AJALUGU - konspekt ja isikud (0)

ISIKUD:
Clodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu.
Karl Martell -oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi.
Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal.
Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks.
Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale.
Leif erikson- ehk Aulis , eesti tõlkja
Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal , kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta viskevasarat,mis pöördus pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi.
Odin -e. Oden . Eelkõige oli ta päikese-ja sõjajumal.Selle kõrval ka tarkuse ja luule kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena,kelle relvaks oli oda.
Frej - skandinaavlaste kolmas tähtis jumal.
Freja- Freji naine,kes oli eeskätt viljakusjumalanna .Nädalapäevadest kannab ta reede nime.
Loke-aaside perekonna vaenlane ,kes oli saatana osa etendav hiiglane.
Ansgar-benedaktiini munk , kes 829.aastal saadeti Karolingide riigist Rootsi .
Alfred - Inglismaa kuningas
Edgar- kuningas, kelle valitsusajal suutsid anglosaksid alistada normannide valdused Kirde-Inglismaal.
William I-ehk William Sohilaps.oli normandia hertsog ..
Constantinus Suur- keiser ,kes tunnistas ristiusu Rooma riigis lubatuks Milano ediktiga aastal 313.
Püha Bonifatius-sakslaste ristija ,kes oli Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid.
Hieronymus-õpetlane ja munk,kes 4.sajandil tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde.
Ambrosius- oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks.
Augustinus - oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak,
Friedrich I- oli saksa kuningas alates 1152, rooma keiser alates 1155 kuni surmani
Niccolo Machiavelli-oli renessansiaegne itaalia poliitik ja filosoof .
Gregorius VII-oli paavst 1073- 1085 .Ta oli 157.paavst
Leo IX-paavst,tänu kellele 1054 .aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega et tema ja Konstantinoopoli patriah Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteist kirikust välja.
Michael Cerularius-Konstantinoopoli patriah,tänu kellele 1054.aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega et tema ja Leo IX heitsid vastastikku teineteist kirikust välja.
Heinrich IV- oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog. Ta oli Heinrich III poeg.
Aquino Thomas -teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat.Tuntumad teosed on Summa Theologiae( Teoloogia summa) ja Summa contra gentiles(Summa paganate vastu)
Innocentius III-paavst,kes saavutas suurima ilmaliku mõju,mis ühelgi paavstil kunagi olnud on.
Clemens V-oli paavst 1305 – 1314 . Ta oli 195. paavst ja esimene Avignoni vangipõlve paavst.
Clemens VII-oli paavst 1523-1534.Ta oli 219. paavst ja teine paavst, kes pärines Medicite suguvõsast.
Martinus V- oli paavst 1417-1431. Ta oli 206. paavst.Oddone Colonna sündis Genazzanos 1368, kuid tema sünnikuupäeva kohta puuduvad kindlad andmed.Colonna õppis Pavia ülikoolis ja Perugia ülikoolis õigusteadust. Teda hinnati tema õpetatuse, mõõdukuse, õigluse ja äriliste võimete pärast.
Benedictus Nursiast- (u 480 – u 543) oli itaalia päritolu pühak ja lääne kloostrisüsteemi rajaja.
Franciscus Assisist-"Jumala kerjus "rajas frantsiskaanide ordu.
Püha Dominicus - Domingo Guzman Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Ta asutas ta nunnakloostri ja Toulouse ´is kerjusmunkade ordu.
SELETA MÕISTED:
Merovingid - Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa.
majordoomus-Kojaülem. Kes tõusis esile kuninga asemel.Tema kätte koondus järk-järgult valitsemine.
Karolingid -või ka Karolingide dünastiaks ja ka Frankide dünastiaks. Alates majordoomus Pippin Herstalist.
Kirikuriik -paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas Frangi valitseja Pippin.
munk-Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, kes elab kloostris .
nunn -Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud naine, kes elab kloostris.
Abt- Mungakloostri ülem
vasall -ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest.
Senjöör-oli suurfeodaal ,kellest olid sõltuvuses feodaalses hierahias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid . Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim.
Feodaalne hierarhia -feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.
Immuniteedikiri-osa riigivõimu funktsioon.
Benefiits-Karl Martelli ajal sõjameestele antud lään.
feood-ehk lään,on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks , valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara.
Domeen-on feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa.
Allod-täielikus omanduses olev maavaldus , mida ei ühendanud vasallsuhted.Keskajal muutusid alloodid siiski järk-järgult feodaalideks.
Investituur -vasallisuhete sõlmimine toimus sümboolse akti kaudu.Selle käigus vandus tulevane vasall oma isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni.
sunnismaisus-oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks .
Pärisorjus-on isiku,kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste,mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim,talupoegadest pärisorjade sunnimaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine.
Viikingid -olid muinas- skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.-11.sajand.
Normannid -on viikingite järeltulijad.Normandia hertsog andis ühele viikingipealikule Normandia kingiks ja viikingid jäidki sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi.
