võitlustes. Retkedeks kasutatud viikingilaevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainte eest kaitsid neid kõrgendusteks pandud ümmargused kilbid. Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsin viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. 13. Viikingite usund ja kultuur Viikingite usundisse kuulus: loodusesemete ausatamine, esivanemate hingede austamine, päikesekultus. Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. Vanim tähestik pärinebb 3.-4. sajandist. Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. 14. Ristiusu kiriku teke ja levik, katoliku kiriku õpetus Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata.
· Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse, mõnikord ka pronksi ja hõbedasse. · Tähtsal kohal olid jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. · Skaldid kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest, mis hiljem pandi ka saagadena kirja. · Pildil ruunikivi Viikingite usk
Ristiusk võeti vastu 988, vürst Vladimir. Bütsantsi õigeusku lihtrahvas ei tahtnud ja neid pidi seega vägivaldselt ristima. Kirjaoskuse levik. Võeti bulgaariast üle kirillitsa. Bütsantsi ja Vana- Vene kunst oli alguses täiel määral jäljenduslik. Hiljem hakkas arhitektuur erinema sibulakuppel. Sarnasuse põhju geograafiline lähedus, usk. Viikingid e. normannid 800-1050a. Suur mõju Euroopale, eriti idapoolsetele aladele. Usund animism ehk hingede austus. Futhark ruunikirja tähestik. Saagad suulised pikemad jutustused, kirjanduse mälestusmärgid. Nt ,,vanem eda,,- islandi saga. 7 saj algus islami usk, kui Muhamed sai Allahilt läkituse. Iga muslim peab kord elus käima Meka linnas, Kaabas. 622 Mediina Muhamed põgenes sinna koos poolehoidjatega, I islami kogudus. 630 Kalifaadi algus esimene kaliif. Dzihaad moslemi usukohustus, sõja koda, kus pole usuks islam, ning mida peab sõjaliselt parandama
875 a.). http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Ruunikivi Ruunikivi Rootsis U. 8 sajandil http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/viiking/pildileht/pilt1.html Ruunikiri Ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähed. Neid kasutati tuhande aasta jooksul alates ca 200 kuni ca 1200. 13.sajandi algul hakkas ladina tähestik ruunikirja kõrvale tõrjuma. Selle tõid kaasa katoliku preestrid ja misjonärid, kes tulid Põhjamaadesse ristiusku levitama. Ladina tähestikule üleminek toimus aga aeglaselt. Rootslased olid visalt vanade ruunimärkide küljes kinni ja neid kasutati ladina tähtedega samaaegselt kogu keskaja vältel. Kesk-Rootsis Dalarna piirkonnas kasutati ruunitähestikku isegi veel 19.sajandi algul. Karolingide ajastu Karolingide aegses kunstis endise Rooma riigi mõju tugevneb, täheldatakse
NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandinaavias TING bondide kohalik koosolek ALLTING bondide maakondade ühiskoosolekud TRÄÄL ori DANELAG Taani õiguse ala Suurbritannias VALHALLA põhjala mütoloogias koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased RUUNID viikingite raidkirja ehk ruunikirja kirjamärgid AASID JA VAANID viikingite jumalate perekond BASILEUS - Bütsantsi keiser METROPOLIIT - piirkondlik kirikujuht IKOON kreekakatoliku kiriku pühapilt IKONOKLASTID ikooni eitajad, pildirüüstajad IKONODUULID ikoonide pooldajad PAAVST roomakatoliku kiriku pea PIISKOP kiriku kõrgeim vaimulik, piiskopkonna juht PREESTER vaimulik, kes korraldas kirikuteenistusi KATEDRAAL peakirik, piiskopikirik
Maavalduseid nimetati benefiitsiks,feoodiks,domeeniks,alloodiks.Talupoegadele kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi: mõisahärrus ja rendihärrus. Talupojad muudeti sunnismaiseks. Viikingid rüüstasid ja vallutasid maid , rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume mitme sajandi jooksul. Nende retkedes eristatakse lääneteed ja idateed. Nad austasid esivanemate hingi ja loodusesemeid ning nende kiri on tuntud ruunikirja nime all. 5 sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetund Britanniasse. Germaanlaste vallutatud alast kujuned hiljem Inglismaa. Alates 8 saj. Tabasid Inglismaad normannide rüüsteretked. Anglosaksi kuningriigid ühinesid ja kiirendasid feodaalsuhete arengut. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vana Testament on juadismi püha raamat ja Uus
Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingite kultuur kestis ligikaudu 250 aastat 8. saj algusest kuni 11. saj. keskpaigani. Kultuuri alguseks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist 793. aastal ja lõpuks Hastingsi lahingut aastal 1066. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10. saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne- Euroopas 11. sajandil. Sõna "viiking" algupära pole kindel. See võis algselt tähendada ka inimesi Norra maakohast nimega Vik. Samuti võis see tulla sõnast vik - laht, tähendades lahesopis pesitsejat või muinasinglise sõnast wic, mis tähendas kaubanduspunkti. Üheks võimaluseks on pakutud tuletust verbist vikja - ära rändama. Sel juhul tähendaks viiking meresõdalast, piraati. Skandinaavlased ise nimetasid viikingiks rüüsteretke ...
