriga seotud muudatuste kohta, et peaprokuröri tagandamise põhjused peavad olema kirjas sea- duses, ja soovitas isegi seda, et need alused peaksid kirjas olema konstitutsioonis endas. Veelgi enam, on kohustuslik, et enne tagandamise otsust peab sellele andma oma hinnangu eksperdikomisjon.*62 Samuti peab peaprokuröril olema võimalus õiglaseks ärakuulamiseks tagandamisprotsessis. Eesti seadused peaprokuröri tagasikutsumise kohta eraldi reegleid ette ei näe, see on võimalik üksnes läbi distsiplinaarmenetluse
2. kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest Presidentalism Enam levinud Lõuna Ameerikas, Põhja Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk Aasias. USA näitel: President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kogu võim ei kuulu presidendile. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud presidendi ja parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ka ise peaministri ülesandeid. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu institutsiooniks on kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidendile kuulub õigus lükata vastu võetud seadus tagasi. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale võimuharula on suhteliselt nõrk. President on tihdemalt seatud täidesaatva võimuga. Poolpresidentalism Kehtib Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus. President peab rohkem arvestama parlamendiga. Valitsusjuhi rolli tuleb jagada peaministriga. President
kus inimesed mõistavad, et lastes end ära osta mängivad nad riigi valitsusega ja seeläbi ka enese tulevikuga. Otsevalimistega kaasneks ka valitsuse muutmine, mis muudaks praeguses seisus oleva riigi veel ebastabiilsemaks. Mille poolest presidendi ülesanded presidentaalses ja parlamentaarses süsteemis erinevad? Presidentaalses: President juhib riigi valitsust ja täidab ka peaministri ülesandeid, nimetab ametisse ministrid, otsustab ministrite tagandamise. Parlamentaarses: Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ametisse kõrged ametnikud (kohtunikud, diplomaadid, sõjaväe juhtkond), täidab tseremoniaalseid kohustusi. Praegune president on valitud valimiskogu poolt. Kellest koosneb valimiskogu? Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajatest.
ajal rahulolematud Karotamme liigselt enesekindla juhtimisstiiliga, mis seisnes probleemidele omal käel lahenduste otsimises ja ei olnud piisavalt kooskõlastatud Moskvaga. Pärast vallandamist lahkus Karotamm Eestist ja tegutses kuni elu lõpuni Moskvas teaduslikul tööl. Suri 1969. aastal Moskvas. Johannes Käbin edutati 1948. aastal EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud
parlamendi saadikukohti. b)vähemusvalitsus- valitsuse moodustanud parteidel puudub enamus parlamendis. Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega · Otsustab nende tagandamise Valitsemiskorraldus: presidentaalne, poolpresidentaalne, parlamentaarne Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament · Seaduse algatamise õigus on parlamendisaadikuil · Presidendil on vetoõigus · Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt · Parlament kontrollib kõrgemate riigiametnike ja suursaadikute nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. Presidentaalne valitsemise plussid ja miinused +valitsused on pikaajalised
Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Lõplikuks piisaks karikasse oli paavst Gregorius VII dokument märtsist 1075 paavsti diktaat. Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja ühtlasi tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Loomulikult ei tahtnud keiser sellega nõustuda. 1076. aastal kuulutas selleaegne keiser Heinrich IV välja paavsti tagandamise. Vastuseks kuulutas jällegi Gregorius VII tagandatuks ka Heinrichi, heites ta ühtlasi kirikust välja. Heinrichil ei jäänud muud üle, kui proovida paavstilt andestust paluda, sest tema valitsejatroon hakkas kõikuma saksa ülikud olid ähvardanud valida uue keisri. Nii astuski Heinrich paavsti ette patukahetsejana jaanuaris 1077. Nii jäi Heinrich keisriks, kuid see ei tähendanud veel investituuritüli lõppemist. See lõppes aastal 1122, kui järgmine keiser Heinrich V ja
Üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte oli pastor Martin Luther King. Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidu ja saavutas edu. Truman valitses Külma Sõja alguses ning tänu temale muutus USA üheks võimsamaks tuumariigiks. Kennedy oli pärit rikkast perekonnast,tema valitsemisajal toimus Kuuba kriis,mis suudeti hästi lahendada tänu headele läbirääkimisoskustele. Kennedy mõrvati. Nixon oli esimene president,kelle puhul kasutati ametist tagandamise protsessi. Wattergate skandaal. Nixon astus lõpuks ise ametist tagasi. Reagan alustas tähesõdade programmi,arendas majanduslikkun kokkuhoidu mida kutsutakse reaganoomikaks. 7. USA juhtkond otsustas toetada Lõuna-Vietnami valitsust selle võitluses Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistlike liikumise vastu,kuna ,,doominoteooria" järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regiooni aladest ilmajäämise. 1960.aastate algul saatsid
Iga demokraatia saab alguse rahvast, valijaskonnast. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. USA president valitakse iga nelja aasta järel. President juhib riigi valitsust (administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid. Depertmangude juhid (meie mõistes ministrid) nimetab ta ametisse ilma Kongressiga (st parlamendiga) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seega on presidendil USA-s palju rohkem vabadust täidesaatva võimu komplekteerimisel kui Eesti-taolises parlamentaarses riigis. Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega, mis lisatakse Kongressi saabuvatele eelnõudele. Lisaks kuulub presidendile vetoõigus õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus tagasi
NÕO REAALGÜMNAASIUM Rauno Veberson Ameerika Ühendriigid viimasel kahel aastakümnel Referaat Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 2...............................................................................................................................Sissejuhatus 3...........................................................................................................................Clintoni ajajärk 7...........................................................................................................11. septembri katastroof 10............
