väga vähe kirjalikke tõendeid. Kõige rohkem Mitraismi kummardajaid tundus olevat sõdurite ja alamaadlike hulgas. Naistel sellega üldiselt liituda ei lubatud, kuid hetkel arvatakse, et ,,vähemalt mõndades impeeriumi osades olid naised siiski kaasatud Mitraismi gruppidesse."Hiljuti avaldati arvamust, et Mitraismi uskumused polnud mitte sisemiselt kooskõlas ja monoliitsed, vaid pigem varieerusid piirkonniti. Ükski Mitra müsteeriumi pühakiri ega esmaallikast pärit ülisalajane kirjeldus pole säilinud, välja arvatud üks võimalik liturgiline erand 4. saj, mis on kirjutatud papüürusele. Ebatüüpilisena esindab see siiski kultust selle parimas vormis. Hetkel teatakse sellest vaid nii palju, kui säilinud Mitrateemaliselt ikonograafialt näha võib. Mitraea: Religiooniga tegeleti selleks kohandatud maa-aluses saalis, koopas või kuntlikus maa-alust saali meenutavas ehitises
Kasel võis sõltuvalt kirikuaasta perioodist või tähistatavast pühast olla valge, punane, roosa, roheline, violetne, must, kuldne või hõbedane. Tavaliselt on kaseli seljal tikitud rist, mis vihjas Kristuse kannatustele. 11. sajandil eraldus kaselist selle lahtine vorm pluviaal, mida hakati kandma protsessioonidel ja muudel ametitalitustel väljaspool missat. Esemeteks, mida ainult piiskop kandis olid: piiskopisau, piiskopisõrmus, pontifikaalkindad, pontifikaaljalatsid, kaelarist ja mitra. Orduvaimuliku riietus Regulaar- ehk orduvaimulikeks nimetatakse neid vaimuliku seisuse liikmeid, kes kuuluvad mingisse religioossesse ordusse. Neid võib ära tunda kahel viisil: esiteks mungarüü värvi järgi, mis on eriomane vastavale religioossele ordule, millesse nad kuuluvad, ja teiseks tonsuuri ehk teatud soengu järgi. Orduvaimulike riietust nimetatakse mungarüüks. Tavaliselt on selleks pikk avar kapuutsi ja laiade
• Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj. • Kurjuse, eksistentsi teooria • Heade ja kurjade jõudude tasakaal • Neoplatonism • Müstilised aspektid • Platooniline filosoofia + heebrea religioon • Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust • Vihkab muutusi • Jumalariik ja Saatanariik • Teoloogide kaitsepühak • Maalidel kujutatakse: • Mitra ja ametisauaga • Must mungarüü • Leegitsev süda • Kolme noolega läbistatud süda ÕPETUS • Skolastika: • Keskaegne filosoofia • Loogiline arutlus • “koolifilosoofia”, “koolitarkus” KASUTATUD KIRJANDUS • http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/kirikuisad/pFCha_augustinus.php • http://www.cliffsnotes.com/literature/s/st-augustines-confessions/st-augustine-biography
Persepolise palee 3D rekonstruktsioon Persepolise trepid Persepolise palee sein 7 Usundid Algne oli loodususund, sarnane ümberkaudsete riikidega. Kurje jõude nende usus polnud. Mithra Mithra on zoroastritlik jumalus. Tema nimi pärineb indoiraani algkeelest (*mitra) ja tähendas algselt lepingut, sidet, liitlust või sõprust. Arvatavasti on ühisest indoiraani jumalusest arenenud välja ka veedade usundi Mitra - aususe, sõpruse, kohtumiste ja kokkulepete jumalus, kes sageli esineb kaksikjumalana paaris Varunaga. Iraani polüteistlikust usundist välja kasvanud zoroastrismis on Mithra üks kolmest looja- jumalale Ahura Mazdale alluvast maailmakorra asha kaitsjast, tõe ja õigluse eest seisja ning ka kosmilise valguse ja soojuse allikas, keda sageli on kujutatud kiirgava peakattega. Hilisemas zoroastrismis muutus Mithra looja "alluvast" tema kehastuseks ja kõiketeadvaks hingede