Järgmist keeleajaloolist perioodi, vanaungari perioodi, dateeritakse maaletulekust kuni 1526. aastani. Selle perioodi algusesse langeb ka riigi rajamine kuningas István Püha poolt, ristiusu vastuvõtmine ja kirjakeele sünd. Paikseks jäänud ungarlased tõid endaga kirjatundmise juba kaasa. Paralleelselt ladina kirjaga eksisteeris türgi päritolu ruunikiri, mida kirjutati paremalt vasakule. Säilinud ruunikirjad pärinevad 15.-16. sajandist, neid tuntakse tänapäeval seekelite (székely) ruunikirja nime all. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil 5 Bütsantsi allikais. Sellest perioodist pärineb Tihanyi abtkonna asutamiskiri (1055); milles esineb 58 ungarikeelset sõna. Aastast 1192-95 pärinev Halotti Beszéd és Könyörgés (Hauakõne ja palve) on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Esimene säilinud ungarikeelne luuletus Ómagyar Mária Siralom (Vanaungari Maarja-itk) on kirjutatud 14
Katoliikluses on oluline koht sakramentidel: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks pühitsemine. 4. -5. sajandil tõusis Rooma piiskoppide tähtsus- hakatakse kutsuma Rooma paavstiks. Gregorius I Suur. 756. a. loodi Kirikuriik. 6. Viikingid. Normannid, varjaagid, taanlased. Normandia hertsogiriik, Island, Gröönimaa, Erik Punane jõuab u. 1000 Põhja-Ameerikasse. Usund: Thor, Odin, Frej. Nende kirja tuntakse ruunikirja nime all, selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist. Seda kasutatakse ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Kirjanduses- saagad, mis on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloolisi sündmusi kirjanduslikus vormis. Saagad on kirja pandud 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam on ,,Vanem Edda". 8. Araabia ja muhamedlik kultuur. Araabia poolsaar, beduiinid. Meka kaupmees Muhamed (570-632) paneb aluse islamile. Aasta 622, kui Muhamed aetakse Mekast
rajamisega. Skandinaavia kuningad taipasid, et koostöö kristliku kirikuga tugevdab kuninga võimu, nii leviski tasapisi ristiuks. Lõpuks võeti ristiuks vastu. Ehitati palju püstpalkkirikuid ning käsitöös hakati valmistama väiksemaid riste. Kiri ja kirjandus: Skandinaavlased kõnelesid lähedasi suguluskeeli. Enne kristluse tulekut oli viikingite hulgas vähe kirjaoskajaid, polnud ka raamatuid. Kuid viikingitel oli ka oma kiri, ruunid, mida me teame enamasti ruunikivide kaudu. Ruunikirja tunti rohkem linnades. Skandinaavia tähestikus oli vaid 16 tähte. Islandi sagaad kuuluvad euroopa kirjanduse kuulafondi. Nad pandi kirja 12. ja 13. sajandil, enne seda peeti neid meeles. Oli olemas ka luule.
Kroonikate järgi suri Rjurik 879. aastal ning andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes tal ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Tema järglased valitsesid Kiievi-Venet 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612. RUUNIKIRI Ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähed. Neid kasutati tuhande aasta jooksul alates ca 200 kuni ca 1200. 13.sajandi algul hakkas ladina tähestik ruunikirja kõrvale tõrjuma. Selle tõid kaasa katoliku preestrid ja misjonärid, kes tulid Põhjamaadesse ristiusku levitama. Ladina tähestikule üleminek toimus aga aeglaselt. Rootslased olid visalt vanade ruunimärkide küljes kinni ja neid kasutati ladina tähtedega samaaegselt kogu keskaja vältel. Kesk-Rootsis Dalarna piirkonnas kasutati ruunitähestikku isegi veel 19.sajandi algul. Vaatamata sellele, et hiinlased kasutasid paberit juba paarsada aastat enne meie ajaarvamist, jõudis see
kohati veel isegi XIX sajandil. Germaani rahvaste vana kirjaviis. Esimest korda võivad Eesti ajaloohuvilised saada põhjaliku ülevaate viikingite ajaloost ning uudistada, mis need ruunid siis ikkagi on. Ruunid olid germaani rahvaste vana kirjaviis, mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni. Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist ruunikividel, mis pärinevad suuremalt jaolt ajavahemikust alates X sajandi lõpust kuni XII sajandi alguseni," ütles rootsi ajaloolane Karl- Olof Andresson. Viikingiaja ruunikivid olid teatud mõttes ametlikud mälestusmärgid, millest paljudel on näha kõrgest klassist kunstitöö. Rootsis on kivid tihti raidurite signeeritud ja nende näol on tegemist Põhjamaade vanimate nimeliselt tuntud kunstnikega. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja -
muinasskandinaavlaste keelt. Ühine ka kultuur, usund, mütoloogia ja õiguslikud tavad. Kolm ühiskonna kihti: ülikud, vabad talupojad ja orjad. Konung- viikingite ülik Bond- taluperemees Riikluse alged tekkisid 9. saj algul taanlastel, 9. saj lõpul norralastej ja 11. saj rootslastel. Viikingite usund ja kiri ning kirjandus See osa tuli ise kokkuvõte õpikust teha...usund oli lk 43 ja kiri ning kirjandus lk 44...sa loe vähemalt läbi sest ta raudselt midagi sealt kysib:P ruunikirja kohta ma arvan:P:D:D Suurbritannia kujunemine 300 eKr indoeuroopa rahvad Suurbritannia aladele 10-5. saj eKr keltide sisseränne - edukas majandus, mis rajanes raua tootmisel - leiutasid uusi põllutööriistu(nt vikat, ader) 1. saj m.a.j. roomlaste vallutus - Britanniast sai Rooma provints - 5. saj tekkis barbarite ründeoht ja Rooma lahkus oma vägedega Britanniast 5. saj germaanihõimude massiline sissetung anglid, saksid, jüütid, friisid(anglosaksid)
Sõjameeste ja pealikkude seas oli eriti austatud Oden päikese- ning sõjajumal, aga ka luule ja tarkuse kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Kolmapäev. Oli veel hulk jumalaid, kes kõik moodustasid aasida perekonna. Viikingiajal algas ka ristiusu levik kuid selle levikuks kujunes veel sajandeid. Kiri, kirjandus, kunst Kirja nim ruunkirjaks. Ruunkiri lähtub ladina tähestikust, mida lihtsustati kivisse raiumisel. Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Tavaliselt asusid nad teede ääres möödujatele lugemiseks. Jutustasid need viikingitest, kes kes olid langenud kuskil kaugemal sõjaretkel. Mõned kirjeldasid ajaloosündmusi. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need oli suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis rääkisid ajaloosündmustest kirjanduslikus vormis. Viikingite kõige vanem eepos on ,,Vanem Edda".
Pärisorjus - on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid , kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus Ruunikivi Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid.Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel. Saaga Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasikantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis." Vanem Edda"
alguses ristisõdadega. Viikingite kultuur Ruunikivid surnute mälestuseks kodumaal püstitati ruunikivi,kus oli kirjas, kus ta oli langenud. Nad uskusid oma taevajumalat- kangelaseepos ,,Vanem Edda". Taani kuningas Knut ja Norra kuningas Olaf aitasid ristiusku levitada. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis. Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. VanaVeneriigis võetakse vastu ristiusk ehk 928. ehk siis C M. L XXX. VIII vürst Vladimiri poolt Bütsantsist, seega on kiriku hierarhia ja tõekspidamised pärit Bütsantsi ehk Ida-Rooma ehk Ida-Katoliku kirikust. Suurbritannia rahvaste kujunemine 2 at eKr. Inglismaal on põhilised keldid. Inglismaa muutub 1 saj pKr Rooma provintsiks. Piirialadele rajatakse võimsad kindlistused. Pärast Rooma riigi langemist unustatakse Roomna kultuur
Oluline oli päikesekultus, sümboliseeris ratas hjol, millest tuleneb jõulude nimetus. Taevajumalat Thori austati samuti- kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Taanis, Rootsis Götamaal oli austatud Oden, tema kultus pärines lõunapoolsete germaanlaste aladelt ning eelkõige oli Oden päikese-ja sõjajumal. Frej viljakusjumal, tema poole pöörduti nii põllusaagi- kui ka lapsesaamismuredega. Viikingite kirja tunti ruunikirja nime all. Tähestik pärineb 3.-4.sajandist. Tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad paremalt vasakule, hiljem mõlemas suunas. Kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua-või mälestusmärgid. Mälestuskivid jutustasid viikingitest. Mälestusmärgid saagad. §8 Suurbritannia rahvaste kujunemine III at. eKr saabusid Euroopa mandrilt Britanniasse indoeuroopa hõimud. Kohalikust rahvastikust kujunesid välja hõimud, tuntuim neist piktide hõim.
- Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine. Ristiusuga tutvuti juba Bütsantsi ja sõjavangide kaudu. Rootsi ristiusustamiseks saadeti 829. aastal Karolingide riigist sinna benediktiiki munk Ansgar. Teda rünnati teel Rootsi ning saagiks langes ligi 40 käsikirjaline raamatukogu. Ta jõudis Birkasse, kuid ristiusu levikuks kulus veel sajandeid. KIRI, KIRJANDUS JA KUNST - Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. Selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist. Ruunikiri lähtub ladina tähestikust, mis vajas kivisse raiumisel lihtsustamist, aga oli ka teisi eripärasusi: 1. Tähestik ei alga a ja b-ga, vaid selle esimesed tähed on f, u, th, a, r ,k. 2. Tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. 3. Read jooksevad vanematel ruunidel paremalt vasakule, hilisematel tekstidel mõlemas suunas.
paljude müütiliste olendidtega ( ohtlikud hiiud, trollid ja naissõdalased valküürid).Skandinaavlased jaotasid oma jumalad kaheks AASIDEKS ja VAANIDEKS- kes omavahel võitlesid kuid nüüdseks leppinud.Tähtsamateks jumalateks olid sõja-japäikesejumal Odin, piksejumalThor ja viljakusjumal Frej.Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades.Loomade ohverdamise kõrval toodi vahelka inimohvreid. Skandinaavlased kasutasid Taanist vastuvõetud Ruunikirja,mis koosnes 16 tähemärgist. Neid tekste võib näha haua-ja mälestuskividel. Skandinaavlased andsid oma pärimusi suuliste lugudee saagadena põlvest põlve edasi.Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalselt juhtunud sündmustest. Nt. ,,Nibelungide laul" Pilet nr.7 a)Keskaegse linnaelu traditsioonid ja linnakultuur *Elurütm linnasoli palju kiirem kui maal, linnadesse oli kogunenud kirev elanikkond.Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma
tagasi(2. Rida oli peegelpildis vasakult paremale, kreeka k bustrophon = künnihärja pöördumise viis). Tekkis 1. tähestik. 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja tähed jäidki peegelpildi. Kreeka keelest tulenes slaavi kiri (kirillita ja glogoolitsa). Kreeka läänepoolse levikuga kirja teisendi võtsid aluseks etruskid ja neilt ilmselt roomlased, see tp ladina kiri. Ladina või etruski kiri on mõjutanud ruunikirja. Algul olid ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed alates 9. saj pKr. Kreeka tähestik arvatakse olevat esimene tähestik, sest sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Oli tp kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt) See kiri tekkis kakskeelses keskkonnas. Hakati märkima vokaale, milleks võeti kasutusele sellised foiniikia kirja konsonandimärgid, mida kreeka k kirjapanekuks ei
Inimohvreid tehti ka ülikute matustel, näiteks pandi kaasa orjad, kes lubasid isandale surma järgneda. RUUNID o Ruunikiri võeti kasutusele 3 sajandil Taanis, kust levis edasi Skandinaaviasse. Algselt 24 märki, hiljem 16. Kasutati hauakividel, mälestus- ehk ruunikividel, relvadel. Ruunidel usuti olevat ka jõudu andvad omadused: jõuruunid ehk loitsud ja saladused. Keskajal tõrjus ladinatähestik ruunikirja välja. Rootsist 11 sajandil leitud ruunikividelt on leitud märkmeid Eestimaa kohta. SAAGAD JA KANGELASEEPIKA o Pärimusi anti edasi suuliste lugude ehk saagadena põlvest põlve edasi. Üles hakati neid märkima 12 sajandil, peale ladinatähestiku kasutuselevõtmist. Saagad jutustasid jumalatest, hiidudest ning ka reaalsetest sündmustest, milles vale ja tõde siiski läbipõimunult olid. Sellegipoolest on need
edasi-tagasi (kusjuures teine rida oli peegelpildis vasakult paremale, kr k boustrophedon = künnihärja pöördumise viisi). 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja mõned tähed jäidki peegelpilti. Kreeka kirjast põlvneb slaavi kiri (kirillitsa ja glagoolitsa). Kreeka läänepoolse levikuga kirja teisendi võtsid aluseks etruskid ja neilt ilmselt roomlased, sest tp ladina krii. Ladina või etruski kiri on mõjutanud ruunikirja. Algul olid ladina keeles ainult suurtäheks, väiketähti hakati kasutama 9. sajandil eKr. Algul ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed al 9. saj pKr Ruunikiri Eestis kasutatakse ruunikirja maausuliste kalendris. Korea kiri hangul Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot nt samas häälduskohas häälduvad häälikud on ka kirjas kujult sarnased
