Facebook Like

Keskaeg ja varauusaeg (21)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on ristisõjad Sinu arvates pakkunud hulgaliselt ainest ajaloolistele filmidele, romaanidele ?
  • Mis on seisus? Missugustesse seisustesse jagunesid inimesed keskajal ?
  • Miks ehiati linnuseid, mis funktsioonid neil olid ?
  • Mis oli turniiride pidamise eesmärk ?
  • Kuidas seletada sõna rüütellikkus ?
  • Missuguseid uuendusi tuli relvastuses kasutusele keskajal ?
  • Keskaja lõpuni ?
  • Millal olid suuremad madalseisud ?
  • Kuidas iselomustada keskaegse linna kodanikku ?
  • Millega tegelesid linnakodanikud ?
  • Missuguste piirkondadega kaubeldi ?
  • Misugune osa oli Eesti linnadel ?
  • Keskajal teistele nö eeskujuks ja miks ?
  • Millal leiutas gutenberg trükikunsti ?
  • Missugune oli esimene raamat, mis trükiti ?
 
Säutsu twitteris
KESKAEG
Piirid:
tavapäraseim: 476-1453
- 476 Lääne- Rooma lagunemine
- 1453 Ida-Rooma lagunemine
- 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse
Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon)
Eestis: 13. saj ( Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj
Mõiste:
keskaja ( medium aevum)
mõiste kasutusele 15. saj.
tunnetati uut paremat ajastut
eelnevale ajale anti halvustav hinnang
Perioodid:
varakeskaeg 5.-10. sajand
  • Lääne-Rooma asemele uued riigid
  • kujunes feodaalkord
  • kiriku tugevnemine
kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg)
hiliskeskaeg ja varauusaeg

Suur rahvastaränne 4.-6. saj
Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid , vandaalid ). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire : tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima .
Tulemus: Germaanlased vallutavad Lääne-Rooma ja rajavad asemele omad riigid. Toimub ümberkohandamine - romaani ja germaani kultuurid segunevad.
HunnidAasia mandri idapoolsel serval , Hiina – Korea piiril
  • kirjaoskamatud – teada vallutustest (hirmunud)
  • ainukesed, kes vallutasid suured impeeriumid – Hiina, Rooma, Pärsia
  • hästi organiseeritud iseseisva kõrgelt arenenud kultuuriga
  • kõige erinevamate oskustega käsitöölisi (sepad, köösnerid, nikerdajad)
  • tagakiusamine Hiinas – tapmine – ellujääjad põgenevad Euroopasse (lõunasse takistas Hiina müür)
  • kliima ei sobinud – külmad talved , kus oli võimatu karja või põldu pidada
  • Attilahunnide juht, kellel oli 3 poega , kelle vahel jaotati pärast surma maaalad – läksid tülli ja kaotasid järgmised lahingud
  • sõjataktika: nooled, vibud & salkudena piirasid ümber & ''palgaarmee''
Germaani hõimud:

BÜTSANTS
Kõrgaeg 6. saj
  • keiser Justinianus I
  • Bütsants saavutas suurimad piirid
  • tugev sõjavägi, 3 osas
  • lasi oma juristidel kokku koguda kõik Rooma seadused
  • surus maha Nika ülestõusu, tappes 30 000 inimest
  • ehitati Hagia Sophia

