381- Paavstlusele pani aluse apostel Peetrus Peapiiskop- suurema piirkonna kirikuelu juht. Piiskop- teatud piirkonna kirikuelu juht. Preester- vaimulik, kellel on sakramentide jagamiseõigus. Paavst- Roomas katoliku kiriku pea. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu. Sakramentide õpetuse arendas välja Peetrus Lombardus. Sakramente on 7: ristimine, leeritamine, abielu sõlmimine, pihtimine, armulaud, vaimulikuks pühitsemine ja viimne võidmine. Ristiusk levis Rooma keisririigis. Germaanlaste hulgas. Misjonäride tegevus iirimaa püha Patrick. Vallutuste käigus: nt eestlased, liivlased. Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedukad (1386). 2. Kuidas kujunes piiskopiametist paavstiamet.
Lääne- Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Teema olulisemad mõisted: Cinstantinius Suur, Milano edikt, misjonärid, Patrick, Püha Bonifatius, piiskop, kateeder, katedraal, kaanon, kanoonid, toomkapiitli, visitatsioon,preester, kümnis, piibel, Vana Testament, Uus Testament, munk Hieronymus, kirikuisad: Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Sakremendid, Petrus Lombardus, missa. Paavstiriik ehk Kirikuriik, Gregorius I Suur. 2. Panus kultuuri: Kristluse keskusteks olid peamiselt linnad, enamiks maapiirkondi aga ristiusustamata. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja kooliati misjonäre, paljud misjonärid suundusid mandrile Euroopa hõime ristiusku pöörama ja asutasid nende maal kloostreid. Jumalateenistuse tähtsus suurenes
Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirlaste keistepühak. Peetrus Galilea kalur, Kristuse lemmik jünger. Roomas esimene piiskop. Püha Bonifatius(680-754) Roomast lähtuva misjonitöö innikuimaid läbiviijaid, sakslaste ristja. Hieronymus(345-420) Tõlkis Piibli paavsti käsul ladina keelde, seda hakati nimetama Vulgataks Petrus Lombardus Arendas lõplikult välja sakramente käsitleva õpetuse Paavst Innocentius III (1198-1216) Töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril leiva ja veini muudumine Kristuse vereks ja lihaks just peestri pühitsuse läbi. Gregorius I Suur (560-604) Esimene paavst kes võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei Jumala teenrite teener. Muhamed (570-632) Meka kaupmees, Allahi prohvet ja tema usu levitaja. al-Horezmi avaldas entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed"
Kirikuisadeks nimetati kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge Ambrosius Hieronymus Augustinus Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad edasi andma usklikele jumala armu Ristimine Armulaud Sakramente käsitleva õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus sellejärel on sakramente kokku seitse ristimine leeritamine armulaud mihtimine koos meeleparandusega viimne võidmine abielu sõlmimine pühadesse seisustesse pühitsemine armulaualeiva ja veini pühitsemine kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus
Originaaltekst oli heebreakeelne. Ladina keelde tõlgiti 4 sajandil püha Hieronymose poolt. · Ladinakeelne tõlge- vulgata · 1739 tõlgiti Eesti keelde · esimestel sajanditel pKr arendasid kirikuõpetust edasi kirikuisad. Tähtsamad Ambrosius, Augustinus ja Hieronymus. · Sajandite jooksul kujunes välja ka katoliku kiriku sakramendid-rituaalsed toimingud, millega antakse edasi jumala armu. · Nende õpetuse arendas lõplikult välja Peetrus Lombardus 12 saj. · Sakramendid: o Ristimine o Leeritamine ehk konfirmatsioon o Abielu o Viimne võidmine o Armulaual käimine- saada osa Kristuse ihust ja verest o Pihtimine koos meeleparandusega o Vaimulikuks pühitsemine · Vaimulike suhtes kehtib tsölibaadinõue- füüsilise suhte keeld naisterahvaga · Pidulikud jumalateenistused olid missad, kus pühitseti armulaua leiba ja veini.
Uus Testament Kristuse elulugu, apostlid, esimesed kristlikud kogudused Kirikuisad Ambrosius 340-397 Hieronymus 345-420 Augustinius 354-430 Vulgata e ladina keelde tõlgitud Piibel 4.saj "Jumalariigist" ideaalne kristlik riik e katoliiklus Sakramendid Petrus Lombardus 12.saj: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine (abiellumine, vaimulikuks astumine) Transsubtantsiooniõpetus armulaua vein ja leib muutub Kristuse vereks ja ihuks ... paavst Innocentius III 1198-1216, kinnitati Lateraani kirikukogul 1215 Püha Peetrus, kui esimene Rooma piiskop(paavst)
Hieronymus 4.saj paavsti ülesandel ning seda hakati kutsuma Vulgata'ks. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisale (katoliku kiriku õpetust arendanud teoloog). Tähtsamad Ambrosius (340-397), Hieronymus (345-420) ja Augustinus (354-430) Katoliiklikus kirikus on oluline koht sakramentidel rituaalsed toimingud mida võivad läbi viia ainult preestrid ning peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Sakramente käitleva õpetluse andis välja Petrus Lombardus (surn. 1160) Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Pühitsemise käigus leiva ning veini Kristuse vereks ja ihuks muutumist nim transubstatsiooniõpetuseks. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu polnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus aina tõusis. 4.-5. saj hakkasid Rooma piiskopid üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. §11 Vana Vene Riik
Jumalariik Katoliku kirikuga. Sakramendid (7 –ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), piht ja patukahetsus, abiellumine, viimne võidmine, armulaud, ordinatsioon (preestriks pühitsemine)) on rituaalsed toimingud, mida võib 1 läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikule edasi andma Jumala armu. Sakramentide õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus (surn. 1160). Need, kes pole eluajal osa saanud jumalikust armust lähevad pärast surma puhastustulle (purgatooriumi). Keskne koht sakramentidest kuulub ristimisele ja armulauale – need säilisid ka protsetantslikus e. reformitud kirikus. Athanasios – võitles ariaanlastega , populariseeris munkluse ideaale Ambrosius – kehtestas koguduse iseseisvuse põhimõtted, rõhutas, et kirik on keisrist kõrgem Augustinuselt pärineb kaks teost, mida loetakse inimajaloo kõige tähtsamate hulka
Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. · Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. c. Teoloogide usuteadlaste tööd: · Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema "Jumalariigist". · Hieronymos piiblite ladinakeelse tõlke autor. d. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele: · Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti. · 5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks. · Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja veini näol). IV PIHTIMINE pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi.
