Keskaeg ja varauusaeg (21)

• levis väga kiiresti  u 100 aastaga kunagiste kõrgkultuuriga maadesse
  
• Pärast Muhamedi surma hakati vallutama naabermaid, maapuudus oli ka Bütsants, Süüria, Egiptus , Pärsia alad. 8. saj Põhja-Aafrika. 711. olid nad jõudnud seda kaudu Hispaaniasse ja taheti minna Frangi riiki.
  
• levikule Euroopas pandi piirang 732. aastal Poitiers'i lahinguga
  
• 7. saj vallutasid moslemid kristlaste ja juutide püha linna Jeruusalemma
  
• 1453 vallutavad Konstantinoopoli
  
• tungivad uuesti Euroopa peale  jõuavad Viini alla
  
• Hispaaniast aetakse nad ära rekonkista ajal
  
• islamiusu levitajad polnud vägivaldsed, vaid kasutasid kavalust  manipuleeritakse  kui võtad vastu ei pea nii palju makse maksma  nii vallutati Põhja-Aafrika
  

• hõlmab suuri, jõukaid ja vanu kultuuripiirkondi
  
• araabia kultuuris võeti eeskuju iidsetest kõrgkultuuridest – Egiptus, Mesopotaamia , Vana-Kreeka ja Vana-Rooma
  
  • nad tõlkisid nende töid
    
• araabia kultuuril on väga suur mõju rüütlikultuurile
  
  • perekondade vapid  pööratakse tähelepanu sümbolitele
    
• araabia teadlased uurisid vanade kõrgkultuuride saavutusi ja arendasid edasi
  
  • kompass
    
  • püssirohi
    
  • numbrid
    
• araablastel oli väga oluline roll idamaade ja euroopa kultuuri sidumisel ja vahendamisel
  

• marokolasest maadeavastaja
  
• mainis oma teoses ka Eestit, esmakordselt maailmas
  

• 10. sajandil araablaste poolt tõlgitud teos
  
• tõsieluline jutustus, sest Muhamed oli draamakirjanduse ja ilukirjandusliku proosa vastu
  
• jutud põhinevad legendidel ja linnafolklooril
  
• ligi 300 lugu, mis on kokku koostatud palju sajandite jooksul
  

• 8.-15. sajand
  
• Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest
  
• senistest piiridest väljatungimine
  
• vallutus, millele anti tagasivallutuse õigustus
  
• lõppkokkuvõttes kulus kristlastel 5 aastaga kaotatud ala tagasivallutuseks 700 aastat
  
• murranguline aasta on 1085, mil vallutati Toledo kristlaste poolt
  
• 13. saj haaksid maurid järkjärgult taanduma
  
• kujunes frontera – kord ühe, kord teise kätte langev ala
  
• vallutati mauride 2 kõige olulisemat keskust kolmest
  
• 1492 saadi muhamedlastelt nende viimane oluline keskus
  
• kristlaste kätte langesid kõik muhamedlaste kultuuripärandid  avastati hulgaliselt ammu unustatud minevikuteadmisi  hinnaks oli tevre tsivilisatsiooni purustamine
  

• kujunes 1. saj pKr Rooma Keisririigis  apostlid lõid siis esimesi kogudusi
  
• 313. aastaltunnistas keiser Constantinus ristiusu lubatuks
  
• 381. aastat kuulutati ristiusk Rooma keisririigi riigiusuks, sest riik vajas midagi ühtset
  
• kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon , millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad
  
• kiiremini levis usk nendel alade, mis olid riigiusuks kuulutamise ajal Rooma koosseisus
  
• tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus
  
• ainsana kulges ristiusule üleminek rahumeelselt 5. sajandil Iirimaal
  
• Frangi riigis võeti 5. sajandil ristiusk vastu, et end Rooma riigiga siduda
  
• viimasena ristiusustati Leedu 14. saj
  
• kokku kestis ristiusustamine üle 1000 aasta
  

• alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid
  
• järk-järgult tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise autoriteedi najal
  