notariaadiseaduse. Mõningate oluliste sisuliste muudatustega kehtisid Tsaari-Venemaa notariaadialased seadused Eestis kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal. Eestis rakendati aastatel 1918-1940 nn Ladina notariaadi mudelit: notarid oli riigiametnikud kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma varaga. Kahju tekitamisest tuleneva nõude tagamiseks oli sisse seatud kautsjon, mille maksmatajätmine võis kaasa tuua ametist tagandamise. Kautsjonisummad oli üsnagi kõrged ning samas ei olnud notari vastutus piiratud kautsjonisummaga. Notareid loeti küll avalikku teenistusse kuuluvateks riigiametnikeks, kuid nende soodustused ja sotsiaalsed garantiid olid oluliselt piiratud (neil polnud õigust ametipensionile). Aastal 1933 loodi Eestis Notarite Ühing, mis asutati vastavalt notarite kongressi otsusele ning oli vabatahtlik notarite ühendus.6 Eesti notariaadi areng peatus 1940
· 1772 ja 1795 aastal läbi viidud jagamise tulemusena sai Austria Galiitsia ja Krakowi linna endale · Tõusis rahvaarvu poolest kolmandale kohale Euroopas Ungari vabadusvõitlus · Austria koosseisust üritati vabaneda · Kurutsit austria võimu vastu võitlejad Ungaris · 1703-1711 kurutsite ülestõus Ferencz II Rakoczy juhtimisel · Saavutasid edu ja suutsid vabastada peaaegu terve Ungari · 1704 võttis Ungari riigikogu vastu otsuse Habsburgide tagandamise kohta Ungari troonilt · 1709 Rakoczy andis välja dekreedi mille kohaselt said need talupojad, kes osalesid vabadusvõitluses, vabaks · Loodeti teiste riikide abile, tulutult · 1711 vabadusvõitlejad olid sunnitud alistuma Valgustatud absolutism · 18sajandil jõudis valgustusideoloogia Austria keisrikotta · Maria Theresia: o Valgustusideoloogia vastane, kuid pidas vajalikuks reforme o Koos Kaunitz-Rietberg'iga loodi riigi bürokraatiaaparaat
Kolm põhimõtet- vabadus, õigus ja õiglus! Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Kahju vältimise printsiip PS § 25 Õigusvastaselt tekitatud materiaal...
18.saj lõpul oli Austria rahvarvu poolest kolmandal kohal. Austria võimu alt proovisid vabaneda mitmed riigid. Toimusid Ungarlaste ülestõusud. Ungarlastest Austria vastu õitlejaid nimetati kurutsiteks. Ungarlaste vabadusvõitluse kõrgajaks kujunes Ferencz II Rakoczy juhtimisaeg 1703-1711. Rakoczy kutsus madjareid üles iseseisvuse ja Habsburgide võimu maharaputamise eest. Neil õnnestus vabastada peaaegu kogu Ungari, kiirelt võeti vastu otsus Habsburgide tagandamise kohta Ungari troonilt. 1709 kuulutati vabaks need talupojad, kes osalesid vabadusvõitluses. Ungarlased ei leidnud liitlasi ning 1711 sunniti nad alistuma. Valgustatud absolutismi läbiviijateks olid Austrias Maria Theresia ja Joseph II. Marja Theresiat kütkestas riigivalitsemine. Tähtsat rolli riigivalitsemises ja välispoliitikas etendas Wenzel Anton von Kaunitz-Rietberg. Tema eesmärgiks oli riigist teha hästi töötav masin
46 CCJE arvamus nr 3 (2002) (viide 16), p 73 jj. ' JURIDICA III/2006 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Gea Suumann KS näeb distsiplinaarkaristustena ette noomituse, rahatrahvi kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamise ning ametist tagandamise. See ühtib kolme kõige levinuma distsiplinaarka- ristuse liigiga Euroopas ja Prantsuse mõjudega riikides. Need on: (a) hoiatus/märkus/noomitus; (b) rahatrahv/palga vähendamine ja (c) ametist vabastamine/tagasikutsumine/vallandamine.*47 KS § 97 kohaselt ei ole võimalik kohtuniku süüdimõistmine ja samal ajal karistamata jätmine, lõiked 1 ja 31 on selles suhtes osas üsna detailsed. Ühe distsiplinaarüleastumise eest võib määrata ainult ühe distsipli-
huvid on vastuolus isikute huvidega, keda ta kaitseb. Sõltumatus – õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Eriti oluline on sõltumatus kohtute ja kohtunike puhul. Kohtute sõltumatus on tagatud nende sõltumatuse fikseerimisega põhiseaduses (PS § 146) ja nende Kohtute seaduses fikseeritud õigusliku seisundiga. Kohtunike sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega, kohtuniku materiaalse ja sotsiaalse kindlustatusega ja mitmete muude vahenditega. Kohtuniku otsustamissõltumatus – kui kohtunik oma otsust teeb, siis ei tohi keegi seda mõjutada. Kohtuniku staatuse sõltumatus – nende staatus peab olema selline, et neid ei saaks mõjutada. Nt keegi ei tohi saada kohtunikku positiivselt mõjutada (raha anda) ega ka negatiivselt mõjutada.
