Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Katoliiklus ja palvetajad-5lk-VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE #1 Katoliiklus ja palvetajad-5lk-VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE #2 Katoliiklus ja palvetajad-5lk-VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE #3 Katoliiklus ja palvetajad-5lk-VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE #4 Katoliiklus ja palvetajad-5lk-VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE #5 Katoliiklus ja palvetajad-5lk-VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kama12 Õppematerjali autor
Väga põhjalik kokkuvõte Katoliikluse ja palvetajate kohta.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj  Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine.  Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj  529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias.  Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj  622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus.  630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu.  Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia,

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Keskaeg I

tagades alamate ustavuse ja kiriku maavaldused. 732. aastal- Poitiers'i lahing ­ armeenlased lüüakse tagasi. Võetakse kas. pikem mõõk ja sadulajalused KAROLINGIDE IMPEERIUM Karl Suure vallutatud aladel räägiti eri keeli, arengutase erines palju. Tegu oli sõjaliselt liigendatud piirkonnaga. Majanduslik läbikäimine toimus laatadel. Sõditi maavalduste pärast, abielluti jne. Rahal oli poliitiline tähtsus. Võrreldes teiste riikidega oli väga alaarenenud. Pippin Lühikese(741-748) valitsusaeg ­ retked Itaaliasse. Kiriklik Karolingide dünastia. Saadab viimase Merovingi kloostrisse. Hea suhe paavstiga, kelle valdused puhastab langobardidest.Paavst langobardidest. nimetab Pippini ametisse kuningana, see on nn. Nõrga Rooma ja paavstluse ajastu. Itaalia sõjaretkedel tekib seal Paavstiriik.768.aastal

Ajalugu
thumbnail
49
pdf

Keskaeg - kirik

galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal ­ kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud ­ seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure veriste poliitiliste sõdade käigus

Keskaeg
thumbnail
8
doc

Ristiusu kirik 1.-15.saj

jumalatele on olemas enne kristluse tekkimist. Olümpost ja sealseid jumalaid ei ole eriti tõsiselt kunagi usutud, kuid kombeid on täidetud. · Uus religioon on müstiline ja paelub roomlasi. · Kristlus õpetab inimeste võrdsust ­ jumala ees on kõik võrdsed. · Kristlus on ka õpetus headusest ja armastusest ­ asjad, mida roomlased on juba kaua igatsenud. See teeb kristluse mõjukamaks teistest sektidest, mida Roomas on väga palju. Kristlus oli seniste uskudega võrreldes eksootiline. · Kristlust tugevdas ka kristlaste komme kokku hoida ja üksteist aidata. Kristlased üldiselt tunnistavad riiki. Kui riik ei ole saatanast, siis las ta olla ­ kristlased ei ole riigi vastased. See muudab valitsejatele kristluse vähem vastumeelseks. Samas ei tunnista kristlased valitsejat kui jumalat. Ta võib olla küll paavst või keiser, kuid on ikkagi inimene. Kristlasi kiusati taga

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Ristiusukiriku tekkimine, katoliku kirik ja paavstivõim kesk

Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Eeskuju võtsid ka ilmalikud valitsejad Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ka ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sagieli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Esialgu olid kristluse keskusteks ainult linnad Maakohad olid ristiusustamata Kiiremini levis kristlus nend

Ajalugu
thumbnail
10
odt

VARAKESKAEG (476 – 1054)

Samuti ei tekkinud Inglismaal teravaid seisusevahesid kui Prantsusmaal. Viimaseks paganlikuks saarekeseks jäi Põhja-Euroopa (Baltimaad). Baltimaade ristiusustamine sai alguse 12. saj lõpul sakslaste, taanlaste ja rootslaste initsiatiivil. Sõjakäigus mood Mõõgavendade ordu, mis mängis otsustavat rolli Liivimaa vallutamisel. Hiljem valitses Baltimaid Saksa Ordu. Viimaseks paganlikuks piirkonnaks jäi Leedu (a-ni 1385). Leedu kujunes väga edukaks paganlikuks riigiks, olukorra raskuste kiuste. Täieliku ootamatusena mõjus Euroopas 13. saj-l mongolite sissetung. Tšingis khaan (1206 – 1227) vallutas suured territooriumid Vaiksest ookeanist Vahemereni. Tšingis khaani järglane Batu khaan tungis Läände, vallutades Vene vürstiriigid ning tungiti Kesk-Euroopasse Aadria mereni. Venemaa sattus mongolitest sõltuvusse 15. saj lõpuni. Euroopas mood mongolite riigina kuldhord. Maailmapilt

Ajalugu
thumbnail
4
odt

AJALUGU - konspekt ja isikud

võõtatud nööriga, tegevuseks haridusele tähelepanu pööramine ning omad õpetused olid neil. Dominiiklased rajas Dominicus, riietus must kuub, paistsid silma hariduse ja sõnaosavusega. 12.Elukorraldus kloostrites -Eri ordude kloostrite elukorralduses esines vastava ordu reeglist tulenevaid lahknevusi, ent oli ka päris palju ühisjooni. Tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn.tunnipalvused. Väga oluline roll oli ka raamatute ümberkirjutamisel.Ümber ei kirjutatud mitte ainult pühakirja vaid ka muid teadusi puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, ning antiikkirjandust.Ümberkirjutamistööd tegid mungad -skriptooriumis.Kloostrielanike toidu ja riietuse erinevused sõltusid samuti ordust.Tavaliselt oli munkadel ja nunnadel üks või kaks õhemat riiet suveks ja üks või kaks paksemat rüüd talveks.Ordureeglist olenemata magati kas üksikongis või ühises magamisruumis- dormitooriumis

Ajalugu
thumbnail
7
docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb ­ varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned ­ katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed ­ impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt ­ 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun