Korrata arvestustööks Teemad: Suur rahvasteränne. Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene riik, Bütsants. Suured maadeavastused. 1. Millal algas, millal lõppes keskaeg? Keskaja periodiseering. 2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör vasalli suhe,
Aastarvud: 381.a ristiusk Rooma riigiusuks, 4.-6.saj rahvasteränne, 6. Saj Justinianus I (Ida-Rooma kuulsaim valitseja), 732.a Poitiers' lahinh, 630.a. Araabia riigi loomine, 756.a. Kirikuriigi loomine, 800.a. Karl Suur keistriks, 8.-11.saj Viikingite aeg, 882.a Vana-Vene riigi loomine.Keskaja periodiseering:varakeskaeg (5.-11.saj.kp.),kõrgkeskaeg(11.saj.kp.- 14.saj.lõpp)hiliskeskaeg(15.saj.-16.saj.algus).Tunnusjooned:1)Feodalism-feodaal rentis maaisandalt (senjöör) maad, vastutasuks osales maaomaniku sõjakäikudel koos enda sõjavarustusega
Keskaeg: 5.-15.saj - suur rahvasteränne - filosoofia tugines usule - ristiusk Roomas ametlikuks - "Jumal on harmoonia ja inimene peab alluma, ei võrdsusta end temaga. - inimest talutati kui last - kloostri-, rüütli-, linnakirjandus. allegooriline romaan - inimese eesmärk: täiustada vaimu - haridus ja filos. tasemel (lad.kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri) Ilias (6.saj eKr, Vana-Kreeka) Beowulf (anglosaksi) Rolandi laul (prantsuse) Mahabharata (1eKr, india) Renessanss(taassünd) 14.-16.saj - varem keskuseks usk, nüüd inimene - antiikkultuuri taassünd - suurem ilmalikkus - individualism (tasakaalus keha, vaim, mõistus, tunded) - humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni...
1.Keskaja algus, lõpp ja tunnused.-5-17.saj. Tunnused-rahvasteränne, religiooni levik, rahvuste- ja keeltekujunemine, feodalism, kiriku ainuvõim, vähene kirjaoskus ja kujunevad ühised kultuurid. 2."Vanema Edda" tegelased, teemad, teose aeg ja olemus.-kääbused, haldjad, koletised, jumalad, Odin, inimesed, loomad ja Loki. Viha, kättemaks, reetmine, aga leidub ka tarkust, ettenägelikkust, mõõdukust ja truudust. 11.-12.saj. Sageli sõja tegevus, mis on seotud müütide ja võlujõuga. 3."Laul minu Cidist"-Hispaanlased võitlesid mauride vastu. Seda nim
INGLISMAA (Lodoni) rahvastik Uurimustöö Autor: Klass:11.klass Õpetaja:Hannes Orgse Loo, 2008 INGLISMAA Rahvaarv: 60´776´238 (2007 Juuli) Vanuseline koosseis: · 0-14 aastaseid 17,2 % (Mehi 5`349`053 / Naisi 5`095`837) · 15-64 aastaseid 67 % ( Mehi 20`605`031 / Naisi 20`104`313) · 65 ja üle selle 15,8 % ( Mehi 4`123`464 / Naisi 5`498`540) Keskmine vanus: Meestel 38,5 eluaastat ja naistel 40,7 eluaastat Sünnid: 1000 elaniku kohta 10.67 sündi Surmad: 1000 elaniku kohta 10.09 surma Kõrgeim eluiga: Meestel kesmiselt 76,23 aastat ja naistel 81,3 aastat Rahvused: Valgeid 92,1 %( inglased 86,3%, sotlased 8,6 %, uelsalased 4,9 %, iirlased 2,9 %), musti 2 %, indialasi 1,8 %, pakistaanlasi 1,3 %, muud 2,8%. Rahvastiku tihedus: 243 elanikku /km² (www.cia.gov) Inimene on tegutsenud Inglismaal juba väga kaua. Üks esimesi märke sellest on kindla...
