Islamimaailm Õp Andre Pettai [email protected] Temaatika 1. Islamimaade varane ajalugu 2. Islam usk ja kultuur Araabia Islamimaailm Religioon Järgijaid (mln) Riik Mittereligioosne elanikkond (%) kristlus 2200 Eesti 75 islam 1500-1600 Rootsi 65 Tsehhi 64 hinduism 900-1000 Vietnam 63 budism 400-500
?Kunstlik viljastamine Inimembrüoga tehingud on keelatud. ?Seksuaalvähemused Kõige suurem homoseksuaalid. Transseksuaal - soooperatsiooni läbi teinud, tahab esindada seda sugu kellena ta ei sündinud. Transvestiit - kõrvalekaldumus, operatsiooni pole läbi teinud, näeb välja nagu naine aga käitub kui mees. Tolereerima - välja kannatama, üle elama. Aktsepteerima - vastuvõetavaks tunnistamine, omaks võtma. ?Islamimaailm Petmine on suguvõsa häbistamine. Sunna - islamistlik traditsioon (Saudi Araabias tuleb surmata abielurikkujad, algul piitsa või kepihoobid ja siis viiakse hukkamisele). Sariaat - (koraani tõlgendus) islami suhtumist teatud küsimustesse, tõlgendab mida pole otseselt koraanis kirjas aga mida õpetlased arvavad. Burka - käisteta mantel või pealaest jalataldadeni ulatuv loor, milles on silmade kohal võrk. Tsador - rätitaoline loor, mis seotakse ümber pea.
1.HEAOLUÜHISKOND Mis on heaoluühiskond? Sotsiaalne turvatunne ja lihtinimeste ostujõu kasv. Rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks.(sotsiaaltoetused, võrdne võimalus haridusele) John Maynard Keynesi –inglise majandusteadlane , tema ideed donimeerisid , majandusteooria: Seati eesmärk sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks, pöörati tähelepanu vaestele, töötutele jt, saavutati edu- vaesus jäi Põhja ja Lääne-Euroopas vähemaks. Iseloomusta keynesi õpetust?-raha devalveerimine on õigustatud, kui see elavdab majandust 29. Heaoluühiskonna neg, küljed? Leiti, et kodanikust on saanud tarbija, kujunes massikultuur(-keskklassi ostuvõime), polnud rahul, et kekklass sai endale palju osta. Reklaamid mõjutasid inimesi. LIIKUMISED: Bohheemlaslik liikumine e löödud põlvkond e biitnikud-ei olnud rahul sellise heaoluühiskonnaga. 30. 1960.aastate massiliikumised: põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, moe, ...
Islamimaailma aktiviseerumine ja vastuolud läänega Islam ● Islamimaailm ● On üks maailmareligioonidest ● 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit ● Kõrgeim jumal Allah ● Islami viis sammast ● Islami pühakoda mošee ● Islami sektid Islami levik maailmas Araabia maad ● Islami usk ● Ühtne riik-Kalifaat ● Araabia Liiga ● Vastasseis Iisraeliga ● Anvar Sadat ● Camp David Islamimaad ● Revolutsioon Iraanis ● Mohammad Reza Pahlavi ● Islamivabariik
Tänapäeval ei olukord küll nii äärmuslik, kuid see vahe, mis on ajalooliselt justkui sisse jäänud, peegeldub selgelt mehe ja naise palga erinevuses, mis näiteks Eestis ulatub 28,7 protsendini. Naise rolli ühiskonnas mõjutab oluliselt religioon. Näiteks islamis ei tohi naine tööle minna kui see peaks segama tema kohustusi abikaasa ja emana. Läänemaailmas sellist probleemi ei ole. Kui töökoha leiad siis palun mine ja tööta. See näitab, et islamimaailm on jäänud truuks traditsioonidele, samas kui lääneriigid on arenenud ja andnud naistele rohkem vabadust. Naised on viimase 200 aastaga astunud edasi suure sammu. Nad olid nõrgad ja võimetud, täna on nad paljudes riikides meestega vaat et võrdsed. Õrnem sugupool julgeb avaldada oma mõtteid ning nõuda õigusi, läbi on ajad mil oldi meeste vangid. Tänapäeval seisab naine enda eest.
