jaanuar 1942.aastal, Oxfordis, Inglismaal. · Ta on kuulus inglise teoreetiline füüsik · Ta tahtis õppida matemaatikat, kuigi ta isa soovis, et ta õpiks meditsiini · Koolis, kus ta käis, ei olnud võimalik õppida matemaatikat ja sellepärast valis ta hoopis füüsika · Hawkingsil on avaldatud kolm väga populaarset raamatut,A Brief History of Time, Black Holes ja The Universumi in a Nutshell · Professor Hawkingsil on 12 aukonsuli kraadi · S. W. Hawking on teadusmaailmas tuntud kui "mees, kes on relatiivsusteooria heaks teinud rohkem kui ükskõik kes pärast Einsteini". Veelgi tuntumaks teeb legendaarse professori tema harukordne elukäik · Kahekümneselt läbipõetud lastehalvatuse tagajärjel tekkis Hawkingil harvaesinev haigus -- amüotroofne lateraalskleroos. See on närvisüsteemi hävitav tõbi, mille tulemusel inimene kaotab kontrolli oma keha üle. Haigust peetakse ravimatuks ning tavaliselt haige sureb mõne aasta jooksul.
Muutused Filosoofias Kujunesid teadusteooriad, mis koigutasid tugevasti senist jumalakeskel maailmapilti. Osa inimesi poordus aga just senisest innukamalt usuliste otsingute teele. Sajandivahetusel levisid mitmesugused mustilised opetused. Muutused naiste elus Naised hakkaisd oma poliitiliste oiguste eest seisma, laienesid naistel voimalused haridust omada ja senisest rohkem hakati kaasa raakima kultuurimaailmas ja teadusmaailmas Leiutajad ja nende leiutised Charles Darwin(1809-1882) tootas valja opetuse, mis toi kaasa pohjaliku muutuse inimeste ettekujutusest maailmast Willhelm Conrad Rontgen(1845-1923)avastas x-ray kiired Ernest Rutherford(1871-1923)Kiiritusravi, tuumajoujaamad ja tuumarelvad Albert Einstein(1879-1955) relatiivsusteooria Dimitri Mendelejev(1834-1907) koostas nimekirja keemilistest elementidest ja tegi tabeli Louis Pasteur(1822-1895) uuris siberikatku ja sustis immuunsust loomadele selle vastu Sigmund Fre...
Taani,Poola,Venem sõlmisid Karli vastu liidu,alustasid 1700Põhjasõda.Valitsemisajal minetas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. Käsu Hans-Puhjas köster,õpetaja.Esimene teadaolev eesti soost luuletaja Katariina II-Vene tsaar1762-96, tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes,taotles balti aadli privileegide kaotamist,ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist Karl Ernst von Baer-19. sajTartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud embrüoloogia rajaja Karl August Senff- 19. saj Dresdeni kunstnik, graafik ja vaselõigete tegija. TÜ juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Kreutzwald- Eesti kirjanik ja arst,andis välja ajakirja, tema peateosed olid "Kalevipoeg", "Eesti rahva ennemuistsed jutud" Lembitu - Oli Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra,levitas liivlaste seas ristiusku
Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane. Fölkersahm- Ruhja parun, tahtis üleminna kapitalistlikule majandamisel, rahrendile ja põldudel palgatöölistele Georg Friedrich Parrot-Taasavatud (1802)Ülikooli 1. rektor, sõprus Aleksander I-ga tagas Ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse. Wilhelm Struve- 19. saj Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Moritz Hermann Jacobi-19 saj. Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud füüsik Karl Ernst von Baer-19. sajTartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud embrüoloogia rajanud. Karl August Senff- 19. saj Dresdeni kunstnik, graafik ja vaselõigete tegija. TÜ juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Gerhard Franz von Kügelgen- 19. saj tuntuim Tallinnas tegutsenud, Reinimaalt pärist maalikunstnik.