KESKAEG 1.Keskaja perioodid koos sajanditega, algus, lõpp, üks tunnus vähemalt! varakeskaeg 476-XI saj(suur rahvasteränne), kõrgkeskaeg XI-XIII saj (kõrge elanikkonna kasv), hiliskeskaeg XIV-XV saj (üleminek rahamajandusele), Varauuseg XVI(Kolumbus avastas Ameerika.) 2.Keskaja seisused ja nende ülesanded Kuningas -> suurfeodaalid(hertsog, krahv), ->keskmised feodaalid(parun), ->väikefeodaalid(rüütel) 3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele 4
olemasolus ning kristluses ei ohverdatud. Hiline kesririik sõdurkeisrid; kristlus legaliseeritakse. Jaguneb Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks sõjaväe barbariseerub - sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast 476. aastal kukutatakse viimane Lääne-Rooma keiser 1453. aastani jääb püsima Ida-Rooma Lääne-Rooma nõrkused majanduslik allakäik rahvaarvu vähenemine sõjaväe barbariseerumine suur rahvasteränne Ida-Rooma eelised Kaubanduse jõukus jäi barbarite rännuteest eemale parem geograafiline asupaik (parem kaitsta) tähtsamad kaubandus- ja käsitöökeskused Mõisted proletaarid - vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjavekohustusest. Foorum turu-ja koosolekuplats akvedukt veejuhe gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline mõõgavõitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel.
Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse
Romaani kunst: 10-13.s. Inglismaal, Lõ-Pr-l 13s Sx- mõjud ka peale seda. Esimene kunstiliik, mis haarab kõiki kunstialasid. Aeg, mil tekib monumentaallaad, skulptuur, arhitektuur. On lõppenud rahvasteränne, koos maaviljeluse arenguga hakkavad Euroopas kaduma näljahädad. Kloostrite areng on kiire. Kristlane tollal allasurutud müstikast. Romaani ornamentika taimemotiivid, loomamotiivid. Motiivid on stiliseeritud, peegelduvad näiteks sammaste kapiteelidel. Elulaadilt on stiil range ja lihtne. Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega
Skulptuur-Portreed Maalikunst-rooma seinamaalid , mosaiik ja fresko-täiesti värskele märjale krohvile. Hiline Rooma keisririik-võimule tuli keiser Diocletianus-lõpetas segadused..tegi riigi valitsemises suuri ümberkorraldusi. ..Tema ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur -kuulutas välja üldise usuvabaduse ja lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. ...Impeerium jagunes kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks-Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. Suur rahvasteränne, keisrid kaotasid oma võimu, See sündmus märgib Lääne-Rooma ja vanaaja lõppu Kokkuvõte:Seega enne senati aktiivsel osalusel toiminud keisrivõimust oli saanud absoluutne monarhia, mis teostas end ametnikkonna abil. Linnaelu ja majandus käisid alla.Orjandus kaotas tähtsuse..kogu vanaaja vältel domineerinud polüteistlik religioon vahetus välja monoteistliku kristlusega.
Ajaloo KT – Keskaeg 1)iseloomusta keskaja ühiskonda ja eluolu: seisused, nende ülesanded Keskaeg jagunes: Varakeskaeg (5-10.saj) - Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a)
· Riigi valitsemises- senat kaotas oma senise rolli ja muutus Rooma linna linnanõukoguks. 5. Constantinuse reformid. · 313. kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas Kristuse legaliseerimist. · 330. rajas impeeriumile uue pealinna Konstantinopol. 6. Kiriku tähtsus hilises Rooma keisririigis. *kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest *korraldas kooliharidust *mõistis kristlaste usuasjade üle kohut 7. Suur rahvasteränne: Dateering:400-600 Ajend: 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse. See sundis Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Põhjused:1. Ilmastiku jahenemine 2. elanikkonna juurdekasv, mis tõi endaga kaasa maanappuse. Tagajärjed: 1.hunnis hakkasid valitsema maa-ala Mustast merest Reinini, 451.a toimus Katalaunia lahing, kus hunnid purustati. 2
Lääne-Rooma riik Ida-Rooma riik Rooma tähtsus vähenes Thedosius I tegi lõplikult kaheks Konstantinoopoli tähtsus tõusis Germaanlaste tung Rooma Territooriumi vähenemine Ristiusu teke Suur rahvasteränne 476 p.K r Lääne-Rooma riigi lõpp Mõrvati Augustus Vanaaja lõpp Keskaja algus II Rooma Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik kuni 1453 3. Võrdle patriitse ja plebeide Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud
Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. Hunnid on Sise- Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. Rassilt arvatakse, et nad olid mongoloidid. Hunne on esimest korda mainitud Hiina allikais 3. sajandil eKr. Algne asuala praeguses Põhja- Hiinas. Rahvaarvult ei ületatud 300 tuhande piiri. Hunnide kõige tuntum liider oli Attila (406-453, valitses 434-453). Germaanlaste riikide tekkimine ehk barbarite kuningriigid Rahvasteränne kiirendas Lääne-Rooma riigi langust. Läänegootide riik. Kõigepealt tungisid hunnid idagermaanlaste hulka kuuluvate, Musta mere rannikul asunud idagootide aladele (see oli aastal 375). Idagoodid liikusid nüüd omakorda läänegootide valdustesse. Viimased otsisid aga kaitset Ida- Rooma keisrilt ja rändasid Balkanile (ületasid Doonau jõe, mis oli Rooma riigi piiriks). Ida-Roomas suhtuti uustulnukatesse ettevaatlikult, neid vaadeldi kui põgenikke ja nende õigusi igati piirati
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus)
hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon Euroopa varaseim kõrgkultuur- Kreeta kõrgkultuur Knossose loss (tuntud freskod) Sir Arthur Evans Kuningas Minos Matriarhaalne ühiskond? Härja akrobaatika Delfiinid Naised KIRI
Kasvuhoonegaasidest on tähtsamad: süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiid ja freoonid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad Maalt tagasi atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumist, mis viibki atmosfääri täiendavale soojenemisele. Õhutemperatuuri tõus tingib : · Jääliustike järk-jargulise sulamise ja ookeanipinna tõusu; · Muutusi sademete koguses, aurumises ja mulla niiskuses; · Muutusi tormi- ja tuulevööndites; Sellega kaasnebhulk sotsiaalseid probleeme: rahvasteränne, poliitiline ebakindlus, parasiitahaiguste levimine pooluste suunas. Kasvuhoonegaasid satuvad põhiliselt õhku fossiilsete kütuste põletamisel aga ka prügimägedelt, karjakasvatusest, riisikasvatusest, energeetika tööstusest. Happevihmad Happevihmasi põhjustavad happelised oksiidid ( väävel- ja lämmastikoksiidid), mis paiskuvad õhku fossiilsete kütuste põlemisel. Ka autotrantsport suurendab happeliste oksiidide hulka atmosfääris.
kujunemine autorid panid kirja 4 evangeeliumit, neid kokku hakati nim. Uueks Testam. Rooma riigi suhtu- Esialgu rahumeelselt, siis keiser Traianuse käsul hakati karistama kritlasi mine kristlusesse surmanuhtlusega, halb suhtumine lõp. kui keisr Constantinusest sai kristlane 7. 8.Mis põhjustas Rooma impeeriumi kokkuvarisemise? *germaanlaste sissetung, suur rahvasteränne *kõik germaanlased said kodakondsuse *riik laienes- polnud võimalik hallata *leegionite suur võim (keisrite vahetumine) *linnaelu ja kaubanduse allakäik *orjade nappus(vähe vallutusõdu), tööjõu puudus *impeerium valis kaitse --> barbarite tugevnemine *impeeriumi ülalpidamine nõudis liiga suuri kulutusi 9. Caesar- Rooma väejuht ja poliitik, 48 eKr tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, tapeti 44 eKr
Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215. Kust tuleb mõiste dominaat? Kriis Rooma impeeriumis ja sõdurkeisrite ajajärk. Keiser Diocletianus ja tema osatähtsus Rooma ajaloos (tema reformid: sõjaväereform /armee germaniseerumine ehk barbariseerumine/ ja haldusreform). Constantinus Suur (üldine usuvabadus /Milano edikt/, Konstantinoopol pealinnaks), 395 a. Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur rahvasteränne, 476. a Lääne-Rooma keisririigi langus. Rooma languse põhjused. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193-196. Laarid, nuumenid, Janus, Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Venus, Diana, Mars, Vesta. Usukultusega seotud mõisted: pontifex maximus, pontifeks, flaamenid, pontifex maximus, ennustamine (kellelt roomlased üle võtsid?) augurid, mis olid sibülliraamatud, jumalate panteon. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine; algkristlus. Õp. lk 198-200 (pluss vihik). Palestiina alade hõivamine