• 4.-5. sajandil rõhutasid Rooma piiskopid oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel
  
• 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse
  
• saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad
  
• 756. aastat moodustati neil maadel Paavstirii ehk Kirikuriik
  
• Pippin sai ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim
  

• varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes
  
• paavstide võimu laiendamisega Euroopas tekkis tahtmine allutada ka kreekakatoliku kirik
  
• sel teel oleks saavutatud ka kreekakatolikes maades poliitiline mõju
  
• 1054. aastal heidsid mõlemate kirikute juhid teineteist kirikutest välja
  
• Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri
  
• mõlemad on küll ristiusu kirikud, kuid nad ei suutnud jõuda kokkuleppele liturgilistes küsimustes – kuni 20.sajandini ei saa läbi
  

• kirik hakkas suure ilmaliku võimu sekkumise tõttu alla käima
  
• tekkis uuendusliikumine, eesmärk oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ja vähendada vaimulike ilmalikke huve
  
• keelati vaimulike kohtade raha eest müügi ja vaimulike perekonnaelu
  
• taotleti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist
  
• muutuste eest järjekindel eestvõitleja oli Gregorius VII  tema järgi Gregoriuse reformid
  
• reformid pidid hõlmama kogu krikut
  
• taheti tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias ja kehtestada paavsti ülevõimu kreekakatoliku kiriku üle
  
• sätestati täpne paavsti valmise kord  siiamaani valisid vaimulikud ja rahvas
  
• investuuritüli – paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks vaimuliku võimu ametitunnuseid
  
• Paavst Gregorius koostas 1075 paavsti diktaadi, kus nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust
  
• keisrivõim polnud kirikusisestest uuendusliikumistest huvitatud
  
• 1076 – Wormsi – selleaegne keiser Heinrich IV, Saksa piiskopid ja Gregorius VII
  
• Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidi valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop
  
• Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentius III
  
• vasallsuhete kaudu õõnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks
  
• ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse  paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu
  
• siiski ei õnnestunud järgmistel paavstidel seda võimu hoida
  

• Prantsuse kuningas keelas uuel paavstil Rooma minna
  
• Itaalias valitses segadus, mis sundisid vastvalitud paavsti Rooma-asumist edasi lükkama
  
• lõpuks ta loobus ja jäigi Avignoni
  
• kõik paavstid ei ole Roomas, vaid Prantsusmaal, linnas Avignon , kogu sajandiks
  
• kogu Avignon kuulus paavstitoolile
  
• valitud kardinalid olid kõik prantslased ja samuti ka järgmine paavst., kellel polnud Avignoni vastu samuti midagi
  
• see nõrgestas kirikut seespoolt  kutsus usklikes esile protesti  traditsiooni rikuti ja palveränduritelt tulevad tulud kadusid
  
• kujunes nii, et korraga oli võimul 2 või enam paavsti  suur skisma
  
• kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst  ei õnnestunud
  
• lõpuks 15. sajandil lõppes see  paavstiks valiti Martinus V
  
• tulemusena hakkasid paavstid taas Roomasse resideeruma
  

• kõik valmistatakse ja tarbitakse kohapeal
  
• kauplemine on minimaalne  rändkaupmehed ( maitseained , metallid, mida paljudel polnud)
  
• eelkõige varakeskajal 5.-10. saj
  
  • piirkondadevahelised sidemed on nõrgad
    
  • riike on raske koos hoida (va Karl Suur)
    

• naturaalmajandusest tingituna polnud käibel raha ning kuningatel polnud võimalik sõjaväele rahas tasuda  tasusid maavaldustega
  
• feodaalsüsteem=feodaalkord=feodalism
  
  • ühiskonnakorraldus, kus maa on antud alamatele, seda maad harisvad feodaalidest sõltuvad talupojad
    
