Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Dionysos ehk Bacchus Marion Pettai Tallinna Ühisgümnaasium 10. B klass Vana-Kreeka jumalad Muistsed kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Vana-Kreeka jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimestega sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis tagas neile igavese nooruse ja surematuse. Dionysus/Bacchus Dionysos oli Vana-Kreeka veinijumal ehk oma pärimuselt kahe ,,emaga" jumal. Seostati teda eelkõige veini-, viljakuse-, ekstaasi ja taimekasvujumalana. Dionysost kujutati sageli härjasarvedega, viidates mehelikkusele ning tema pidustustele võeti kaasa tohutult puust falloseid. Dionysose elulugu (1. müüt) Dionysose ema oli Semele, viimane aga suri enne lap...
· Zoomorfsed jumalad poolloomad ja inimesed · Linnade kaitsepühakute esiletõus · Surmajärgse elu tähtsus o Elu jätkub pärast surma o Muumiad o Hauakambrid ja pandi kaasa palju asju, mida võiks surmajärgseselt vaja minna JUMALAD. ATON päikesejumal ( päikeseratas). HOROS Isirise ja Osirise poeg. Taevajumal pistrikuna. OSIRIS viljakusejumal (põllumajanduse), allmaajumal. SETH kõrvetav, viljatu läänetuul, halb jumal. THOT teadusejumal, kuu ja tarkusejumal, veelinnu peaga. AMONRA peajumal, päikesejumal, pistrikuna, päikesekettaga. ISIS Osirise õdeabikaasa, lehmasarvede vahel päikeseratas. Viljakusejumal (laste, pere). APIS Ptahi (käsitööliste jumala) esindaja maal, elab maal härjana. ANUBIS surnute jumal, saakali peaga. HATHOR loomakujuline viljakus ja armastusejumal. MESOPOTAAMIA
Jumalad • Ra- tuntuim päikesejumal, samastati Amoniga (Amon-Ra) • Ra ja tema tütar Maat („õigus”, „tõde”) • Aton (kui päikeseketas lõppeb kättega, siis see on Aton) • Kuningas Ehnaton ja Aton • Amon- algselt Teeba kaitsejumal, viljakusjumal, Raga samastatuna (Amon-Ra) • Hapi- Niiluse üleujutuste jumalaid • Ptah- Memphise kaitsejumal, käsitööliste kaitsja, lõi maailma ja temal ei olnud algust ja lõppu • Apis- viljakusejumal, oraakliloom ◦ ainult loom, härg • Thot- kuujumal, kirjakunst ja tarkuse jumal, maailma looja • Hathor- armastuse ja tantsu jumalanna • Isis- egiptlaste emajumalatar, Osirise õde ja naine • Osiris- viljajumal, surnute jumal ja -kohtunik • Anubis- allilma jumal, kes balsameerib surnuid (Inuku), kohtu teener, südame kaalumine • Sobek- viljakusejumal Peajumalad • Vana-Riik- Horos, Ra, Ptah • I vaheperiood- Atum • Keskmine riik
Vana riigi pealinn oli Memphis Naiste kostüüm valge; algab rindade alt; on ühe või 2 traksiga; Zoomorfne - loomakujuline; Antropomorfne - inimesekujuline Mehturt - taevavõlv (kõhualune täis taevatähti); lehm; Geb - nende: vennad: Osiris & Seth = abielu Nut - lapsed:õed: Isis & Neftis Seth - kurjajumal; pea on tundmatu; samastus Aapepiga; saatis liivatorme; Anubis - (= Osiris + Neftis); palsameerimisjumal; koer e saakal; Re - loob maailma: õhk=mees=Su=lõvi, niiskus=naine=Tefnut=lõvi; päikesejumal; peas päike & kobra ümber selle; pistriku peaga; silmahulkumaminemisejutt; sõidab paadiga üle taeva (idast läände); allmaailmas on 12 vööndit: öine nimi AUF; Aapep - madu, kes täitis kogu allilma (Tuat) Su - lõvipäine mees; Geb nende Tefnut - lõvipäine naine; Nut lapsed Hathor - armastusjumalanna; arenes Sehmetist (lõvipäine sõjajumalanna); vahel lehmapäine; käes on sistrum (muusikariist); tantsimise...
