Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia...
Andid (antid), keda on peetud varajasteks idaslaavlasteks (s.o ukrainlaste, valgevenelaste ja venelaste esivanemateks) elasid tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Slaavi hõimud olid sõjakad. Rikaste ja mõjuvõimsate pealikute juhtimisel tegid nad sõjakäike Bütsantsi. Vana-vene riigi tekke küsimus kuulab vaieldavate probleemide hulka. On kujunenud kaks teooriat: normannistlik ja antinormannistlik . Normannistliku teooria pooldajad väidavad, et Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased olid sel ajal veel metslaste tasemel ja seega võimetud oma riiki rajama. Antinormannistliku teooria pooldajad peavad eeltoodut legendiks, mille mõtles välja kroonik ise(vaata lk 64). Russide nime päritolu seostavad nad ühe idaslaavi hõimuga kes elas Dnepri väikese lisajõe Rossi ääres. Nemad olevatki andnud nime kogu vene riigile ja rahvale...
Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine...
KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
Iidolitele annetati ohvreid (ka inimesi), jumalate auks toimusid kogukondlikud pidustused bratsinad. Slaavlaste arvates oli ümbritsev maailm tulvil headest ja halbadest vaimudest kes omavahel võitlesid. Paljud vaimud seotud allilmaga nt vampiirid, nede vastu kaitsti ennast amulettide, salasõnade loitsudega jne. Surma ei peetud mitte elu lõpuks vaid üleminekuks teise maailma. 7. Vana-Vene riigi rajamine (normannistlik ja antinormannistlik teooria). Normannistliku teoorja autoriteks loetakse 18 saj keskel Peterburi teadusete akateemias töötanud saksa ajaloolasi Bayerit, Millerit ja Schlözerit.Nende arvates oli russide arengu tase nii madal et nad poleks ise riigi tekkeni veel jõudnud ja seega sai see juhtuda väljaspoolt tuleva juhtimise toel. See teooria teotub koondkroonikale möödunud aegadest mille järgi põhjaõimud maksid andamit varjaagidele, lõunaslaavi hõimud aga kasaaridele...
· Lõunapoolsetes piirkondades kynnipõllundus ja karjakasvatus. Põhjas Novgorodimaal käsitöö ja kaubandus · Soomeugri sulandamine vene rahvaga avaldas suurt mõju P-Vene keelemurretele, kommetele ja elanike antropoloogilisele tyybile. Kohtab rohkesti soomeugrilikke jooni. Laenasid veekogude nimetusi. Vana-Vene riigi teke · 2 teooriat tekkimise kohta: normannistlik ja antinormannistlik · Normannistlik: riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tesemel ning järelikult võimetud riiki rajama · Antinormannistlik: peavad eelmist legendiks. Russide nime ja päritolu seostavad nad Rossi jõe ääres elava idaslaavi hõimuga, kes olevatki nime andnud vene riigile ja rahvale. · Yha enam ajaloolasi on tunnsitanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja viikingite rolli riigi loomises ysna oluliseks. · Riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku...
Idaslaavlased - Põlluharijad, karjakasvatajad - Läbi nende ma kulges viikingite tee Bütsantsi - Rändrahvaste survel liikusid põhja, mistõttu soomeugrilased sulasid venelaste hulka 3. Vana Vene riigi teke 882 a. - Munk Nestor pani kirja kroonika "Jutustus möödunud aegadest" - 2 teooriat riigi tekkest: normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist - Rjurik, Severus, Truvor - (Russid) venda valitsema antinormannistlik (eriti populaarne nõukogude ajal) eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Dnepri lisajõe Rossi kaldalt 4. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine 988 a. - Austasid loodusjõude, peajumal: piksejumal Perun - Austasid surnud esivanemaid, kalmetel ühissöömingud ja joomingud - Annetati majavaimudele e. DOMOVOIDELE - Suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsi õigeusu - Ristiusu vastuvõtmise tähtsus...
palvetada viis korda pävas 3. annetada vaestele 4. paastuda ramadaani ajal 5. teha väehamalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kunstis kuulus domineeriv roll arhitektuurile, kõikjal kus oli muhamedlus, kerkisid moseed, hauakambrid ja kaubatänavad. 17. Vana-Vene riik Teke: Vana-Vene riigi tekkimisest on kaks teooriat: normannistlik, mille järgi lõid riigi viikingid, sest slaavlased olid sel ajal metslaste tasemel ja antinormannistlik , mille järgi lõid riigi idaslaavlased, kes rajasid jõeäärde väikese külakese. Hõimud: Lääneslaavlased ehk veneedid kes asusid Visla jõe ümbruses, lõunaslaavlased ehk sklaviinid, kes asusid Visla ülemjooksul ning idaslaavlased ehk andid, kes elasid Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. 18. Bütsantsi ja Vanavene kunst Bütsantsi kultuuris oli suur saavutuseks Hagi Sophia kirik, millel oli hiigelmõõtmetes kuppel. Samuti hakati vikli ja kupli vahele rajam trummikujulisi trambuure....
