AJALUGU - konspekt ja isikud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

teoloogide töödele. Kirikuisadeks nimettakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooga. 16. 7 sakramenti ­ ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse(vaimulikuks) pühitsemine ­ need on selleks, et saavutada õndsust. Viimased kaks ­ abiellumine, vaimulikuks astumine ­ mitte. 17. Araabia ja Venemaa ajalugu ja kultuur ­ ARAABIA ­ pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhames 610. a paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteelik olend. Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Tekkis uus usund ­ Islam. Kirjaoskamatu Muhamed läkitas Allahi levitust suuliselt. See kirjutati üles alles pärast tema surma ( Koraan).Muhamedi õpetuse omaksvõtnud- muhamedlased. Koraan ja seda täiendav ja seletav püha pärimus sunna, mis rajaneb

Ajalugu

13

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones,

Ajalugu

7

doc

Keskaeg

Keldi-Gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud umbes kaheksakümneks alaks ehk civitas'eks, nagu roomlased neid tähistasid. Piirkonda asustas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid ­ on hakatud nimetama gallialasteks. Ühtset riiki neil ei tekkinud. Caesari vallutus viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse. 3 saj ilmusid frangid. Esimest korda märgitakse seda germaani hõimu rooma allikates 238.aastal. peamiseks frankide varasemat ajalugu kirjeldanud kroonikuks oli 6. Saj elanud Tours'i piiskop Gregorius, kelle järgi jagunesid frangid kaheks suureks koosluseks: saali frankides ja ripuaari frankideks. 253.aastal tungis frankide ja alemandide hõimulitt üle Gallia piiri ning 3 saj lõpuks olid frnagid asunud Reini Rooma-poolsele kaldale. 5 sajandi lõpul ja 6 saj algul, kui kuningaks oli Chlodovech Merovechi sugukonnast (481-511), kelle järgi sai nime ka Merovingide dünastia, haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla.

Ajalugu

14

doc

Keskaeg I

1479-Hispaania uuendamine-ühendati ühendati Aragoni ja Kastiilia kuningriik 1492-vallutati Granada, Granada viimane muhamedlaste ala. Rekonkista lõpp Algas konkista-indiaanlaste purustamine ja hävitamine HILISKESKAEGNE KIRIK JA PAAVSTLUS Kiriku võim kahanes, sest ilmaliku võimu organisatsioon tugevnes ja haridus edenes, kiriku tahtejõud ja teotahe langes. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: - Paavstid avigonis 1305-1378 - Suur skisma ehk kirikulõhe 1378- 1409 - Kirikukogude aeg 1409-1447 1305- paavst Clemens V, Itaalias valitseva segaduse tõttu jäi Avigoni residenteerima, peale teda valitsenud prantsuse soost kardinalid jäid samuti sinna. See kutsus esile usklike protesti: traditsiooni rikkumine. 14. saj keskel stabil. Itaalia olud, aga paavstil ei olnud kerge autoriteeti roomas taaskehtestada- Pärast saja-

Ajalugu

9

doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakor

Ajalugu

6

doc

Inimene, Ühiskond, Kultuur II - Ajalugu

preestrid ­ jumalateenistus ja sakramentide läbi viimine patronaadi õigus ­ maaisand määras ametisse, piiskop vaid kinnitas sinod ­ piiskopkonna vaimulike koosolek visitatsioon ­ kloostrite ja kirikute külastamine kateeder ­ piiskopi jutlus tool kümnis ­ kiriku maks  Õpetus Piibel Vana Testament ­ juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutused, laulud Uus Testament ­ Kristuse elulugu, apostlid, esimesed kristlikud kogudused Kirikuisad Ambrosius 340-397 Hieronymus 345-420 Augustinius 354-430 Vulgata e ladina keelde tõlgitud Piibel 4.saj "Jumalariigist" ideaalne kristlik riik e katoliiklus

Ajalugu

7

docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

tugevdas ta võimu) tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati Saali õiguse kirjaliku seadusekogu kirjapanekut. Tema ajal vallutati enamik Galliast, Burgundia ja Nemaania. Saali õigus ­ Chlodovechi poolt üles lastud kirjutada saali frankide tavaõiguste kogu. Frangi riigi laiskade kuningate ajastu - 7.sajandil olnud ajasu, kui tegelik võim oli majordoomuste käes Majordoomus ­ kuningakoja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Pippin Heristalist ­ Frangi kuningas, kes ühendas uuesti frangi riigi. Karl Martell - Frangi riigi majordoomus ja hertsog, kelle ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused. Ta andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Ta oli Euroopa ristiusu päästja. Tema ajal sai talupoegadest elukutselised sõjamehed, kes said teenistuse eest maad.

Ajalugu

3

doc

Keskaeg

7. Clodovechi järeltulijad. Merovingid ja majordoomused Seitsmenda sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Majordoomused kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmajapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 8. Pippin Lühike ja tema järeltulija Karl Suur Kui Karl Martell suri, tuli võimule tema oeg Pippin Lühike, kindlakäeline ja ettenäglik valitseja. Tugeva valitseja toetus oli riigi paavstile hädavajalik ning Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. Ta korraldas kaks sõjakäiku mille tulemusel loovutasid langobaridid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tasuks abi eest kroonis paavst Pippini ametlikult ning nii oligki Frangis võimule tulnu Karolingid. Pippin Lühikese järeltulija oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi sai nime ka

Ajalugu

Kommentaarid (0)