ülimuslikkust(Gregoriuse reformide põhieesmärk). Selle polnud keisrivõim huvitatud. See oleks tähendanud ilmaliku valitseja võimu piiramist; teiseks oli kiriklike ametite müümine kujunenud riigile üheks sissetulekuallikaks. 1076. aastal kutsus selleaegne keiser Heinrich 4. Wormsi kokku Saksa piiskoppide sinodi ja piiskopid teatasid, et loobuvad paavstile kuuletumast. Heinrich kuulutas välja GregoriusVII tagandamise. Gregorius tagandas Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja kuulutas tagandatuks ka Heinrichi enda, heites ta ühtlasi kirikust välja. Suurem osa Saksa ülikud toetas paavstiähvardades, kui Heinrich paavsti tahtele ei allu, valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich 4. teele Itaaliasse, et kohtuda GregoriusVIIga enne, kui see on jõudnud üle Alpide. Heinrich astus jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette.
eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. 59. Korterelamu valitseja põhikohustused (korteriomandiseadus) Valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korterimanikud häälteenamusega ametisse kuni 5 aastaks. Valitseja kohustused: 1) viia ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest 2) rakendama kaasomandi tavapäraseks korrashoiuks vajalikke abinõusid 3) tuginevate asjaolude esinemisel rakendama muid kaasomandi säilimiseks vajalikke abinõusid 4) valitsema ühiseid rahalisi vahendeid 5) säilitama korteriomanike materiaalseid vahendeid oma varas eraldi 60
manukana(KMK § 20 lg 2). Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Eriti oluline on sõltumatus kohtute ja kohtunike puhul. Kohtute sõltumatus on tagatud nende sõltumatuse fikseerimisega põhiseaduses (PS § 146) ja nende Kohtute seaduses fikseeritud õigusliku seisundiga. Kohtunike sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega, kohtuniku materiaalse ja sotsiaalse kindlustatusega ja mitmete muude vahenditega. Kompetentsuse nõue tähendab seda, et õiguskaitseasutuste töötajatel peab olema nende töö jaoks vastav kvalifikatsioon. Seda tagavad konkreetsed nõuded, mida esitatakse erinevate õiguskaitseasutuste töötajate haridustasemele. Kuna õigusharidus vananeb ilma täienduseta küllaltki
ringile. Kui õigeaegselt ei jõuta, kas jääb vana president ametisse?? §82 lg2 p4 alusel jääb, kuniks uus astub ametisse + §80 lg1. 5. VPVS §26 lg3 presidendil peaksid olema suuremad volitused. Võiks olla otsevalimised, kuid väidetakse et pädevused ei lähe kokku mandaadiga, aga tegelikult kardetakse vastukaalu erakondadele. Kui valiks rahvas, siis tuleks legitimatsioon väljast poolt, aga siis tuleks muuta ka tema tagandamise eeldused. Allkirjade kogumine läheks aga kulukaks. §49 VP staatus ja volitused I Staatus Eesti riigipea. II Volituste tekkimine Rangelt võttes ei ole ühegi võimu osa. Peab andma vande §81. Ei tohi samal ajal olla teistes vastavates ametites §84. III Volituste peatumine Kestev: §83 lg1, teovõimetus. Ajutine: §83 lg1. IV Volituste lõppemine §83 lg1. §82 kõik alused v.a. kestev võimetus ja kas lisandub §80 viie aasta täitumise järel.