Enamik inimesi ei suitseta, kuid oma igapäevaelus nad ei pääse olukordadest, kus neil tuleb lühemat või pikemat aega olla tubakasuitsust saastunud ruumides. Sellises situatsioonis satub aga paratamatult nende organismi kahjulikke aineid ja keemilisi ühendeid, mis tekivad tubaka põlemisel. Seda nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Tähtsamad suitsetamisega seotud haigusgrupid on: vereringeelundite haigused, vähkkasvaja ja hingamiselundite kroonilised haigused. Teadusmaailmas koguneb igal aastal uusi fakte tubaka kahjulikkusest tervisele. Näiteks on avastatud seosed suitsetamise ja väikelaste kõõrdsilmsuse vahel. On kindlaks tehtud, et maailmas iga kolmas üle 15 aastane inimene suitsetab, iga 13 sekundi tagant sureb 1 inimene suitsetamise tagajärjel. Lääne statistika andmetel:1 tuhandest mehest tapetakse, 6 saavad surma liiklusõnnetuses ja 250 tapab tubakas. Kui vaadata neid fakte tekib küsimus : Kuidas suitsetamisest siis loobuda?
Arutlus Teadus ja Kunst 19. sajandi teisel poolel 19. sajandi teine pool ja 20. sajandi alguskümnendid olid inimkonna ajaloos suurte muutuste aeg. Inimesed hakkasid paljusid avatusi ja leiutusi igapäevaelus kasutama. Muutus ka inimeste mõtte viis ja hakati uskuma, et inimest juhib peale mõistuse ka alateadvus. Sajandivahetusel hakkasid levima igasugused müstilised õpetused. Inimesed uskusid inimmõistuse kõikvõimsusesse ja elu paranemisse. Enamus teadlasi ja filosoofiadest huvitus inimhinge salapärastest sügavustest. Osaliselt muutus ka suhtumine naistesse. 19. sajandi teisel poolel alustasid naised esmalt Suurbritannias, seejärel ka Ameerika Ühendriikides ja mujal Euroopas võitlust poliitiliste õiguste eest. Hakkasid laienema naiste võimalused. Suurenesid ka naiste võimalused haridust omandada. Naised võisid kaasa rääkida kultuuri- ja teadusmaailmas. 19. sajandi teisel poolel oli ka suur osakaal teadusel, leiutati ja avasti ...
Ilumetsa meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrid asuvad kergesti ligipääsetavas kohas, pea otse Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Nende looduslik ilme on hästi säilinud, sest nad on inimtegevusest sajandeid kõrvale jäänud. Ilumetsa kraatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Leidjaks oli tollane tudeng, hiljem teadusmaailmas ilma teinud eesti-saksa geoloog Rudolf Arthur Friedrich Wilhelm Hallik (Allikas), kes metsas olevatele aukudele üsna juhuslikult peale sattus. Kohalikele elanikele olid kraatrid siiski juba varem tuntud, sest ega nad muidu nii romantilisi nimesid nagu Põrguhaud, Kuradihaud ja Tondihaud poleks pälvinud. Kokku on siin teada viis kraatrit, kuid ainult kolm on kindlalt maavälise päritoluga.
Vaimuelu 19. sajandi esimesel poolel Aastatel 1700-1721 toimunud Põhjasõja tõttu katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestis kõrgharidust, kuid õnneks avati 1802. a Tartus taas ülikool, ent seda hoopis pärast mõtteid rajada uusi ülikoole Venemaal. Õppetöö toimus Tartu ülikoolis (Universitas Dorpatensis) saksa ja ladina keeles ning valida võis kas usu-, arsti-, õiguse- või filosoofiateaduskonna vahel; neist viimane jagati 1850. a veel kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Kui rajati ülikoolile pea-hoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik ning korrastati tollaseni kasu-tuna seisnud Toomemägi kujunes Tartust kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi, mida kinnitas asjaolu, et siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustatud astro-noom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 19. sajand...
