IKT põhimõisted (1)

1. Põhimõisted
1.1 Riist - ja tarkvara , infotehnoloogia
Andmed (ingl. data) – mittestruktuursed faktid ja numbrid .
Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave – on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel.
Digitaalne (ingl. digital ) – omane andmetele, mis koosnevad numbritest.
Informaatika – on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega.
Infotöötlus – on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone).
Infotöötlussüsteem – on üks või mitu andmetöötlussüsteemi ( arvutid , välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust.
Infosüsteem – infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega ( tehnoloogiad , inimesed, finantsid , protsessid).
Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) – on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed ); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid ); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms.
Programm (ingl. program ) – on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest.
Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. “käegakatsutavad” osad: monitor , hiir , korpus jms.
Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne.
Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma
funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi.
Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia , mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil.
1.2 Arvutite tüübid
Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid.

Suurarvuti (ingl. mainframe computer) on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid.
Arvutite hierarhias on suurarvutitest kõrgemal ainult superarvutid . Teatud mõttes on suurarvutid superarvutitest võimsamad, sest võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd.Superarvutid seevastu suudavad üht programmi täita palju kiiremini kui suurarvutid. Suurarvutite peamised tootjad on Unisys ja IBM.

Miniarvuti (ingl. minicomputer)on keskmise suurusega arvuti. Mõõtmete ja arvutusvõimsuse
poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal . 1990-ndatel aastatel ähmastus piirjoon miniarvutite ja väikeste suurarvutite vahel, samuti väikeste miniarvutite ja tööjaamade vahel. Üldiselt võib öelda, et miniarvuti on multitegumtöötlusega süsteem, millel võib üheaegselt töötada 4 kuni 200 kasutajat.

Võrguarvuti on spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud arvuti, millel on minimaalselt mälu, kõvaketta mahtu ja protsessorivõimsust. Võrguarvuti idee on selles, et enamik rakendusi töötab võrguserveril ning kasutajad ei vaja tegelikult kogu seda arvutusvõimsust, mida pakub tavaline personaalarvuti . Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale.

Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend - ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur , mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer , monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat , protsessor , mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD seade, disketiseade, helikaart , võrgukaart, modem .
Personaalarvuti põhitüübid on
• Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris
või kodus.
• Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti.
• Sülearvuti ehk laptop ehk rüperaal on mobiilne arvuti . Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad . Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust.
• Netbook ( Link ) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7“-9“ ja pika
akukestvusega.
• Tablet PC on sülearvutite liik, mis varustatud puutetundliku ja täispöörleva ekraaniga.
• Pihuarvuti (ingl. handheld PC) on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti ,
millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum
operatsioonisüsteemid on Windows Mobile.
1.3 Arvuti koostisosad
Arvuti (personaalarvuti, raal , ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks.
Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse , töötlusseadmed töötlevad seda ja
väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu.
Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist.
Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel
ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema , nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Arvuti
vältimatud väljundseadmed on monitor, klaviatuur ja hiir. Lisa-välisseadmed aga printer, skänner, heliseadmed , modemid jne.
Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis.
Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed .
Põhiplokis asuvad emaplaat (ingl. motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt).
Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad , mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil.
Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti “ajuks” on keskseade ehk protsessor.
2. Riistvara
2.1 Protsessor
Arvuti aju (keskseade) on protsessor (ingl. CPU – central processing unit ), mis on kinnitatud
emaplaadi külge. Kiip , mis sooritab arvuti tööks vajalikud arvutused ehk tehete teostamine ja teiste seadmete töö juhtimine. Kõik programmid, mida arvutis kasutatakse, lähevad nullide ja ühtede jadana protsessorisse, seal nad töödeldakse tohutul hulgal loogikaelementidega ning lõpuks väljastatakse järjekordne nullide ja ühtede jada, millest moodustatakse videokaartis pilt või helikaartis heli jne. Kiirem protsessor annab kõigis asjades parema jõudluse.
Protsessor täidab operatsioone (masinkoodi), mida omakorda juhib tavaliselt elektrooniline taimer : taimeri iga signaali (ingl. tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus ehk taktsagedus (Hz), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha.
Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis), kuid ka sellel on omad vead. Taktsagedus ei ole ainuke omadus, mis paneb paika protsessori tegeliku töö kiiruse või efektiivsuse. Sülearvutite puhul võib näiteks määravaks saada protsessori voolu tarbivus.
Mikroprotsessor on väike programmeeritav elektroonikaseadis, mis täidab protsessori ülesandeid ning on ehitatud ühe pooljuht integraallülitusena. Protsessori rolli arvutis täidavad tavaliselt üks või mitu mikroprotsessorit. Suurimad protsessorite tootjad on maailmas AMD ja INTEL. Protsessoreid on tohutult palju erinevaid marke erinevatest ajajärkudest:
Inteli protsessorid: 1970. aastatel oli protsessorite tootmine alles lapsekingades ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid, millede taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz. 1980. aastate alguses (1982) sai valmis 80286 protsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz. 1985. Aastal valmis esimene 32- bitine protsessor 368DX. Temale järgnes 1988 aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. 1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus pärast paariaastast täiustamist ulatus juba 50 MHz. 1990. aastate algul täienes 486 protsessor edasi ja 1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus ulatus kuni 66 MHz. Kaks aastat hiljem (1994) loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel.
Siis mindi üle Pentium (80586) protsessorile, mille taktsagedus oli alguses 60 MHz, kuid juba 1994. aastal ületati 100 MHz piir. 1995. aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid ja 1997. Aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz. 1997. aasta lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessor, mis edestas oma eellast parameetritelt suuresti. Pentium II taktsagedus ulatub kuni 450 MHz. 1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II hulga odavam. 1999. aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus
1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz. Praegusel ajamomendil on väljas ka Pentium IV.
AMD protsessorid: AMD alustas oma protsessorite tootmisega 1995. aastal ja praegusel momendil Intelile suur konkurent. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja AMD 486 ning AMD 5k86, mille taktsagedus oli vastavalt 133 MHz, 120 MHz ja 100 MHz. Nendele järgnes 1996. aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz. 1997. aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid, mille taktsagedus ulatus 300 MHz. 1998. aastatel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja
K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz. 1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal niipalju, et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000. aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
Duron on Eestis praegu üks populaarseim protsessor, sest ta on võrreldes kõigi teiste protsessoritaga palju odavam.
Protsessoreid eristab üksteisest:
• käskude hulk, mida protsessor suudab täita;
• bittide arv, mida üks käsk korraga töötleb e. protsessori sisendsõna pikkus;
• protsessori kella kiirus e. taktsagedus (1MHz = 1 miljon elementaarkäsku sekundis)
2.2 Sisendseadmed
Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga . Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Sisendseadmed muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule . Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks , väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks.
Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on (11):

klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks

hiir kui elektrooniline "nimetissõrm"

skänner, mida kasutatakse peamiselt pildikujutise optiliseks lugemiseks

magnetkirjalugeja ja -kaardilugeja

valguspliiats

puuteekraan ( touch - screen )

digitaator (graafikatahvel)

pliiatsiarvuti, mille puhul spetsiaalse pliiatsi taolise kirjutusvahendi abil on võimalik