Ristisõdu oli kaheksa ja need toimusid 10961291 aastatel. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni- läänemaailm, islamimaailm ja Büstsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Nagu iga sõda tõid ka ristisõjad muudatusi. Mis muudatusi tõid ristisõjad? Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstantinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust
Inimesed ei mõistnud, kuidas sai surm võtta nii häid kui ka halbu inimesi. Talud jäeti maha ja kirikud olid tühjad. Musta surma vallapääsemiseni oli Euroopas olnud tööjõu ülejääk ning madalad palgad, kuid nüüdne tööliste vähesus tõstis palgad kõrgele. Talupojad hakkasid tühjadesse linnadesse kolima nind esimest korda elus palgatööd tegema. Niigi nõrk feodaalsüsteem varises kokku, puhkesid mässud. Euroopa ja islamimaailm olid sokis. Järgneva saja aasta jooksul toimus palju muutusi. Keskaeg hakkas uuele maailmale ruumi tegema.
Millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale? Ristisõjad on sõjaretked, mida korraldati 1096.-1270.aastatel katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste ja ketserite vastu. Eesmärk oli suurendada paavsti autoriteeti, mis tähendas Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlastelt vallutamist ning ülemaailmse paavstiriigi loomist. Ristisõdades olid vastakuti 3 tsivilisatsiooni: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants, mille vahel küll süvenes vaen, kuid mis said sõja lõppedes mõjutatud üksteisest. Ristisõdade tulemusena virgus eurooplaste suhtlemine Idamaadega: arenes kaubandus, õpiti tundma paljusid tundmatuid käsitöövõtteid, nagu näiteks paberi valmistamine, mis on tänapäeva Euroopas äärmiselt tähtsaks materjaliks saanud. Peale selle tutvuti ka võõramaa saadustega: roosuhkru, riisi, aprikoosi ja sidruniga, mida leiab pea kõigi eurooplaste toidulaualt.
kuna muidu polnuks see rüütelik käitumine. Sõjad olid suureks eelduseks, et maailm pürgib paremuse poole, algseks seisukohaks oli ju kristlaste usu pealesurumine, aga selle käigus tekkisid uued suunad ning uued käitumis maneerid. Sellega seoses jäid Jeruusalemma ning Palestiina muhameedlastele. Muudatused toimusid ka kaubateede ümberpaiknemisel ning Itaalia kaubalinnade õitsengu algus. Suurenes aga vastastikune vaen kolme tsivilatsiooni vahel, milleks olid Läänemaailm, Islamimaailm ja Büdsans. Kokkuvõtteks võib öelda, et ristisõjad tõid endaga kaasa nii tapmisi kui ka positiivseid samme. Kaheksandas ristisõjas levis kristlike inimeste seas tõved, mis tõid kaasa surmasid, ning ka kuningas sai sellepärast surma. Ellujäänud kristlased tulid Euroopasse üle.
Ühendriikide vastu. Oma vaateid kuulutades osutavad islami fundamentalistid tõsiasjale , et Lääne ideed ja saavutused pole teinud inimest õnnelikuks, et levib narkomaania, alkoholism, kuritegevus ja vägivald ja et Lääne traditsioonilised väärtused on põrmu varisemas. Küsimus kas Islamimaade ja lääne vastuolu on ületatav on ilmselt sellega vastuse saanud. Lääne maailm oleks valmis leppima sellega milline on islamimaailm , kui araabia maad on tösiselt lääneliku elustiili vastu ja peavad seda paheks. Kõik vastuolud , mis on kahe maailma vahel tekkinud , on alguse saanud osade araabia maade üritusest läänestuda , mida lääne maailm toetab , kuid mis kutsub üles rahulolematust ülejäänud islamimaades. Arvan , et need vastuolud ei saa kunagi lahendust , sest kusagil seal on ehk veel keegi kes soovib vabamaid eluviise , kui islam seda võimaldab , aga mis tekitab kindlasti suuri vastuolusid
Peagi leiti endas ka kunstianne ning seni vaid praktilist eesmärki omavatest tööriistadest ja koopaseintest said esimesed kunstiteosed. Mida kaugemal üksteisest elati, seda suuremaks erinevused muutusid. Nüüd võis rääkida juba mitmest kultuurist. Legendi järgi ajanud jumal inimeste keeled segi, et takistada Paabeli torni ehitamist. See kirjeldab hästi ka tänapäevast, paljude kultuuriruumidega maailma. Neist kõige laiahaardelisemad on Lääne ühiskond, islamimaailm ja Aasia. Enamasti ühendab neid regioone usk ja kultuuri juured. Kõik kolm on saanud areneda suhteliselt puutumatult kuni viimaste sajanditeni, kus ruumi on inimkonnale hakanud väheks jääma ning paratamatult üksteisega läbikäimine tihenenud. Erinevused rahvaste vahel viivad sageli mõistmatuseni. Mõnedele meist võib tunduda imelik, et prantslased peavad konnakoibi delikatessiks, samas imestavad teised, kuidas me küll suudame süüa verest valmistatud vorsti. Kellel on rohkem õigus?
