10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG (0)

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG
Peatükk 1
Keskaeg jaguneb – varakeskaeg, vahekeskaeg , kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg .
Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned – katoliiklus ja feodalism .
Peatükk 2
Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks.
Rooma rahu lõpu tagajärjed – impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile.
Caracalla edikt – 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused.
Konstantinoopol – Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330.
Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused – soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid , võimalus pidada sõda merel,
LK ! 3.küsimus!!!
Peatükk 4
Frangi riik – tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele (tänapäeva Prantsusmaa alad). Selle tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias.
Milliseid muutusi tõi gallialastele Caesari vallutus?
Viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse. Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid oma senise mõju ja ülemkihi keeleks sai ladina keel.
Chlodovech – frangi riigi kuningas 5.-6. saj, kes võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis (see tugevdas ta võimu) tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati Saali õiguse kirjaliku seadusekogu kirjapanekut. Tema ajal vallutati enamik Galliast, Burgundia ja Nemaania.
Saali õigus – Chlodovechi poolt üles lastud kirjutada saali frankide tavaõiguste kogu.
Frangi riigi laiskade kuningate ajastu - 7.sajandil olnud ajasu , kui tegelik võim oli majordoomuste käes
Majordoomus – kuningakoja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad .
Pippin Heristalist – Frangi kuningas, kes ühendas uuesti frangi riigi.
Karl Martell - Frangi riigi majordoomus ja hertsog, kelle ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused. Ta andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Ta oli Euroopa ristiusu päästja. Tema ajal sai talupoegadest elukutselised sõjamehed, kes said teenistuse eest maad. Feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks sai uut laadi sõjaväeorganisatsioon loomine.
Poitiers 'i lahing - 732. aastal toimunud lahing, millega Karl Martelli vägi pani piiri araablaste edasitungile Euroopas.
Peatükk 5
Pippin Lühike – Frangi riigi valitseja, kes maandas paari aastaga kirikumaade riigistamisest tekkinud pinged . Tema valitsusaega võib nimetada nõrga Rooma ja nõrga paavstluse ajastuks.
Karl Suur - Frangi riigi valitseja, kes muutus legendiks juba oma eluajal. Ta oli raudse rusikaga valiteja, kes küüditas vastuhakkavate maakondade inimesi, hukkas avalikult tuhandeid sõjavange, edendas ja kaitses kauneid kunste, hakkas rajama koole , laskis ehitada palju losse ja kirikuid, oma õukonda kutsus ta õpetlasi üle Euroopa. Karl Suure sõjad- vallutused – tema ajal saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse . Ta vallutas langobardide kuningriigi, sõdis saksidega ja ristiusustas nad, vallutas Baieri hertsogkonna, sõdis hispaania islamiusuliste mauridega, alistas Pannoonia avaarid ja ründas Bütsansi, mida ta vallutada ei suutnud.
Karolingide renesanss - ?
Peatükk 6
Naturaalmajandus - rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel.
Seisused: I seisus – vaimulikud
II seisus – aadlikud (rüütlid)
III seisus – talupojad, linnaelanikud
Vasalliteet – vasall , andis ennast võimsama isiku e senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning tal oli kohustus aidata sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus – lepingupooled ei olnud võrdsed.
Feodaalsuhete kujunemise põhjused:
*Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke.
*Vajadus luua stabiilne võimusüsteem.
Läänikord - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad.
Läänipüramiid:
*Kuningas või keiser
*Hertsogid, krahvid, markiid, piiskopid.
* Parunid , vikontid
*Väikerüütlid
Senjööri ülesanded: annab lääni (maa), andis immuniteedikirju (millega läks muist riigivõimu funktsioone vasallile üle, nt maksude kogumine, kohtumõistmine), kaitsta oma vasalli.
Vasalli ülesanded: olla truu oma senjöörile ja tulla tema kutsel sõjaväeteenistusse, osalemine senjööri nõukogus, erakorralised abikohustused (toetus senjööri vangilangemise korral – välja ost)
Lään e benefiits – vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. See polnud pärandatav.