Võti, torn ja mõõl 18. Mis maal oli tähtsal kohal romaani-aegses maalikunstis ja mis ülesanne sel oli? Miniatuurmaal - raamatu sisu piltlik selgitamine 19. Mis iseloomustab romaani stiilis miniatuurmaale? Sümbolid, elamused elust, perspektiiv puudus 20. Millele lõi romaani kunst kindla aluse? Kogu keskaja edasisele kunstiloomingule MEROVINGID 1. Kuidas nimetatakse varasel keskajal Euroopas toimunud hõimude liikumist ja millal see toimus? Suur rahvasteränne 4-6 saj 2. Missugune riik oli varasel keskajal kõige võimsam ja püsivam; millal kujunes; kus asus; missuguse dünastia ajal hakkasid arenema feodaalsuhted? Frangi riik, 5-6 saj, Prantsusmaa aladel, merovingide ajal 3. Mis hävis/kadus/unustati barbarite hõimude asumisega Lääne-Rooma riigi territooriumile? Kõrgeltarenenud antiikkultuur ning arusaamine kunstist, unustati kirjaoskus 4. Mille töötlemine oli merovingidel kõrgel järjel? Kuidas nad kaunistasid?
Printsipaat Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos. Messias algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige Jesaja raamatu prohvetlikes ennustustes Taaveti soost tulevane kuningas, kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt. Suur rahvasteränne oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. Vandaalid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos. Bütsants riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Katoliku kirik maailma suurim kristlik kirik. Vana testament kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat – printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos. Messias – algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige Jesaja raamatu prohvetlikes ennustustes Taaveti soost tulevane kuningas, kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt. Suur rahvasteränne – oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. Vandaalid – ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos. Bütsants – riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. ’’pime aeg’’ – Katoliku kirik – maailma suurim kristlik kirik. Vana testament – kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat – printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos. Messias – algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige Jesaja raamatu prohvetlikes ennustustes Taaveti soost tulevane kuningas, kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt. Suur rahvasteränne – oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. Vandaalid – ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos. Bütsants – riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. ’’pime aeg’’ – Katoliku kirik – maailma suurim kristlik kirik. Vana testament – kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
areng; uued põllukultuurid; Uusaja periodiseerimine: · 1600 1789 ehk vana korra aeg - Euroopa ühtsus lagunenud; absolutistlik valitsemine; valgustus, barokk; · 1789 1815 - 1789 1799 Suur Prantsuse revolutsioon - 1799 1815 Napoleoni sõjad · 1815 1900 ehk nn 19. saj - Napoleoni sõdade järgse Euroopa taastamine; rahvuslik liikumine; romantism; 6) Venemaa Suur rahvasteränne ja slaavlased: · lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid · lõunaslaavlased (bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid) · idaslaavlased (venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste esivanemad; eraldi rahvusteks kujunesid keskaja lõpuks) Idaslaavlased liikusid järgnevatel sajanditel vähehaaval müüda jõgesid põhja poole. 882. a Rjuriku lähikondlane Oleg ühendas Novgorodi ja Kiievi vürstiriigi.
1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning
KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.
on religioossne muutus. Haudadest on leitud ka venekirveid, mis on lihvitud ja millele on võimalik külge panna vars ilma sidumata. Nimi tuleneb kujust: näevad vene ehk paadi moodi välja. Kuna haudades on need uued ja kasutamata, arvatakse, et need olid religioosse tähendusega. EESTLASTE PÄRITOLU XX sajandi keskpaiga seisukoht XX sajandi lõpuks kujunenud seisukoht Kolm suurt rahvasterännet: Üks suur rahvasteränne: Kunda kultuur lõunast, kammkeraamika lõunast tulid soome-ugrilased Ukraina kultuur soome-ugrilastega idast, refuugiumist. nöörkeraamika kultuur indoeurooplastega lõunast. Iga uus arheoloogiline kultuur tuli koos uue Uued arheoloogilised kultuurid olid rahvasterändega. kultuurilaenud või kaasa toodud väiksemate inimgruppide poolt.
bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg astmemõikad - "voldid" arhivoldis palestik-perspektiivportaali alumine külgmine osa Rahvasteränne, sküüdid kurgaan - kääbas, üksikhaud, sküüdi ülikute haud oterdama - monteerima, termin kullasepakunstis tähendusega vääriskivi, poolvääriskivi, klaasi vms. külmalt metallalusele kinnitama, eriti rahvasterändamise ajastu kunstis panustehnika - kaunistusviis, kus erinevaist materjalidest dekoor on paigutatud alusmaterjali süvendeisse. põimornament - põimmuster, Aasias kaunistusena III aastatuhandest e.Kr. , Euroopas hilisest
Geograafiliselt saab rääkida keskajast aladel, kus levisid katoliiklus või feodalism, põhiliselt Euroopas. Keskaegse Euroopa kujunemine Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa aladel elasid Rooma riigi ajal keldid, kelle sekka kuulusid gallid, britid, skotid, helveedid (Sveitsis). Germaanlased elasid Rooma riigi piiridest väljas (teiselpool Reini ja Doonau jõge). Nende hulka kuulusid frangid, saksid, langobardid, anglid, vandaalid, idagootid, läänegootid. Aastal 375 sai alguse suur rahvasteränne. Germaani hõimude sissetungimine Lääne-Rooma territooriumile. Ajendiks oli hunnide tungimine Euroopasse. Tegelikkuses oli sügavamateks põhjusteks rahvaarvu kasv ja kliima külmenemine. Rahvasterände lõpuks peetakse aastat 568, sama aeg langobardide kuningriigi tekkega. Germaanlased lõid Lääne-Rooma territooriumile oma kuningriigid (barbarite kuningriigid). Põhjapoolses osas hakkasid välja kujunema germaani keeled. Lõunapoolses osas olid Rooma
Jagas valitsemise kahe keisri vahel üks valitses ida ja teine lääne poolt. Constantius Suur- kuulutas välja usuvabaduse tegi riigi ida osa Euroopa ja Aasia piirile pealinna nimega Konstantinoopol. Ida piirkonnad arenesid paremini ja st kaotas Rooma linn oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse. 359 a jagunes impeerium lõplikult kaheks sõltumatuks osaks- Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. See põhjustas Aasia sisealadelt hunnide sissetungi Euroopasse, mis on tuntud nime all Suur rahvasteränne. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle. 1 germaani soost väepealik kuulutas 476a Lääne-Rooma keiri võimult kõrvaldatukd ja tunnistas Ida- Rooma keisrit kui riigipead. 8.Ühiskond ja eluolu: Kreeklaste mõju- Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Senatiaristokraatia- asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel, koosnes perekondadest. Ratsanikuseisus- järgmine aste peale senaatoreid
4. Hiline Rooma keisririik 1) Germaanlased – indoeuroopa hõimud 2) Diocletianus – Imperator, keiser. Suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi suur ümberkorraldusi. 3) Constantinus Suur – Rooma imperaator. Tema valitsemis ajal tekkis üldine usuvabadus aastal 313 eKr. Hakati Kristlasi soosima. Ka tehti Konstantinoopol pealinnaks. 4) 395 eKr jagunes rooma lõplikult kaheks osaks, Ida ja Lääne-Roomaks. 5) Suur rahvasteränne: tänu hunnidele hakkasid rahvad liikuma. 6) 476. eKr Lääne-Rooma keisririigi langus ja vanaaja lõpp. 7) Constantinus Suur 5. Ühiskond ja eluolu 1) Kreeklaste mõju – pärast vallutussõdasid satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. 2) Senatiaristokraatia – ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik seisus. 3) Ratsanikuseisuses oli samuti rikkad ja mõjukad inimesed, kes said lubada