HINDUISM Silver Arestov Valdur Joa Hinduismi ajalugu Tekekoht: India Tekke aeg: ~1000 aastat e.m.a Äärmiselt mitmekesine ja muutuv religioon. Tekkinud, mitte rajatud Dogmad puuduvad Piirdub ainult Indiaga Kahe voolu sulam: muinasindia religioon ja aarja ehk veedade religioon Ajalugu Muinasindia religioon: fallosekultus ja naisjumalused Aarja religioon: veedad. Jumalad päikesejumal Mitra ja taevajumal Varuna Kastisüsteemi rajamine I aastatuhat e.m.a: seisuslik sünnipärane süsteem. Preestrid kuuluvad kõrgeimasse klassi. Ajalugu Uued jumalad: Brahma, Visnu, Siva. Ohverdamispaikade ehitamine. Alates 4. saj. e.m.a algab budismi õitseng. 4. saj. uus õitseng 8. saj. islami pealetung: ainujumala õpetuse levik 16. saj. kristluse pealetung 1947 India iseseisvumine Ajalugu Veedad: ohvri-, palve- ja ülistuslaulud Brahma raamatud: tutvustavad,
viikingid 17. Saaga viikingiaja kirjanduse mälestusmärk 18. Misjonär kristluse levitaja 19. Kümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist 20. Sakrament rituaalne toiming, mida võib läbi viia ainult preester 21. Mosee islamiusu pühakoda 22. Medres islami keskõppeasutused ja ülikoolid 23. Normannistlik teooria 24. Konkordaat kokkulepe Rooma paavsti ja mõne riigi valitsuse või riipea vahel 25. Mitra 26. Antiikaeg Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu(800 eKr-500pKr) 27. Õigeusk katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust 28. Patriarh suurpere meessoost pea 29. Teorent feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 30. Feodaal oli keskajal feoodi saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes 31
seisusesse vastuvõetud isikul pügati pealagi paljaks – taolist soengut nimetati tonsuuriks. Igapäevases elus kandsid vaimulikud lihtsa tegumoega maaniulatuvat tumedat riietust. Jumalateenistuseajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad. Ilmselt Bütsantsi kiriku eeskujul hakkasid kõrgvaimulikud kandma kalleid ja värviküllasid ametirõivaid, mis viitasid nende kohale kirikuhierarhias. Piiskoppide tunnuseks said uhkete kaunistustega kõrge peakate mitra ning spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp. Paavsti tähtsust rõhutati uhke riietuse, erilise paavstikrooni ehk tiaara ning üksikasjadeni välja töötatud õukondliku tseremooniaga. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku
24) oikumeeniline liikumine kõiki kristlasi ühendav liikumine 25) pastor luteri kiriku vaimulik 26) jutlus jumalateenistus luteri kirikus 27) ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline 28) piibel usutõe peamine allikas, püharaamat 29) inkvisitsioon katoliku kiriku ketserlusevastane organ 30) ,,kolmas Rooma" - Moskva 31) mitra - kõrge kolmnurkne paavsti peakate 32) tiaara - ilmaliku võimu tunnus, kõrge kalliskividega kaunistatud kroon 3. Isikuid: 1) Apostel Peetrus - Kristus määras ta oma maiseks asemikuks ja seetõttu oli ta I paavst 2) Augustinus - filosoof, varakeskaja kirikuisa; dogmaatiline õpetus 3) Thomas Aquinost - kõrgkeskaja filosoof 4) Gregorius Suur - pani aluse kiriku ja kloostri korrale; paavst, kes taotles kontrolli ka ilmaliku võimu üle - 6.saj
vastuvõetud isikul pügati pealagi paljaks taolist soengut nimetati tonsuuriks. Igapäevases elus kandsid vaimulikud lihtsa tegumoega maaniulatuvat tumedat riietust. Jumalateenistuse ajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad. Ilmselt Bütsantsi kiriku eeskujul hakkasid kõrgvaimulikud kandma kalleid ja värviküllasid ametirõivaid, mis viitasid nende kohale kirikuhierarhias. Piiskoppide tunnuseks said uhkete kaunistustega kõrge peakate mitra ning spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp. Paavsti tähtsust rõhutati uhke riietuse, erilise paavstikrooni ehk tiaara ning üksikasjadeni välja töötatud õukondliku tseremooniaga. Jutulesoovija pidi pidulikult vastuvõtul paavsti ees kolm korda sügavalt kummardama ja seejärel suudlema paavsti labajalga. Osade allikate kohaselt elasid vaimuliku seisuse liikmed sageli õige ilmalikku elu, ütlemata ära sõjaretkedest, jahilkäikudest, pidusöökidest ja purjutamistest
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (asuvad väljaspool...