Mis olid ristisõdade põhjused ja ajend? Milline oli nende tulemus ja tagajärg? – Põhjused ja eellugu: -kirik, 1oma võimu suurendamine, 2agressiivsuse suunamine mujale. – Ilmalikud valitsejad, 1uued valdused ja rikkused, 2lõpp sisetülidele. –Ristisõdijad, 1rikkused 2pääs paradiisi. Tagajärjed: 8 ristiretke Vahemere idarannikule + ketserite vastu + läänemere ääres. 1291 langes Akka. Süvenev vaen kõigi kolme osapoole vahel (läänemaailm, islamimaailm, bütsants) Kultuurikontaktid. Itaalia kaupmeeste edu. 5. Milles seisnes rüütliseisuse mitmepalgelisus? – Nad olid aadlikud, mis tähendab et nad olid kuningaga võrdsed pmst. Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis 6. Sõnastage rüütlieetika peamised põhimõtted. – Ustavus, heldekäelisus, vahvus 7. Millised rüütliordud kujunseid välja ristisõdade perioodil? Mis oli nende loomise eesmärk
vasallivanne ja nad edasi suunata. · Eduka sõja järel moodustati Pühal Maal 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Oluline: · Esimene Ristisõda jäi ainsaks õnnestunuks kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Vähe oluline: · 1096.a liikus Püha Maa poole liikuma juba elukutselised võitlejad, eesotsas tähtsamate ülikutega hertsog Gottfriediga ja krahv Raymondiga. · Islamimaailm ei olnud huvitunud Jeruusalemmast vaid konstantinoopolits, kuid ristisõdijad ei osanud olukorda oma huvides kasutada ning 1144.a kaotati vaenu surumistel Edessa. Teine ja Kolmas ristisõda Väga tähtis: · Teine ristisõda, oli kristlaste suur nurjumine, nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt, kuna kaotati Edessa ja Damaskuse piiramise operatsioon ebaõnnestus täielikult. Tähtis: · Jätkus islami konsolideerumine ning etteotsa tõusis Salah ad-Din, mille tulemusel
nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit, elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju. Fransisklased ja dominiiklaste ordu. Ristisõjad- sõjad mille eesmärgiks oli laiendada ristiuku, kontrollida Vahemere kaubandust ja soov uute maade järgi ning haarata privileege. Toimus 11-13 saj. Osalesid Läänemaailm, Bütsants ja Islamimaailm. Tulemused: Islamimaa tihedam liitumine, Läänemaailmal ei õnnestunud sõdade eesmärk saavutada (ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud). Ida- Läänekristlus on eraldi tänapäevani. Maailmade vahel süvenes vaen. Misjonäär- usklik, kes Euroopas pööras ristiusku paganlikke hõime ja samuti asutas nende maal omakorda kloostreid, mis said ümberkaudse rahva ristimise keskusteks. Klooster- munkade ja nunnade elupaik, kus toimuvad jumalateenistused
· 1995 valitakse presidendiks Chirac. Mõlemad soodustasid koostööd saksamaaga kuid suhted usaga läksid kehvemaks teise iraagi sõja ajal · 1980 saksa liitvabariigi kantsleriks Kahl, kes aitas kaasa kahe saksmaaa ühinemisele · 1998 saksam kantselreis schöder jätkas kahe saksamaa ühte sulatamist · Nii nagu saksamaal, tekkisid raskused kõikides ida-euroopa riikides inimesed arvasid, et geograafiline areng toob endaga kaasa kiire majandusliku heaolu kasvu. Islamimaailm · Islamiusu alguseks loetakse aastat 632, mil islamiusk tekkis araabia ps. · 20 saj islamipositsioonid tugevnesid tänu sellele, et araabia ps avastati naftamaardlad. Tänu rikastunud riikidele rikastus ka usk e kirik. · Muhhameedlastest arusaamiseks on väidetavalt 2 versiooni : 1) muhhameedlased maksavad läänemaailmale kätte oma pikaajalise raske elus eest 2)islami maailma püha
eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täielik ebaõnn, vaenu süvenemine 3 maailma vahel-lääs, islam ja bütsants, 4-6 milj. inimkaotust, kasu said It. kaubalinnad, Islamimaade laostumine, kasvas linnade luksusjanu, seetõttu tõsteti talup. koormisi. Linnad, valitsemine ja majandus: Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt L- Euroopas ühiskonna üldilmet ja pani aluse tänaseni kestvale kapitalistlikule majandusviisile.