säilinud kujutiste ja antiigi hilisema perioodi muusika tähenduste kaudu. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,musike" ja see tähendab muusade kunsti. Arhailine ajajärk 3. Rändlaulikuid nimetati rapsoodideks ja kutse laulikuid aoidideks. Kuulus eeposte looja Homeros. Tema eeposed ,, Ilias" ja ,,Odüsseia" . 4. Vana-Kreeka puhkpillid Paaniflööt, põikflööt ja metalltrompet. 5. Dionysos oli veini- ja viljakusejumal. 6. Vana-Kreeka keelpillid Sappho ja Alkaios 7. Lüürikud oli keelpilli saatel lauljad. 8. Keskaegne zanr oli Liturgia 9. Tragöödiaid kanti ette õukondades. Oletatavalt oli tragöödiate muusika
wikipedia.org/wiki/Peko 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Näkk 7.http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1018230 8. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10843 9. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/tonn.html 10. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10844#pealkiri PEKO Jumala nimi soome keeles: Pellon Pecko või Pekko Jumala liik: Peko oli Setumaa viljakusejumal ja karjakaitsja, peamiselt odra- ja a pruulimisjumal, kes soosis oma austajaid. Jumala ülesanded: Usutavasti oli Pekol võime ilma muuta, et varjata oma a a a a a austajate vilja rahe, põua ja ränga saju eest. Peko pidi hoidma vilja, kaitsema karja, varjama maja ja kogu talupoja elamist. Jumala sünnilugu: Kuulduste järgi leiti Peko maa seest. Jumala austamine ja kujutamine: Pekot kehastati puust või vahast tehtud umbes
- 4.saj. eKr. hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. Apollon oli valguse ja tõe jumal ning muusade juht, keda kujutati lüüraga (fotol paremal). Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi. Kõige populaarsemaks kujunesid igal kevadel Dionysose auks peetavad pidustused,
Mõisted lk 40-45 Hieroglüüfid – Egiptuse kirjamärgid. Papüürus – kirjutusmaterjal, mis valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Ra – Egiptuse päikesejumal Amon Ra – Egiptuse peajumal Horos – Egiptuse pistrikukujuline taevajumal Osiris – Egiptuse viljakusejumal ja surnute valitseja. Isis – Osirise õde Seth – viljatu läänetuul Templid – jumalate maapealsed kojad. Sarkofaag – kirst Sinuhe jutustus – ülik sinuhe minavormis lugu, hauatekst. Mõisted lk 58-63 Anu – Mesopotaamia taevajumal ja jumalate isa Enlil – Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja
Euroopa teatrikultuur Antiikteater: Tekkis 5. saj. eKr Deus ex machina- jumalik sekkumine Skeene- stseen Orkestra- ringi kujuline suur ala Altar- asus orkestra keskel, kus ohverdati loomi ja lauldi laule Dionysose auks Dionysos- veini ja viljakusejumal Koturn- kõrge tallaga puukingad 17 000 külastajat mahtus teatrisse Kui polnud raha, et ise piletit osta siis maksti pilet riigi poolt Pidulik riietus- kitoon (põlvini ulatuv ja vööga kinni tõmmatud riie) ja tuunika Maskid- maskide vahetamisega said samad näitlejad esitada mitut erinevat rolli Commedia dell’ arte: Seal näitlesid professionaalsed ja elukutselised näitlejad Suurimad naerutajad olid teenrid ehk džannid
LOODUSRAHVASTE MUUSIKA: Rituaalide keel krgemate judude ja vaimumaailmaga suhtelmiseks. Loodusjudude mjutamine lbi laulu ja tantsu. Lindude ja loomade keel matkimine jt VANADE KRGULTUURIDE MUUSIKA: Muinas- Egiptus eKr, Mesopotaamia eKr, India eKr, Hiina eKr, Araabia pKr, Mehhiko pKr (Muusikal philiselt kuluusliku funktsioon, klas ka tantsu, vistluste, smaaegade saateks, kutseliste muusikute seisus.) VANA KREEKA MUUSIKA: Muusikal , poeesial ja tantsul vga thtis koht. Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ...
kõpla. Ea(sum Enki) õpetas niisutuspõllundust, linnaehitust, usutalitusi ja kirjatarkust. Sin(sum Nanna) kuujumal, valdas taevalikku tarkust, kalender, oskas ennustada tähtede järgi. samas(sum Utu) päikesejumal, jumalate kohtumõistja, kaitses inimeste seadust ja hammurappi seadusi. Istar(sum Inanna) taeva kuniganna, sugulise armastuse ja viljakuse kehastaja. Tammuz(sum Dumuzi) viljakusejumal, noor ja ilus karjus. Marduk babüloni kaitsejumal.
Ennekõike oli ta kuujumalanna.Raisakotka nahk- emalikkuse sümbol. NUM, HNUM - jumal-looja, jäärapäine inimene.Teda kujutati ka jäärana. Ta voolis pottsepakedral maakera ja inimesed ning loomad. Ta oli alguses vesises maailmas kõige looja, hiljem muutus ta Ptahiks. MAAT - tõe ja õigluse jumal, tõeprintsiip, mille alusel Re elas, jumalate seaduse ja maailmaruumi tasakaalu kehastus, kõiksuse kord. Naine sulega peas. Re tütar või abikaasa. MIN - varajane viljakusejumal, samastati Ammoniga. Kummardasid teda vähekultuursed idakõrbe elanikud. Tema loom on pull. MONTH (i.k. MENTHU)- sõjajumal, kullipeaga. NUT - öise taeva, taevavõlvi ja hauataguse maailma jumalanna, tähtede ema. Tema neli jäset - neli sammast, millele toetus taevas. Kujutati alasti naisena, keha täis taevatähti. Gebi (või Nu) naine. Re ema(või naine). Neelab Re õhtul alla ja sünnitab hommikul uuesti.