  • aadlike ja alamate suhe oli täselt paigas
    
• läänistamine – laenuks andmine, maatüki jagamine
  
• läänimees – feodaal – maatüki saaja
  
  • suurfeodaal – hertsogid ja krahvid
    
  • väikefeodaal – parunid ja rüütlid
    
• lään – feood – maa, mille eest tuli teenida feodaali sõjaväes
  
• feodaalne hierarhia – feodaalide reastamine tähtsuse järgi
  
• senjöör – isand, kes jagas maad
  
• vasall – maatüki saaja, kes võis seda edasi anda
  
  • ''Minu vasalli vasall pole minu vasall'', st kohustas veid isiku ees, kellel otseselt alluti
    
  • kohustused on oma senjööri ees – peamine on teenida tema sõjaväes
    

• hakkas kujunema Frangi riigis 8. sajandil
  
• vajati paremat sõjaväge ja stabiilset võimusüsteemi
  
• Karl Suure vallutustega levis feodaalkord ka mujale Euroopasse
  
• Eestisse jõudis 13. saj vabadusvõitlusega
  
• seoses feodaalkorraga kujunes aadliseisus
  
• rajati linnuseid (alates 10. saj Frangi riigis)
  
  • kaitsefunktsioon – kõik koguti sinna kokku
    
  • esindusfunktsioon – kõrgemaks ja võimsamaks
    

• feodaalkorraga hakkas kuningate võim vähenema
  
  • kuningad jagasid sisuliselt riigi laiali
    
  • suufeodaalid olid kohati väga jõukad
    
  • kuningal sisuline võim vaid enda maaaladel ehk domeenides
    
  • feodaalid suisa sõdisid omavahel
    
• kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi kohtumõistmise küsimustes ja finantsasjade korraldamisel
  
• sellepärast puhkes ka 100-aastane sõda, et väga suur osa Prantsuse aladest oli läinud Inglismaa feodaalidele
  

kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi kohtumõistmise küsimustes ja finantsasjade korraldamisel

• valitsusaparaati ei moodustanud vastava haridusega spetsialistid, vaid mõjukad ülikud
  
• sekretärideks olid vaimulikud, sest kõik ülikud ei osanud kirjutada
  
• hakati kaasama juriste, kes ei pruukinud olla aadlikud
  
• vasallid said aru, et kuninga nõustamine ja abistamine on võimalus mõjutada tema poliitikat
  
• kuningas tuli neile vastu, sest ei tahtnud toetust kaotada
  
• kujunesid välja esinduskogud, kus oli erinevalt parlamendist häälte mõjukus seisuslik
  
• häälteenamusprintsiipi kasutati seisuste siseselt
  
• esinduse seisus koosnes kahte tüüpi saadikuist
  
  • osa esindusõigus tuli ametikohast või tiitlist - kõrgaadlikud
    
  • teine osa oli seisuslike organisatsioonide valitud – alamaadlikud
    

• Ristisõjad toimusid 11.-13. saj.
  
• Vastamisi on 3 tsivilisatsiooni: Lääne maailm, islamimaailma ja Bütsants.
  
• Kokku toimus 8 ristisõda
  

Põhjuseks toodi seda, et taheti vabastada Jeruusalemm moslemite käest.

• Tegelikult tahtsid paavstid ona mõjuvõimu laiendada
  
  • taheti maad saada
    
  • 1054 kirikulõhe  paavst kui Rooma esindaja tahab ülendada võimu Kreeka katoliku kiriku üle
    
• Lääne-Euroopas oli palju tegevuseta ja maavaldusteta rüütleid, kellel polnud rahuaegadel väärilist teenistust
  
• ihaldati idamaade rikkusi
  
• takistati islamiusu levikut
  

• suured kaotused (ligi 6 miljonit eurooplast)
  