Feood – vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega, mis oli pärandatav.
Läänisuhted - *isikulised (2 konkreetse isiku vahel)
* lepingulised (tehti leping)
*hierarhilised „Minu vasalli vasall ei ole minu vasall“
Rendihärrus – kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti.
Mõisahärrus – talupojad kasutasid ainult väikest maalappi ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Oma maa eest tasusid talupojad teorenti.
Domeen – kuninga maavaldus
Allood – täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted.
Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest ?
Tasu viisid olid teistsugused: rent ja muud maksud ja/või teotöö, talupojad ei olnud vabad ning isandal ei olnud kohustusi talupoja suhtes.
Peatükk 9
313.a – Constantinus Suur tunnistas Roomas lubatuks ristiusu ( Milano ediktiga).
381.a – kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
Kateeder – piiskopi jutlustamistool
Katedraal – piiskopikirik
Kaanon – linna vaimulikkonna nimekiri.
Toomkapiitel – piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu.
Piiskopi ülesanded: * preestrite ametisse pühitsemine
*ristitute leeritamine
*kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine
*altarite pühitsemine
*kirikute ja kabelite sisseõnnistamine.
*verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine.
*vaimulike kontrollimine.
Sinod – piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Seal tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ning jagati vaimulikele korraldusi.
Visitatsioon - külastus, mille ajal piiskop käis läbi oma piiskopkonna kirikud ja kloostrid , jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist.
Preestrite ülesanded:
*õigus pühitseda armulauda ning jagada teisi sakramente
*pidada jutlust ja sooritada muid kiriklikke toiminguid.
Patronaadiõigus – õigus määrata kohale preester.
Kirikuisad - kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid.
Sakramedid – rituaalsed toimingud nagu näiteks ristimine .
Paavstiriik ehk Kirikuriik - 756.aastal moodustatud riik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim.
Peatükk 10
Muhamed – Meka kaupmees , kes sai pärimuse järgi 610.aasta paiku läkituse jumal Allahilt. Temast sai prohvet ja tema läkituse levitaja. Tänu sellele tekkis uus usund – islam.
5 tugisammast: *tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit
*palvetada 5 korda päevas.
*annetada vaestele.
*paastuda ramadaani ajal.
*teha vähemalt 1 kord elus palverännak Mekasse.
Põhivoolud: * Sunniidid
*Šiiitiidid
622.a – Muhamed läks Medinasse.
632.a – Muhamed suri.
Seos juudiusu ja kristlusega – üks ainus Jumal, Jumalalugu on raamatus kirjas, samad tähtsad tegelased.
Vallutused – Iraan , Armeenia, Egiptus , Süüria, Sind, Maroko, Hispaania , Iraak , Horasan.
Kultuurisaavutused – * Arhidektuur – kerkisid mošeed, medresed, hauakambrid , rajati kaubatänavaid, karavannide peatuspaiku. *Avaldati entsüklopeedia „Teaduste võtmed“ * arstiteadus arenes *kujunesid kõrgõppeastused ja ülikoolid – medresed
Traditsioonilised õppeained – loogika , araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused, Koraani kommentaarid ja teoloogia .
Araabia kirjandus - Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut. Lubatud olid tõsielulised jutustused. Näiteks „ Tuhat üks ööd“. Klassikalises araabia kirjanduses domineeris luulevorm.
Peatükk 13
Feodaalne killustumus – riigisüsteem, kus keskvalitsus on nrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemes olevad kohlikud võimukandjad.
Esinduskogud – kuningate kõrval olev oluline riigivalitsemise element, kus avaldasid arvamust vasallid .
Mis põhjustas keskaegses Euroopas keskvõimu nõrgenemise?
Suurfeodaalid muutusid kuningatest aina sõltumatuks, kuningas hakkas oma maavalduse kahanedes aina enam sarnanema tavaliste krahvide või parunitega. Traditsioonilised riigivõimu funktsioonid läksid läänistatud aladel vasallide kätte.