Olla alati teistest üle(olümpiamängud). Koolid allusid riigile. Hellenismi ajajärk-koolikorraldus-7vaba kunsti. Antiik-Kreeka jumalatele omast: -Loodusliku ja loomuliku välimusega. Välimuselt sarnanesid inimesega. Elasid Olümpose mäel. Zeus- Peajumal. Hera- Zeusi naine ja õde. Kõrgeim jumalanna. Poseidon- Merejumal. Kolmhark on tema sümbol. Hades- Allilma jumal ehk surnute kuningriigi valitseja. Zeusi vend. Aphrodite- Armastuse-, ilus-, ja viljakusejumal. Vanema versiooni järgi enne Zeusi, "Illiase" järgi Zeusi tütar. Dionysos- Veinijumal. Zeusi poeg. Müüdid ja tänapäeva ütlused: 1)Achilleuse kand- Thetis üritas on last surematuks muuta, kastes ta läbi kuskilt veest. Kannast kinni hoides oli see ainuke koht, mis jäi vette kastmata. See saigi Achilleusele lahingus surmavaks. Enda saatuse eest ei ole võimalik eest joosta. 2)Ariadne lõng-"Ariadne lõng" kui juhtnöörid. Ariadne armus Theseusesse, kes tahtis pääasta linna
Idamaade tsivilisatsioonid Kujunemisest Vana-Egiptuseni Vana-Egiptus • Umbes 3100 e. Kr – 30 e. Kr • Ajalugu jaguneb 3 perioodiks • Vana Riik • Keskmine Riik • Uus Riik • Riik kujunes Niiluse jõe kallastele • Jõgi pakkus häid võimalusi põllumajanduse arenguks • Niilus ujutas perioodiliselt üle kaldaäärsed alad • Alguses oli kaks konkureerivat riiki • Alam-Egiptus • Ülem-Egiptus Püramiidid • Kõige tuntumad monumendid maailma ajaloos • Arvamus, et püramiidid ehitati valitsejate hauakambriteks • Üle riigi on säilinud umbes 20 püramiidi • Kuulsamad kolm asuvad Giza platool Kairo lähedal • Nimetus – Giza püramiidid või Suured püramiidid • 1. Cheopsi (Hufu)püramiid ehk Suur püramiid • Üks seitsmest antiikaja maailmaimest • Ehitati umbes 2560 e.Kr • Algselt 146,6 meetrit kõrge, praegu 138,8 m • Ehitusime – püramiidi kujundi eksimused on millimeetrites • 2. Chepreni (Hafra) püramiid • Algselt 143,5 m, ...
Nii jäigi Zeus elama.Ja temast kasvas taeva pikse ja vihmajumal . Peagi tõukas ta isa troonilt, nagu oli teinud Kronos oma isaga .Zeusist sai peajumal Olümposel. Pealeselle on ka teada ,et Zeus sekkus meeste ja naiste ellu .Ning tal endal oli tohutu seksuaaliha ,sellega kaasnes palju petmist .Ja sellele omakorda järgnes rohkelt lapsi .Teadaolevalt on Zeusil 25 last. Aphrodite sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust .Temast kasvas armastuse ilu ja viljakusejumal. Arvatavasti on Aphrodite idamaise päritoluga ja ta tuli Kreekasse mere tagant ja asus elama Olümpose mäele .Aphrodite abiellus Hephaistosega ja nad said poja Erose .Aphrodite oli sammuti palju armukesi nagu Zeusil ,ning nad olid ka omavahel armukesed . Poseidon oli Kronose ja Rhea poeg kes sündis Olümposel . Ning temast sai merejumal .Ta oli ka üks kolmest peajumalast koos Zeusi ja Hadesega.Pealeselle kutsuti teda ka hobuste jumalaks . Tema elukohaks said Kreeka meresügavused.
Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Egiptus Egiptuse ajaloo põhietapid: Vana riik, Keskmine riik, Uus riik, Hilis-Egiptus Alguses oli Ülem- ja Alam-Egiptus, siis liitis Medes kaks riiki. Tähtsamad jumalad: taevajumal Horos kohtumõistja, allilmavalitseja, viljakusejumal Osiris Osirise õde, armastuse ja viljakusejumalanna Isis pea-, päikesejumal Ra, Teeba jumal Amon, hiljem samastati Ra ja Amon Amon-Ra Kõrbete jumal Seth Matusetalituse ja palsameerimise jumal Anubis Kuujumal Thot Egiptuse usumaailmas oli palju jumalaid, osa kehastasid loodusnähtusi, osad olid pühalikustatud loomad/linnud. Surmajärgsusesse usuti nii, et inimene jätkab pärast surma oma elu tavapärasel viisil. See oli vaid võimalik siis, kui ta mumifitseeriti Ühiskonnaklassid:
kus hoiti jumalakujusid. · Egiptuse usk hauatagusesse ellu Päikesejumal Ra on minu arust täiesti jabur. · Suurimad templid rajati Uue Taevajumal Horos · See, et meestel võib olla mitu Viljakusejumal ja surnute valitsej riigi ajal. naist on ka väga ebaharilik ja Osiris (Kranki hiigeltempel , Luxori minu jaoks vastu võetamatu. Kõrvetav ja viljatu läänetuul Se väiksem tempel) Pühad loomad kehastasid üht v · Püramiidid teist jumalat mõnes tema ilmingus
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 1.Mis on tsivilisatsioon? Ühiskond, kus on küllalt arenenud põlluharimine ja käsitöö,kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid,linnad,tekkinud riiklik korraldus,tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus-ja kunstiteoseid. 2.kus tekkisid esimesed kõrgkultuurid? Idamaades.Ehiptus, Mesopotaamia,India, Hiina 3.Mis on riik? Riik on suur ja hästi organiseeritud kogukond,millel on oma kindel maa-ala,oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord 4.Millised looduslikud piirid ümbritsesid Egiptust? Punane meri,Vahemeri,Sahara kõrb,ja Niilus 5.Nimeta Mesopotaamia kaks tähtsamat jõge. Tigris ja Eufrat 6.Mis on püramiid ja iseloomusta seda. Need on hiiglaslikud ehitised, mille sisemuses peitusid vaaraode hauakambrid.Püramiide laoti suurtest kiviplokkidest. 7.Kuidas toimus põlluharimine Niiluse kallastel? Põlluharimine oli Egiptlastel võimalik ainult tänu Niilusele ja tema üleuju...