Usund oli monoteistlik ja dualistlik.Selle kohaselt käib maailmas pidev võitlus Targa Isanda e. Ahuramazda ja Kurja Vaimu e. Ahrimani vahel. Viimaste vahel peavad inimesed tegema valiku, millega määratakse oma edasine saatus.Kes valivad hea, neid ootab pärast surma paradiis, kurja kasuks otsustanuile aga langevad osaks piinad. Iseloomulik on usundile eshatoloogiline õpetus, mille järgi toimub maailmalõpu võitlus hea ja kurja vahel. Hilisemal perioodil suureneb Mitra kultus. Zarathustra õpetus püsis Iraani rahvaste hulgas enam kui tuhat aastat kõige tähtsama usuna. 5. Aleksander Suur Temaga algab uus ajajärk, hellenismi mõjud. Pärsias saab see pisut varem läbi Partia riigiga. Aleksander vallutas Pärsia nelja aastaga, ta is Philippos II sõdis kreeklastega. Pole päris selge, miks Aleksander vallutama hakks, pakutakse kahte põhjust: · plaanid vallutusteks juba enne valmis või
kirik, vanausulised, baptism jne. sünkretism - uue usundi teke proselütism - usu peale surumine ilmalikustumine.- ehk sekulariseerumine, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamisete ja sümbolite mõju kahaneb.(Rohkem avatud ka teistele inimestele, kes ei käi kirkus) Ortodokslus. - õigeusk ehk Ida kirik Barett- peestri müts, mis sümboliseerib ilmakaari mitra,- kõrgema vaimuliku peakate, mis sümboliseerib võimu tonsuur,- munkade kiilaspea alba- tuunik, valge,pikk Tsölibaat - tähendab elada abielus jumalaga st ilma abieluta ja seksuaaleluta Sakkos, -(matel millega Jeesus pärast piitsutamist kaeti) risti kujuline rõivaese pallium, -lad.k. omofor mantia,- poolliturgiline rüü panagia, - rinnaraha??????? mille keskel on ikoon "kõige püham" omofor
maailmast ja jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse veeda- sanskritiks. India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist
46) Gild – kaupmeeste ühendus 47) Skraa – tsunfti põhikiri 48) Moslemit 5 põhisammast: Usutunnistus Viis korda päevas palvetatakse näoga Meka poole Paastumine Almuste jagamine Kord elus palverännaks Mekasse 49) Mošee – moslemite pühakoda 50) Medres – moslemite poistekool 51) Sakramendid - Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad 52) Mitra - kõrge kolmnurkne peakate paavstil 53) Tiaara - muistne valitsejate peaehe, kolmekordse krooni kujuline kuhjakas peakate 54) Ketser – inimene, kes kritiseeris kirikut 55) Inkvisitsioon - kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas 56) Benediktlane – mungaordud, rajajaks Benetictus, kandsid mustasid kuubesid 57) Tsistertslane – mungaordud, nime on saanud Citeaux’i kloostri järgi, kandsid valgeid kuubesid 58) Dominiiklane – mungaordud, valge rüü, mille peal kantakse musta kuube
Rooma linna ümber Palatinuse künka). Tähtsaimad preestrid olid pontifexid. Pontifexide esimees oli eluagne Pontifex Maximus. Kultus seisnes põhil veretute ohvrite toomises. Püha tseremoonia oli letisternium e jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender (saturnaalid). Keisririigi ajal levisid idamaised kultused nagu Isise ja Mitra kutus. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus. Levis ka keisrikultus.
· Uskusid loodusseadusesse (asa) päike saab tiirelda · Asal oli eetiline dimensioon juhtis inimkäitumist o Ausus o Tõde o Lojaalsus/vaprus Hea mõte Hea kavatsus Hea tegu · Voorus nende rikkumine on seaduse rikkumine · Asa vastand areng kurja/ vale printsiip · Kaks vannet jumalad o Lojaalsus Varruna inimene seab iseenast o Tõde Mitra Vanne kkahe osapoole vahel · Targa juhi motiiv Ahura Mazda. Lõi maailma mõtte jõul. Oli preester. Teda abistavad pühad surematud Amesa Spenta sealt tuleb inglite mõiste. o Ahura Mazda hea isand, inimkonna kaitsja o Vohn Mana hea mõte, veisekarja kaitsja o Asa Vahista parim tõde, tuli o Kusantra Vaimja ihaldatud õiglus, metall o Haur Vatat kõiksus /terviklikkus, vesi o Ameretat surematus, taimed
. 13. Sunniidid ei tunnista järglast. Parim kogukonna liige peaks olema Muhamedi asemel. 14. Sufism ise vaja tundma õppida usundit. 15. Dervisid erakud, kes kuskil ise õpivad ja otsivad religioosset kogemust. Judaism Lineaarne maailma tunnetus algus ja lõpp. Hinduism 1. Hinduism tsükliline maailmatunnetus on kordused. 2. Indra äikese ja sõjajumal. 3. Varuna ja Mitra kaksikute paar. Ül. Maailmakorra hoidmine. 4. Agni tulejumal. 5. Jama surmajumal. 6. Ganga jõujumalanna 7. Trimurti: a. Brahma looja b. Visnu kaitsja, hoidja. c. Siva hävitaja. 8. Kaali surma ja hävingu jumal 9. Veedad jumalatele pühendatud hümnid. 10. Upanisadid filosoofilised vestlused õpilaste ja õpetajate vahel. 11. Mahabharata ja Ramajaana india eepos. 12. Puraanad - lihtsamale rahvale hinduismi põhivarad kirja pandud. 13
ilmus veebruaris 2006 . Guest esinemiste jaoks album lisada Lil 'Flip, Natalie, Krayzie Bone, Bun B, Lil Wayne, Pastor Troy, Killer Mike, Scarface, laulja Billy Cook ja tema vend Rasaq. Jaanuaris 2006 chamillionaire sisestatud vaen koos BCD Music Group, firma, mis jagati tema muusika, nagu BCD väitis, et chamillionaire oli tegemist laimav selgitusi firmast tema laule. Järelikult Shila Mitra, partner BCD, toidab vaen edasi koos oma diss lugu. Hiljem 2006 chamillionaire oli motiiv singles "Get Up" poolt Ciara, "That Girl" by Frankie J, "Bet , et "Trick Daddy," King Kong "poolt Jibbs ja" Doe Boy Värske "kolme Six Mafia 2007. 2007-2008: Ultimate Victory Chamillionaire koos MC Hammer ja Mistah FAB aastal 24. juuli 2008. Et edendada oma uue albumi, chamillionaire vabastatakse Mixtape Messiah 3 kui
hinduism budism · Hiina taoism konfutsianism 3 India Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr · rya külalislahke, õilis, hiljem "teadja" · sanskrita kunstipäraselt korrastatud Veda teadmine 15001000 e.Kr · Rigveda hümnide teadmine · Smaveda viiside teadmine · Jadzurveda ohvrirituaalide teadmine · Atharvaveda loitsude teadmine Jumalad Agni, Vaju, Surja, Indra, Pradzapati, Mitra, Varuna, Vrita, Rudra, Purusa 4 · Vedade jumalad 5 4 asrama't brahmacharya õpilane grihastha perekonnapea, majapidaja vanaprastha mõtisklusse tõmbunu, metsaelanik samnyasi maailmast loobuja, kerjus aranyakad metsaraamatud upanisadid istungid 6.saj e.Kr · Chandogya-upanisad, · Brihad-aranyaka-upanisad, · Icha-upanisad,
omaette keele. Kasutatakse suurel hulgal sümboleid ja metafoore. Ka jumalatel on palju erinevaid nimesid, sh metafoore, mis hakkavad juba omaette tähendust omandama. Kõik mütoloogilised narratiivid on lõpetamata, st neil puudub algus ja lõpp. Nad ei olnud mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Taevasfääri jumalatest olulisemad on: taeva ja maailmakorra jumal Varuna ning maailmakorra ja päikese kulgemise jumal Mitra. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Ûsas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest tulejumal Agni. Veedades on ka rituaalhümne, dialooghümne ning loitsulaadseid hümne. Samaveda on suhteliselt vähetähtis tekst. Saman tähendab laulu, seega on Samaveda kogum laule, mida preester laulis. Tegemist ei ole iseseisva tekstiga, sest see sisaldab palju värsse Rigvedast
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Judaismis kaetakse pead aukartuses jumala vastu. Juudid kannava väikest mütsikest või lapikest pea tagumises osas, mille inglise keelne nimetus on kippah või yarmulke. Mõned mehed kannavad seda kogu aeg, mõned aga ainult pühakojas. Traditsioonilised juudi naised katavad oma juukseid erinevat moodi: pearättidega, juuksevõrkudega, parukadega. Saranane peakate juutide omale on ka Rooma katolikus vaimkonnas, seda kutsutakse zucchettoks. Muude apostellikude peakatete hulka kuuluvad mitra, biretta,kardinali müts ja paavsti tiaara. Õigeusu vaimulikud ja mungad kannavad tihti skuufiat, kamilavkat või klobukit. Kardinalid kannavad punast peakatet või kardinali birettat. Sikhismi uskujad kannavad turbaneid. Islamimaades, hidzaabi või pearätti kantakse naiste poolt, sest seda peetakse seal kombelisuseks. Moslemi mehed kannavad ka väikest peakatet, mida kutsutakse kufiks või taqiyaks. Kuni alles hiljutini ei olnud moslemi mehi näha liikumas ilma peakateta
igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater ('suur ema'), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Istar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid. Kristlaste range monoteism (ainujumalakummardamine) kutsus esile vaenu nende vastu ning see tõi kaasa repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4. sajandil omandas kristlus tänapäevani käibel oleva dogmaatika
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbar...
igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater (’suur ema’), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Ištar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid. Kristlaste range monoteism (ainujumalakummardamine) kutsus esile vaenu nende vastu ning see tõi kaasa repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4. sajandil omandas kristlus tänapäevani käibel oleva dogmaatika
GOOTI KUNST. TEOORIA. Uus ehitussüsteem, võimaldab hakata ehitama kergelt ja õhuliselt, ei vajata enam pakse müüre. Põhilised uuendused: 1) terav kaar 2) roidvõlv 3) tugipiidad ja tugikaared Romaani ehitistel olid kandvaks elemendiks seinad, seda nim.massehitis. Gooti katedraal on skelettehitis, püsiks ka ilma seinteta see konstruktsioon püsti. teravkaar--üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. roidvõlv--ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett, mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd--need ongi võlviroided. ristroidvõlv--nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud. Kõige tavalisem roidvõlvi tüüp. roie--gooti võlvisüsteemis laotud kitsas latitaoli...
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja pal...
· Matriarhaat ühiskond, kus naised juhivad. · Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol. · Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha. · Shiva hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya õilis. · Veedad pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varuna taevajumal. · Riitus elstatakse lugusid; hoitakse maailmakorda. · Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid preestrid 2. Ksatrijad sõdurid, aadlikud, valitsejad 3
Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse veeda-sanskritiks. · India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). · Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). · 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". · "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid
Kingist veel · 2) Kaitseväelase suhtes rakendatavad ergutused on: 1) tänu avaldamine suuliselt rivi või vastava kogu ees või käskkirjas; 2) tänukirja andmine; 3) teenistusmärgi andmine; 4) lisapuhkuse andmine; 5) rahalise preemia andmine; 6) hinnalise kingituse tegemine; 7) nimelise külm- või tulirelva kinkimine; 8) distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine. Välised sümbolid · Peapiiskopi ja piiskopi ametitunnuseks on mitra, piiskopirist ja piiskopisau. · § 85. Kohtuniku ametiriietus (1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari. (2) Talaari annab riik kohtunikule tasuta. (3) Talaari kirjelduse kinnitab justiitsminister. Kreeka ja Rooma · 1250 eKr Mükeene õitseng · 1100 eKr Trooja hävitamine · IX/VIII eKr sajand Homerose eeposed · VIII/VII eKr sajand Kreeka kolonisatsioon Vahemere ruumis, Lykurgos Spartas · 753 eKr Rooma rajamine
Sakramendid Petrus Lombardus 12.saj: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine (abiellumine, vaimulikuks astumine) Transsubtantsiooniõpetus armulaua vein ja leib muutub Kristuse vereks ja ihuks ... paavst Innocentius III 1198-1216, kinnitati Lateraani kirikukogul 1215 Püha Peetrus, kui esimene Rooma piiskop(paavst) esimene paavst Gregorius I Suur 590-604 (Jumala teenrite teener) * mitra ja tiara kroon kalliskividega paavst Stephanus II 752-757 palus abi Pippin Lühikeselt Paavstiriigi e kirikuriigi teke 756 Kõrgkeskaja katoliku kirik üldine langus: ilmaliku valitseja rolli suurenemine kirikus, vaimuliku ülesanded unaruses, simoonia(vaimuliku kohtade ostmine) vastukaaluks paavst Gregorius VII 1073-1085 reformid: eelnevaid välja tõrjuda kirikust, distsipliini tugevdamine
kogule e. oikumeenilisele kirikukogule. Kuna vaimulikele kehtis vallalisuse nõue (tsölibaat), pidi see seisus oma ridu täiendama teistest seisustest. Feodaalide poegadest said tavaliselt kõrgemad vaimulikud, talupoegadest alamvaimulikud. Vaimulike vagadust rõhutati riietusega, peagi pöeti paljaks (tonsuur), selle kaudu omandati pühitsemisvõim (ordinatsioon). Hiljem muutus riietus eriti kõrgvaimulikel kalliks ja värviküllaseks. Piiskoppide võimutunnuseks oli kõrge peakate – mitra ja spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp (hingekarjane). Paavstlus katoliku kiriku hierarhia oli lähtunud piiskoppidest. Kuigi katoliku kirik alustab paavstide loetelu apostel Peetrusest, kujunes paavstlus alles 4.-5. saj. Paavstlus kujunes 4-5. saj. Ld. k. papa – isa oli algselt kõigi piiskoppide nimetus. 4. sajandist hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Leo III Suur (440-461) andis seletuse, millele paavsti võim toetub:
Müüt ja mütoloogia 1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. ,,Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel" - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust - teaduseväline maailmaseletus. Mütoloogia on kindlate müütide kogum. 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! sisu, tüüp, aeg, päritolu 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletus...
,,Reflections on the bull-slaying scene" John R. Hinnells Referaat Silvia Keerd Juhendaja: Jaan Lahe Tallinn 2014 5.01.2014 Sissejuhatus John R. Hinnellsi artikkel keskendub 1-5. sajandil Rooma riigis levinud Mithrase kultuse uurimisele. Keskseks teemaks on reljeef, millel kujutatakse Mithrast pulli tapmas. Kuna Mithrase kohta on säilinud peamiselt arheoloogilised leiud, siis pakuvad reljeefid suurema osa infot selle kohta, milline Mithrase müsteerium olla võis. Antud Hinnellsi artiklis on küsimuseks Mithrase võimalik päritolu Pärsia usundist. Hinnells kritiseerib 70-ndatel laialt levinud lähenemist, mille keskseks autoriks oli Franz Cumont. Cumont' järgi võib kõnealust reljeefi interpreteerida lähtuvalt Iraani usundi, zor...
Veedade perioodil nt Agni, Indra, Varuna, Vayu; Hinduismis Brahma, Brahmani, Višnu, Lakšmi, Krišna) 41. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. 1. Indra - õhuvalla võimsaim, tähtsaim jumal. Igavesti noor. Äikesejumal, vihma toov (seega viljakus), mao/lohe Vitra tapja seega vägev sõdalane, sõjajumal. Kujutatud piksenool käes. Juhib ka teisi jumalusi, näiteks Agnit. Devade juht. 2. Mitra & Varuna. Taeva ja maailmakorra kaksikjumalused paaris, korra hoidja. Torm, tuul ja taevas/õhuookean tegevusvaldkondadeks. Koos paaris on Mitral pea samad omadused, mis Varunal üksi olles. Vaid Indra on Varunast võimsam. Käsutavad ka jõgesid, meresid, taeva jumalustena päikese kulgu. 3. Agni - tulejumal. Tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Usuti olevat paljudes kohtades tulepulgast välguni
Agnit tõlgendatakse kui jumalate ja inimeste vahendajat. Tähtsaim päikesejumal Surja, kuujumalaks on Soma. Somaks nim ka hallutsinogeenset jooki. Taeva- ja vetejumal Varunat ülistatakse taeva ja maa jootjana. Varuna ülesanne on rita (kosmiline kord) järelvalve. Varunaga paaris esineb jumal Rudra, kes laseb inimesi mürgiste nooltega. Hiljem vastandatakse Rudra Visnule. Rudra ja Visnu kehastavad hävitavat ja loovat alget. Koos Varunaga nim ka Mitra, kes on heasoovlik jumal. Vanim taevajumal on Djaus Pitar, kes hiljem tõrjuti nooremate jumalate poolt tahaplaanile. Armastusjumalaks on Kama, surmajumalaks Jama, kes on pärimuse järgi esimene inimene. Reinkarnatsioon võeti hiljem üle draviidi rahvastelt. Kõige olulisem oli pea- ja piksejumal Indra, kes on mitmekülgne jumal. Indra oli esmajoones sõjajumal, kelle tähtsaim ülesanne oli koletis Vritra võitmine. Indrat austatakse ka kui vee ja viljakuse toojat
armukese. Sündis poeg Adeonatus. Augustinus on Rooma kuulsaim usuteoreetik. Ta kirjutas usuteaduslikke töid, näiteks “Pihtimused”, koostas esimese kristliku ajaloofilosoofia “Jumalariigist”. Kogu elu huvitas teda kurjuse eksitsentsi teooria. Augustinus suri Hippos aastal 430, kui linna piirasid vandaalid Geiserichi juhtimisel. Püha Augustinus on teoloogide kaitsepühak. Enamasti on Püha Augustinust maalitud kui piiskoppi – mitra ja ametisauaga. Tema atribuudid on ka must mungarüü, leegitsev süda, mis näitab Augustinuse religioosset innukust, või süda, mille on läbistanud kolm noolt, mis viitavad mõtisklustele Püha Kolmainsuse üle. Viitena Augustinuse kirjutistele hoiab ta raamatut ja sulge. 2.2 ”Püha Augustinus” Sandro Botticelli maalil „Püha Augustinus” pole küll kujutatud kaasahaaravata ja dramaatilist ajaloosündmust, ent sinna on maalitud püha tegelane ajaloost, kes on oluliselt mõjutanud
Võrk haaras tervet riiki. Killistikkate. Idast-läände_ 2500 km. Kuller kihutas nii kaua kuni suutis sadulas püsida. Üle 50km ei suuda hobune vastu pidada. Poeg oli viimane, kes suutis riigis korda hoida Xerxes- 486-465. Saadi lüüa Kreeka-Pärsia sõdades. Hilisemad valitsejad ei omad ülemvõimu. Viimase valitseja kukutas Alexander Suur 330eKr. Pärsia riik kadus kaardilt. Usundid Algne olid loodususund, sarnane ümberkaudsete riikidega. Kujre jõude polnud. Kaks jumalat: · Mitra valguse ja päikese · Anahita vete ja viljakusjumalanna. 6 saj kujunes välja uus usund. Looja oli Zarathustra uus usund Zariatism. Püha raamat avesta. Omavahel võitlesid headuse jumal ja inimeste looja Mazda ning pimeduse jumal Angra. Jõud on võrdsed kumbki ei võida. inimene otsustas kumma poolt ta on. Kui enamus oli headuse poolt siis Mazda tulevikus võidab. Mazdat kujutati ilma peata linnuna. Püsis 1000 aastat. Ei olnud keelde ega käske.
armatsemine, mõlemad viisid teda pahandusteni. Varuna tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal, taeva ja universumi vaimne valitseja. Ta on "Rigveedas" kõige enam esile kerkiv kangelane. Varasemates legendides esineb ta kõiketeadva ja võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist: ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada, nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat. Varuna teisik on Mitra, ilmalik valitseja. Hiljem on Varunat kirjendatud kui merede ja jõgede jumalat ning näidatud sõitmas Makkaraga (kes on merekoletis). 34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud "suured jumalad" ja kohalikud "külajumalad". Hinduismis kipuvad universumit valitsevad suured jumalad lihtsurelike jaoks kaugeks jääma, sest nad ei söanda oma tühiste maiste muredega kõigevägevamaid tülitada. Brahma, Visnu ja Siva, kes
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
arendas Petrus Lombardus. Koosneb 7asjast: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine meeleparanduseks, viimane võidmine(surihetkel), abiellumine ja vaimulikuks hakkamine. PAAVSTIRIIGI TEKE 756.aastal kinkis Prantsuse kun. Pippin paavstile. Rooma ja need alad liideti ning tekkis Paavstiriik. Pippin Lühike sai see vastu kuningaks. Paavstile kuulus kogu ilmalik võim, ta oli kõrgeim kohtuandja. Paavsti vaimuliku võimu märk oli kõrge kolmanurkne peakate mitra. Ilmaliku võimu märk aga kõrge kalliskividega kroon tiaara. Gregorius I Suur võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei(Jumala sulaste sulane). TRANSSUBDATSIOONIÕPETUS - Töötas välja Innocentius III 1215.aastal - Preestri pühitsusel muutuvad missal armulaualeiv ja vein Kristuse ihuks ja vereks. FEODAALTSIVILISATSIOONI EDASITUNG: REKONKISTA 11.sajandiks oli feodaaltsivilisatsioon läbi teinud suure madalseisu: rahvastik muutunud, oldi varjutud
triptühhon kolmeosaline kunstiteos; tiibaltar, mis koosneb liikumatust keskosast ja kahest liigutatavast tiivast stigmad (kr stigma ,,piste, arm, märk") Kristuse viis haava ehk Jeesuse kätel, jalgadel, kehal olnud armid, mis tekkisid Franciscuse kehale ja püsisid seal paar aastat; vanal ajal ka põletusmärk orjade või kurjategijate kehal klerikaal kiriku võimu pooldaja, kiriklane Kristlik kultuur Peakatted mitra kõrgemate vaimulike peakate, mis sümboliseerib võimu. Vanem mitra oli pentagooni kujuline. Selle esimene ja tagumine pool sümboliseerivad Vana ja Uut Testamenti. Mitra taga 22 olevad lindid sümboliseerivad aga Sõna ja Vaimu. Abti mitral on üks rist, piiskopi mitral kaks risti. Peapiiskopi mitral on päike tiaara - paavsti kolmekordse krooni kujuline peakate (ld Vicarius Filii Dei "Jumala Poja asetäitja"). Tiaara aluseks oli Vana-Pärsia kuningate peaehe, mille kuju meenutas poolikut muna. 12
tarvitamine ja loomuvastane suguelu. Hinge saatus pärast surma on sõltuvuses inimese usust Ahuramazdasse ja headesse vaimudesse. Seega usutunnistus määrab pärast surma hinge saatuse. Panteoni ülejäänud jumalad olid seotud kas Ahuramazda või Angramanjuga. Mitra näiteks oli Ahuramazda vägede juhataja. Zoroastrism mõjutas tugevasti II-III saj. pKr Rooma riigis tekkinud idamaiseid õpetusi, eriti mitraismi ja manilust. Zoroastrism hävitati Iraanis 7.saj. keskpaigas sissetunginud muhameedlaste poolt. Tänapäeval on tulekummardamine säilinud parsidel, kes
Savitar - Pusan surnuhingede saatja, loomakarjade kaitsja, sarnane kreeka Hermesega (Apollo kreekas loomakarjade kaitsja) Soma kuujumal, jumalik jook, mida tarvitati ohverdamistseremoonial (hallutsinatsioone esilekutsuva toimega) Veedade mütoloogias oli see jumalate lemmikjook, väga pidulikel puhkudel kuningad, preestrid tarvitasid Somat Medhu mõdu, kääritatud meejook Mitra sõber (sanskriti keeles), heasoovlik jumal, keda peetakse inimeste sõbraks, temast sai lepingute kaitsja, ootas inimestelt sõnapidamist, Mitral palju kultuslikke kujusid Rudra tähendus pole selge, inimestele ohtlik jumal, kes võib saata inimese pihta surmavaid/mürgiseid nooli Visnu Rudra vastand, heasoovlik jumal (kujutatakse sinise nahaga, heatahtliku välimusega, käes sõjanui vajra ehk vasar) Vajra välk, teemantvälk (sanskriti
.., eeskujuks oli apostel Paulus, Mani on kristliku misjoni otsene mõju. Õpetus kolmainsusest eristab kirstlust teistest monoteistlikest usunditest. Samuti on seal oluline idee: inkarnatsioon (NB!mitte reinkarnatsioon) ühekordne sündmus, mis üks kord ajaloos on toimunud: jumala poja või lausa jumala enda sünd inimeseks. Lunastus patust vabanemine (lunastusreligioonid kõik usundud, mille ülimaks eesmärgiks on inimese vabanemine millestki, nt: budism, hinduism, manilus, gnoosis, mitra kultus.) Tahetakse vabaneda: patt : apostel Paulus räägib ainsuse vormis patust (juba UT on ka pl), tema jaoks patt oli kui türann, kelle alt vabastab Kristus (justkui ostaks vabast endale orjusest). Nüüd on nende isand Kristus. See toimub ristimise läbi. Apokalüptiline maailmapilt: on kaks ajastut. Jeesus mõtleb kõneldes uut ajastut. Patt kõrvaldatakse maailmast aegade lõpul. Surnute ülestõusmine aegade lõpul surnud äratatakse üles ja nad saavad üles tõusta, sest
Näha on armastusteemasid kuid mitte otsest erootikat. Laialt levinud seinamaal oli maaling aknast või uksest, mille taga paistis maastik. Erandina on leitud Pompejist ka traagilisi seinamaalnguid, mis on seotud Dionysose kultusega. Antiikajal tekib teatud juamalatele austajateringkond. Dionysose kultuses on sur osa naistel, sest see annam õiguse kodust lahkuda, mehi sinna kaasa ei võetud. Veinijumala auks tuli ennas täis juua. Kõige jõhkram oli mitra kultus, kus tapeti härg ja supeldi härja veres alasti. Enamasti naised sinna ei tulnud. Maalides kasutati looduslikke temperavärve, neid on aga üks lisand sulavaha(mesilasvaha) näol, mis toimis sidevahendina, andes läike ja kaitstes niiskuse eest. (enkaustika e. vahamaal). Seda kasutati ka veel bütsantsi kunstis kuid siis jäeti see ära. arhalise ajastu skulptuur algab seitsmenadl sajandil eKr. suuremad kujud on meestest, kes on paljad ja kelle suguorganeid ei varjatud
Ta silmad niiskusid, suu tõmbus virilaks, nagu oleks ta nutta tahtnud. Ta pani sõrme huultele ja andis Mahiette'ile mõista, et ta lähemale astuks. 211 Mahiette lähenes erutatuna, vaikides ja kikivarvul, nagu surija voodile. Kui naised paigale tardunult ja hinge kinni pidades võretatud aknaavast Rotiaugu sisemusse vaatasid, avanes nende silmade ees kurb vaatepilt. Kong oli kitsas ja madal, gooti võlviga, seestpoolt väga sarnane piiskopi suure mitra õõnsusega. Nurgas paljal kivitahvlil, mis põrandaks oli, istus või pigemini kükitas üks naine. Ta lõug toetus põlvedele, mida ristatud käed kõvasti vastu rinda surusid. Nõnda ennast kerra kerinud, paistis see olend, keda pruun kotiriie laiade voltidena üleni kattis ja kelle pikad hallid juuksed üle näo alla jalgadeni langesid, esimesel pilgul kongi hämaras nurgas mingi veidra, vaevalt, eralduva tumeda koguna, mingi musta kolmnurgana, mida läbi aknaava
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