a Tunise all. Sel korral sai saatuslikuks kristlastele haigus, mis ka kuninga surmale määras. *Ristisõdade tagajärjed Ristisõdu võib pidada Lääne-Euroopale täielikuks ebaõnnestumiseks, erinevalt rekonkistast. Ei suudetud eesmärke täide viia : Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ristisõdades eksisteeris vastasikku 3 tsivilisatsiooni kelle vahel suurenes ka vaen läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants. Kõige rohkem võitsid ehk Itaalia kaubalinnad: nad suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhamedlaste mõju vähendada, suurendasid aga idakaubandusest saadavaid kasumeid.
hiilgust. Ristisõjad olid kokkuvõttes minu arvates täiesti mõttetud ettevõtmised. Õnnestunuks võib neist lugeda vaid esimest ülejäänud kuus olid ebaõnnestunud. Sõdade eesmärke ei suudetud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ida ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Minu arvamus on see, et iga konflikt on kontakt. Ristisõdade käigus õppisid erinevad kultuurid üksteist lähemalt tundma. Kas ristisõdade põhjused ja ootused täitusid? Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei
tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia. Usuti, et tülid suudetakse lahendada vägivallata, kuid peagi selgus, et need lootused on olnud asjatud. Suureks probleemiks kujunes terrorism. Kui pärast NSV Liidu lagunemist loodeti, et kahepooluselisel maailmal on lõpp ning saab alguse mitmepooluseline maailm, siis selgus, et taolisi muutusi ei saabu. Erinevus Ida-Lääne vastasseisust seisneb vaid selles, et nüüd on vastamisi kristlik maailm ja islamimaailm või vaba demokraatlik maailm ja terroristid. Aga ei saa väita, et terrorism oleks kõikide kriiside põhjustajaks. Süüdlasi tuleks otsida kaugemalt. Mis on see, mis kujundab inimesest terroristi? Üheks peamiseks põhjuseks on kindlasti usk, aga teiseks ja mitte vähem tähtsaks põhjuseks on elutingimused. Usuäärmuslastel on mõjuvõim seal, kus on viletsad majanduslikud olud, madal haritustase ning kus rikutakse inimõigusi
Millised olid ristisõdade tagajärjed? Ristisõjad olid kokkuvõttes täiesti mõttetud ettevõtmised,sest nendega ei suutetud suurt midagi muuta. Õnnestunuks võib neist lugeda vaid esimest ülejäänud kuus olid ebaõnnestunud. Kõiks esialgsed plaanid jäid teostamatta: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Need tõid kaasa vaid hulgaliselt inimohvreid . Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Samas iga konflikt on kontakt. Ristisõdade käigus õppisid erinevad kultuurid üksteist lähemalt tundma. Ristisõjad tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine
jagamiseõigusest. Tekkis Gregorius VII ja Heinrich IV vahel. 8.Euroopa rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada,mis aitas lõpetada feodaalsõjad. Veneetsia ja Genua said pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu.Eurooplaste silmaring laienes.Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust,usuliste sallimatus kasvas, käidi palverännakutel ja kiusati juute taga.Ristisõdades oli 3 tsivilisatsiooni:läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants,nende kõigi vahel süvenes vahe. 9.Inglismaal loodi kuninga kõrvale kahe kojaline parlament koos ülemkojagakus olid kõrgemate seisuste esindajadaadlikud/vaimulikd,alamkojagakuhu kuulusid lihtrahva esindajad.Riigi seaduslik pool oli juba sel ajal väga täpselt määratud.Prantsusmaal aga ei olnud võim nii ühtlaselt ära jaotatud.Prantsusmaal loodi kuningavõimu kõrvale parlament. 10.Ustavus,sõnapidamine,ausus,julgus.heldekäelisus 11