• sõjaline ebaedu – no kaua võib
  
• 13. saj tõi kaasa suure murrangu põllimajanduses  paremad tööriistad  talupojad polnud enam huvitatud
  
• kaupmeestel oli idamaadega kasulikum kaubelda , kui tülitseda
  
• islamimaad hakkasid tegema koostööd  tugevnesd  Euroopa riigid mõistavad jõuetust nende vastu sõdimisel
  
• kristlased mõistsid, et kasulikm on suuremat tähelepanu pöörata viimastele paganlikele piirkondadele. Seetõttu 13. saj algas muistne vabadusvõitlus Eestis  Liivimaa ristisõda
  

• pole täielik läbikukkumine
  
• islamimaad haakasid tihedamalt koostööd tegema  vastasseis islamiusu ja kristluse vahel suureneb
  
• võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad  said idamaade väärtusi + siidiussid
  
• eurooplased tutvusid idamaade teadmistega, käsitööoskustega jne.
  
• Islamimaadest võeti palju eeskuju (mood, välimuse eest hoolitsemine, kangad , diivanid, ehted , peeglid, rüütlikultuur, vesi- ja tuuleveskid)
  

• osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed
  
• läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma
  
• ainus edukas  Jeruusalemm vabastati, mis oli ka eesmärgiks
  
• lisaks said ka Edessa ja Antiookia
  
• Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust, kus kehtestati koloniaalfeodalism
  
• asutati ka 3 vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Hospitaalide Ordu ja Saksa Ordu
  
• islami- ja kristliku maailma veheline vaen suurenes
  

• on andnud ainet filmidele ja romaanidele
  
• põhjuseks oli Jeruusalemma langemine
  
• osalesid Richard I Lõvisüda ja Friedrich Barbarossa (Punahabe)
  
• Saksa, Prantsuse ja Inglise väed
  
• Jeruusalemma tagasi ei saadud
  
• Inglismaa sai Tüürase ja Jaffa linna vahelise rannikuriba ning õiguse kristlikele palveränduritele kolme aasta vältel Jeruusalemma külastada
  
• süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk
  

• algataja paavst Innocentius III
  
• tema ajal tehti ka ristiretk Eestisse 1208
  
• algul oli eesmärk Egiptusel  hiljem koondus see Veneetsia peale
  
• Veneetsia sai olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses  manipuleerisid ristisõdijatega  vallutage meile maid ja me viime teid üle mere
  
• omad pöördusid omade vastu  vallutati Konstantinoopol 1204, sest teised tapsid ristisõdijate basileuse
  
• haarati enda kätte ka hulga Bütsantsi provintse ja lõid nendel aladel Ladina keisririigi
  
• ida- ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all
  
• Mingi lahenduseni sõda ei viinud  Bütsants ei saavutanud enam kunagi oma endist hiilgust
  

• kuni 15. sajandini järk-järgulised  mindi kuskile, ootati, mindi mõne aja pärast edasi
  
• pigem kaubaretked ja uudistamised
  
• foiniiklane Hanno  oletatavasti sõitis 6. saj esimesena ringi ümber Aafrika  kogemata
  
• A. Suur 4. saj eKr  laiendas alasid Indiani, millest varem polnud aimugi
  
• viiking Erik Punane  peetakse Gröönimaa avastajaks, mis algul oli hea ja soe, 14. saj jääaeg
  
• viiking Leif Eriksson  jõudis Ameerikasse, kuid algul ei usutud, kuni saadi kindlaid fakte
  
• ristisõdijad  avastasid Aasiat 11.-13. sajand
  
• Itaalia kaupmehe poeg Marco Polo  suundus kaubandusretkele Aasiasse  India ja Hiinani
  
• sattus vangistusse  kirjutas kirju  sellepärast on tema avastustest teada
  
• 15. sajand  teadlikud uute piirkondade otsimised ja kaubarännakud
  

• eurooplased ihaldasid idamaade rikkusi  teadmised jõudsid Euroopasse araablaste kaudu
  
