Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi 1409. aastal pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti- see ei õnnestunud Kirikukogu, millel oli esindatud terve kristlik maailm, nimetati üleüldiseks e. oikumeeniliseks 1417. Aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-31) võidi kirikulõhet pidada lõppenuks 1449
üleregionaalsed kirikujuhid ehk patriarhid (Aleksandria patriarh, Konstantinoopoli patriarh). Rooma paavst vs Konstantinoopoli patriarh Kristlus levis juba antiikajal väljapoole Rooma riigi piire. Hilisantiigis oli arvukalt usulisi koole ja suundi. ARIUS Usuvool. AREIOS levitas antitrinitaristsset õpetust, mis eitas kolmainsust. ATMANASIOS Aleksandria metropoliit. Õpetused Lähis Idast, kristluses esinevaid õpetusi, nt arius, mis sai nime Areiose järgi. Kontsiil ehk sinod onkirikukogu, kuhu tulid juhtivad vaimulikud, piirkondlikud või üle riigi. Matteuse, Markuse, Luuka sünoptilised ehk kokkukuuluvad. Matteuse, Markuse, Luuka, Johhanese kanoonilised. Apogrüüfilised evangeeliumid on need, mis teadmata tõepäraga ega ühti teistega. Kolmainsus Isa, Poeg ja Püha Vaim, mis on üks Jumal aga esineb kolmel kujul. Areiose antitrinitarism kolmainsuse eitamine.
teojõu langus, osaliselt aga ilmaliku võimu tugevnemine ja ilmaliku hariduse areng. Roomas paavstiks valitud Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, kuid talle tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII. Seda sündmust nimeteatakse suureks skismaks. Kristlik maailm ei saanud sellise olukorraga leppida ning otsustas 1409. aastal kutsuda kokku Pisasse üldise kirikukogu. Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kahjuks, 15. sajandi kirikukogu ei andnud loodetud tulemusi: tegeldi peamiselt poliitikaga ning üsna vähe puudutati kirikule traditsioonilisi teoloogia, heategevuse ja kõlbluse valdkondi. Paavsite prestiiz oli aastakümneid kestnud tülide tõttu nõrgenenud ning rahvuskirikute tugevnemine valmistas teed protestantlikule reformatsioonile.
kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide homoiosliku kristoloogiaga ristiusku. Germaanlased omandasid kristluse alles siis vabatahtlikult, kui tajusid, et kristlaste jumal võitis germaanijumalaid oma meelevallas ja väes. Kristlusesse pöördumise küsimus otsustati hõimukuningate otsusega. Kaheksa esimest oikumeenilist kirikukogu e ülemaailmne kirikukogu e kontsiil: 1. 325 esimene oikumeeniline kontsiil Nikaias määras Nikaia usutunnistuse, pandi paika ülestõusmispühade kord need ei tohi olla juutide paasapühadega samal ajal. Õigeusukirik ei tunnista gregoriaanlikku kalendrit, sest selle järgi võisid lihavõtted sellele ajale langeda. 2. 381 teine oikumeenilline kontsiil Konstantinoopolis võitles samuti ariaanluse vastu 3. 431 kolmas oikumeeniline kontsiil Efesoses kirik võttis suuda nestoriaanluse
- Gregorius 11. 1377 naases Rooma, Vatikani. - Järgmine paavst oli juba itaallane - Prantslased pidasid seda kehtetuks, seega prantslased valisid Avignonis uue - Tulemuseks 2 paavsti korraga suur õhtumaa skisma - Kiriku juhtkonna ylevalpidamine muutus kallimaks seetõttu - Levisid ideed, et seadusandlik võim peaks hoopis kuuluma kirikukogule - Kontsiviliarism mõttesuund eelneva toetuseks - 1409 kutsuti Bisasse lahenduseks tegelased kokku - Kontsiil kuulutas end paavstist kõrgemaks, uueks paavstiks valiti alexander 5, seega korraga 3 paavsti juba - 1414 kutsuti kokku uus kontsiil - Paavst Johannes 23. Tagandati - Tagasi astus ka rooma paavst - Avignoni paavst kaotas mõju - 1417 valiti uus paavst, Martinius 5 - Sellega oli kirikulõhe yletatud - Ida ja läänekiriku lõhe teravnes, 11 saj. Kui leo 9 sai rooma paavstiks, siis lõuna itaalia tuli rooma kiriku alla
See aga ei saavutanud eesmärki ning uus kirikukogu tuli kokku 1414.a Konstanzis (Saksamaa ja Sveitsi piiril). Sel perioodil oli ametis mitu paavsti, kes keeldusid kõik üksteist tunnistamast ja ise tagasi astuma. Alles 1417. Aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-31) võidi kirikulõhet pidada lõppenuks. Martinus V sõlmis eri riikide valitsejatega konkordaadid, millega ilmalik võim sai oma maa kirikuasjus küllaltki vabad käed. Kirikukogud Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Niisugust kirikukogu, millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim üleüldiseks e oikumeeniliseks. Kirikukogu viimane istungipaik oli Lausanne, kus kogu end ise 1449. Aastal laiali saatis. Sellega lõppes kirikukogude aeg. Vaimulikud ordud
Arendas katoliku õpetust. Õpetuse põhiseisukohad:filosoofial ja religioonil on selge vahe, aristotelese loogika, jumal on esmane põhjus, mis selgitab kõik looduses toimuva. SKOLASTIKA:kristlike arusaamade põhjendamine loogiliste arutluste abil Ketserid- inimesed kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega Inkvisitsioon- katoliku kiriku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada Kirikukogu(-kontsiil)- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusuõpetust puudutavaid küsimusi Benediktlased- nimi looja benedictuse järgo, rajas kloostri monte cassinosse. Põhimõte: munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Cluny klooster; Tsiterlased-nimi asukoha citeaux järgi, kombeid karmistati veelgi, loobuti luksusest, nõuti järjekindlat füüsilist tööd.clairvaux klooster; Kerjusmungaordud:
Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristikusu tekkega. Neid karistati. Inkvisitsioon oli katolike vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. 10.Paavstivõimu nõrgenemine hiliskeskajal, kirikukogud - Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest,osalt aga kirku enese aktiivsuse ja teojõu langusest. Kirikukogud- Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide,piiskoppide,abtidejt) koosolek,kus arutatakse peamiselt kiriku seisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.Sellist kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm,nim. üleüldiseks ehk oikumeeniliseks. 15.saj oli kirikukogude peamisi probleeme,kas kirikuasjades peaks otsustamisõigus kuuluma paavstile või kirikukogule. 11.Vaimulikud ordud (4 ordut) Benetiktlased: Rajaja oli Benedictus 520-530 ekr
vaimulikke, mis signaliseerib seda, et ametipiirkonnad on olulised ja nende lõikes kehtivad kirikupeade volitused, mitte väljaspool neid. Konstantinoopolis võeti vastu n.ö Konstantinoopoli eristaatust käsitlev kaanon, kus Konstantinoopoli piiskop peab saama oma austuse ja eelistuse Rooma piiskopi eeskujul, ehk kinnitatakse, et Konstantinoopol on uus Rooma. Ida alade struktuur ei jää tegelikult toetuma sellele, et iga kirik on iseseisev, sest 451. a kontsiil Halkedonis otsustab, et Konstantinoopoli kiriku eriõigus on teostada kirikus järelevalvet ja asutada väljaspool Rooma riigi piire uusi kirikuid. See kaanon on tänase päevani mõne kiriku jaoks risti jalus ees. Konstantinoopol on võrdne esimeste seas. Neil õigus kutsuda kokku kirikukogusid, aga sellist autoriteeti ei ole nad nõudnud, nagu nõudis Rooma. 382. a kutsutakse Roomas kokku kontsiil. Esialgu soovib kontsiili kokku kutsuda
361. aastal tuleb võimule Julianus Apostata, kes sai oma nime kristlastelt, kes nimetasid ta usutaganejaks. Ta oli viimane keiser, kes püüdis taastada vana antiigi kombeid. Julianus oli edukas väejuht, kuid hukkus sõjakäigul Pärsia vastu 363. aastal. Väidetavalt reetis ta sõja käigus mõni kristlasest sõdur. Keskaegsete allikate sõnul oli tegemist taevaste vägede sekkumisega. 5. Õpetuslikud vaidlused neljanda sajandi kirikus. Esimene ja teine oikumeeniline kontsiil. Triniteediteoloogia. Donatism. Ariuslus. 325. aastal kutsus keiser Constantinus I kohale Nikaia I kirikukogu. Konstantinus I ei huvitunud niivõrd teoloogilisest debatist kuivõrd pragmaatilisest kaalutlusest läheneda mõjukatele piiskoppidele, et vastuvõetavad riiklikud otsused enam konsensuslikud oleksid. Nikaiasse kogunes väidetavalt üle 300 kirikuisa, arutati triniteediõpetuse üle ning ka kristoloogilise kaanoni üle. Tähtsaim küsimus 4. sajandil näis olevat, milline
aastase sõja puhkemist otsustas Urbanus VI taas jääda Rooma, et mitte naaseda sõdivale prantsusmaale. Tema vastu tekkis tugev vastuseis, Urbanuse vastased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. (schisma- lõhe) Ei nõustutud ühe tagasiastumisega, 1409 otsustati kokku kutsuda kirikukogy, mis pidi valime uue paavsti. KIRIKUKOGUD Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kirikukogu, millel peaks olema esindatud kogu kristlik maailm nimetatakse oikumeeniliseks kirikukoguks. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V lõppes kirikulõhe VAIMULIKUD ORDUD Paavstid, preestird, piiskopid, mungad ja nunnad- vaimulik seisus. Oldi koondunud reeglite järgi erinevatesse ordudesse.
annaabi.ee 