Kyrillos – kreeka misjonär, kes koostas 9. saj slaavi tähestiku
Püsimajäämise põhjused:
  • soodsad geograafilised tingimused (piiri lühidus(kergem kaitsta), maastik )
  • rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid – suudeti vastu seista babaritele (osteti ära)
  • jätkus elav kaubandus – paiknes kaubatee ristumiskohas – rikkad linnad
  • oli Rooma lääneosast enam arenenud – kultuuriline taust oli tugev
  • keisril suured sissetulekuallikad – võimalus pidada tugevat sõjaväge
Lagunemise põhjused:
  • 6. saj hakkasid põhjapoolt tungima lõunaslaavlased, kes asutasid suure ala
  • 7.-9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina , Aafrika ja Hispaania alad
  • 11. saj vallutasid türklased Väike – Aasia
  • Bütsantsile jäid ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar
  • 1204 – ristisõjad – oldi teel vallutama Jeruusalemm , kuid tee peal vallutati Konstantinoopol
  • 1453 kukutati viimane keiser
Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik :
  • 1054 – kirikulõhe
  • valitsev on kreeka keel.
  • kirikupea on Konstantinoopoli patriarh .
  • usukeskus on Konsantinoopol
  • eraldus tänu Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisule Lääne-Euroopa katoliilkusest, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri
Bütsantsi kultuuri tähtsus:
  • oli vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja vahel, Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel
  • Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust
  • mungad kirjutasid raamatuid ümber – raamatukogud
  • kõrge kõnekunsti tase – ümber nurga ütlemine
  • kirjaoskus oli levinud
  • tunti eriti hästi idamaid
  • 425 asutati Konstantinoopolisse maailma esimene ülikool
  • panid aluse ajalooteadusele maailmakroonikatega

FRANGI RIIK
Kujunemine:
  • 9. saj eKr – keldid Prantsusmaale
  • 4. saj eKr oli keltidel väga suur ala, mille peatasid roomlased
  • keltidel polnud kunagi ühtset riiki ega ainujumalat
  • 4. saj eKr – hanelugu – Rooma üritas vallutada
  • 1. saj eKr – Caesar vallutas Gallia – romaniseerus
  • Suure rahvastarände tulemusena läks Gallia frankidele
  • keldid suruti täielikult äärealadele

Suure rahvastarände tulemusena lagunes Lääne- Rooma ning selle asemele tulid germaanlaste riigid, üheks kõige võimsamaks oli Frangi riik.
Frankide hõimupealik Chlodovechi juhtimisel vallutati kogu Gallia ja tekkis Frangi kuningriik.
  • Chlodivech võttis vast ristiusu 5. saj

Merovingide aeglaiskade kuningate aeg
  • kuningad jagasid alasid laiali
  • tegelik võim koondus majordoomustele – kuninga kojaülematele

üks majordoomus oli Karl Martell
  • 732 – Poitiers 'i lahing araablastega, st Euroopa päästeti islamist

Karl Suur
  • alates 8. saj keiser, enne kuningas
  • suur vallutaja (Hispaania, Itaalia, Saksid)
  • levitas ristiusku (saksid vägivaldselt)
  • väga hea riigijuht , käis riigis ringi + maksusüsteem
  • toetas kultuuri – hoolitsese selle eest, et antiikajal kirjutatud teosed säiliksid

Karolingid :
Martelli poeg Pippin Lühike võttis endale kuningatiitli, mida kinnitas paavst , sest Pippin aitas paavsti langobardide vastu võitlemises. Nii tulid võimule Karolingid.
Karolingide renessanss – Frangi riigi kultuuriline edasiminek . Eeskujuks oli antiikaeg .
  • taheti saavutada hea teadmiste ja oskuste tase, mis oleks võrdne mineviku suureeskujudega
  • rajasid ilmalikke õppeasutusi, et oma järeltulijaid roomlaste kombel kasvatada ja harida

Frangi riik pärast Karl Suurt:
Karli poeg päris võimu, kuid ta jaotas kohe impeeriumi oma poegade vahel kolmeks. Pojad läksid tülli ning tekkisid kodusõjad. Karl Suure pärandit killustati. Pojad kogunesid Verduni ja sõlmisid kokkuleppe, mis Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks jaotas.
  • Ida – tulevane Saksa
  • Lõuna – Itaalia
  • Lääne – Prantsusmaa