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumal...
* Amon-Ra- uue riigi ajal * Istar- armastuse, ilu, viljakuse peajumal kehastaja * Horos- taevajumal * Marduk- kaitsejumal * Isis- viljakusejumalanna * Utu- päikesejumal * Seth- kuri jõud * Inanna- armastusejumalanna * Anubis- surnutejumal * neile püstitati maiseid kodasid- * Thot- tarkusejumal templid * Hathor- taevajumalanna * astmiktemplid e. tsikuraadid * Osiris- viljakusejumal * Ptah- saatusejumal * jumalatele rajati templid * kuulsamad Karnaki ja Luxori tempel
Leiutati kaared ja võlvid. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, mida katsid helesinised glasuurtellised, rõhutamaks tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Paabeli torn oli kõige suurem tsikuraat ning teda on vanal ajal peetud üheks maailmaimedest. Paabeli torn asus Babülonis ja oli pühendatud viljakusejumal Madrukile. Skulptuur Skulptuur oli kujutavas kunstis juhtivaks alaks. Loodi reljeefe ja kujusid, mis olid enamasti seotud ehitistega, kuid esines ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ehk steele ja vabafiguure. Skulptuuri arengut pidurdas kivi puudumine, kasutati savi. Kunstis kujutati jumalaid inimtaolistena. Kivist figuurid olid lihtsustatud, kuid kindla monumentaalse ilmega. Suur rõhku asetati silmadele, need tehti vääriskividest. Inimkeha proportsioonid sumeri kultuuris on tihti
Eesmärk oli ühiskonna kaitse. Jagas kolme rühma: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Mehel oli piiramatu võim oma pere üle. Ühiskonnaelu oli vähem reguleeritud, kui egiptuses. Usk Religioon oli rahvapärasem, kui Egiptuses. Jumalad olid rohkem inimlikud ja neil oli perekond. Anu Jumalate isa. Enlil tuul, torm, pikne. Jumalate tõeline kuningas. Ea Maa aluse jumal. Sin Kuujumal. Kalender. Samas kohtumõistja. Istar taeva kuninganna. Viljakus, armastus. Tammuz viljakusejumal Maailma loomine Marduk lõi maailma surnud koletise jäänustest. Surmajärgsus polnud väga oluline. Usk oli praktiline. Templid kaitsesid linnasid. Ennustamine oli levinud ja oluline. Kiri, haridus, kirjanud ja teadus, kunst Kiri 4. at eKr. Kirjamärgid kriipsud. Savitahvel. Kirjandus Vanim eepos, gilgames. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad olid preestrid. Õpilased jõukamatest peredest. Õppeaineteks, lugemine, kirjutamine, matemaatika ja kirjandus.
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Posei...
saavutas egiptuse suurima ulatuse, nofretete egiptuse vaarao ehnatoni abikaasa, hammurapi babüloonia kuningas, kes vallutas mesopotaamia ning rajas suurriigi vana babüloonia ning kes lasi koostada seadustekogu, nebukadnetsar II uus babüloonia kuningas, gilgames sumeri valitseja, kelle lugude põhjal loodi akadikeelne eepos. egiptuse jumalad (inimese ja looma kujulised) amon ra päikesejumal, horos taevajumal, osiris viljakusejumal, isis viljakusejumalanna, seth kurjuse kehastus, jumalate asutamine usuti, et jumalad on kogu maad juhtiv valitseja, jumalate austamine oli tohutu, jumalate austamiseks tehti rituaale, mis tõi kaasa jumalate toetuse, austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati
VANAAJA MUUSIKA. Vanaaeg: 3000 a eKr – 5. saj pKr Muusika on inimese loomulik eneseväljendamise vahend ja selle tekkimise aega on raske määratleda. Tõenäoliselt sündis ja arenes muusika koos inimesega. Loodusrahvad matkisid lindude ja looduse hääli, kasutades erinevaid kõlavärve (tämbreid), muutuvaid helikõrgusi ja rütme ning muusikalise väljenduse juurde kuulus pea alati ka tants. Muusika oli suhtlusvahendiks juba enne, kui kujunes välja verbaalne keel. Selle abil pöörduti mitte ainult kaaslaste vaid eelkõige kõrgemate jõudude poole. Loodusjõudude, esivanemate vaimude ja jumalatega püüdis inimene kontakti astuda läbi laulude ja tantsude, luues aja jooksul erinevad rituaale. (Näiteks ka hilisem kristlik jumalateenistus.) Muusika on läbi aegade väljendanud ka inimese isiklikke tundeid. Laulu, tantsu ja pillimänguga väljendati rõõmu ja kurbust, sümpaatiat ja armastust, kuid õhutati ka vaprust ja ületati hirme. Vanaaja muusika kohta saa...