publikule. Tema "Aja lühiajalugu" ("A Brief History of Time", 1988) saavutas tohutu läbimüügi. Pikk nimekiri maailma kõige prestiizikamate teadusasutuste stipendiumidest, auhindadest, medalitest ja audoktori tiitlitest on tunnustuseks tema intellektuaalse panuse eest inimkonna hüveks. Kõige selle saavutamisel on ta suutnud üle olla tõsiasjast, et suure osa oma teadlasekarjäärist on ta olnud aheldatud ratastooli, sest ta põeb amüotroofset lateraalskleroosi. S. W. Hawking on teadusmaailmas tuntud kui "mees, kes on relatiivsusteooria heaks teinud rohkem kui ükskõik kes pärast Einsteini". Veelgi tuntumaks teeb legendaarse professori tema harukordne elukäik. Kahekümneselt läbipõetud lastehalvatuse tagajärjel tekkis Hawkingil harvaesinev haigus -amüotroofne lateraalskleroos. See on närvisüsteemi hävitav tõbi, mille tulemusel inimene kaotab kontrolli oma keha üle. Haigust peetakse ravimatuks ning tavaliselt haige sureb mõne aasta jooksul.
Haigestumise momendiks oli ta parasjagu relatiivsusteooria selgeks saanud ja see pööraselt huvitav valdkond ei andnud aega suremiseks. Kolmekümneselt kaotas ta lõplikult liikumisvõime (suudab tahtlikult liigutada vaid vasaku käe paari sõrme), neljakümneselt kõnevõime. Ja ometi on ta tegutsev professor, kes kirjutab artikleid, peab loenguid, esineb konverentsidel. Tänapäeva tehnika teeb selle võimalikuks, kui vaid inimesel tahet jätkub S. W. Hawking on teadusmaailmas tuntud kui "mees, kes on relatiivsusteooria heaks teinud rohkem kui ükskõik kes pärast Einsteini".
Ajalugu Philip Karell – Eestlasest haritlane, kellest sai keisrite ihuarst. Nikolai I – Vene keiser ning sõjapealik. Aleksander II – Venemaa keiser. Pärisorjuse vabastamine Venemaal 1861. Juhan Leinsberg - oli eesti karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. Georg Friedrich Parroti – Ülikooli esimene rektror. Wilhelm Struve – Tartu ülikoolis tegutsenud teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Karl August Senff - Tartu Ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Graafik ja vaselõigete tegija. Gerhard Franz von Külgelen – tuntuim Tallinnas tegutsenud kunstnik. Põhjasõda (1700 – 1721) Põhjused: Rootsi ülemvõim Läänemerel ei meeldinud Taanile,Poolale ja Venemaale. Venemaa ja Poola suhted paranesid. Rootsi siseolukord ei olnud kiita ( näljahädad ).
meetodites, mida ta rakendas. Samuti nägi ta teadusliku distsipliini arengut selles vallas ainult neid meetodeid ise läbi tehes ja enda peal rakendades. ,, ... Inimeste uhket maailma ei tule mitte ainult kõrvalt vaadata, vaid olla selles osaline, kaaslooja; maailma ei vii edasi mitte mõned üksikud geeniused, progress sünnib läbi kõigi inimeste pingutuste" (J.L.Moreno ) J.L. Moreno ideed ja meetodid, millest igaüks oli uus sõna 20. sajandi alguskümnendite teadusmaailmas, on leidnud rahvusvahelise tunnustuse. Võime rääkida J.L. Moreno koolkondadest nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja ka Jaapanis. KK: http://loovmeel.ee/artiklid-ja-viited/jacob-levy-moreno http://www.morenokeskus.ee/Jacob-Levy-Moreno-psuhhodraama-looja http://en.wikipedia.org/wiki/Jacob_L._Moreno