VIIKINGID
viiking = Lääne-Euroopas normann = Inglismaal taanlane = Ida-Euroopas varjaag
Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased, kes rüüstasid ja vallutasid maid ning asustasid uusi kaubalinnu ja territooriume.
Retkedel käisid talupojad, et müüa või saadusi vahetada, kui avanes võimaus – rüüstasid. Viikingid olid juba osalt ka elukutselised. Pere vanimale pojale pärandati talu, noorematele jäi ülesanne käia mere-, sõja- ja kaubandusretkedel.
Viikingid sõitsid mööda meresid ja jõgesid. Ründasid Inglismaad, Frangi riiki, Itaaliat, Hispaaniat ja Portugali. Jõudsid isegi Aafrikasse. Mööda jõgesid tungiti Pariisini. Jõuti ka Islandile , kuhu rajati palju kaubanduslinnu ning mis muutus eraldi piirkonnaks . 10. saj jõuti Gröönimaale, misa algul ei meeldinud, kui pöörduti tagasi ja rajati talusid. Sealt edasi jõuti põhja-Ameerikasse, millele pandi nimeks Vinland.
Frangi riigi valitsejad ei suutnud neid tõrjuda ning hakkasid viikingipealikega lepitust otsima, läänistades neile maid. Aastal 911 läänistati normannide pealikule Rollole Seine 'i suue ning sellest sai Normandia hertsogkond.
Usund :
  • austati esivanemate hingi  hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik ning mõnel juhul ka ori
  • austati loodusesemeid  pühad olid allikad, jõed ja järved, kuhu ohverdati
  • päikesekultus  seostuvad jumalad  hjol (päikest sümboliseeriv ratas) = jõulud

Valhalla – langenud võitlejate riik, kuhu jõudsid võitluses langenud hinged tänu sellele, et nende hauda pandi kaasa vanker või muu sõiduvahend.
Thor – kõige laiemalt austatud taevajumal (punane habe, vanker, kaks sikku ja viskevasar) ja piksejumal, sest tal oli õhus välguna paistev vasar , mis pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi pöördus ning äike tähendas Thori vankri mürinat. Tema päev oli neljapäev, mil ei tohtinud teha mürarikkaid töid  tänapäeva neljapäev.
Oden – päikese- ja sõjajumal ning tarkuse ja luule kaitsja (ühesilmne, et saaks tarkuselättest juua, valge kuub , kaheksajalgne hobune ja oda). Tema päev oli kolmapäev.
Ruunidruunikirja tähestiku futharki tähed, mis olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad mõlemas suunas.
Saagad – viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Kirja pandi neid 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam saaga, mis kujunes mahult ja sisult eeposeks on ''Vanem Edda''.
SUURBRITANNIA
1. Keltide periood 1. aastatuhat eKr – kogu Lääne-Euroopa
  • suurimad piirid 4. saj eKr
  • sisuliselt on Prantsusmaa = Inglismaa ajalugu, kuni 1. saj eKr

2. 1.- 2. saj eKr Rooma provints Britannia
  • 1. saj eKr sooritas Caesar 2 retke Inglismaale , sest levisid kuulujutud , et Inglismaa on väga maavaraderikas piirkond
  • 1. saj pKr võtsid roomlased Britannia oma võimu alla, kuid romaniseerida ei õnnestunud
  • 410 lahkusid roomlased Britanniast ning jätavad ala saatuse hooleks

3. Anglosaksi aeg 5. saj pKr
  • Suure rahvasterände ajal jõudsid Inglismaale anglid ja saksid. Aegade jooksul nad segunesid ja sulandusid
  • Keldid, kes just vabanesid Rooma võimu alt, olid sunnitud võitlema uute võõrvallutajatega.
  • Üheks visamaks võitlejaks oli legendaarne keltide kuningas Arthur
  • 7. sajandiks oli kujunenud 7 väikest anglosaksi riiki: Wessex , Sussex, Essex jne.
  • Seoses viikingite vallutustega hakkasid nad koostööd tegema