Varjaagid-on skandinaavlaste(viikingite)nimetus idaslaavlaste juures.
Bondid-
idatee - viikingite retketee, mis oli rootslaste esiisadesõidusuund.
Läänetee-viikingite retketee, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased.
Valhalla -on muinaspõhja mütoloogias Odini saal ,lahingutes tapetutekodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid,kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis .
saaga-on vanaskandinaavia ja vanagermaani ajaloost jutustav kangelasmuistend.
Ruunikivi-viikingite kasutatud kiri.Selle vanim tähestik pärineb 3-4.sajandil. Lähtub ladina tähestikust,mis vajas kivisse raiumisel lihtsustamist.Tähestiku esimesed tähed on f,u,th,a,r,k.
„Vanem Edda“-on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.
Piktid-olid hõimuliit, rahvas või rahvad , kes asustasid varakeskajal Põhja-Šotimaad.
Anglosaksid-germaani hõimud.Germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid ,kes saabusid Suurbritanniasse ja jäid sinna elama.
Milaano edikt-oli proklamatsioon,mis kehtestas ristiusu Rooma Riigis sallitud usuks.
Misjonär-on kristluse levitaja .
Katedral-Linnas asuv jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool- kateeder ,millest ongi tulnud piiskopikiriku nimetus.
Kaanon -nimekiri,kus jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke ja nad pidid olema kantud selle linna nimekirja.
toomkapiitel -oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel.
Sakrament-on Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud .
feodaalne killustatus-ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemet olevad kohalikud võimukandjad.
Simoonia -hakkati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest.
investituuritüli-oli aastatel 1075-1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Canossas käimine-
Wormsi konkordaat- 1122.aastal sõlmitud kokkulepe, keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II vahel,millega lõpetati investituuritüli.
ketser -ehk hereetikuks nimetatakse kristluse hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest.
inkvisitsioon -oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest.
skisma- nimetatakse kiriku lõhenemist. Skismade puhul on tegu erinevate kiriku võimustruktuuride tülidega või ideoloogia muudatustega.
rekonkista -Pürenee poolsaare tagasivõtmine muhamedlaste käest.
maurid - on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu muhamediusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti muhamedi usku rahvad mujal maailmas.
Frontera-kahe tsivilisatsiooni rajamaa,mis tähendas ühtlasisajanditepikkust sõjategevust.
ARUTLE!
1.Merovingide valitsemine Frangi riigis- Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite , burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.
2.Frangi riik Karolingide ajal
Esimene valitseja Pippin Lühike Karl Martelli poeg. Ametlikult valitsevad veel Merovingid. Ta pühitsetakse ametisse ja alates sellest ajast valitsesid ametlikult Karolingid . Nii sai alguse Kirikuriik – paavsti poolt valitsetav maa-ala. Karolingid pidasid end roomlaste pärandi järglasteks. Nad järgisid antiikaja kultuuri, eriti roomlaste oma. Karolingide eesmärgiks oli saavutada selline teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele kuidagiviisi alla ei jääks. Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke ning luuletajaid. Ka kloostrid mängisid suurt rolli: seal tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused, millel oli järgneva ajaloo seisukohalt ülisuur tähtsus. Feodaalsuhted arenesid välja Frangi riigi aladel
3.vasallisuhted, feoodide liigid – Keskaja ja riigi majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes .Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganis atsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem.
4.Viikingid- retked, avastused, usk, kultuur
Usk -Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele .
Retked-Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse . Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse.
Kultuur-kestis 8. saj algusest kuni 11. saj. keskpaigani. Kultuuri algusesks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist ja lõpuks Hastingsi lahingut. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10. saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne-Euroopas.
5.Suurbritaania rahvad- Asustus tekkis peale jää sulamist, esimene rahvas oli Indoeurooplased , elatusaladeks oli loomakasvatus ja algeline põlluharimine, kohalikust rahvast tekkisid hõimud tuntum piktid. Suurim sisseränne toimus u 10.saj ekr kelid, keltide ekspeditsiooni alla oli haaratud suurem osa Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Briti saarele saabusid keldid germaanlaste surve läbi ning sisseränne kestis sajandeid. 5 saj keskpaigast hakkas suur sissetung germaanlastel briti saarele. Ning tekkis anglosaksid- keldid hakkasid neile küll vastu kuid olid varsti hävinud ja orjastatud. 6 saj.lõpus hakkas anglosakside ristiusustamine .
6. Ristiusu kiriku kujunemine Lääne-Euroopas,kiriku organisatsioon ja õpetus, sakramendid- Lääne-Euroopa keskaegne kirik on katoliiklik . Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1.saj.pKr. Ristiusu kuulutas Rooma riigis lubatuks Constantinus Suur oma Milano ediktiga. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon . Esialgu oli kristluse keskuteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Kokku kestsis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta.