KATOLIKU KIRIKU ÕPETUS Usk kristuse ülestõusu ja pattude lunastussae; igavene elu. Piibel-4.sajandil tõlkis Hieronymus selle ldina keelde. Kaks osa: Vana Testament-heebrea keeles, räägib juutide ajaloost, ettekuulutused(Mooses); ja Uus Testament-kreeka keeles, räägib Kristuse sünniast, nn messias, 4 evangeeliumi. Sakramendid-rituaalsed toimingud, mid võis läbi viia vaid preester. Sellega antakse edasi Jumala armu, välja arendas Petrus Lombardus. Koosneb 7asjast: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine meeleparanduseks, viimane võidmine(surihetkel), abiellumine ja vaimulikuks hakkamine. PAAVSTIRIIGI TEKE 756.aastal kinkis Prantsuse kun. Pippin paavstile. Rooma ja need alad liideti ning tekkis Paavstiriik. Pippin Lühike sai see vastu kuningaks. Paavstile kuulus kogu ilmalik võim, ta oli kõrgeim kohtuandja. Paavsti vaimuliku võimu märk oli kõrge kolmanurkne peakate mitra
testamendist. Vana testament - juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest adamast ja eevast 10 käsust jne. Uus-testament- 4 evangeeliumit Jeesusest ning apostlite tegevustest ja nende kirjadest esimestele kogudustele. Teoloogide usuteadlaste tööd, kuulsaim neist oli Augustinus ja tema ,,Jumalariigist". Hieronymos oli piibli ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele. Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12 saj , kelle järgi on 7 sakramenti, millest 5 on hädavajalikud õndususe saavutamiseks, pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks, viimased 2 ei ole kohustuslikud. I- ristimine, II- leeritamine, peale 12 eluaastat, kui oli antud usulist algõpet, III- armulaud- saada osa kristluse ihust ja verest (armuleiva-veini näol), IV- pihtimine-pattude tunnistamiseks, mis peale preester määras paastu nn meeleparandamise viisi. V- viimne
pidi pihtima minimaalselt kolm korda aastas, vastasel juhul heideti ta kirikust välja. Pihile järgnes andeks andmine ehk absolutsioon. Kirik tegeles aktiivselt ka indulgentside müügiga, mille ostmine siiski ei tähendanud pattude kustutamist, vaid kõigest patukaristuse leevendamist. Sakramentidest tähtsaim oli endiselt armulaud. Õpetust, mis selgitab veini ja leiva saamist Jeesuse vereks ja ihuks, nimetatakse transsubstantsiooniõpetuseks. 13. sajandil paneb skolastik Petrus Lombardus paika seitse püha sakramenti, mis küll kinnitatakse alles 16. sajandil, abielusakrament lisati 19. sajandil. Kolm sakramenti armulaud, ristimine ja viimne võidmine olid ühekordse iseloomuga ja jääva mõjuga. Alates 12. sajandist jõuab lõpule rüütliseisuse väljakujunemine, puhkeb õide linnakultuur ja kaubandus, tekib uus sotsiaalne grupp linnaelanikud. Esiplaanil on kristlik au ja valmidus Kristuse eest surma minna. Rüütlid olid rahva seas väga
väikekümniseks (aiasaadused) ja looma- e. verekümniseks Patronaadiõigus maaisanda õigus määrata kohale preester, tal oli see õigus, sest kirik oli sõltuv maaisandast, kellele kuulus pühakoda ja vaimulikkonna ülalpidamiseks vajalik maa, võis seda võõrandada Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia vaid preester ning annavad edasi Jumala armu; neid käsitleva õpetuse arendas välja Petrus Lombardus, sakramente on 7:ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse (vaimulikuks) pühitsemine. 5 esimest hädavajalikud, et saavutada õndsus Missa selle käigus toimus armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks, seda võis läbi viia vaid preester 28.Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal Simoonia vaimulikukohtade ostmine raha eest
Piibel ristiusu püha raamat: Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. Teoloogide usuteadlaste tööd: Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema "Jumalariigist". Hieronymos piiblite ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele: Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti. 5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks. Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja veini näol). IV PIHTIMINE pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi.
Piibel ristiusu püha raamat: Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. Teoloogide usuteadlaste tööd: Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema "Jumalariigist". Hieronymos piiblite ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele: Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti. 5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks. Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja veini näol). IV PIHTIMINE pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi.
Vana-Testament – juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament – 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. Teoloogide – usuteadlaste tööd: Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema “Jumalariigist”. Hieronymos – piiblite ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid – rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele: Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti. 5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks – pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks. Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE – peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD – saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja –veini näol). IV PIHTIMINE – pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi.
annaabi.ee 