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni
prantslaste mõju kultuurile, keelele; prantsuse parunid ja ametnikud 6. Viikingid 800-1050 (viikingid, taanlased, normannid, varjaagid, paganad) Skandinaavia kaupmehed ja sõdalased talupojad, kes põllutööde vahepeal endale elitist teenisid röövi ja vallutustega nooremad perepojad, kellel see oli elukutseks, sest talu neil ei olnud palgasõdurite salgad kuningad, väepealikud linnad Hedeby, Birka, Sigtuna ... igapäeva elus orjandus puudus ja rahvasteränne neid ei puudutanud Rootsi jagunes kahe hõimkonna vahel: svealased ja götalased Madalad laevad (võimaldas jõgedel sõita), 40-60 meeskonnaliiget, orienteerumine taevakehade järgi, laevkonda varustas mandrilt kogukond Julmalt vallutasid/rüüstasid Prants. Ingl. Hisp. Port. Aafrikast Bütsantsini väljakujunenud ida- ja lääneteed 911 Normandia hertsogiriik: frankide loovutatud 1071 Sitsiilia kuningriik Vana-vene riik 874 Island 10
54-68 pKr Nero valitsemisaeg (kristlaste tagakiusamine) 98-117 pKr Traianuse valitsemisaeg (Rooma impeeriumi väline võimsus) 161-180 pKr Marcus Aureliuse valitsemisaeg (germaanlaste sissetungid) 211 pKr Rooma kodakondsus laienes kõigile keisririigi vabadele meestele 284-305 pKr Dioletianuse valitsusaeg 306-375 pKr Constantinius Suure valitsusaeg 313 pKr Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk 330 pKr keisririigi pealinnaks sai Konstatinoopol 370-375 pKr Suur rahvasteränne 395 pKr Theodosius Suur jagas surres riigi oma kahe poja vahel 4. sajandi lõpp Hieronymus tõlkis piibli kreeka keelest ladina keelde 476 pKr germaanlane Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri
*Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad, ristisõdijate poolel langes näiteks liivlaste vanem Kaupo. *Pärast jagatakse eesti territoorium nelja võõrvõimu vahel, taani põhja eesti, saared ja läänemaa, saarelääne piiskopi , tartus tartu piiskop ja lõuna eesti saksa ordu. *Eestlased pidid tasuma makse peale võitlust, ja eestlased ristiusustati. PILET 2 Euroopa keskaeg mõiste, keskaja algused ja lõpud, Rooma impeeriumi häving, Suur rahvasteränne, kristluse levik, Karl Suur, paavst ja paavstiriik, munklus, kloostrid, linnad, Bütsants. Õpik: Inimene, ühiskond kultuur II õp lk 7-37, 51-56, 67-72, lk 80-97, Atlas lk 40-41 -Mõiste on ajalooperiood mis on vanaaja ja uueaja vahel . *võttis kasutusele 1469a Giovanni Andrea .Keskaja algus 5.saj kuni 15.saj. Mõiste keskaeg võtsid kasutusele renessansi aegsed autorid kes nägid omas ajas antiikkultuuri taasündi.
· Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. · Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. · Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. · Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. · Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee 1. Vabariiklik kord a. Res Publica (ld. K. avalik asi) roomlaste nimetus oma riigile: Rahvakoosolek Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja ametnike
Selgitage Meka linna tähtsust araablaste ajaloos. Enne islami usku Islami usu tekkimisega Tänapäeval Millised on seosed Meka linnal Muhamediga? Kuidas oli Muhamediga seotud Mediina linn? Miks on araablaste ajaloos pöördeliseks aastad 622 ja 630? Kujunemine Aeg: Rajaja: Püha raamat: 5 tugisammast 1 2 3 4 5 Seos juudlusega Põhivoolud seos kristlusega Mis on sunna? Varakeskaeg Suur rahvasteränne. Frangi riik, Karl Suure impeerium 1) 4-6 sajad. Hunnid olid aasiast pärit võim, kes liikusid euroopa suunas. Rändkarja kasvatajad. Nende eest liikusid ära Germaanlased. Ja nad liiguvad rooma alade suunas. Rahvaste rände põhjused: 1) rahvastiku juurdekasv 2) kliima jahenemine 3) Toidu puudus. Rände tulemused Germaanlased rajavad oma riigid Rooma impeeriumi aladele. Ajapikku saavad Germaanid võimsamaks ja tugevamaks ja põhjustavad lääne rooma impeeriumi
a kristluse. Lõplikult lagunes Rooma impeerium kaheks iseseisvaks riigiks keiser Theodosius I Suure valitsemisaja lõpus 395. a, kes surres pärandas riigi oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne-Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida-Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370. 375. a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani)
Roomast üle Konstantinoopolisse (kr k Constantinuse linn; varasem nimi Byzantion) ja legaliseeris 313 a kristluse. Lõplikult lagunes Rooma impeerium kaheks iseseisvaks riigiks keiser Theodosius I Suure valitsemisaja lõpus 395 a, kes surres pärandas riigi oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne- Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida- Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370 – 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud
Roomast üle Konstantinoopolisse (kr k Constantinuse linn; varasem nimi Byzantion) ja legaliseeris 313 a kristluse. Lõplikult lagunes Rooma impeerium kaheks iseseisvaks riigiks keiser Theodosius I Suure valitsemisaja lõpus 395 a, kes surres pärandas riigi oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne- Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida- Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud
Konstantinoopolisse (kr k Constantinuse linn; varasem nimi Byzantion) ja legaliseeris 313 a kristluse. Lõplikult lagunes Rooma impeerium kaheks iseseisvaks riigiks keiser Theodosius I Suure valitsemisaja lõpus 395 a, kes surres pärandas riigi oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne-Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida-Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas
Arheoloogid Geneetikud: Võrdlevad DNA teatud punktis esinevat varieerumist (meestel uuritakse Y-kromosoome ja naistel mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme. Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine. Kalevi Wiik "Eurooplaste juured" (2002) - toimus üks suur kiviaegne rahvasteränne. Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin) Kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin) Pronksiaegsed kultuurid Esimesed inimeste poolt kasutatavad metallid olid arvatavasti kuld, vask ja meteoriitraud. Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminek kiviajalt pronksiajale. Lähis-Idas: 6. - 4. at. e.m.a. Balkanil ja Lõuna-Euroopas: 5. - 3- at. e.m.a. Tripolje kultuur (Ukraina ja Moldaavia) - vasekultuur.
Kr · rajas roomas kolmikvalitsuse ehk triumviraadi · lisaks temale crassus ja Pompeius · caesar kõrvaldas nad kiiresti · sealt alates ainuvalitseja diktaator, imperaator · kuulus armulugu Kleopatrage · roomas hüüti teda egiptuse hooraks · caesar plaanis jääda egiptusesse-meelitati tagasi rooma · tapeti roomas senatis 15.03.44e.Kr Frangi riik 481-843 Eellugu ja kujunemine · suur segadus pärast lääne-rooma hukku · suur rahvasteränne-palju erinevaid riike · usuline vastasseis · ariaanlus vs katoliiklus · frankide hõimu saab pidada keskaegse euroopa loojaks · juba enne 476 aastat on tegemist dünastiaga Merovech ja Merovingind Loomine ja areng · riiki tekkis aastal 481 · loojaks peetakse kuningas Chlodovechi · riik paiknes tänasel Põhja-Prantsusmaal, mis iidne gallia · Ristiusu vastuvõtmine 496 aastal- oluline, samas üllatav otsus · Riik nõrgenes kohe pärast kuninga surma 511
lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika 1453 Konstantinoopol langed türklaste kätte, Rooma lõpetab täielikult eksisteerimise 1517 algab reformatsioon Ruumiline piiritlus: seal pidi olema läänikord seal pidi olema levinud ristiusk katoliiklikul kujul need on ka feodaaltsivilisatsiooni tunnused. See sai alugse Gallias, kust toimus laienemine itta, edelasse, põhja ja läände. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine(Suur rahvasteränne) LäRo elasid keldid al. Umbes 1000 a eKr. Nende seas nt gallid, britid, skotid, helveedid Kui kehtestati Ro võim, siis nad romaniseerusid, kombed ja kultuur muutus roomalikumaks. 1. saj. eKr LäRo väljaspool elasid germaanlased. Eraldas läro reini doonau ja visla jõgi. Päritolult: indoeurooplased, idagootid, läänegootid, anglid, saksid, vandaalid, frangid, langobardid. Nad hakkasid elama läro territooriumi aladel.