austasid paljusid jumalaid mitme jumala kultus. Jumalaid ligi 1000. Osad kehastasid loodusnähtusi, tihti ka mõni mõnda püha looma või lindu.peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Tähtsaim oli päikesejumal Ra keda kujutati eaka mehena. Ta oli maailma looja ja valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga keda kujutati tavaliselt inimesena, mõnikord oli tal jäära pea. Uue- Riigi ajal sai Amon-Rast peajumal. Osiris oli tema pojapoeg. Ta oli viljakusejumal ja inimkonna suur heategija. Õpetas rahvale põlluharimist jne. Teda aitas tema õde Isis kes oli noor naine peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende vend Seth kõrvetav ja viljatu läänetuul ründas osirist tappis ta ja saatis niilusega allavett. Isise ja Osirise pistrikukujuline Horos. Horos võitis Sethi ja tast sai kuningas ja valitseja. Oli veel lehmakujuline jumalanna Hator. Kaitses naisi kehastas inimeste ja lomade viljakust ja edendas tantsu ja muusikat
· austati esivanemate hingi o surnud maeti asulate lähedusse ülesharimata maale o hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik o võõral maal surnud põletati(et nad jõuaks valhallasse) päikesekultus o sümbol oli ratas(hjol)-tuleneb jõulude nimetus jumalad o Thor- taevajumal o Oden- päikese- ja sõjajumal o Frej/Freja- viljakusejumal o Hiiglane Loke- kuri jõud 2.Suurbritannia 1)keldid: · 10.sajand eKr algas hõimude sisseränne · raua tootmine (tööriistad muutusid paremaks-ader) 2)roomlased: · 43. aastal pKr said roomlased endale uue provintsi Britannia · 2. saj. ehitati Hadrianuse müür · Järgmine keiser A.Pius lasi ehitada uue müüri 100km põhja poole · 5
Simonidese epigramm Thermopylai kangelastele Rändaja tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: taitsime tõotuse siin // langenud viimseni me. Meelika Apolloni lüüra saatel esitatavad laulud (nt hümnid). Jaguneb monoodiliseks ja koorilüürikaks. Eleegia antiiklüürika liik, algselt oli leinalaul, mida esitati matusetalitusel või lahkunut meenutades. Jamb lüürika liik, mida esitati ilma muusikalise saateta, skandeerides (silma rõhutades). Dionysos veini-ja viljakusejumal. Protagonist esinäitleja, kõige tähtsam mees. Aischylos ,,Oresteia" (Kassandra) Agamemnon - Klytaimestra (Aigisthos) Iphigeneia Orestes Elektra ,,Aheldatud Prometheus" Euripides - ,,Medeia" Medeia ennastohverdav armastus Jasoni vastu pöördub halastamatuks vihkamiseks, kui mees eelistab temale Korintose kuningatütart
Pelgulinna Gümnaasium 10P Üldajalugu ALGUSES OLID SUMERID Tallinn 2017 1. Tsivilisatsiooni tutvustus ''enne olid Sumerid'' - Jules Oppert Umbes 3000 a ekr. Ehitati esimesed linnad sumerite poolt. Linnriigud asusid Tigrise ja Eufrati vahel. Kokku oli neid linnu 11. Nende nimed (loetelu põhjast lõunasse): Sippar, Kish, Nippur, Isin, Umma, Lagash, Uruk, Larsa, Ubaid, Ur ja Eridu. Sõna 'sumer' on sumerite keeles 'tsiviliseeritud inimeste koht' mis tähistas maad millel nad elasid ja ennast nimetasid nad 'saggiga'ks mis tähendab tõlkes mustade peadega inimesi. Juba antiikaja kreeklased teadsid palju Mesopotaamiast. Õpetlased teadsid seda, mida olid kirjutanud Herodotos ja Strabon, samuti teadis lihtrahvas seda, m...
· arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. · klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. · hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. · Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. · Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. · Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. · Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. · Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. · Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi. · Kreeka muusika on lahutamatult seotud poeesiga ja see määrab ka vanakreeka muusika omapära. · Kreeka muusika põhialuseks on rütm.