toetavatele riikidele kehtestati naftaembargo ja hinda tõsteti 4x · Araabiamaad, eriti Egiptus oli sõdadest väsinud ja uus president alustas riigi demokratiseerimist · USA presidendi residentsis Camp Davidis peetud läbirääkimiste tulemusena sõlmisid Iisrael ja Egiptus märtsis 1979 rahu, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare Islamimaailma vastuolud läänemaailmaga Islamimaailm on vastuolus läänemaailmaga, sest nende väärtushinnangud on väga erinevad. · USA ja teiste läänemaailma toetus Iisraelile ajab islamiusulisi vihale · USA tungis ilma ÜRO nõusolekuta peale 11. Septembri terroriakti Iraaki · Islamiusulised peavad oma kohuseks ,,püha sõja" pidamist kõikide uskumatute vastu, keda lääneriigid üldjuhul toetavad nt (Saudi Araabia) Suessi Kriis · 1952 toimus Egiptuses riigipööre ja monarhia kukutati
Islamiriikide valitsejad elasid edasi luksuses, Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt palju palverändureid, moseed olid täis palvetajaid. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted kammitsesid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Ka islami levik aeglustus. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa omadega. Uusi probleeme tõi islamiühiskonnale Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal. Islamimaailm avaldas sellele nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu, püüdis kapselduda ja eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Ja ometi tuli islamimaades lõpuks kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. See ilmnes selgesti 19. sajandil. Ühtlasi tarkasid uued liikumised ka islamiühiskonnas, kus ühed pooldasid edasist uuenemist, teised tahtsid naasta algislami tavade ja kommete juurde. Türgi 15. sajandil alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni
RISTISÕDADE TAGAJÄRJED Ristisõjad olid kokkuvõttes täiesti mõttetud ettevõtmised. Õnnestunuks võib neist lugeda vaid esimest ülejäänud kuus olid ebaõnnestunud. Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Paide Gümnaasium Ristisõjad Richard Rõngelep 7a Klass Paide 2008 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht H.Piirimäe: Inimene, ühiskond, kultuur II osa.
1348. aastal lahkub Joan Inglismaalt, kuhu kohutav haigus polnud veel jõudnud. Paavsti kuuria asub Avignonis. Paavstiks on Clemens VI. Katoliku kirikut halvustati- preestreid kritiseeriti nende liigselt vaba eluviisi pärast. Vaimulikkonnas oli toimunud kõlbeline langus. Paavsti suurimaks usaldusisikuks sai tema ihuarst Guy de Chauliac. Katku levik Katku levik algas Hiinast kust bakter liikus edasi Kesk-Aasiasse ning 1347. aastal jõudis välja Mongolite impeeriumini. Kogu islamimaailm nakatub kiiresti ning inimesed hakkavad massiliselt surema. Külad, mis olid ainult surnuid täis, tehti tühjaks- kaasa võeti kõik, mis võiks kasulik olla ning asjadega levis ka bakter edasi. Mongolite impeerium avas kaubavahetuse Lääne-Euroopaga. 1346. aastal mongolid ründasid eurooplaste kaubanduslinna, kus toimus kaupade vahendamine ida- ja läänemaailma vahel. Mongolid soovisid kogu tulu endale. Linna suudeti hästi kaista ning 1347. aastal
+ - Euroopa rüütlid elasid ristisõdades välja oma Bütsantsi impeerium sai purustava löögi, seiklushimu ja vallutusiha, mis aitas lõpetada pealinn Konstantinoopol hävitati ristisõdijate feodaalsõjad Lääne-Euroopas. poolt. Algas Itaalia linnade kiire areng (Veneetsia, Palju hukkunuid (800 000 6 000 000) Pisa, Genova). Algas elav liiklemine Euroopa ja Aasia Islamimaailm konsoliseerus (muutus vahel. ühtsemaks) Eurooplased tutvusid idamaade haridusega, Kasvas usuline sallimatus juutide ja mis oli kõrgem kui Euroopas. moslemite vastu. Hakati õppima ja austama võõraid keeli. Laienes eurooplaste silmaring, idamaadest võeti palju uut: peegel, diivan, samet, siid, paber, vann, türgisaun, kätepesu enne sööki, araabianumbrid. Täienes toidulaud:arbuus, aprikos, sidrun,