Mille pooles erines keskaja riik tänapäeva riigist ja keskaegne esinduskogu tänapäeva parlamendist?
Keskaja riigil puudus kindel territoorium, riiki ei ühendanud tervikuks mitte maa-ala ega ka rahvas, vaid valitseja isik. Valitsejal võis olla valdusi väga mitmes kohas.
Keskaegne esinduskogu aitas kohut mõista, seda ei moodustanud vastavat haridust saanud professionaalid, vaid mõjuvõimsad ülikud.
„Arignoni vangipõlv“ - selles peegeldub vaid itaallaste suhtumine fakti, et paavstivõimu keskus ei asunud roomas mitte aga paavstide tegelik elukord nimetatud ajajärgul.
Inkvisitsioon – katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada
Peatükk 14
Simoonia – tulutoovate vaimulikukohtade omandamine raha eest.
Gregoriuse reformid – kiriku sisene uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist.
Investituuritüli –tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, s.t. Vaimulikele nende vaimuliku vimu ametitunnuste jagamise õigusest.
Paavsti diktaat sisaldas järgmisi olulisemaid teese:

• üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid sealt vabastada.
  
• üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused.
  
• Üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta.
  
• Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst aga vib vaidlustada kõigi teiste kohtuotsused.
  

Canossas käik – teel Augsburgi peatus paavst Canossa linnuses ja seal astuski Heinrich 1077 patukahetsejana paavsti ette.
Wormsi kokkulepe – Heinrich V ja Calixtus II vahel 1122. aastal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas investituuritüli. (lisa lk 82)
Innocentius III – paavst, kes saavutas suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud. Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Ta sekkus pidevalt poliitikasse.
1054a. - kulmineerus 2 kiriku vaheline tüli, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh heitsid vastastikku teineteise kirikust välja.
Ketserlus - ketetserite ehk inimeste, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega karistamine.
Aquino Thomas – keskaja tuntumaid teolooge, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat . Tema tuntumad teosed on „Summa Theologiae“ ja „Summa contra gentiles“. Põhiliselt käsitleb ta oma teostes kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda.
Inkvisitsioon – katoliku kiriku kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.
Peatükk 15
Suur skisma – katoliku kiriku lõhenemine.
Kirikukogud – tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.
Vaimulik ordu – kindlate reeglite järgi toimivad ühendused.
Benediktlased – aluse pani Benedictus. Benediktlaste reeglid ei ole nii karmid kui Ida omad, selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks või nunnaks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Üks kuulsamaid benediktlaste kloostreid on Cluny.
Tsistertslased – Loode-Prantusmaale tekkinud uus ordu, mis lähtus benediktlaste reeglites , kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlt füüsilist tööd. Kloostrid loodi üksikutesse kohtadesse . Üks kuulsamaid kloostreid on Clairvaux.
Mille tagajärjel tekkisid kerjusmungaordud ?
Linnaelanikkude hinge eest hoolitsemine kogudusekirikutes oli jäetud unarusse, hoogustunud ketserlikud liikumised tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist, iilmaliku elu jõukuse kasv oli põhjustanud vastureaktsiooni.
Kerjusmunkade, tsistertslaste ja benediktlaste võrdlus.
Kerjusmungad teenisid raha kerjates ja jutlusi pidades. Benediktlased ja tsistertslased ei lahkunud oma kloostrite piiretest, aga kerjusmungad rändasid palju ringi.
Frantsisklaste ordu – Jõuka kaupmehe poja poolt loodud ordu. Ta ei plaaninud algul eraldi ordut luua, aga tegi seda paavsti soovil. Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed .
Dominiiklaste ordu – Dominicuse poolt loodud ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal.
Skriptoorium – ruum, kus mungad tegid ümberkirjutustöid.
Dormitoorium – ühine magamisruum ordus .
Peatükk 16-17
Jumalarahu – kiriku püüd pudurdada relvakandjate agressiivsust, mis nägi ette karistuse pühapõhipaikades ja avalikes kohtades vägivallatsemise eest. Paremini aitas sõjakuse väljapoole kanaliseerimine (ristisõjad).