· Kujunes välja Vana riigi ajal · Polüteistlik religioon · Umbes 750 jumalat või rohkem · Preestrite keskne · Hariduse ja kirjakunsti kants · Muinasjutuline ja legendide rohke · Jumalad omavahel sugulus · Inimese kehaga,aga loomade-lindude peadega Tähtsamad jumalad-Amon Ra · Ra(Rah,täpsem Re) · Päiksejumal · Maailma looja ja esimene valitseja · Peajumal alates 5.dünastiast · AMON · Teeba linna kaitsja ja peajumal · Päikese-ja viljakusejumal · AMON-RA · Egiptuse peajumal alates Uuest riigist OSIRIS · Vanimaid egiptuse jumalaid · Abydose tempel · Horose ja ka Anubise isa · Viljakusejumal · Surnute valitseja MA'AT · Egiptuse maailmakorralduse kaitsja · Valitses · Tõe · Korra · Seaduste · Moraali ja paljude muude asjade üle · Tõe-,korra- ja harmooniajumal HOROS · Kotka või pistriku peaga · Taeva,-päikese-ja sõjajumal · Kõige päästja ANUBIS · Mumifitseerimise kaitsja
I Kirjanduse olemus ja tekkimine 1. Millised ja kui vanad olid maailma esimesed ,,raamatud"? Vanimad raamatud olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekst. Vanimad kiilkirjaga savitahvlid on Sumeri riigi ajast. Vanimad säilinud raamatud on 7000 aasta vanused: Egiptuse papüüruse rullid, Babüloonia savitahvlid. 2. Nimeta kaunid kunstid (6). Kirjandus, teater, tants, muusika, arhitektuur, kujutav kunst neil kõigil on oma väljendusvahend. 3. Mida tähendab maagilis-rituaalne maailmataju? Too mõni näide. Sõnastatud kujutluste abil saab välja mõelda uusi tegelikkusi. Maagia lähtub arusaamale, et inimene võib valitseda sündmuste käiku, ta peab selleks teadma ainult õigeid vahendeid (maagilised sõnad ja toimingud), mille abil loodusnähtusi või inimsaatusi mõjutada. Korstnapühkijal nööbist kinni võtmine toob head. 4. Kirjelda mõnda tänapäeva rituaali. Rituaal tseremoonia, relig...
(Tiivulised sandaalid) Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna (vibu ja nooled) Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal (vasar) Demeter- viljaema, tänu temale vahelduvad aastaajad (viljapeadest pärg ja tõrvik) Iiris- Hera sõnumitooja, sümboliseerib rahu taeva ja maa vahel (Vikerkaar) Eros- tema nooled sütitasid inimeste ja jumalate südametes armastuse (vibu ja nooled) Dionysos- veini- ja viljakusejumal, kinkis inimestele joogi, mis teeb muretuks ja rõõmsaks (viinamarjakobar) Müütidest pärit mõisted Achilleuse kand – inimese nõrk koht Ariadne lõng – raskest olukorrast väljapääs Arkaadia – unistuste maa Augeiase tallid – lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab kõrvaldamist Erise tüliõun – tülitekitav asjaolu Heraklese vägitöö – võimatuna tunduv töö, mis on tehtud
2) rapsood rändlaulik, kandis tektste ette, mitte ei loonud ise 3) paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel 4) treen surnuitk aulose saatel 5) hümenaios pulmalaul aulose saatel 6) hümn kultuslaul 7) nomos reeglite kogum, mida peab kultuslik laul järgima Klassikaline ajajärk 5.-4. saj eKr 1) dionüüsia veini- ja viljakusejumal Dionysose auks korraldatud pidulik rituaal. 2) ditüramb Dionysosele pühendatud hümn, mida esitas tantsiv koor aulose saatel. Tõenäoliselt tragöödate eelkäija. 3) tragöödia värssdraama, mille teemaks on mütoloogilised või tõsised ja kangelaslikud teod. Tuntumad tragöödiameistrid: Aischylos, Sophokles, Euripides Hellenismi ajajärk 3.-2. Saj eKr
Usund · Loodusesemete austamine, ohverdati allikatesse. · Austati esivanemate hingi. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik (tööriiste, relvi, orje) · Valhallas langenud võitjate riik · Teede äärde ehitati hingede maju. · Päikesekultus seostuvad ka tähtsamad muinasskand. Jumalad. · Kõige laiemalt austatud taevajumal Thor oli ka piksejumal (Neljapäev). Oden Austatud Taanis, Rootsis Götamaal Päikese ja sõja jumal (Kolmapäev). Frej-naispooluseks Freja viljakusejumal (reede) · Aaside perekonna moodustasid hulk teisi jumalaid. · Loke jumalate vaenlane, saatana osa etendav. · Viikingiajal algas Skand. Ka ristiusu levitamine · Ansgar Karolingide riigist 829 a. Rootsi ristiusustamiseks saadetud benediktiini munk Kiri, kirjandus ja kunst · Ruunikiri viikingite kasutatud kiri. Lähtub ladina tähestikust. Kasut. ruunikividel (haua- või mälestusmärgid) · Kivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kaugemal sõjaretkel
Ta oli sügavusklik ega hoolinud suuremat ilmalikust elust, ka riigivalitsemisest. Jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel. Erik Punane rajas 10.saj Islandalaste koloonia Gröönimaale. Tema poeg Lev Eriksoon, Jõudis aastal 1000 P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. Thor(Tor) muinasskandinaavia taevajumal. Oden(Odin) päikese ja sõjajumal Frej(Freyr,Frö)- päikesekultusest pärinev jumal. Naispoolus Freja. Viljakusejumal. Loke(Loki) Jumalate vaenlane, saatana osa etendav hiiglane William I Vallutaja Inglise kuningas ( 1066-1087).oli Normandia hertsog alates 1035, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis troonil (William I nime all). Constantinus Suur Rooma keiser, tunnistas ristiusu riigis lubatuks oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd
VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi ...