Sõdades on suuremad võidulootused eelkõige sellel poolel, kellel on paremad liitlased. Serblased võisid arvestada oma mujal endises Jugoslaavias elavate rahvuskaaslaste toetusega, ortodokslike Balkani riikide piiratud toetusega ja Venemaaga. Bosnia moslemeid toetasid USA, Euroopa Liidu liikmesriigid ja islamiusulised kogu maailmas. Ka kõige idealistlikumas variandis mõeldes saab kohe selgeks, kes pidi selle sõja võitma. Moslemite selja taga on kogu islamimaailm oma naftadollarite ja aastate jooksul kuhjunud relvavarudega, serblased pidid arvestama vaid sellega, mida nende majandussanktsioonides piinlev emamaa neile pakkuda suutis. Selle, kuidas Bosnia moslemite armee oma relvastuse sai, on kõige paremini kokku võtnud ilmselt endine USA vägede Euroopa ülemjuhataja asetäitja Charles G. Boyd, kelle väitel kehtis Bosnia relvaembargo üksnes paberil. Võitsid moslemid sõja aga hoopis muude relvadega. Suhtumist serblastesse kui
geopoliitiline regionaliseerimine; Dugin, impeerium Dugin (Vilfredo Pareto): jagab maailma neljaks kategooriaks, Dugin võtab P-lt üle, Maailma jagamine neljaks: a) impeerium – Ameerika Ühendriigid (laias laastus), Lääs, Põhi, „kuldne miljard“ b) contra-impeerium – vastandub esimesele, revanšistlik, ei taha impeeriumi, aga tahab tekitada midagi sellist, mis oleks euro-aseaatlik impeerium USA vastu. Venemaa, aga võiks olla ka Hiina, Islamimaailm, EL tervikuna, India – kõik tegutseda selle nimel, et ainukest impeeriumi troonilt tõugata. c) anti-impeeriumid (anti-eliit) – mitteriigid, kelle eesmärgiks on võidelda globaliseerumise nähtuse vastu (seostatakse impeeriumiga), nt äärmuslikud organisatsioonid (poliitiliselt kas vasak/parem- äärmuselased), samapärased organisatsioonid (vabamüürlased), keskkonnaorganisatsioonid jms.
NSVL kasutas paranenud suhteid ära oma positsiooni tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks. Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ja idabloki vahel. Majanduslik koostöö eähendas lääneriikidele invensteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri- ning teadusalane suhtlemine ja turism. Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Satuti sõltuvusse Läänest (laenude pärast) ARAABIA MAAD JA ISLAMIMAAILM Araabia maade vastasseis Iisraeliga: Araabia maid ühendas omavahel vastasseis Iisraeliga 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille sihiks oli Iisraeli ,,merrepühkimine" ja selle asemel Palestiina riigi loomine. 1967 alustasid Süüria ja Egiptus + Jordaania avalikult ettevalmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava vastulöögi nn kuuepäevane sõda. Sõja tulemusel okupeeris Iisrael Siinai poolsaare, Jordaania
Ristisõdijad haarasid endale hulga Bütsantsi provintse ja lõid neil aladel Ladina keisririigi. Innocentius III eesmärk oli saavutatud – ida- ja läänekristlus olid ühinenud katoliku kiriku egiidi all. Viimased ristisõjad (V-VIII) midagi eriti ei saavutanud Tagajärjed: sõdade eesmärke ei õnnestunud saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse. Ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ristisõdades vastakuti kolm tsivilisatsiooni – läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants – nende kõigi vahel vaen süvenes. - Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad (suutsid oma huvisfääris Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid oma kasumit) - Erinevad kultuurid õppisid üksteist lähemalt tundma - Edukas oli katoliku kiriku edasitung ainult Pürenee ps. Ja Läänemere regioonis § 2.4 Rekonkista Araablased olid 8. saj. (711.a.) vallutanud kogu Pürenee ps. Loodeosas olid säilinud ristiusulised riigid: Astuuria,
Ristisõjad olid kokkuvõttes täiesti mõttetud ettevõtmised. Õnnestunuks võib neist lugeda vaid esimest ülejäänud kuus olid ebaõnnestunud. Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Samas iga konflikt on kontakt. Ristisõdade käigus õppisid erinevad kultuurid üksteist lähemalt tundma. By Oll©®TM 2004 ÜLIKOOLID JA TEADUS