piksejumal, sest tal oli õhus välguna paistev vasar, mis pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi pöördus ning äike tähendas Thori vankri mürinat. Tema päev oli neljapäev, mil ei tohtinud teha mürarikkaid töid tänapäeva neljapäev. Oden päikese- ja sõjajumal ning tarkuse ja luule kaitsja (ühesilmne, et saaks tarkuselättest juua, valge kuub, kaheksajalgne hobune ja oda). Tema päev oli kolmapäev. Ruunid ruunikirja tähestiku futharki tähed, mis olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad mõlemas suunas. Saagad viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Kirja pandi neid 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam saaga, mis kujunes mahult ja sisult eeposeks on ''Vanem Edda''. SUURBRITANNIA 1. Keltide periood 1. aastatuhat eKr kogu Lääne-Euroopa suurimad piirid 4. saj eKr
Inimesi ohverdati sageli ka üliku matusel, kus ori pandi surnule kaasa, kes oli eluajal tõotanud isandale surmas järgneda. Taanis võeti hiljemalt 3 saj kasutusele ruunikiri, mis seejärel levis mujal skandinaavias. Algselt 24 ja hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri oli tuletatud kas kreeka, ladina või etruskide tähestikust. Meieni on tekstid säilinud huaa ja mälestuskividel või relvadel. Tekstid enamasti väga lühikesed. Kõrg-keskajal tõrjus ladina tähestik ruunikirja välja. Ruunid omasid ka jõudu. Pidid eemale hoidma hauarüüstajad.Tekste kirjutati hästi vasakult paremale kui ka vastupidi. Pärimusi anti edasi suuliselt ehk saagadena. Kirja pandi need alles 7 saj, pärast seda, kui tuli ladina tähestiku kasutuselevõtt skandinaavias. Müüdid sisaldasid sageli lugusid hiiuddest ja jumalatest, kui reaalselt põhinevaid lugusid, kui väljamõeldis oli lahutamatult põimunud tõega. Retketest gröönimaale saame teada Erik punase saagast
Liivimaa kroonikatest on teada, et muistsetel saarlastel oli kahte tüüpi laevu: piratica ja liburna. Esimene oli sõjalaev, teine kaubanduslaev. Piratica suutis kanda kuni 30 meest, laeva ninal oli tihtipeale mao või lohe kujutis, purjed olid nelinurksed. Viikingiaegsed aarded olid enamasti hõbemündid ja -baarid. Võrreldes lähedaste naabritega on Saaremaal rikkalikumad viikingiaegsed aarded pärast Gotlandi saart Rootsimaal. Eestlased tundsid ruunikirja samamoodi nagu ka skandinaavlased. Meie esivanemad tundsid ka hulgaliselt loodustarkusi, lisaks astronoomiat nii palju, et meremehed suutsid tähtede järgi navigeerida nagu seda tegid teisedki viikingid. 17 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused Viikingid olid ohvrite jaoks müstilised, metsikud vaenlased, kes ei hoolinud kristlusest põrmugi
Järgmist keeleajaloolist perioodi, vanaungari perioodi, dateeritakse maaletulekust kuni 1526. aastani. Selle perioodi algusesse langeb ka riigi rajamine kuningas István Püha poolt, ristiusu vastuvõtmine ja kirjakeele sünd. Paikseks jäänud ungarlased tõid endaga kirjatundmise juba kaasa. Paralleelselt ladina kirjaga eksisteeris türgi päritolu ruunikiri, mida kirjutati paremalt vasakule. Säilinud ruunikirjad pärinevad 15.-16. sajandist, neid tuntakse tänapäeval seekelite (székely) ruunikirja nime all. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil Bütsantsi allikais. Sellest perioodist pärineb Tihanyi abtkonna asutamiskiri (1055); milles esineb 58 ungarikeelset sõna. Aastast 1192-95 pärinev Halotti Beszéd és Könyörgés (Hauakõne ja palve) on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Esimene säilinud ungarikeelne luuletus Ómagyar Mária Siralom (Vanaungari Maarja-itk) on kirjutatud 14. sajandi alguses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