4. Normannide aeg 9.- 11. saj
Prantsusmaa kuningas andis viikingitele maatüki Põhja-Prantsusmaal ehk Normandias, kus kujunes välja väike viikingite piirkond. Võtsid üle prantsuse keele ja kombed.
  • 11. saj – William Vallutaja – Normandia prints , kelle esivanemad oli viikingid – läks Inglismaad vallutama  läheb oma osa saama (vanemad oli feodaalid )
 Toimus Hastingsi lahing – 1066 maabus hertsog Guillaume Lõuna-Inglismaal ning vallutas Londoni ning ta kuulutati Inglise kuningaks William I (Vallutaja) nime all. ligi kaheks sajandiks jääbki kuningakojas valitsevaks prantsuse keel ja kombed. Seega olid Normandia hertsogid prantsuse kuninga vasallid.
Umbes 13. sajandiks oli välja kujunenud inglise rahvas.
Prantsusmaa ja Inglismaa vahel toimus 100-aastane sõda – 14 ja 15 sajand.
Juured peituvad keskajas – normannide vallutused . Alles pärast seda sõda on Inglismaa ja Prantsusmaa ajalugu eraldi.
1455 - 1485 – toimus Rooside sõda
  • Inglismaa kodusõda kahe aadliperekonna vahel
  • pärast seda sõda algas Inglismaa rahulik areng

Hadrianuse vall - läbi kogu saare kulgev kindlustusvöönd, et kaitsta Inglismaad Caesari vallutustest.
ISLAMI USU TEKE JA LEVIK
Araablaste
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskaeg ja varauusaeg #1 Keskaeg ja varauusaeg #2 Keskaeg ja varauusaeg #3 Keskaeg ja varauusaeg #4 Keskaeg ja varauusaeg #5 Keskaeg ja varauusaeg #6 Keskaeg ja varauusaeg #7 Keskaeg ja varauusaeg #8 Keskaeg ja varauusaeg #9 Keskaeg ja varauusaeg #10 Keskaeg ja varauusaeg #11 Keskaeg ja varauusaeg #12 Keskaeg ja varauusaeg #13 Keskaeg ja varauusaeg #14 Keskaeg ja varauusaeg #15 Keskaeg ja varauusaeg #16 Keskaeg ja varauusaeg #17 Keskaeg ja varauusaeg #18 Keskaeg ja varauusaeg #19
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 497 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 21 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor saalu Õppematerjali autor

Lisainfo

Suur rahvastaränne, Bütsants, Frangi riik, Viikingid, Suurbritannia, Islami usu teke ja levik, Kirik keskajal, Naturaalmajandus, Feodaalkord, Ristisõjad, Suured maadeavastused, ameerika põlisrahvad, Humanism, Renessanss, Reformatsioon, Vene riik
bütsants , viikingid , suurbritannia , islam , naturaalmajandus , feodaalkord , ristisõjad , suured , maadeavastused , ameerika , põlisrahvad , humanism , renessanss , reformatsioon

Mõisted


Kommentaarid (21)

Bretty profiilipilt
Bretty: Paar olulist teemat, näiteks vastureformatsioon oli minu jaoks puudu ja veel paar teemat oli veidi pealiskaudselt käsitletud, aga põhimõtteliselt polnud viga.
10:32 18-05-2010
baahhh profiilipilt
baahhh: väga põhjalik

aga tundub et kahjuks koostatud vana õpiku põhjal nii et mind ei aidanud
12:06 11-02-2010
ploomk profiilipilt
Kristen Ploom: väga hea kokkuvõte.

vbla isegi natuke liiga põhjalik :D
19:01 24-11-2010


Sarnased materjalid

88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
9
doc
Ajalugu II kursuse kokkuvõte
11
doc
Ajalugu-keskaeg-varauusaeg
15
doc
Keskaeg ja varauusaeg
68
pdf
VARAUUSAEG
17
odt
Keskaeg ja Uusaeg



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun