Jumalateenistuse ajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad. Ilmselt Bütsantsi kiriku eeskujul hakkasid kõrgvaimulikud kandma kalleid ja värviküllasid ametirõivaid, mis viitasid nende kohale kirikuhierarhias. Piiskoppide tunnuseks said uhkete kaunistustega kõrge peakate mitra ning spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp. Paavsti tähtsust rõhutati uhke riietuse, erilise paavstikrooni ehk tiaara ning üksikasjadeni välja töötatud õukondliku tseremooniaga. Jutulesoovija pidi pidulikult vastuvõtul paavsti ees kolm korda sügavalt kummardama ja seejärel suudlema paavsti labajalga. Osade allikate kohaselt elasid vaimuliku seisuse liikmed sageli õige ilmalikku elu, ütlemata ära sõjaretkedest, jahilkäikudest, pidusöökidest ja purjutamistest. Juhtus sedagi, et issand kinkis nende majapidajannadele priske poeg- või tütarlapse. Kurdeti, et vaimulike sõnad ja teod ei ühti
keraamikat, kalleid kangaid ja veini, mida joodi lahjendamata Väärismetallist nõusid ja ehteid kaunistati loomamotiividega ja stiliseeritud portreedega Põhilised relvad vibu nooltega, mõõk, kilp ja piik. Elu/pildid amforatel on väga realistlikult tehtud. Põdra kujuline kuldnaast,kilbiehe. 4.saj. Elektronvaas stseenidega sküütide elust . Kuldfiliaal Kuldkamm sküütide võitlussteenidega Ehted Nõud ja muud, mida pandi hauda kaasa. Saitapharnese Tiaara Kullast tiaara oli tellitud Harkovi professori juubeliks. Selle kõrgus on 18 cm ja kaal 433 grammi ja oli valmistatud kullast, peenelt valmistatud. Oli sküüdi kuninga Saitapharnese kuldtiaara. Saitapharnese tiaara Kuldkamm Kõige silmapaistvam leid mis kurgaanidest on leitud oli kuninga päitsis lebanud kuldkamm. Kamm kaalub 294 grammi, selle kõrgus on 12,3 sentimeetrit ja laius on 10,2 sentimeetrit. Kammil on 19 pikka neljakandilist piid, mis on
Jumalateenistuseajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad. Ilmselt Bütsantsi kiriku eeskujul hakkasid kõrgvaimulikud kandma kalleid ja värviküllasid ametirõivaid, mis viitasid nende kohale kirikuhierarhias. Piiskoppide tunnuseks said uhkete kaunistustega kõrge peakate mitra ning spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp. Paavsti tähtsust rõhutati uhke riietuse, erilise paavstikrooni ehk tiaara ning üksikasjadeni välja töötatud õukondliku tseremooniaga. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit
pesapallimütsil. Mitmed sajandeid naised on kandnud erinevaid tanusid. Näiteks 18 ja 19 sajand olid tanud tehtud sellisest õhukesest materjalist nagu musliin. Seda kantsid abielus naised toas paeltega mütsi all või siis vanemad mitte abielus olevad naised. Ukrainas on see osa traditsioonilisest riietusest. 3 Kroon Mõned peakated nagu kroon, peaehe või tiaara on kaasatud ehetesse. Selliseid peakateid kanti näitamaks oma seisust või kuninglikku staatust. Kokoshnik on vene traditsioonilise riietuse osa, mida kannavad kõrgemast seisusest inimesed. 4 Juuksepael/avatud kroon Juuksepael või nn. avatud kroon on ümmargune pael kantud ümber pea üle juuste. Täiustatud ja hinnalised juuksepaelad/avatud kroonid arenesid kroonideks
24) oikumeeniline liikumine kõiki kristlasi ühendav liikumine 25) pastor luteri kiriku vaimulik 26) jutlus jumalateenistus luteri kirikus 27) ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline 28) piibel usutõe peamine allikas, püharaamat 29) inkvisitsioon katoliku kiriku ketserlusevastane organ 30) ,,kolmas Rooma" - Moskva 31) mitra - kõrge kolmnurkne paavsti peakate 32) tiaara - ilmaliku võimu tunnus, kõrge kalliskividega kaunistatud kroon 3. Isikuid: 1) Apostel Peetrus - Kristus määras ta oma maiseks asemikuks ja seetõttu oli ta I paavst 2) Augustinus - filosoof, varakeskaja kirikuisa; dogmaatiline õpetus 3) Thomas Aquinost - kõrgkeskaja filosoof 4) Gregorius Suur - pani aluse kiriku ja kloostri korrale; paavst, kes taotles kontrolli ka ilmaliku võimu üle - 6.saj. 5) Gregorius VII - paavstiks 11
Tsunft- käsitööliste organisatsioon. Gild- kaupmeeste või tsunfide organisatsioon. Skraa- käsitööliste grupi põhikiri. Moslemit 5 põhisammast- usutunnistus, paastumine, almuste jagamine, palvetamine, palverännak. Mosee- islaamiusu pühakoda. Sakramendid- kristuse seatud püha toiming, vanne.Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber. Benediktlane- katoliiklik mungaordus olev munk. Kerjusmungaordudes... Tsistertslane- katoliiklane, kes on katoliku ordus. Dominiiklane- katoliku usku munk. Augustiinlased- katoliku usku munk või nunn. Frantsisklane- ristiusu tõdede õpetaja ja jutlustaja vaeste seas.
ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud kandsid lihtsa tegumoega maaniulatuvat tumedat riietust. Jumalateenistuse ajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad. Piiskoppide tunnuseks said uhkete kaunistustega kõrge peakate ning spiraalitaolis otsaga pikk karjasekepp. Paavsti tähtsust rõhutati uhke riietuse, erilise paavstikrooni ehk tiaara ning üksikasjadeni välja töötatud õukondliku tseremooniaga. Osade allikate kohaselt elasid vaimuliku seisuse liikmed sageli õige ilmalikku elu, ütlemata ära sõjaretkedest, jahilkäikudest, pidusöökidest ja purjutamistest. Jõudes linnakodanikeni, alustan sellest, et keskaja linnakodanik eksisteeris tänu sellele, et ta kujutas endast talupoja vastandit. Keskajal toimub suur linnastumine, mis saavutab haripunkti 13. sajandil. Linn muudab keskaja inimest
48) Moslemit 5 põhisammast: Usutunnistus Viis korda päevas palvetatakse näoga Meka poole Paastumine Almuste jagamine Kord elus palverännaks Mekasse 49) Mošee – moslemite pühakoda 50) Medres – moslemite poistekool 51) Sakramendid - Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad 52) Mitra - kõrge kolmnurkne peakate paavstil 53) Tiaara - muistne valitsejate peaehe, kolmekordse krooni kujuline kuhjakas peakate 54) Ketser – inimene, kes kritiseeris kirikut 55) Inkvisitsioon - kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas 56) Benediktlane – mungaordud, rajajaks Benetictus, kandsid mustasid kuubesid 57) Tsistertslane – mungaordud, nime on saanud Citeaux’i kloostri järgi, kandsid valgeid kuubesid 58) Dominiiklane – mungaordud, valge rüü, mille peal kantakse musta kuube 59) Frantsisklane – mungaordud, hall rüü
traditsioonid. Kirikust kujunes rikas isemajandav suur oranisatsioon. Kiriku põhisissetulekud olid künnised, tasud kristlike toimingute eest, annetused ja sissetulekud kiriku maavaldustest. Kõrgkeskajal ja kohati hiliskeskajal oli probleeme vaimulikkonna lõtvade elukommetega. Arenesid välja sellevastased uued ordud Vaimulike riietrus Rooma katoliku preestri peakatteks oli barett. Kõrgema vaimuliku peakatteks oli mitra ja paavsti peakatteks oli tiaara. Kõigil neil peakatetel olid erinevad tähendused ja sümbolid. Paavsti oma oli loomulikult kõige uhkem ja preestri oma kõige kasinam. Mitra oli liturgiline peakate, mida kandsid paavst, kardinalid, peapiiskopid ja piiskopid ning eriloaga mõned abtid. See oli nende võimu sümboliks. Sutaan oli katoliku vaimuliku igapäevane rõivas, maani ulatuv pikk-kuub. Sutaan oli rõivas, mis näitas, et selle kandja elu oli pühendatud kirikule see oli ka vaimuliku tunnuseks.
) Frangid-germaani hõimurühm Majordoomus-Frangi riigis, Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem, kes haaras võimu riigi valitsemise üle, sest valitsejad olid liiga noored. Rüütel-keskaegne sõjamees, feodaal. Läänistamine-kõrgemalt valitsejalt Hospidal, raekoda- Sakramendid- 1. Ristimine 2. Armulaud 3. Leeritamine 4. Pihtimine 5. Viimne võidmine 6. Kiriklik laulatus 7. Vaimulike ametisse pühitsemine Mitra- kõrge kolmnurkne peakate Tiaara- kõrge kalliskividega kaunistatud kroon Ketser- Katoliku kiriku õpetuse vastane Inkvisitsioon- Katoliku kiriku kohtupidamine, suunatud ketseritele ja eesmärgiga inimest ümber veenda ning vajadusel karistada. 1. tuleriit 2. veeproov Benediktlane- “Mustad kuued”, 6. saj Benedictuse rajatud ordu. Tsistertslane- “Valged kuued” Frantsisklane- halli rüüga kerjusmunk. Ristisõda- Kiriku poolt organiseeritud sõjakäik “pühadel eesmärkidel”
KUNST JA SPORT · 20.saj. Eesti Kunstiselts · rajajad: Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson. · 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade
telestuudio - salvestusruum televisioonis virtuaalne - võimalik, kuid toimumata, näiv temperamentne - elav, erk visa - vastupidav tempo - kiirus, kiirusaste vulkaan tulemägi tempus est ludendi - on aeg mängida Ö teotama - solvama, häbistama terminal - reisijaam ökonoomne - kokkuhoidlik, säästlik, säästu territoorium - maa-ala võimaldav tiaara - Vana-Pärsia kuningate peaehe; paavsti Ü üleilmastuma - ülemaailmseks saama, maa- ülev - pidulik, kõrgendatud
4. meeleparandus ehk pihtimine lohutus 5. abielu sakrament 6. viimne võidmine surmasakrament 7. vaimulikuks pühitsemine Paavstlus Paavst: Rooma piiskop Paavstiriik: Põhja ja Kesk-Itaalia Paavstivõimu tunnused: Esimene paavst oli apostel Peetrus. Suurim ja tähtsaim paavst oli Gregorius Suur rajas kloostreid, edendas ristiusu levikut, pannakse kirja ordu reeglid, hakkab kandma paavstivõimu tunnuseid (mitra vaimuliku võimu sümbol, tiaara ilmaliku võimu sümbol). Kirikulõhe: Toimub 1054. Ida ja Lääne kiriku vahel tekkisid erimeelsused püha kolmainsuse pärast, samuti ka võimu pärast. Ida kirik muutus Kreeka katolikuks kirikuks (õigeusu kirik) ja Lääne kirik on Rooma katoliku kirik. Õigeusu kiriku pea Konstantinoopoli patriarh. Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Rooma kirik jäi ladina keelseks, kreeka kirik kreeka keelseks. Dionysius Exiguus arvutas välja Kristuse sünniaja
kaunstused. Pruut peab endale valima sobiliku kleidi. Meie valisime pulmakleidiks kleidi, mis maksab 180 eurot ja sellele hinnale lisanudub loori hind 10 eurot. Pulmakleit on valge, lihtsa A lõikega kleit. Kleidi rinnaosa on südame kujuline ja pihaosa kaunistavad imeliusad kristallikesed. Kleidi hinda kuuluvad ka alusseelik ja õlarätt, mis on samuti valged. Lisaks tuleb juurde veel 59 eurot ehete hind. Selle raha sisse kuulub tiaara, kaelakee ja kõrvarõngad, mis sobivad täiuslikult Pruudi kleidi juurde. Pruut peab endale valima ka meigi, soengu ja maniküüri. Soengu valisime salongist Kulde Juus, mis asub Kuressaares Kauba 5 majas. Pruudisoeng maksab seal 25 eurot ning loomulikult tuleb teha enne ka proovisoeng, see teeb kokku 30 eurot. Lisaks valib pruut endale meigi, mida aitab valida meigi tegija. Meigi teeme samas salongis, kus soengugi, siis on pruudil lihtsam ning ei pea ühest linna otsast teise autoga sõitma
kirikupühadel ja eri talituste puhul.Jõulupühadel valge (ka esimesel Ülestõusmispühal ja laulatuse ajal), violetne paastu ajal, punane Nelipühil, roheline Kolmekuningapäeval, must Suurel Reedel,matustel ja mälestusteenistustel. armaarium--seinakapp liturgiliste riistade ja vaimulike riiete hoidmiseks. liturgilised riistad--kirikus liturgiliseks otstarbeks kasutatavad nõud (karikas, pateen, ristimiskivi, ristimisvaagen). tiaara--paavsti kolmekordne kroon pühalikul puhul. mitra--piiskopi kolmnurkne kõrge peakate. casula--katoliku preestri missarüü. alba--missal kantav preestri (ja ka vaimulike abijõudude) valge särk, ka kooripoisi valge rüü. ratsionaal--piiskopi riietuse juurde kuluv ehe, ripub vabalt rinnal ja seljal,on ainult õlgadel ühendatud. pektoraal--kõrge katoliku vaimuliku rinnarist. sutaan--katoliku vaimuliku enamsti kapuutsiga (ja üldjuhul tume) mantel.
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes
viimane võidmine(surihetkel), abiellumine ja vaimulikuks hakkamine. PAAVSTIRIIGI TEKE 756.aastal kinkis Prantsuse kun. Pippin paavstile. Rooma ja need alad liideti ning tekkis Paavstiriik. Pippin Lühike sai see vastu kuningaks. Paavstile kuulus kogu ilmalik võim, ta oli kõrgeim kohtuandja. Paavsti vaimuliku võimu märk oli kõrge kolmanurkne peakate mitra. Ilmaliku võimu märk aga kõrge kalliskividega kroon tiaara. Gregorius I Suur võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei(Jumala sulaste sulane). TRANSSUBDATSIOONIÕPETUS - Töötas välja Innocentius III 1215.aastal - Preestri pühitsusel muutuvad missal armulaualeiv ja vein Kristuse ihuks ja vereks. FEODAALTSIVILISATSIOONI EDASITUNG: REKONKISTA 11.sajandiks oli feodaaltsivilisatsioon läbi teinud suure madalseisu: rahvastik muutunud, oldi varjutud linnamüüride varju ja merele
luksuslikkus. Kreeta kultuuri peetakse kübarate väljamõtlejaks. Terrakotakujukestel on näha peakatte kaht enam levinud tegumoodi, millest üks kuulub seelikuga komplekti juurde ja 5 näeb välja nagu tagurpidi pööratud lillepott, teine tuletab meelde barretti. Tekkis ka teisi peakatteid: kõrged, lamedad või teravatipulised kübarad, turbanid ja tanud. Kultusetseremooniatel kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet. VANA-KREEKA (700-168 a e Kr) Peakatteid kandsid mehed vaid reisidel või tööd tehes. Sellest ajast on pärit lihtne peakujuline müts pilos. Pilos oli sagedamini töömüts ja seda tehti ka nahast. Seda kandsid sageli Vana-Kreeka madrused, ning hiljem kopeeris selle ka Vana- Rooma. Pilos oli seotud orjade manumissiooniga
põletusmärk orjade või kurjategijate kehal klerikaal kiriku võimu pooldaja, kiriklane Kristlik kultuur Peakatted mitra kõrgemate vaimulike peakate, mis sümboliseerib võimu. Vanem mitra oli pentagooni kujuline. Selle esimene ja tagumine pool sümboliseerivad Vana ja Uut Testamenti. Mitra taga 22 olevad lindid sümboliseerivad aga Sõna ja Vaimu. Abti mitral on üks rist, piiskopi mitral kaks risti. Peapiiskopi mitral on päike tiaara - paavsti kolmekordse krooni kujuline peakate (ld Vicarius Filii Dei "Jumala Poja asetäitja"). Tiaara aluseks oli Vana-Pärsia kuningate peaehe, mille kuju meenutas poolikut muna. 12. sajandil lisas paavst Aleksander III paavstivõimu sõltumatuse tähistamiseks esimese krooni. Paavst Bonifatius VIII paigutas tiaarale teise krooni, et see koos esimese krooniga rõhutaks paavstide vaimulikku ja ilmalikku võimu. Jumalikku võimu tähistava kolmanda krooni lisas tiaarale 14
Provintside maksusüsteem polnud rahamajanduslik vaid naturaalmajanduslik (liha, jahu jms). Pealinnade varakambrites sulatati väärismetalli kangideks, mündi vermimine jms. Noorukeid kasvatati õukonnas õpetati riigivalitsemiskombeid, ratsutamine, vibulaskmine, kohtumõistmine, usudogmad. Vibukütid ja sõjavankrid. Vibukütid surmasid pea iga vastused, sõjavankritel vinge manööverdamine. Pärslased kandsid pükse, kergeid kuubi, madalat peakatet (tiaarat); kolmekordne tiaara võis olla kuningal. Pärslased võtsid kasutusele sõjavankritega ühe asja.. kinnitati sirbid, mis võis vastasele vigastusi tekitada. Headuse ja kurjuse võitlus lõpeb viimse kohtupäevaga. Ideed, et teised religioonid polnud endale teoloogiliselt dogmatiseerunud.. Maailma lõpu eel ilmub lunastaja. See lunastaja sünnib neitsist. Partenogenees neitsist sündimise õpetus, mille kristlus kõige tõenäolisemalt on üle võtnud
peakatte kaht enam levinud tegumoodi, millest üks võiks kuuluda järgulise seelikuga komplekti juurde ja näeb välja nagu tagurpidi pööratud lillepott; teine tuletab meelde baretti. Tekkis ka terve hulk teistsuguseid peakatteid, nagu kõrged, lamedad või teravatipulised kübarad, turbanid ja tanud. Mõnikord oli kübara küljes valgeid või musti kaunistusi. Kultusstseremooniate jaoks kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet. MuinasKreeka. Kreeklased on jäänud ajalukku kui uuendajad paljudel erinevatel elualadel. Kõige muu osas võis see nii olla, aga rõivastuses polnud Kreekalt just palju üle võtta. Kreeklased kandsid lihtsaid kehakatteid, milleks enamasti oli nelinurkne kangatükk.