kultuuri ja haridussfääri uurimustes nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid metodoloogiaid. Seejuures kvantitatiivne ja kvalitatiivne lähenemine pole uurijate jaoks mitte kui alternatiivsed, vaid täiesti vastandlikud viisid kultuuri ja haridussfääri probleemide uurimiseks. Teadusmetodoloogiat käsitlevas kirjanduses leiab üsna palju viljatut vaidlemist ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse lähenemise vastandamist. Teadusmaailmas toimuvad tulised vaidlused selle üle, kas õigem on kvantitatiivne või kvalitatiivne uurimine. See nn ,,paradigmade sõda" (Gage 1989) pole veel sugugi lõppenud. Pole seni selgete tulemusteni jõutud, et öelda milline lähenemistest, kvantitatiivne või kvalitatiivne, on õigem. Viimasel ajal hakkab välja kujunema hoopis seisukoht, et uurimismeetodite kahte vastandlikku
3) Kirjanduse ja kultuuri areng- ERM 4) 3 rahvarohket laulupidu 5) hoogne majanduse areng 6) “Postimees” 7) Eesti noorte minek ülikoolidesse VENESTAMISEST ISESEISVUSENI 1. Millal avati taas Tartu Ülikool? Milliseks kujunes ülikooli tase? Too näiteid. 1808. avati taas Tartu ülikool. Ülikooli tase oli kõrge. Enamik õppejõude, kes olid väga head, olid pärit välismaalt, enamasti Saksamaalt. Seal tegelesid teadusmaailmas tunnustatud inimesed ning sellest sai kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond, mis hiljem jagunes kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika- loodusteeaduskonnaks. 2. Kas 19.sajandil oli lastel kooliskaimine kohustuslik? Too näteid. Jah. Alates 19.saj keskpaigast hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. Esiteks kehtestati see Pilistvere kihelkonnas, hiljem üle Eesti
PT.23 VAIMUELU. TARTU ÜLIKOOL. · Tartust kujunes kiiresti üks venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimaid õppe-ja teaduskeskusi. · Tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt.
Steve Bruce "SOTSIOLOOGIA. PÕGUS SISSEJUHATUS" Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI BA Sotsioloogia koht teadusmaailmas Hea teaduslik teooria peab olema seesmiselt järjekindel ning peaks olema kooskõlas tõendusmaterjaliga. Teadus muutub pidevalt, täpsmalt mitte ei muutu, vaid vabaneb senistest eksiarvamustest. Pseudoteadust iseloomustavad teooriad, mis toetuvad üksikutele kontekstist välja kistud faktidele. Tõelises teaduses asendatakse üks seletus teisega pärast seda, kui antud teema kohta on süstemaatiliselt kogutud ulatuslikku faktimaterjali. Tõelises teaduses on kõige
Eesti Maaülikool Eestlasest leiutaja ja astro-optik Bernhard Schmidt´i elu ja tegevus Referaat õppeaines ,,Kosmograafia" Tartu 2013 SISUKORD 1. Elulugu 1. 1 Lapsepõlv ja tärkav huvi astronoomia vastu................................................... 1. 2 Töötamine optikuna Saksamaal Mittweidas..................................................... 1. 3 Töötamine Hamburg- Bergedorfi observatooriumis....................................... 1. 4 Elutee lõpp........................................................................................................... 2. Schmidt`i panus teleskoopide arengusse............................................. 2. 1 Schmidt´i kaamera.............................................................................................. 2. 2 Horisontaalteleskoop Uranostat..............................................................
tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kliimamuutuste taustal võiks seega loobuda ökoloogide poolt dogmaatiliseks peetud kliimakskoosluse terminist, asendades selle sõnaga põline kooslus. Seda tehes peab arvestama, et Clementsi ideed elavad ka erinevate nimetuste all teadusmaailmas endiselt edasi. Clements avaldas esimese ökoloogiaraamatu Ameerikas 1905. aastal, tutvustades ideed taimekooslustest kui superorganismidest. [10] See publikatsioon vallandas arutelu ökoloogilise holismi ja individualismi vahel, mis kestis kuni 1970. aastateni. Klementsiaanliku paradigma vaidlustas Henry Gleason, kes väitis, et ökoloogilised kooslused arenevad unikaalsetest ja juhuslikest assotsiatsioonidest. See tajuline nihe
jpg . (12.12.2012)) Albert aga oma artikliga ,,Ühest heuristilisest vaatekohast valguse tekkimisele ja muundumisele", mis ilmus 17-ndal märtsil 1905 ajakirjas Annalen der Physik. Artikkel kajastas endas uurimust fotoefekti, millega omakorda sai alguse valguse kvantteooria.(Piir, Ivar, 2005. Albert Einstein aasta 1905. Akadeemia, 17. Aastakäik, nr 7, lk 1382-1386) Edasine edu teadusmaailmas oli suur. 1908-st aastast lektor Berni ülikoolis, 1909 erakorraline professor Zürichi ülikoolis, 1911 korraline professor Praha saksa ülikoolis, 1912 korraline professor Zürichi tehnikaülikoolis. 1914. a kutsuti Albert Berliini ülikooli, kus ta asus juhatama spetsiaalselt talle loodud õppetooli. Samal ajal valiti ta 34-aastaselt Preisi Teaduste Akadeemia liikmeks. Selline edu tagas talle kõrge palga ja aja, et tegeleda oma uurimistööga. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist
võib olla eri tähendusi, ent üldjuhul kasutab ta seda ise muinasajajärgse teadusprotsessi kohta. Pealegi, pidades silmas rohkem just reaalteadusi. Kuna kasutatud kirjanduse loetelus T. Kuhni nimi puudub, pole ehk raamatu autor teadvustanud, kus ja mis põhjusel teaduses paradigma- mõistet kasutatakse ning mille kohta see käib. Seoses T. Kuhni teadusteooriaga ilmneb aga veel üks M. Remmeli mitteteaduslikuks pidamise faktor. Nimelt peaks T. Kuhni käsitluse järgi teadusmaailmas võistlevate paradigmade pooldajate vahel toimuma diskussioonid ja arutelud, mis taotlevad veenmiseesmärki (Chalmers 1998, 144). Kui nüüd eeldada, et M. Remmeli lähenemise puhul on tegemist teise n.ö konkureeriva lähenemisega, millel on oma normaalteadus, paradigmad ja järgijad, siis selle teaduslikkust võiks tõestada just teaduslikku diskussiooni astumine, veenmine, argumenteerimine ja seeläbi ehk isegi teooriate ning meetodite (kas või kriisini ja
Näiteks on olemas teooria, mis ütleb, et saurused eritasid nii palju metaani, et see võis mõjutada globaalset kliimat, mis viis nende välja suremisele (Kuzina, S. 2013). Selles peatükkis neid teooriaid ei käsitleta, vaid vaadeldakse kõige levinumaid ja arvatavasti kõige tõenäolisemaid hüpoteese massilise dinosauruste väljasuremise põhjuste kohta. 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria Maa ja asteroidi kokkupõrke teooria on teadusmaailmas üldtunnustatud hüpotees Mesosikumi lõpetava massilise väljasuremise kohta. Selle teooria pakkusid välja paarkümmend aastat tagasi geoloog Walter Alvarez, tema isa, füüsik Luis Alvarez ja veel kaks teadlast, kes uurisid Kriidi ja Paleogeeni ladestute vahelist piirkihti. On leitud, et see sisaldab ebaharilikult suurt kogust iriidiumi, mis ületab iriidiumi normaalkogust 30 korda. Kuna kosmilised objektid nagu meteoriidid ja komeedid on
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest determineeritud,on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist.Kaks peamist allsüsteemi on samaatiline ja vegetatiivne NS. Somaatiline NS juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne osa koosneb pea- ja seeljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne osa koosneb sesoorne ja motoorne KNS. Perifeerne e piirde-NS on pea-ja seeljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes.Sensoorne allusüsteem on meeltse või tajumise puutuv.Mootorne allusüsteem viib ellu reagerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.KNS kontrolli all ja mis talitlevad küberneetilise,tagasiside põhimõttel töötava koordineeritud süüstemina. Vegetatiivna NS on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem.Parasümpaati...
Leinavad õed muudeti aga papliteks Eridanose kallastel.8 3. Ilumetsa meteoriidikraatrid Ilumetsa kraatrid asuvad kergesti ligipääsetavas kohas, pea otse Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Nende looduslik ilme on hästi säilinud, sest nad on inimtegevusest sajandeid kõrvale jäänud. Ilumetsa kraatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Leidjaks oli tollane tudeng, hiljem teadusmaailmas ilma teinud eesti- saksa geoloog Rudolf Arthur Friedrich Wilhelm Hallik (Allikas), kes metsas olevatele aukudele üsna juhuslikult peale sattus. Teaduslikult on kindlaks tehtud neist vähemalt kaks: Põrguhaud ja Sügavhaud. Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriitne teke ei ole siiani otseselt tõestatud.9 Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4, 5 meetrini
1. Herpesentsegaliit: gerpes simplex viiruse põhjustatud ajupõletik 2. Alzheimeri tõbi 3. Korsakovi sündroom: pikaajalise alkoholi tarvitamise foonil tekkinud B1-vitamiini defitsiidi tõttu Mis võib olla erakordselt hea mälu alusmehhanismiks (juhtum S)? Sünesteesia e multisensoorne taju (sõna juures ka värv, hääl lõhn) Juhtum H.M – kirjeldada kahjustusi, ilmnenud häireid (säilinud/kahjustunud funktsioonid). Miks see juhtum on teadusmaailmas nii oluline (lisaks slaididele tutvuda ka raamatus oleva juhtumi kirjeldusega)? • Progresseeruva epilepsia tõttu eemaldati mõlemalt poolt oimusagara mediaalne osa, sh ka hipokampus. • Intelligentsus püsis heal tasemel (IQ = 118). • Tekkis aga täielik anterograadne amneesia ning osaline retrograadne amneesia. • Hämmastavalt hea tase oli aga implitsiitse mälu ülesannetes (nt tähe joonistamine Juhtum K
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –...
PILET 1 1.) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoop...
Sageli nimetati neid ka paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasti taanlastena. - Tegelikult polnud eri rahvaid veel välja kujunenud. Räägiti väiksemate kohalike erinevustega ühiskeelt, mida tunti taani keelena. - Ida-Euroopas nimetati neid varjaagideks. Meil tuntud viikingi nimetust on seostatud skandinaavlaste sõnaga vik merelahe või abaja tähenduses. Arvatakse, et viking tähendas sõdalast, võitleejat. Teadusmaailmas seostakase vik'i tähendust kaubaplatsiga. KES NAD OLID? - Viikingite näol on tegemist elanikkonna eri kihtide esindajatega. 1. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad enamasti põllutööde vaheaegadel. Müüdi või vahetati põllusaadusi, aga ka raudesemeid. Kui avanes võimalus, rünnati võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. 2. Osalt olid viikingid juba elukutselised
• Academia Gustaviana perioodil (1632-1656) õppis siin kokku umbes tuhat noormeest, sajandi lõpu poole Academia Gustava–Carolina ajal immatrikuleeriti veel üle viiesaja. • Sajandipikkuse vaheaja järel avati ülikool taas Tartus 1802. aastal. Nii sai alma mater Tartuensis Tsaari–Venemaa neljandaks kõrgõppeasutuseks. XIX sajandil saavutas meie kõrgkool oma ajaloos suurima tuntuse teadusmaailmas. • XIX sajandi Tsaari-Venemaa üldise arengu vajadused ja Lääne-Euroopa kõrghariduse, teaduse ning kultuuri traditsioonide kokkupuude ning Liivimaa aadli huvid ning taotlused kujundasid XIX sajandi algusel TÜ tekkeks unikaalse olukorra. • Õppijate põhiosa moodustasid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa aadlike, vaimulike ning linnakodanike pojad. Õppijate arv oli ülikooli taasavamisel alla 50, 20-ndate aastate keskel 450, 50-ndail aastail 600.