aastaks 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. lõpp- 1) 1453. a Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 2)1492. a Kolumbus avastab Ameerika 3) 1517. a reformatsiooni algus Saksamaal 4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused? 1) Ida- ja lääneprovintside arengu suur erinevus 2) Rooma sõjaväe barbariseerumie- lähtuti pigem oma hõimu kui Rooma riigi huvidest 3) suur rahvasteränne- germaanlaste tung riigi eri osadesse 4) orjanduslik kord oli oma aja ära elanud, orjade motivatsioon puudus 5) linnade rolli vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine- kolooniad 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 1) vasalliteet: Senjöör Lään ehk feood Läänimees ehk vasall ehk feodaal Läänikord ehk feodaalkord ehk feodalism Vasalliteet- lepinguline suhe, kus vasall andis end senjööri kaitse alla
Samal ajal toimusid muutused ka kiriklikus elus. Liitumine kogudusega ei võtnud nüüdsest enam aastaid, katehumeenid olid neljanda sajandi lõpul peamiselt täiskasvanud. Peredele anti piiskoplik ülesanne omadele õiget õpetust jagada. Kirik muutus niimoodi ka haridusasutuseks. Tähtsamaks muutusid jutlused, mille rõhuasetus seondus kristlaseks saamisega, igavese eluga, kuid ka arusaamaga, et usu järgi tuleb elada ka siinpoolses ilmas. II 1. Õhtumaa üleminek Keskaega. Suur rahvasteränne. Lääne kristluse germaniseerumine ja selle mõju. Õhtumaa üleminek keskaega toimus järk-järgult aastatel 300 pKr kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. Suur rahvasteränne jaotatakse kahte perioodi, olulisem oli esimene faas aastatel u 300 500 pKr. Sel ajal kimbutasid nii Ida-Rooma kui Lääne-Rooma keisririiki germaanlaste ja hunnide hõimud. Niigi languses olevale hõredamalt asustatud Lääne-Roomale tähendas see surmahoopi
rikkused, Kaubateed paiknesid ümber, hakkati kasvatama uusi kultuure (mais, tubakas, kartul, tomat), teadus arenes kiiresti, inimrassid paiknesid ümber, tekkis orjakaubandus, kristlus levis mujal maailmas. Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik | Rahvasterändamise tagajärjed. Frangi riigi kujunemine, ristiusu vastuvõtmine; merovingid; Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur; riigi lagunemine Rahvasteränne sai alguse 4. sajandi alguses seoses hunnide liikumisega. Hunnid panid liikvele Euroopas elavad germaani hõimud. Selle tagajärjel tungisid germaani võimud Lääne-Rooma aladele ning rajasid sinna omad väikeriigid. 495. aasta paiku lasi Chlodovech koos oma saatkonnaga ennast ristida ning seejärel sundis ristiusku peale ka oma rahvale. Chlodovech ühines katoliku kirikuga, see lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. 7. ja 8.ndal sajandil Frangi riigi ühtsus ja kuningavõim seal kahanes
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
rahvasterände lõpuks. b) Slaavlaste ränded: · algkodu ja ühiskonnakorraldus Indoeuroopa päritolu olid. Elat iMustast merest Loode-Karpaatidest Dneprini. Tegeleti alepõllundusega ja karjakasvatusega ning neil olid kindlustatud alad. Kogukonnast eraldas ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimud olid arvukad, sõjakad. · hõimurühmad, nende ränded ja riigid Rahvasteränne oli 5-7 saj ja peale seda asutasiad Poola, Tsehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina alasid. Laiendades oma alasid nii läände, lõunasse kui ka idasse. Veneedid olid lääneslaavlased (poolakad, slovakid, tsehhid). Asutati germaanlastest mahajäetud ala Elbest idas. Sklaviinidolid lõunaslaavlased (bulgaarlsed, horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, tsernogoorlased. Avaaride(türgi hõimude)
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
annaabi.ee 