Igal aastal peab riigikontrolör esitama aruande riigi varade kasutamisest ja käsutamisest. Aruande esitab riigikogule. Õiguskantsler Tegeleb õigusjärelvalvega ja kontrollib kas valitsuse kohalike omavalitsuste poolt vastu võetud õigusaktid on vastavuses kehtivate seadustega. Kontrollib ka riigikogu enda õigustegevust. Määratakse ametisse 7 aastaks. Kanditaadi esitab president ja kinnitab ametisse riigikogu. Õiguskantsler algatab ka tähtsamate riigiametnike kohalt tagandamise protsessi(presidendi, peaministri, riigikogu liikmed) Teda ennast saab tagandada presidendi ettepanekul ja riigikogu loal. Allar Jõks. Eestis täidab veel ta ka ombudsmani ülesandeid skandinaavia laen(Rootsi, Norra, Taani). Skandinaavia riikides on ombudsman isik, kes tegeleb lihtkodanike õiguste kaitsmisega. Kaitseb ametiasutuste omavoli eest. ÕIGUSKORD, ÕIGUSSÜSTEEMID Õigus Ühiskonnas kehtivate käitumisnormide kogu, millest kinnipidamine on tagatud riigijõuga.
Erapooletus - kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Sõltumatus – õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Kohtute sõltumatuson tagatud: · nende sõltumatuse fikseerimisega PS-s (§ 146) ja nende Kohtute seaduses fikseeritud õigusliku seisundiga; · nende nimetamise ja tagandamise korraga, · kohtuniku puutumatusega, kohtuniku materiaalse ja sotsiaalse kindlustatusega jne. Kompetentsuse nõue – õiguskaitseasutustete töötajatel peab olema nende töö jaoks vastav kvalifikatsioon. 10. Süütuse presumptsiooni printsiip a) kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. 11. Õigus edasi kaevata
Erapooletus - kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Sõltumatus õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Kohtute sõltumatus on tagatud: · nende sõltumatuse fikseerimisega PS-s (§ 146) ja nende Kohtute seaduses fikseeritud õigusliku seisundiga; · nende nimetamise ja tagandamise korraga, · kohtuniku puutumatusega, kohtuniku materiaalse ja sotsiaalse kindlustatusega jne. Kompetentsuse nõue õiguskaitseasutustete töötajatel peab olema nende töö jaoks vastav kvalifikatsioon. 10. Süütuse presumptsiooni printsiip a) kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. 11. Õigus edasi kaevata
manukana(KMK § 20 lg 2). Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Eriti oluline on sõltumatus kohtute ja kohtunike puhul. Kohtute sõltumatus on tagatud nende sõltumatuse fikseerimisega põhiseaduses (PS § 146) ja nende Kohtute seaduses fikseeritud õigusliku seisundiga. Kohtunike sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega, kohtuniku materiaalse ja sotsiaalse kindlustatusega ja mitmete muude vahenditega. Kompetentsuse nõue tähendab seda, et õiguskaitseasutuste töötajatel peab olema nende töö jaoks vastav kvalifikatsioon. Seda tagavad konkreetsed nõuded, mida esitatakse erinevate õiguskaitseasutuste töötajate haridustasemele. Kuna õigusharidus vananeb ilma täienduseta küllaltki kiiresti, siis on mitmete õiguskaitseasutuste puhul ette nähtud eksamid
Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. USA president valitakse iga nelja aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. President juhib riigi valitsust (administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid (meie mõistes ministrid) nimetab ta ametisse ilma Kongressiga (st parlamendiga) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seega on presidendil USA-s palju rohkem vabadust täidesaatva võimu komplekteerimisel kui Eesti-taolises parlamentaarses riigis. Erinev on seegi, et USA-s (ja ka teistes presidentaalsetes riikides) vahetub valitsuse koosseis peale presidendi-, mitte peale parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab
millega peaminister. Presidendile allub välis-, kaitse- ja teabepoliitika. Peaministrile alluvad majandus- ja sotsiaalküsimused. 3. Presidendi seos seadusandliku võimuga. Suhetes parlamendiga domineerib president. Presidendil on parlamendis vastu võetud seaduste suhtes vetoõigus, presidendi läkitusi parlamendile ei tohi parlament kritiseerida, vaid peab neid täitma. President võib keelata parlamendil valitsuse tagandamise. Parlamendi võim presidendi üle on kaudne presidendi poolt ametisse pandud peaministri võib parlament tagandada, kuid presidenti parlament tagandada ei tohi. Sellest järeldub, et poolpresidentaalses riigis on presidendi võim suurem kui presidentaalses riigis. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Erakonnad ühendavad endasse ühesuguse ideoloogiaga inimesi ning erakondade eesmärgiks on soov tulla võimule ja selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