riigile 3 RELIGIOON Austati surnuid ja tähtsalt kohal oli ka esivanemate kultus. Viimasega seostus majavaim Domovai, kellele ohverdati ahju või kolde alla. Metsavaimud olid aga pahatahtlikud. Päikesejumalad Svarog ja Dazbog Tuulejumal Stribog Karjajumal Veles Viljakusejumal Mokosa Sõjajumal Perun 988.aastal, pärast 8.aastast usu otsinguid, võeti vastu Ristiusk ja vürst Vladimir abiellus Bütsantsi printsessiga. KULTUUR Bütsantsilt võeti üle kaks tähestikku kirillista ja glakoolitsa, millest kirillitsa pidama jäi. Seejärel levid kirjaoskus ühiskonna ladvikust keskklassini. On leitud ka karalakeelne kiri. Palju on leitud kasetohutükkidele kraabiud kirjad. Kloostrites kirjutati leetopisse e. kroonikaid
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal ...
varje heitmas, lehtede veiklemisest rammestus roomab. Pindaros 6./5. sajandi vahetuse koorilüürika autor, kirjutanud muuhulgas ülistuslaule olümpia-, püütia jt mängude võitjate auks: Kuldne forminks, hüüs* Apollonil igitõeline ning Muusadel tõmmujuukselistel, sind ju kuulab kulgeja koor, ilupeo algus;... *hüüs varandus Klassikaline ajajärk dionüüsiad, teatrikunst Kreekas oli väga oluline veini- ja viljakusejumal Dionysos. Tema auks korraldati mitu korda aastas pidulikke rituaale dionüüsiaid. (Allikas: Tragöödialeksikon, 2004) Suured dionüüsiad (teke 6. saj.) olid pidustused Ateenas, mida peeti kevadel märtsi lõpus, aprilli algul. Suurte dionüüsiate korraldamisel võeti aluseks varasemad pidustused, eriti lenaiad: külapidu, kus toimus pidulik rongkäik, naised tantsisid ekstaatilisi tantse, rongkäigus kanti Dionysose kuju, türsoseid, tõrvikuid, oldi maskides,
· Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks) · Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. b. Viikingite usund: · Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. · Odin jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. · Thor vasaratega relvastatud piksejumal. · Frej viljakusejumal. · Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). · Esivanemate hingede austamine surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). · Valhalla lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. · Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. · Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine kaupmehed ja
oli peamine väiksematest maajumalatest. Ta oli Hermese poeg ühe nümfiga ja lärmakas, lõbus kitsekarjuste, lamburite ja väikekariloomade jumal, kuid paljuski ka loom - sokusarvede ja -jalgadega. Arvamused tema kohta on vastandlikud: väike habemega koletis, keda nähes kõik jumalad südamest naerma puhkesid või himur soerd, kes oma leiutatud karjaseflöödil ehk süürinksil mängis viise, mis olid niisama kaunid kui ööbikulaul ning varitses nümfe. Paan oli ürgne viljakusejumal, ning olles kiimaline nagu sokk, hoidus alatasa noorte tüdrukute ja poiste lähedusse. Ühtlasi võis ta aga olla ka lõbus kaaslane metsanümfidele, kui nood tantsu lõid. Ta oli pidevalt armunud ühte või teise nümfi, kuid sai kõigilt korvi, kuna oli nii inetu välimusega. Tema koduks olid kõik metsikud paigad, tihnikud ja mäed, kuid üle kõige meeldis talle sünnipaik Arkaadia. Kui rändurid värisedes läbi metsiku looduse liikusid, pidasid nad kõiki hääli Paani tempudeks
Nende süzeed moodustasid osa religioossest ja kultuuripärandist, kuna paljud neist pärinesid juba Homerose ajast. Seetõttu ei huvitanud vaatajaid niivõrd loo uudsus, kuivõrd see,kuidas draamakirjanik teemaga ümber käib, ja kahtlemata näitlejate mäng ning koori laul ja tants. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi pidama. Esimene tragöödia oli sündinud! Koorilaulu
ja jook-viinamarjad, leib, õlu, vein. elamud-ülikud elasid luksuslikes maamajades, talupojad savionnides.perek-paarperek-mees,naine,lapsed;naise ja mehe seisund oli peaaegu võrdne;vaaraodel oli kümneid naisi. Peanaiseks oli vaarao õde, kes oli ka tema naine. Usk: Egiptuse ühisk. kõige harituma osa olid preestrid. Egiptuse jumalad: päikesejumal Ra- maailma looja ja esmane valitseja=Àmon-Ra-Uue riigi ajal sai peajumalaks, Teebas; Osiris- looduse ja viljakusejumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija, õpetas rahvale põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd jne; Isis-viljakuse ja emadusejumalanna;Seth-põuajumal e. viljatu läänetuul; Horos-taevajumal, maapealne valitseja; Hathor-armastuse, viljakuse tantsujumalanna, lehmakujuline(sarvedega);Anubis-saakalipeaga, matuse- ja muumiajumal; Thot-kuujumal, hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja. Templid olid jumalate