käsitsikirjutatud info arvutisse sisseviia

juhthoob (joystick), peamiselt arvutimängude tarbeks

kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule.
Klaviatuur - arvutiga tehtavate tööde puhul on kõige olulisemaks komponent . Selle individuaalsest sobivusest oleneb suuresti töö mugavus. Kui mõnele meeldib pehme ja pika klahvikäiguga või suurarvuti terminali moodi valjult klõpsuv sõrmistik või väiksemõõtmeline programmeeritav
AnyKey-d sisaldav klahvik, siis see on täiesti maitseküsimus ja arvutiostja peab ostetava arvuti klaviatuuri lihtsalt proovima.
Hiir - Windows-i töökeskkonnas sooritatakse enamus juhtimistegevusi arvutihiirega.
Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Rullikuga varustatud hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike . Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad ( klassikalises lahenduses) kaks rullikut. Rullikud on ühendatud kahe teineteisest 90º võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impulssideks. Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi - tagasi ja vasakule – paremale. Optilistel hiirtel pöörlevat kuulikest pole. Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat , mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Punane tuluke, mis pimedas toas hästi paistab, on tegelikult vaid abivalgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha.
Juhthoob - igas suunas liigutatav hoob (kang), mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist. Erinevalt hiire kursorist, mis peatub koos hiire peatumisega, jätkab juhthoova kursor hoova peatumisel oma liikumist suunas, kuhu kang osutab. Kursori peatamiseks tuleb hoob viia püstiasendisse.
Skänner - arvuti väline lisaseade , mis on mõeldud valmisteksti ja -piltide sisestamiseks arvutisse.
Skänneril on funktsionaalne sarnasus kserokoopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Skänner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse ja skänner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogupaberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile . On olemas ka käsiskännerid, mida kasutaja veab mööda skaneeritavat kujutist. Need skännerid on väiksemad, odavamad ja edastatav kujutis on madalama kvaliteediga.
Mikrofon on elektroakustiline seade helisignaalide muundamiseks nendega võrdelisteks
elektrisignaalideks. Ta on sisendseade ja võimaldab arvutisse juttu sisestada, aga eeldab sügavat vaikust arvuti vahetus läheduses.
Digitaatorid on sisendseadmed, mille abil graafiliselt kujutatud analoogandmeid saab viia arvuti jaoks mõistetavale digitaalkujule. Nende peamiseks teostuskujuks on graafikatahvlid. Jooniste ja visandite sisestamiseks mõeldud seade koosneb tavaliselt tahvlikesest (aluslauast) ja litri taolisest kursorseadmest või nõelataolisest sulepeast. Litter on niitristiga varustatud luubitaoline seade, mis võimaldab positsioneerida punkti ülitäpselt. Nõelsulepea kasutab tindiasemel elektroonilist otsikut.
Magnetkirjalugeja - seade ja meetod arendati välja 1950. aastail pangadokumentide jaoks. Magnetkiri kujutab endast klaarteksti magnetilist varianti. Kirjamärgid kantakse andmekandjale (pangakaardile) magnetilist ainet sisaldava tindiga (trükivärviga) ning nende lugemist teostatakse erilise MIRC lugeja-sorttiirmasina abil.
Magnetkaardilugeja - magnetribaga varustatud kaart on sarnane standardse magnetlintseadmega, kuid on mõeldud suhteliselt väikeste andmehulkade salvestamiseks.
Valguspliiats on selline sisendseade, mille põhiosaks on pliiatsitaoline ja valgustundliku otsikugapulk. Pliiatsiga spetsiaalset arvutiekraani puudutades sulgub fotoelektriline ahel ja vastava elektroonikalülituse abil fikseeritakse selle punkti koordinaadid ekraanil, mis seejärel antakse edasiarvuti protsessorile. Valguspliiatsit kasutatakse peamiselt jooniste ja graafikute loomiseks otse elektronkiirekuvari ekraanile spetsiaalsetes graafikakuvarites.
Puuteekraan - selle sisestusmeetodi puhul asendab hiire või valguspliiatsi taolist osutusseadist kasutaja sõrm, millega puudutatakse spetsiaalset puutetundlikku ekraani. Tänapäeval kasutatakse poodides ostu hinna saamisel kauba kaalumise teel ja ka panga rahaautomaatides. Meetodi puuduseks on see, et sõrm on suhteliselt suur objekt ja võimatu on täpselt osutada ekraani väiksematele piirkondadele.
2.3 Väljundseadmed
Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval või muul
arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele.
Väljundseadmed võib liigitada kolmeks:

kuvarid

printerid , plotterid

audio - ja audiovisuaalsed seadmed
Elektronkiirekuvar ehk monitor on televiisori kaksikvend arvutimaailmas. Erinevus on
televiisoriga võrreldes selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud numbrilisele kujule ja
ergonoomilised nõuded on teised. Arvutikuvari puhul on üheks põhinäitajaks punktisamm, mis näitab kahe samasuguse punkti vahekaugust monitori ekraanil. Mida lähemal üksteisele punktid paiknevad ehk mida väiksem on punktisamm, seda kõrgem on kuvari lahutusvõime (ingl.resolution). Kaasaegsetel värvimonitoridel on see 0,25 mm suurusjärgus.
Arvutimonitore iseloomustavad järgmised näitajad: ekraanimõõt – tavaliselt 12 - 21 tolli diagonaalis;kaadrisagedus tavaliselt 50-90 Hz, - sagedus, millega toimub kuva uuendamine, soovitavalt >70Hz, mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 85 - 90 Hz, 1600x1200 puhul 75 - 80 Hz); reasagedus - sagedus, millega toimub ridade laotamine ekraanile, tavaliselt 24 - 115 Hz; lahutusvõime - ekraanil kujutatavate pikslite arv rõht- ja püstsuunas, 640x200 kuni 1600x1280; värvide arv - monitori poolt esitatavate
värvitoonide arv, võib ulatuda must/ valgest kuvast kuni 16,7 miljoni värvitoonini; kiirguskaitse - normid lubatavale kiirguse piirväärtusele;
punktisamm - väljendab üksikute pildipunktide vahekaugust monitori ekraanil, tänapäeval 0,25-0,28 mm;
energiasääste - monitori tarbitav võimsus ei ületa etteantud piiri; ühilduvus erinevate graafikastandarditega.
Kandearvutites kasutatakse vedelkristallekraane (LCD - Liquid Crystal Display ). 13,3-tolline LCD- kuvar on tegelikult ekvivalentne 15-tollise elektronkiiremonitoriga.
Printer on arvuti kirjutav välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale.
Printerid võib tööpõhimõtte järgi jagada järgmiselt:
- löökprinterid