• vajadus väärismetallide järele  kuulujutud rikastest valitsejatest + kulukad sõjaretked
  
• otsitakse teadlikult alternatiivi kauplemisele araablastega  araablased võtsid vaheltkasu
  
• laevade areng  täiustunud karavellid, mis võimaldasid kaugemale sõita
  
• kompassi kasutuselevõtt
  
• oldi tutvutud araablaste geograafiliste teadmistega
  
• omavaheline rivaalitsemine
  
• Euroopa suurriigid  Hispaania ja Portugal
  
• Itaalia kaubalinnad  Veneetsia
  
• tedlikult investeeriti
  
• Hispaania ja Portugali esiletõus
  
• mereriigid ning kuni 15. saj jõukaimad riigid
  
• elavad üle oma võimete  kukuvad kokku
  
• 15. saj lõppes rekonkista Pürenee poolsaarel, mis tõi kaasa palju tegevuseta aadelkonda
  

• Portugali prints Henrique Meresõitja  hakkas uurima Aafrika lääne rannikut
  
• potrugaallane Bartolomeu Diaz  1486 jõuab Aafrika lõunatippu
  
• Vesco da Gama  1498 jõuab Indiasse  st. läheb Aafrika lõunatipust edasi
  
• Cristoph Columbus
  
• täpne päritolu teadmata  10 arvatavat sünnilinna
  
• 4 merereisi Ameerikasse  arvas , et läheb Indiasse
  
• esimest merereisi toetasid Hispaania valitsejad  Portugal naeris välja
  
• 12. oktoober 1292  Ameerika avastamise päev
  
• 15. saj oli arvutatud ligikaudne maailma ümbermõõt  Columbus arvas, et on lihtne
  
• Amerigo Vespucci  uuris rannajoont  veendus, et Columus ei avastanud Indiat
  
• Fernando de Magalhaes 16. sajandi algus
  
• esimene ümbermaailmareis 1519 – 1522
  

• tänapäeva Mehhiko aladel olnud kõrgkultuuride hävitamisega on seotud Hernan Cortes
  
• Lõuna-Ameerika ja inkade kultuuri hävitamine  Fransisco Pizarro
  

• valitsuspüramiidi tipus oli pärandatava võimuga keiser  lõtv keskvõim
  
• sõjal oli usuline ülesanne  saada ohverdamiseks inimesi  tugevad ja vaprad mehed
  
• usund  tuhandeid jumalaid  nende toiduks peeti inimverd  leitud üle 130 000 kolju
  
• päritavate tiitlitega ülikkond  vabastatud maksudest + kõrgemad riigi- ja sõjaväeametid
  
• kõrgelarenenud vaimukultuur  riigi ülalpeetavad koolid  kutsekoolid ja eliitkoolid
  
• piktograafiline kiri  rikkalik kirjandus  luule, proosa, draamateosed
  
• kaks eri pikkusega kalendrit  päikese- ja usukalender
  

• ei olnud pealinna ega valitsejad  linnriiki juhtis preesterkuningas  päritav võim
  
• leiutasid nulli mõiste ja kahekümnendsüsteemi  kalender
  
• igapäeva elu kergendamiseks ei tehtud mingeid leiutisi
  
• usund  maailma looja taevajumal  peajumal tema poeg vihmajumal + al 11. saj inimohvrid
  
• maaharimises tunti ainult alepõllundust  mais, puuvill, oad, kakao, kalkunid ja pardid
  
• kakaoube kasutati maksevahendina  oma raha oli olemas
  
• hieroglüüfkiri  ei suudeta siiamaani lõplikult dešifreerida
  

• tsentraliseeritud hiigelriik  Nelja Ilmakaare riik  miljonid inimesed  keskmeks Cuzco
  
• Columbuse- eelne ainuke totalitaarne riik Ameerikas  tähtis oli riik, mitte inimene
  
• majanduselu algraku moodustas aunnismaine külakogukond
  
• jumala asemikuna maa peal oli keiser  riigiusundiks oli päikesekultus
  
• haridussüsteem arvestas vajadusi ja põhines mälul  kirja polnud
  
• neil oli oma 3 seadust  Ära varasta! Ära laiskle! Ära valeta!
  