peakatte kaht enam levinud tegumoodi, millest üks võiks kuuluda järgulise seelikuga komplekti juurde ja näeb välja nagu tagurpidi pööratud lillepott; teine tuletab meelde baretti. Tekkis ka terve hulk teistsuguseid peakatteid, nagu kõrged, lamedad või teravatipulised kübarad, turbanid ja tanud. Mõnikord oli kübara küljes valgeid või musti kaunistusi. Kultusstseremooniate jaoks kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet. MuinasKreeka. Kreeklased on jäänud ajalukku kui uuendajad paljudel erinevatel elualadel. Kõige muu osas võis see nii olla, aga rõivastuses polnud Kreekalt just palju üle võtta. Kreeklased kandsid lihtsaid kehakatteid, milleks enamasti oli nelinurkne kangatükk.
Oli seitsmenda ristiretke algataja 1245. aastal. Martinus IV Oli paavst aastatel 1281- 1285. Tunnustas Sitsiilia kuningas Charles'i plaani korraldada aprillis 1283 ristisõda Bütsantsi vastu, et vallutada Konstantinoopol. Coelestinus V Oli paavst juulist detsembrini aastal 1294. 85-aastasena oli ta ning on siiamaani ajaloos vanim paavstiks määratud mees. Bonifatius VIII - Avignoni paavst aastatel 1294 1303. Võttis oma võimutäiuse sümbolina kasutusele tiaara ehk kolmekordse krooni, mis pidi väljendama paavsti kolmsekordset võimu juuras e õiguses, diplomaatias ning finantsmajanduses. ,,Kiriku tsentraliseerimine" Legaadid, nuntsiused ja kollektorid - Nuntsius paavsti diplomaatilised esindajad riikides, millega püha tool on suhetes. Legaat Pmslt nagu nuntsius. Paavsti isiklik esindaja võõrastes riikides. (Vb erineb nuntsiusest kuna esindab paavsti vaimulike huve. Kollektor - ??? (ehk isik, kes kogus kiriku makse?, kõlab ju loogiliselt¡K)
«See on ju minu õpetaja,» hüüdis ta kohkunult, «dom Claude Frollo, ülemdiakon! Mida kuradit ta sest ühesilmaga peletisest peaks tahtma? See õgib ta silmapilk ära!» Tõusis tõesti õudne kisa. Koletu Quasimodo oli oma kanderaamilt maha hüpanud ja naised pöörasid silmad kõrvale, et mitte näha, kuidas ta ülemdiakoni lõhki kisub. ühe hüppega oli ta preestri juures, vaatas talle otsa ja langes ta ette põlvili. Preester kiskus tal tiaara peast, murdis pooleks ta saua ja kiskus lõhki ta kassikullas kuue. 65 Quasimodo jäi põlvili, painutas pea alla ja pani käed paluvalt kokku. Siis tekkis nende vahel imelik kahekõne markide ja zestide varal, sest kumbki ei kõnelnud sõnagi. Preester seisis püsti, oli ärritatud, ähvardavalt vihane ja käskiv. Quasimodo aga maas, alandlik ja armu paluv. Ja ometi võis Quasimodo preestri kahtlemata oma pöidlaga puruks litsuda.
annaabi.ee 