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
Teooria teaduslik väärtus sõltub asjaolust, millist objektiivset toetust teoorias leiduvad oletused leiavad faktidelt. teooriad peavad toetuma faktidele – teadusliku mõtlemise alus. Tänapäeval – faktide alusel ei saa tuletada paikapidavat teooriat. Teaduse sünniaeg – 17. Saj. Pole olemas teaduslikku teoloogiat ja järelikult ka teoloogilist teadmist! Teadus vajas tingimata tõestust. Faktide abil kontrollimata teooriad peeti pseudoteaduseks teadusmaailmas. Alles newtoni teooria langemine tõi teadlased arusaamale, et nende aususe standardid olid olnud utoopilised. Kui kõik teooriad on võrdeslt tõestamatud, mis eristab teadust pseudoteadusest? Induktiivsed loogikud – võeti aluseks määratleda erinevate teooriate tõenäosust vastavalt kogu olemasolevale tõendusmaterjalile. Probabilism. 1934 väitis popper, et kõikide, nii teaduslike kui pseudoteaduslike teooriate tõenäosus on 0. Popper –teooria on teaduslik
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
-hüpoteesi katseline kontroll ja vajadusel täiendamine, võibolla saab siit alguse teaduslik teooria. Teadusliku uurimise aluseks on eeldus et loodus “töötab” kõikjal ja alati teatud kindlate seaduspärasuste järgi. Fakt, mis leiti antud tingimusis ühe teadlase poolt peab 2 samades tingimusis olema korratav teise teadlase poolt. See väldib kõigi nn.meelisideede levimist teadusmaailmas, mis on sisemiselt kooskõlastatud, pidevalt muutuv ja täienev, toetudes inimkonna kogu olemasolevale kogemusele. Keegi ei saa väita, et senileitu on absoluutselt tõene, uute nähtuste avastamisel tehakse parandusi või tekivad uued teoriad, mis leitu paigutavad kooskõlas kõige eelnevaga uude juba avaramasse süsteemi. 2. Mõõtmine ja rahvusvaheline ühikute süsteem. Mõõtmine on suuruse väärtuse määramine mõõtevahendi abil. Viimase täpsus määrab ära nn
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
et teine maailm ongi see alus, lähtepunkt, kust inimene (üldisemalt tajuja) on tõlgendanud oma tavamaailma. Mitmed viimasel ajal ilmunud vaated aga ilmutavad just seda rahustatud vabadust pöörata rohkem tähelepanu ideede maailmale. Ühe näitena võib tuua tippfüüsikute idee, et tvanttasandil on kõik korraga olemas, tavamaailma aga ilmub sellest ajutiselt vaid valitud osa. Selle valitud osa valib välja tajuja. Kuulujuttudena teadusmaailmas on levinud näited elementaarosakeste katsetest erinevates laboratooriumides, kus saadi samade katsetingimuste korral täiesti erinevaid tulemusi. Teoreetikute arvates saadi tulemused vastavalt antud katsega seotud teadlaste ootustele. Kuna aga elemetnaarosakeste selle haruga tegelejaid ja sellest mingit aimu omavaid inimesi on maailmas nii vähe, siis pole veel jõudnud tekkida korrelatsiooni. Korrelatsiooni all pean siin silmas mõtete seost tajujate vahel, et nad tajuksid maailma üheselt
ülevaade, mis tõendaks metoodika ja tulemuste usaldusväärsust, aga näitaks ka seda, kuidas järeldused toetuvad teiste uuringute järeldustele või lükkavad neid ümber. Nii toimub kaitsmiseks ettevalmistumine juba õppeprotsessi käigus. Seeläbi muutub uurimistöö hindamine õppeprotsessi osaks lähtudes hindamise korrast (sätestatakse kooli õppekavas) hindab õpilane kaitstavat esmalt ise (või ka kaasõpilased, sest teadusmaailmas on enamik kaitsmisele esitatavate tööde retsenseerimisest tehtav just teiste teadlaste poolt) ja seejärel õpetaja. Töö kaitsmise kord sätestatakse kooli poolt. Üldjuhul koosneb kaitsmine uurimistöö esitaja ettekandest, retsensendi hinnangust ja küsimustest, teiste kaitsmisel osalejate küsimustest ning kaitsja vastustest küsimustele. Kuivõrd ette valmistada saab vaid ettekannet, siis on võimalik tööd kriitiliselt analüüsides prognoosida ka