(sümboliseerides koitu), reisib tõlla/paadiga üle maa, õhtuks jõuab mäeni läänes (sümboliseerides päikseloojangut), öösiti otsustab allilmas surnute saatust Inanna/Istar taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse, viljakuse kehastaja, sõjakas, kättemaksuhimuline, tõenäoliselt Mesopotaamia austatuim jumalanna; armastas mitut kangelast ja tema armastuse hülgamine võis olla hukatuslik Dumuzi/Tam sumeri viljakusejumal, noor, ilus karjus. Istari paljude lemmikute hulgast muz tähtsaim, Istari viha tõttu võis igal aastal 6kuud maa peal päikesevalguses veeta Gilgames Uruki I dünastia tuntuim valitseja kangelaspärimuse kohaselt; muistne sumeri valitseja; temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ,,Gilgames" mis räägib Gilgamesi + sõbra Enkidu tülist, leppimisest, vägitegudest, katseist surematuks saada. 3) Egiptus
vastanduvad näiteks prohvet, samaan, nõid. Tõlkes tähendab kreeka sõna presbyteros (ladina presbyter) vanem. Istar - (sumeri Inanna) oli taevakuninganna. Ta oli sugulise armastuse ja viljakuse kehastaja. Istar armastas mitut inimkangelastki ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Seejuures oli ta sõjakas ja kättemaksuhimuline - tema armastuse hülgajat võis tabada hukatus.Istari paljude lemmikute hulgast oli kõige tähtsam viljakusejumal, noor ja ilus karjus Tammuz. Kuid Istar pettus Tammuzis. Sel ajal kui jumalanna allmaailmas ajutiselt vangistuses viibis ja Tammuz oleks pidanud teda leinama, veetis viimane aega hoopis pidutsedes. Kättemaksuks otsustar Istar kergemeelse noormehe enda asemele allmaailma saata. Kuidas Tammuz ka ei põgenenud, polnud tal jumalanna kohutavate käsilaste eest pääsu ja ta viidi surmariiki. Siiski lubati tal igal aastal kuus kuud maa peal päikesevalguses veeta
VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski kandev...
Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, tema kõige alumine juur puudutas põrgut. Kõike seda ümbritses maailmameri, kus elas hiiglaslik madu. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitluses. Skandinaavlastel oli palju jumalaid, kes jagunesid kahte perekonda Aasideks ja Vaanideks. Nende kolm peajumalat olid sõja- ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusejumal Frej. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Loomade ohverdamise kõrval toodi vahel ka inimohvreid. Hiljemalt 3. sajandil võeti kasutusele ruunikiri. Algselt 24 ja hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri. Meieni jõudnud tekstid olid raiutud haua- ja mälestuskividesse. Skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena.
Freya oli jumalikult kaunis ja tihti tegid armunud hiiglased talle abieluettepanekuid, kuigi ta neid kunagi vastu ei võtnud. Talle omistati mitmeid süüdistusi liiderliku käitumise pärast. Kui Snorri viikingite uskumusi ja lugusid kirja pani, märkis ta, et Freya oli ,,ainus jumal, kes veel elas", viidates sellele, et veel kaua pärast kristluse saabumist leidus Skandinaavias ikka kohti, kus teda kummardati. 8.8 Frey Freya vend Frey oli samuti viljakusejumal, kes valitses päikese, vihma ja maa viljakandvuse üle. Ta oli ka Ynglingide müütiline esiisa klann, mis sai lõpuks Rootsi kuninglikuks valitsejaks. Frey maagiliseks esemeks oli laev, mida sai kokku voltida nii väikeseks, et ta mahtus taskusse, ja avada nii suureks, et ta mahutaks kõik jumalad ning Gullinbursti (,,Kuldsed harjased"), metsiku kuldi, kes kumas pimeduses. 8.9 Üleannetu jumal Kõige omapärasem jumal on Loki, kes pärines Asgardist Aesiride perekonnast, kuigi
Ea tundis kõige paremini maagiat ja ennustuskunsti ja jagas sedagi tarkust inimestele. Jumalannade seas tõusis teistest esile taeva kuninganna Istar (sumeri Inanna), kes oli armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja. Istar armastas mitmeid inimlikkegi kangelasi ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Istar oli sõjakas ja kättemaksuhimuline tema armastuse hülgamine võis olla hukatuslik. Istari paljude lemmikute seas oli kõige olulisem noor karjus, viljakusejumal Tammuz (sumeri Dumuzi). Kuid Istar hulutas Tammuzi, sest sel ajal kui jumalanna allmaailmas ajutises vangistuses viibis ja Tammuz pidanuks teda leinama, viimane hoopis pidutses. Kättemaksuks otsustas Istar Tammuzi enda asemele allmaailma saata. Tammuz põgenes jumalanna kohutavate käsilaste eest, kuid tabati ja suleti surmariiki. Siiski sai ta edaspidigi osa aastast maa peal päevavalguses veeta. Tammuz oli Mesopotaamias väga armastatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