Ristisõdade suunad – läänemere äärde, läänemere lõunakaldale, idamaadesse.
Idamaade ristisõdade põhjused – Jeruusalemm ja Palestiina Jeesuse kohad; et saata tülikam seltskond sõtta; alade tagasivallutamiseks; kaubateede taasavamiseks; kristlastest ristisõdijatele lubati eriti häid asju ja pattufdest vabanemist.
I ristisõda: 1096-1099, 40 000 sõdalast, Ainuke õnnestunud kampaania ristisõdade ajaloos. Vallutati Edessa, Antiookia ja Jeruusalemm.
II ristisõda: Osalesid Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. II ristisõda nurjus nii sõjaliselt kui poliitiliselt.
III ristisõda: ajendiks oli Jeruusalemma langemine . Kristlaste eesotsas olid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdijatel edu.
IV ristisõda: algataja oli keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III, kelle nimega seostub ka Eesti- ja Liivimaa aladel peetud ristisõda. Esialgu oli IV ristisõja raskuspunkt planeeritud Egiptusele, kuid järgnenud sündmuste käigus kandus see mujale. Suundus hoopis Konstantinoopoli alla. Seda retke juhtisid Prantuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innoentius III.
V ristisõda – Honorius III algatatud, millega kavatseti vallutada Aijubibiidide sultanaadilt Damietta linn Niiluse deltas, et seda Jeruusalemma vastu vahetada. Lõppkokkuvõttes ei saavutanud ristisõdijad siiski midagi. Vallutati küll Damietta, aga see tuli tagasi anda.
VI ristisõda – juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kes pretendeeris oma abielu kaudu ka Jeruusalemma kuninga tiitlile. Jeruusalemm oli lühikest aega kristlaste käes, aga see vallutati tagasi.
VII ristisõda - organiseerisid paavst Innocentius IV ja Prantsusmaa kuningas Louis IX Püha. Sihiks oli Egiptus ja sõda nurjus.
VIII ristisõda – juhtis Louis IX, toimus Tuunise all. Ebaõnnestus, sest kristlaste seas levisid tõved, mis ka kuninga tapsid.
Ristisõdade tagajärjed: paavstivõimu tähtsuse muutumine, kuningavõimu tugevnemine Lääne-Euroopas, kaubateede ümberpaiknemine, süvenes vaen Lääne-Euroopa bütsantsi ja islamimiriikide vahel, araabia teaduste ja tehnika levik Euroopasse.
Peatükk 18
Aadlik – vaba mees, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed.
Aadli jagunemine: *kõrgaadel – eesotsas kuningas, lisaks hertsogid, parunid ja krahvid. * alamaadel – rüütlid.
Aadlike ülesanded: sõdimine ja rahu ajal kohtumõistmine.
Linnuse funktsioonid – kaitsefunktsioon ja esindusfunktsioon – linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle.
Turniirid – harjutamine sõjaks, relvad olid ohtumad (nürid, tömbid relvad), sportlik, pidulik üritus,
Rüütlite kasvatus – kuni 7 eluaastani viibis poisslaps kodus, peale seda saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaž. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine . Tavaliselt sai 15-aastane noormees kannupoisiks – ta võis kanda relva ja pidi harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel, aiatas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut. 18-21 aastane noormees , kes oli hoolikalt treeninud ja tõestanud oma isandale relvakäsitlusoskust löödi rüütliks. Raamatutarkust ei peetud oluliseks.
Aadli väärtuskoodeks – aadliku puhul hinnati jäägitut ustavust, julgust , ausust, sõnapidamist, galantsust,
Peatükk 19
Relvastuse liigitus: jagunes ründe- ja kaitserelvastuseks (kaitserüü, kiiver ja kilp). Ründerelvad jagunesid lähivõitlusrelvadeks ja laskerelvadeks.
Esimesed tulirelvad – tulid kasutusele 14.sajandil algul, esialgu meenutasid need kolbi või vaasi ja neist üritati nooli lasta. Hiljem tulid kasutusele suurtükid ja püssid,
Rüütlivägi ehk raskeratsavägi koosnes feodaalidest, kellel oli piisav sissetulek, et muretseda endale korralik sõjavarustus.
Rüütlite ründevarustus – pikk torkeoda, möök, pistoda (15.saj lisandusid sõjavasar, - kirves ja -nui).
Rüütlite kaitsevarustus – kilp, kiiver, kaitserüü ja hea sõjaratsu.
Rüütli sõjakäik – rüütlil oli iga aasta oma isandale vaja osutada kindel arv sõjapäevi. Kuna varustus oli raske tuli kaasa võtta abilisi: kilbikandja, kannupoiss, vibumees, jne. Keskmiselt oli abilisi kuus. Rüütel moodustas nendega ühe löögigrupi ehk oda. Võitlusse liiguti ühes joonrivis. Iga rüütli saatjaskond tuli tema taga, et vajadusel talle koheselt appi tormata.
Hellebard – käsitööliste ja talupoegade leiutatud relv, mille teravikuga sai torgata nagu odaga, labaotsaga lüüa nagu kirvega, spetsiaalne konks aga võimaldas tõmmata rüütleid sadulast.
Piik – pikkoda (u 4-5m pikkune ).
Palgasõjaväe teke – kuna rüütlite kokkukutsumine võittis kaua aega ja uhked vapikandjad olid üsna distsipliineerimatud, osa neist eelistas sõjakäigu asemel oma senjöörile raha maksta mindi üle palgasõjaväele. Palgasõjavägi tõestas, et ka jalaväega on võimalik ratsaväe vastu saada.
Peatükk 20
Mis on keskaegsete linnade kujunemise 4 võtmesõna?
Käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht.
Keskaegse linna 2 keskpunkti – katedraal ja turuplats . (Omavalitsusega linnal ka raekoda )
Linnaõigus - linna seaduste kogu, mille järgi elu linnas toimus. Saadi maahärra käest.
Keskaegse linna tunnused – linnamüür ja linnaõigus
Patrisiaat – rikkamad linnakodanikud nagu rikkad kaupmehed , pankurid ja pärilik linnaaristokraatia.
3 valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna üle kantsid – haridus , arhitektuur , kirjakultuur
Linna valitsesid: raad (reahärrad ja bürgermeitsrid)
Linnaelanikud: kaupmehed, käsitöölised, lihtrahvas.
Peatükk 21
Linnaelanike põhilised elatusalad – kaubandus, käsitöö ning ka põlluharimine, aiandus ja kariloomade pidamine.
Tsunft – grupp käsitöölisi, kes tegelevad sama alaga. Põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle.
Tsunftisundus – selle kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda.
Skraa - tsunfti põhimäärus, mis määratles ka tsunfti hierarhia – õpiposs, sell, meister. Eesotsas seisis vanem.
Tsunfti ülesanded: sõjaline organisatsioon , vastastikkune abi ja ühikassa.
(väike) gild – üle linna paiknevad käsitöötsunftid kõik koos. Nt: Oleviste ja Kamuti
Suurgild – kaupmeeste ühendus.
Mustpeade gild – vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid koos.
Hansa liit – Lääne- ja Põhjamere ääres asuvate kaubalinnade liit.
Eesti hansalinnad – Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi.
Tähtsaimad hansalinnad – Hamburg, Lübeck.
Peatükk 22
Esimesed euroopa ülikoolid tekkisid – 12-13.saj
Euroopa vanim ülikool - Salerno ülikool Itaalias 10 saj. (protoülikool – õpetas ainult arstiteadust)
Bologna ülikool 1119 .
Mida õpiti keskaegses ülikoolis? 7 vabat kunsti – kõnekunst, ladina keel, dialektika , arikmeetika, geomeetria, algebra , muusika . Edasi õpiti arsti-, usu- või õigusteaduskonnas.
Dekaan – õppejõudude seast valitud juht.
Skolastika – keskaja ülikoolis viljeldud teadused.
Gutenberg – leiutas trükikunsti, trükkis kõige esimese raamatu – Piibel .