aug Valgevene ja Moldaavia, järgnesid ka teised 8. dets 1991 – allkirjastasid Vm, Ukr, Valgevene juhid Valgevenes Belovežjes avalduse NSVL laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta 25. dets 1991 – loobus Gorbatšov ametlikult võimust ja andis üle Jeltsinile SRÜ-ga liitusid kõik endised liiduvabariigid, va Baltimaad NSVL laialisaatmisega oli ka külm sõda lõppenud 39. Araabia maad ja islamimaailm Araabia maad: 8000 km pikkune lääne-idasuunaline vöönd Põhja-Aafr-st läbi Lähis-Ida kuni India ookeanini pärast Türgi suurriigi lagunemist vaesed ja teisejärgulised, olukord muutus naftaga 1950-1960. iseseisvus suurem osa Ar maadest, iseseisvuti vaid võideldes, kergem Sb asumaadel ühendab araabia keel, islam, mälestus kunagisest ühisest riigist, Kalifaadist, mida taheti
koraan on loodud. Snakuulmatud pandi trmi vi ei vahetatud neid sjavangist enam vlja. Kuid hiljem leidus jlle kaliife, kes neid snakuulmatuid vangist vabastasid. Pti vaid keelata vaidlusi koraani le ja hoida rahvast lihtsalt eemal neist targutamistest. Usu kohta pti vlja anda dogmaatilisi raamatuid, kus siis igapevaste nidete varal seletati rahvale alistumise kohustust. Pikapeale kaotasid dogmaatilised vaidlused oma teravuse. See sndis siiski kultuuri ja rahva hariduse madalale laskumise tttu. Islamimaailm oli judnud oma vaimse seisaku astmele. Ju siis olid islami jutlustajad suutnud lihtrahvale selgeks teha mduka mstitsismiga hinemise, prohveti ja phakute kultuse loomise ning koraani hauataguse elu petamise arendamisega kik vajaliku. Midagi uut ei vajatud. Islam jtkas oma laienemist eelkige sjalise ju najal. Kuigi endise he suure islamiriigi asemel oli mitu viksemat riiki, siis nad kik laienesid. Oli palju omavahelist ngelemist ja kord kerkis esile ks dnastia, kord teine. Islami
Kolmas korv: koostöö humanitaaraladel. NSVL soovisid alasid säilitada aga Lääneriigid soovisid inimõiguseid jms. 4. Pigem NSVL'u võit. Lääs tunnustas neid piire, mida NL soovis. Aga keegi ei sundinud NL'us tagama nt inimõiguseid. 5. NL parandas suhteid majanduslikult, kuid Lääs mõjutas oma antud laenudega NL'u seest poolt ja see tekitas majanduslikke probleeme. KT pt 24-27; 30-35; 37-40 PT 39. ARAABIA MAAD JA ISLAMIMAAILM 1. Riiklikud korraldused olid vastuolus omavahel. Võideldi peamiselt lääneliku demokraatia vastu. Araabiamaad on üritanud ühineda. Pole suudetud reaalselt ühineda. Vaid mõned katsed. 2. . PT 40. UUSKONSERVATIIVSED SUUNDUMUSED 1. Energiakriis läänemaailmas, see paiskas segi senise tootmise, see mõjutas majandussüsteemi, kriis levis ka arengumaadesse. 2
alluma. Sõna muslim on tegijanimi samast sõnatüvest, kust pärineb ka islaam, seega on moslem igaüks, kes end Jumala tahtele allutab, olenemata rassist, rahvusest, etnilisest taustast vms. Moslemid on need, kes usuvad Jumala ainsusesse (monoteism). Moslemiks olemine kätkeb endas vabatahtlikku allumist Jumalale ning Tema käskude aktiivset täitmist. Üle maailma võib leida palju isehakanud moslemeid, on islamimaailm - Bosniast Nigeeriani ja Indoneesiast Marokoni - justkui kirev rasside, etniliste gruppide ja rahvaste mosaiik. Tegelikkuses ei ole üle 80% moslemitest araablased. Juba ainuüksi Indoneesias on rohkem moslemeid kui terves araabiamaailmas kokku. Seega, kuigi on tõsi, et enamik araablasi on moslemid, siis väga suur osa moslemitest ei ole araablased. (Hommik-Mrabte 2011:9) 1.4. Koraan Araabiakeelne sõna al-qur'aan tähendab otsetõlkes ,,retsitatsioon" või ,,lugemine". Islami