Mitteametlikud ilmingud organisatsioonis: Mitteametlikud grupid, Mitteametlik kommunikatsioon, Mitteametlikud normid, Sotsiaalne staatus, Mitteametlik juht. Struktuuriorganisatsiooni kujundamise põhiküsimus - millest sõltub 45 struktuuriorganisatsiooni tüüp? Vastusteks on: Ettevõtte ülesande omadused; Kaastöötajate omadused. Organisatsiooni struktuuri (ehk teadusmaailmas nimetatakse seda struktuuriorganisatsiooniks) praktilised tüübid: a) staabi-liiniorganisatsioon, b) divisjoniorganisatsioon, c) maatriksorganisatsioon, d) meeskonnaorganisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni tunnused: - Kohtade moodustamine objekti või talituse alusel, - Juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem, - Otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Põhimõtted: · Juhtimise ühtsus, · Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes,
üles. Nüüd ärgatakse ja kuuldakse kella helisemist reaalselt. See on nende kahe maailma erinevus, mis seisneb ajalises vahekorras. Nii et ainult aeg ja ruum eristab unenäomaailma ja ärkvel oleku maailma üksteisest. Näiteks võib siin kohal välja tuua sellised inimeste kogemused, mida nimetatakse surmalähedas- 7 teks kogemusteks. Sellisel nähtusel ilmneb üks huvitav aspekt, mille tõesuse üle teadusmaailmas vaieldakse. Enamasti peetakse surmalähedasi kogemusi just sureva aju illusioonideks. Seda, et toimub midagi ajus, mitte sellest kusagil väljaspool. Peaaegu kõik teadlased on sellises arusaamas kindlad. Kuid on olemas aspekte, mis seab sellise väite kahtluse alla. Kui inimene on kliiniliselt surnud, siis on tal ikkagi võimalus näha selliseid toiminguid pealt, mida arstid tema elustamise ajal korda saadavad
Kui aga kell heliseb tegelikkuses, siis ärgatakse unenäos peaaegu kohe üles. Nüüd ärgatakse ja kuuldakse kella helisemist reaalselt. See on nende kahe maailma erinevus, mis seisneb ajalises vahekorras. Nii et ainult aeg ja ruum eristab unenäomaailma ja ärkvel oleku maailma üksteisest. Näiteks võib siin kohal välja tuua sellised inimeste kogemused, mida nimetatakse surmalähedas- teks kogemusteks. Sellisel nähtusel ilmneb üks huvitav aspekt, mille tõesuse üle teadusmaailmas vaieldakse. Enamasti peetakse surmalähedasi kogemusi just sureva aju illusioonideks. Seda, et toimub midagi ajus, mitte sellest kusagil väljaspool. Peaaegu kõik teadlased on sellises arusaamas kindlad. Kuid on olemas aspekte, mis seab sellise väite kahtluse alla. Kui inimene on kliiniliselt surnud, siis on tal ikkagi võimalus näha selliseid toiminguid pealt, mida arstid tema elustamise ajal korda saadavad
Kui aga kell heliseb tegelikkuses, siis ärgatakse unenäos peaaegu kohe üles. Nüüd ärgatakse ja kuuldakse kella helisemist reaalselt. See on nende kahe maailma erinevus, mis seisneb ajalises vahekorras. Nii et ainult aeg ja ruum eristab unenäomaailma ja ärkvel oleku maailma üksteisest. Näiteks võib siin kohal välja tuua sellised inimeste kogemused, mida nimetatakse surmalähedas- teks kogemusteks. Sellisel nähtusel ilmneb üks huvitav aspekt, mille tõesuse üle teadusmaailmas vaieldakse. Enamasti peetakse surmalähedasi kogemusi just sureva aju illusioonideks. Seda, et toimub midagi ajus, mitte sellest kusagil väljaspool. Peaaegu kõik teadlased on sellises arusaamas 5 kindlad. Kuid on olemas aspekte, mis seab sellise väite kahtluse alla. Kui inimene on kliiniliselt surnud, siis on tal ikkagi võimalus näha selliseid toiminguid pealt, mida arstid tema elustamise ajal korda saadavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
