§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
Kehtestati ülestõusmis pühade väljaarvutamise kord (paasa pühade ajal). Arianose õpetus siiski populaarne. Kuidas ülestõusmis pühasid paasadest eristada? Nikaia kehtestas korra, et need pühad ei ühtiks. 21 Gregorianuse kalender pani kirikud raskesse olukorda, sest Nikaia lähtus Rooma Juliuse kalendrist, sellepärast Venemaal vanausulised kasutavad teist kalendrit. Palju kirikukogusid. 1. Oikumeeniline kirikukogu üleüldise kehtivusega. 2. 381 kontsiil tauniti valeõpetusi. 3. 421? kontsiil millises vahekorras Kristuse jumalik ja inimlikosa? Maarja inimesena sündinud Jeesuse ema (Nestori väide). Aasias levis nestoriaanlik kristlus. 13. sajandil kohati nestoriaanlikke kristlasi Aasias. 4. 451 kontsiil monofüsiitide taunimine ehk jumalik allutas inimliku osa Kristuses. 5. 553 kontsiil Konstantinoopolis nestoriaanlus ja monofüsiidid 6
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Keskaeg on periood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Kõrgkeskaeg kestis 11. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. Kõrgkeskajal kasvas inimeste arv Euroopas, tekkisid suuremad linnad, arenes rahamajandus, tsunftikäsitöö ja kaubandus arenesid. Hiliskeskaega (14. Sajandi lõpust kuni 15. sajandi lõpuni) iseloomustavad Suur Nälg, millele järgnes Must Surm, mis hävitas üle poole Euroopa elanikkonnast. Aga ka suurd geograafilised avastused, millega lõppes kogu keskaeg. Katoliku kiriku võim hakkas kujunema juba Rooma riigis, kui see legaliseeriti 4. sajandil. Algul toimus üldine maapiirkondade ristiusustamine, seejärel alustasid oma tööd ka vabatahtlikud misjonärid, kelle ülesandeks oli mitte ainult kristluse kui usu levitamine, vaid ka paavsti tähtsuse tõstm...
kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide homoiosliku kristoloogiaga ristiusku. Germaanlased omandasid kristluse alles siis vabatahtlikult, kui tajusid, et kristlaste jumal võitis germaanijumalaid oma meelevallas ja väes. Kristlusesse pöördumise küsimus otsustati hõimukuningate otsusega. Kaheksa esimest oikumeenilist kirikukogu e ülemaailmne kirikukogu e kontsiil: 1. 325 esimene oikumeeniline kontsiil Nikaias määras Nikaia usutunnistuse, pandi paika ülestõusmispühade kord need ei tohi olla juutide paasapühadega samal ajal. Õigeusukirik ei tunnista gregoriaanlikku kalendrit, sest selle järgi võisid lihavõtted sellele ajale langeda. 2. 381 teine oikumeenilline kontsiil Konstantinoopolis võitles samuti ariaanluse vastu 3. 431 kolmas oikumeeniline kontsiil Efesoses kirik võttis suuda nestoriaanluse
- Gregorius 11. 1377 naases Rooma, Vatikani. - Järgmine paavst oli juba itaallane - Prantslased pidasid seda kehtetuks, seega prantslased valisid Avignonis uue - Tulemuseks 2 paavsti korraga suur õhtumaa skisma - Kiriku juhtkonna ylevalpidamine muutus kallimaks seetõttu - Levisid ideed, et seadusandlik võim peaks hoopis kuuluma kirikukogule - Kontsiviliarism mõttesuund eelneva toetuseks - 1409 kutsuti Bisasse lahenduseks tegelased kokku - Kontsiil kuulutas end paavstist kõrgemaks, uueks paavstiks valiti alexander 5, seega korraga 3 paavsti juba - 1414 kutsuti kokku uus kontsiil - Paavst Johannes 23. Tagandati - Tagasi astus ka rooma paavst - Avignoni paavst kaotas mõju - 1417 valiti uus paavst, Martinius 5 - Sellega oli kirikulõhe yletatud - Ida ja läänekiriku lõhe teravnes, 11 saj. Kui leo 9 sai rooma paavstiks, siis lõuna itaalia tuli rooma kiriku alla
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast...
9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 ...
Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristikusu tekkega. Neid karistati. Inkvisitsioon oli katolike vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. 10.Paavstivõimu nõrgenemine hiliskeskajal, kirikukogud - Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest,osalt aga kirku enese aktiivsuse ja teojõu langusest. Kirikukogud- Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide,piiskoppide,abtidejt) koosolek,kus arutatakse peamiselt kiriku seisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.Sellist kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm,nim. üleüldiseks ehk oikumeeniliseks. 15.saj oli kirikukogude peamisi probleeme,kas kirikuasjades peaks otsustamisõigus kuuluma paavstile või kirikukogule. 11.Vaimulikud ordud (4 ordut) Benetiktlased: Rajaja oli Benedictus 520-530 ekr
vaimulikke, mis signaliseerib seda, et ametipiirkonnad on olulised ja nende lõikes kehtivad kirikupeade volitused, mitte väljaspool neid. Konstantinoopolis võeti vastu n.ö Konstantinoopoli eristaatust käsitlev kaanon, kus Konstantinoopoli piiskop peab saama oma austuse ja eelistuse Rooma piiskopi eeskujul, ehk kinnitatakse, et Konstantinoopol on uus Rooma. Ida alade struktuur ei jää tegelikult toetuma sellele, et iga kirik on iseseisev, sest 451. a kontsiil Halkedonis otsustab, et Konstantinoopoli kiriku eriõigus on teostada kirikus järelevalvet ja asutada väljaspool Rooma riigi piire uusi kirikuid. See kaanon on tänase päevani mõne kiriku jaoks risti jalus ees. Konstantinoopol on võrdne esimeste seas. Neil õigus kutsuda kokku kirikukogusid, aga sellist autoriteeti ei ole nad nõudnud, nagu nõudis Rooma. 382. a kutsutakse Roomas kokku kontsiil. Esialgu soovib kontsiili kokku kutsuda
361. aastal tuleb võimule Julianus Apostata, kes sai oma nime kristlastelt, kes nimetasid ta usutaganejaks. Ta oli viimane keiser, kes püüdis taastada vana antiigi kombeid. Julianus oli edukas väejuht, kuid hukkus sõjakäigul Pärsia vastu 363. aastal. Väidetavalt reetis ta sõja käigus mõni kristlasest sõdur. Keskaegsete allikate sõnul oli tegemist taevaste vägede sekkumisega. 5. Õpetuslikud vaidlused neljanda sajandi kirikus. Esimene ja teine oikumeeniline kontsiil. Triniteediteoloogia. Donatism. Ariuslus. 325. aastal kutsus keiser Constantinus I kohale Nikaia I kirikukogu. Konstantinus I ei huvitunud niivõrd teoloogilisest debatist kuivõrd pragmaatilisest kaalutlusest läheneda mõjukatele piiskoppidele, et vastuvõetavad riiklikud otsused enam konsensuslikud oleksid. Nikaiasse kogunes väidetavalt üle 300 kirikuisa, arutati triniteediõpetuse üle ning ka kristoloogilise kaanoni üle. Tähtsaim küsimus 4. sajandil näis olevat, milline
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