Pärast keisririigi langust ning sellele järgnenud segadusteajastul kasvas kiriku autoriteet veelgi. Kujunes ka kiriku hierarhia, mille kohaselt kirikupeaks oli paavst. Suuremate piirkondade usuelu juhtisid peapiiskopid, kellele allusid piiskopid. Kohtadel tegutsesid piiskopile alluvad preestrid . Preestrite abilisteks olid vikaarid. Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, rajaneb piiblil. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi ega tõekspidamisi.Katoliikluses oli oluline koht sakramentidel. Sakrament on Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud.
7.Riigivõimu areng keskajal, esinduskogud – Riigivõim sõltus osaliselt feodaalsuhete arengust. Tekkis selline riigisüsteem, kus keskvalitsus oli nõrk ja riigvõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad, selle nimeks sai feodaalne killustatus. Esinduskogud tekksid kuna vasallid mõistsid et sellega saab mõjutada kuninga poliitikat. Kuningal polnud piisavalt raha ja vasaliid aitasid teda. Esinduskogudest sai Euroopa kuningate kõrval oluline riigivalitsemise element.
8.Paavst Gregorius VII elu ja tegevus- Ta oli munk. Ta oli nõuandjaks mitmele eelnevale paavstile ning paistis silma erakorrdse fandaismi ja energiaga. Ta andis välja reformid mida hakati kutsuma Gregoriose reformiks. Reformid pidi hõlmama kogu kirikut alates paavstikuurjast ja kõpetades kogudusega. Paavstuluse reformiga taheti tugevndada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja Itaalias.
9.Kristlik teadus, ketserlus , inkvisitsioon – Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetustega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristikusu tekkega. Neid karistati. Inkvisitsioon oli katolike vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada .
10.Paavstivõimu nõrgenemine hiliskeskajal, kirikukogud - Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest,osalt aga kirku enese aktiivsuse ja teojõu langusest. Kirikukogud- Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide ,abtidejt) koosolek,kus arutatakse peamiselt kiriku seisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.Sellist kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm,nim. üleüldiseks ehk oikumeeniliseks. 15.saj oli kirikukogude peamisi probleeme,kas kirikuasjades peaks otsustamisõigus kuuluma paavstile või kirikukogule.
11. Vaimulikud ordud (4 ordut) – Benetiktlased: Rajaja oli Benedictus 520-530 ekr. Riietus must, tegevuseks vannete andmine. Tsistertslased: Rajaja Bernhard 1098, riietus must või valge tegevuseks aiandus ja muud majapidamist, nad ei tohtinu suheda välismaa ilmaga. Frantsisklased asutajaks Franciscus Assistst 1223 , riietus jäme pruun või hall kuub võõtatud nööriga, tegevuseks haridusele tähelepanu pööramine ning omad õpetused olid neil. Dominiiklased rajas Dominicus, riietus must kuub, paistsid silma hariduse ja sõnaosavusega.
12.Elukorraldus kloostrites -Eri ordude kloostrite elukorralduses esines vastava ordu reeglist tulenevaid lahknevusi, ent oli ka päris palju ühisjooni. Tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn.tunnipalvused. Väga oluline roll oli ka raamatute ümberkirjutamisel.Ümber ei kirjutatud mitte ainult pühakirja vaid ka muid teadusi puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, ning antiikkirjandust.Ümberkirjutamistööd tegid mungad -skriptooriumis. Kloostrielanike toidu ja riietuse erinevused sõltusid samuti ordust.Tavaliselt oli munkadel ja nunnadel üks või kaks õhemat riiet suveks ja üks või kaks paksemat rüüd talveks.Ordureeglist olenemata magati kas üksikongis või ühises magamisruumis-dormitooriumis.
13.Suhtumine sõjapidamisse kõrgkeskajal. Rekonkista käik ja tulemused - Kahtlemata oli keskaeg sõdaderohke ajajärk ja lahinguid peeti palju,aga nendes osalenud rüütlite ja ka langenute arv jäi enamasti väikeseks. Keskajal muutusid relvad ja nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni.Sõdimine,turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi-feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus .Sellepärast pöörati relvadele eriti suurt tähelepanu. Rekonkista- Bürenee ps. tagasi vallutamine araablastelt.Muutus suhtumine sõtta.Majanduslikkudel eesmärkidel mõistis kirik sõjapidamise hukka. Euroopas oli nn. noormeete probleem,u.20-30 aastased,kellel ei olnud ei varandust ega rakendust. Kirik otsustas ,et nad õige Euroopast välja saata ja neid kasutati 3.piirkonnas: Rekonkista,Põhjamaade ristisõjad ja Ristisõjad idamaadesse. Euroopa rahvastikust.8.saj araablased vallutasid Bürenee ps.Ainult Astuuria kuningriik jäi kristlikuks.Vallutatud alad kuulusid algul Bakdadi ja hiljem Damastuse kungingriigile.