rohkem kui pool tundi. Arvatavate nõidade süü kindlakstegemises kasutati mõnikord nn veeproovi: inimene visati vette, kusjuures süütu inimene pidi vajuma vee alla, nõid aga mitte. RISTISÕJAD 11.13. SAJANDIL Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike olles enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu. Sõdades oli vastakuti kolm leeri: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants; nende kõigi vahel kasvas vaen veelgi. 12 Kõige rohkem võitsid sõdadest Itaalia kaubalinnas vähendades huvisfääril Bütsantsi ja muhamedlaste mõju; see- eest liiga kõrge hinnaga. Täiesti edukas oli see aga Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis. ESIMENE RISTISÕDA 10961099
Hiina 10. jaanuar 2011. a. 9:20 73 1. Ameerika mõjutused ja motivatsioon püüelda edasi 2. Julmus, USA rahast ilma 3. Kiirelt ja võimsalt, kuid pikas perpektiivis kasutu. Hävitasid oma sihtala (maj, kult) 4. Jah 5. Arvestades maailma osade ebavõrdsust ei ole tasakaalustatud teed Ajalugu Page 63 Referaat 10. jaanuar 2011. a. 9:33 1. Sotsialismileeri lagunemine 2. Nõukogude liidu lagunemine 3. Islamimaailm/araabia 4. Aafrika vabanemine 5. Eluolu ja kultuur (kümnendid al 70ndast) 6. Maailm 21 saj. 7. Maailma globaliseerumine Tekti 6 lk + tiitel +kas kirj + sissejuhatus + kokkuvõte Ajalugu Page 64 Kordamisküsimused 31. jaanuar 2011. a. 8:32 NSVL lagunemise põhjused Sotsialismileeri lagunemise põhjused Iseloomustada USA poliitikat 80ndate teises pooles Sotsialismimaade iseseisvumise protsess
mõjutajad ).Kus merelise Põhja-Ameerika ja Euroopa Liidu ning endise NSV Liidu (Euroaasia) vahele jäi eelpool nimetatud Baarentsi merest kuni Musta- ja Vahemereni ulatuv Gateway, ehk “väravala” regioon. (skeem 2.1 “States in a Canging Wold a contemporary analysis”. Edited by Robert H. Jacson and Alan James. Oxford University Press 1993.). Ensisest NSV Liidust ekvaatori suunas jäid Euroaasia geopoliitiklised subregioonid islamimaailm, India ja Hiina.Omaete regioonidena nägi ta Lõuna- Ameerika ja Aafrika ning Vaikse-ookedani regiooni. Maailma peab jagama ka regioonideks rsivilisatsioonide tunnuste kohaselt, mis määravad ühiskondliku elu põhialused ja omakorda vastuolud ehk konfliktid.Kus Ameerika, Euroopa ja Austraalia on kristliku tsivilisatsiooni ala. Need jagunevad onakorda lääne- ja idakristluseks (katoliku, protestantliku ja kreeka- ning vene õigeusu aladeks). Aasias domineerib
23. Tunne Kelam 24. Ah? 25. Afganistan 26. Kodanike registreerimine 27. Laulev revolutsioon 28. Perestroika 29. IME 30. 20.august MAAILM AASTATUHANDE ALGUL 16.05.2018 USA 1990aastad- maailmavalitseja W.Clinton (1993-2001) 11.09.2001 Afganistan ja Iraak Venemaa 1990.aastad segaduste aeg B. Jeltsin 2000 V.Putin Tšetšeenia sõjad 2008 Gruusia sõda 2014 Krimmi annekteerimine Hiina Xi Jinping Islamimaailm Ühtsus puudub 1) Rikkad: Araabia Ühendemiraadid 2) Vaesed: Afgastanistan, Bangladesh ● Liberaalsed: Türgi ● Konservatiivsed: Saudi Araabia 1. sunniidid- Saudi-Araabia (ISIS) šiiidid (seal ongi 3 “i”) Iraan (Hezballah) Poliitiline korrektsus - mitte solvata kedagi
Sugulaste roll meie igapäevaelus on vähenenud (me ei tea, kes on lell või nääl, käli) kultuuriline vahe. On asju, mis jäävad unustusse, aga kunagi tundusid eksitesntsi osas vältimatu. Nagu ka looduses, nii ka ideede puhul, jäävad tugevamad ellu. Kultuuris on geeni mõistes meem kuidas meem edasi antakse. See kuidas me maailma tajume ei ole meile geneetliselt antud, vaid see, kuidas meid on õpetatud või kasvatatud. Lääne ja islamimaailm on suuresti erinevad maailmakäsitlused (islam vs ristiusk). Kultuur kannab endas märke ja tähendusi suurim märk keel, kuid ka kunst. See kuidas me märkidest aru saame on sõltuv kultuurist. Kuidas me märke mõistame selles kultuuris. pildid, kuidas saame märkidest aru. See on kultuuris kinni, mida me ühe või teise märgi all mõistame ühes kultuuris võib olla suur solvang, teises lugupidamine.
annaabi.ee 