• ehitati hiiglasuuri templeid ja kindluseid  kõrgmägedesse  tahutud kividest
  

• kõrgkultuuride loomulik areng peatati  riigid allutati ja kultuurisaavutused hävitati
  
• kullajanus rööviti hindamatuid kunstiaardeid  tükeldati või sulatati  veeti Euroopasse
  
• arhidektuurimälestised purustati
  
• ristiusustamise käigus põletati raamatukogusid  algupärased kirjasüsteemid unustati
  
• hävis suuline pärimus
  
• suur hulk põliselanikke hukkus  vallutused, inkvisitsioon, orjatöö, nakkushaigused
  
• tehti aladest Hispaania kolooniad
  
• rahvastik , keel, kultuur ja majandus muutus tundmatuseni
  

• Humanismis e renessansi ajastul peetakse kõrgeimaks väärtuseks inimest. Töödele pandi nimi alla. Keskajal oli kõik kiriku kontrolli all.
  
• tagapõhjaks majanduslikud, ühiskondlikud muutused ning edusammud loodusteaduste alal
  
• Taotletakse isiksuse igakülgset arenemist  rõhutatakse mitmekülgset haridust
  
• püüti igati vabaneda kiriku võimu alt
  
• renessanss – antiikkultuuri taassünd
  
• 476 – teadlased viisid Lääne- Roomast antiikteosed Ida-Roomasse
  
• 1453 – läksid uuesti Lääne-Roomasse ning võtsid palju kaasa
  
• humanism avaldub eelkõige kirjanduses, kunstis ja filosoofias
  
• astuti vastu asketismile – inimese loobumisele kõikidest maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õnduse nimel
  

• lõhenes Rooma katoliku kiriku  katoliikluse kõrvale tekkis protestantlik kirik (luterlus..)
  
• protestantlik kirik hakkab rõhutama emakeelse piibli tähtsust ja emakeelse jutluse vajamist jumalateenistustel seega muutus jumalateenistuse kord / vorm
  
• protestantlikes maades väärtustatakse emakeelset haridust
  
• kujunesid suured usutülid, mis kestsid 17. sajandini
  
• Euroopa riigid jagunevad katoliiklikeks ja protestantlikeks
  

• reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus
  

• olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised
  
• naasmine algkristluse juurde, olid paavstivõimu vastu
  

Saksamaa

Prantsusmaa

Inglismaa

Martin Luther

Philipp Melanchton

• Rjurik- viikingipealik, kes kutsuti valitsema vana-vene riiki 9. saj
  
• Nestor - Kiievi Petšerski suurkloostri munk , kes pani 13.sajandil kirja kroonika(leetopis), mis sisaldas olulist infot venemaa kohta: “Jutustus möödunud aegadest”
  
• Vladimir Monomahh- suurvürst, kes üritas 10. saj (980) läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. Muinasusund ei olnud kõrgkihile vastuvõetav, lükati tagasi. 988.a sai vene usuks bütsantsi õigeusk. Algas ristimine, mõnel pool tuli tarvitada vägivalda.
  
• Aleksander Nevski- 1252 .a sai suurvürstiks. Oli vene vägede juht 1242a toimunud Peipsi jäälahingus, kus võideti saksa ristisõdijaid.
  
• Nn Kolmas rooma- on olemas kolm jumalast valitud rahvast:
  1) roomalsed- rooma keisririik, 2) Bütsants ja 3) venelased- Moskva riik.