) · Lõunapool tegeldi künnipõllunduse ja karjakasvatusega, põhjapool käsitöö ja kaubandusega 3)Vana-Vene riik: · Normannistlik teooria(vene riik loodi viikingite poolt) · Antinormannistlik teooria(üks idaslaavlaste hõim dnepri lisajõe rossi ääres lõi vene riigi) · Tekkis aastal 882. peale Rjuriku surma, kui tema üks lähikondlane Oleg vallutas Kiievi 4)usund: · Idaslaavlased austasid surnuid ja esivanemaid(lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutega) · Jumalad: o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun...
Alates 8 saj. Tabasid Inglismaad normannide rüüsteretked. Anglosaksi kuningriigid ühinesid ja kiirendasid feodaalsuhete arengut. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vana Testament on juadismi püha raamat ja Uus Testament räägib Kristuse elust ,surmast ja ülestõusmisest. Vana-Vene riigi tekke küsimus kuulub ka probleemide hulka. On kaks tekke teooriat: normannistlik ja antinormannistlik . Vana -Vene riigis võttis ristiusu vastu Vladimir 988 aastal. Kunstis on tähtsaim sibulkuppel. Agne Vaher 10 c....
ehitati... 1) Moseesid (pühakojad) 2) Medreseid (islamiusuliste noormeeste koolid) 3) Hauakambreid 4) Karavandide peatumispaiku 5) Ehitised kaunistati kuplitega ja võlvid sissekäikudega 34) Millised on Vana-Vene riigi kaks vastukäivat teooriat? NORMANNISTLIK ANTINORMANNISTLIK *Arvatakse et Vana- Vene riigi lõid viikingid *Arvab, et esimene teooria on vaid legend. Nime sai sellejärgi, et nad elasid Rossia jõe ääres. 35) Millal kujunes Vana-Vene riik? · Arvatakse, et Vana- Vene riik tekkis 882 aastal. 36) Iseloomusta Vana-Vene usundit. · Tähtsal kohal oli surnute austamine ja esivanemate kultus....
valgevenelase hakkas soomeugrilaste slaavistumine Kaubateede sõlmpunktides tekkisid kaubakeskused ~ linnad Laadoga, Smolensk, Novgorod, Kiiev ( jõgede ääres) Kaubatee Skandinaaviast Bütsantsi ( läbi idaslaavlaste) : varjaagid ja kreeklased TEE VARJAAGIDE JUUREST KREEKLASTENI 6-8 sajandil idaslaavlaste varanduslik ebavõrdsus · hõimujuhid ~vürstid - kerkisid esile · kaaskond ~ülikkond -kerkisid esile · ANTINORMANNISTLIK TEOORIA Vana-Vene riik tekkis sisemiste arengute tulemusena, loojateks idaslaavlased ise · NORMANNISTLIK TEOORIA ( leidnud rohkem tunnustsut ) Vana-Vene riigi loojateks olid varjaagid( skandinaaviast pärit) Vana-Vene riigi alguseks peetakse 882 aastat. Vürst Oleg vallutas Kiievi , millest sai Vana-Vene riigi keskus. Kiievis valitseja = suurvürst teistes piirkondades valitsesid VÜRSTID ( osastisvürstid ) Läbi Bütsantsi tutvuti õigeusuga. 988...
5% sissetulekust), kord elus palverännak Mekasse (hadz). 32. Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks? Haridziidid, sunniidid, siiidid. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis? Arhitektuur. 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat? Normannistlik riigi lõid viikingid Rjusk, Sireus, Truvor. Slaavlased võimetud riiki rajama, metslased. Antinormannistlik idaslaavi hõim Russid elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres (sealt ka riigi nimi). 35. Millal kujunes Vana-Vene riik? 882 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit. Austati surnuid, lahkunuid mälestati söömingute ja joomingutega, austati vaime (majavaim (domovoi), loodusvaimud (metsa-, vete- ja põlluhaldjad (peeti pahatahtlikeks)). 37. Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?) 998 Bütsantsi õigeusk. 38. Kuidas on Bütsants mõjutanud Vana-Vene kultuuri...
Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks?Haridziidid, sunniidid neil on koraan ja kommentaar, siiidid koraan on nende jaoks viimane tõde. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis?Arhitektuur 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat?Normannistlik väidetakse, et viikingid (Rjurik, Sireus, Truvor) rajasid vana-vene riigi. Antinormannistlik väidetakse, et esimene teooria on legend. Russide järgi sai riik nime, kes elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres. 35. Millal kujunes Vana-Vene riik?882. aastal. 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit.Austati surnuid ja oli esivanemate kultus, kalmetel korraldati ühissööming ja jooming, austati vaime(majavaim(domvoi)-elas kolde või ahju all, loodusvaimud(metsa,vete jne) peeti halbadeks) 37. Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?)988...