nõelmaatriksprinter - trükisõlmes on 9…47 maatriksitaoliselt asetatud nõela. Trükipea liigub piki rida ja kui paberile on vaja jätta jälg, lööb vastav nõelvajalikul hetkel paberile.

õisprinter

ridaprinter
- löögita printerid

termoprinter

termokontaktprinter

termosiirdeprinter

sublimatsiooniprinter

fotoelektriline printer

LED-printer - kujutise tekitamiseks valgustundliku trumli pinnale kasutatakse mitte laserit, vaid valgusdioode.

laserprinter - kujutis kirjutatakse laseri abil erirullile, millelt see kantakse värvainega (peene tahmapulbri abil)paberile.

jugaprinter

vahaprinter

tindiprinter - printeris on tindikassett, millest tinti läbi imepeente avade paberile pritsitakse.
Plotter on kahekoordinaadiline joonistav väljundseade. Erineb printerist selle poolest, et võimaldabtõmmata sulega ka pidevat joont.
Audio- ja audiovisuaalsed seadmed - arvutisüsteemi väljundseadmete hulka kuuluvad ka audio- ja audiovisuaalsed seadmed, millede eesmärk teha väljund kasutajale kuuldavaks.
Multimeedia allmõistetakse heli, graafika, animatsiooni , video ja teksti põimimist ühte rakendusse.
Multimeedia riistvara hulka kuuluvad heli- ja videokaardid, kõlarisüsteemid, mikrofonid, videokaamerad, esitlusgraafika projektorid ja mitmesugused audio- ja videosalvestid.
Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Enamasti on valjuhääldid siis mõeldud erinevaid sagedusi esitama. Kõlar on mõeldud helide kuuldavaks tekitamiseks, püüdes minimeerida resonantside ja moonutuste teket.
UPS (Uninterruptible Power Supply ) - Katkematu toite allikas, mis kaitseb arvutit vooluvõrgu
häirete eest ning tagab toite voolukatkestuse ajal mõnest minutist mitme tunnini.
Modem (modem) - On vajalik Internetti pääsemiseks. Muundab arvutist tulevad signaalid
kõnekanalis edastatavateks ning vastupidi.
3. Mälu
Arvuti mälu on vajalik informatsiooni (programmide ja andmete) säilitamiseks.
Mälu definitsioone võib nimetada kaks:
• on üksus, millesse saab andmed paigutada, milles saab neid hoida ja millest saab neid võtta.
• kogu adresseeritav salvestusruum töötlusseadmes ja teistes sisemäludes, mida kasutatakse käskude täitmiseks. (seda definitsiooni kasutatakse peamiselt kalkulaatorites, mikroarvutites ja mõnedes miniarvutites).
3.1 Mäluseadmed ja mälutüübid
Mälu jaguneb sise- ja välismäluks.
Sisemälu on seade, millele protsessoril on otsene juurdepääs (sinna saab andmeid kirjutada ja sealt neid lugeda). Mälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed
kaovad, kui vool välja lülitada.
Sisemälu tüübid on järgmised (3):
✗ Otsepöördusmälu (RAM - Random Access Memory ) ehk põhi- ehk muut- ehk operatiivehk töö- või suvapöördusmälu – sinna laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad ka arvuti tööks vajalikud programmid.
✗ Lugemismälu (ROM – Read Only Memory) – seal hoitakse infot sisselülitatud arvuti
esimeste sammude tarvis (seda osa muuta ei saa) ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid"
( parooli , kellaaega ja kuupäeva, kõva- ja pehmekettaajamite tüüpe jms.), mida arvuti
väljalülitamisel hoiab alal aku (ingl. CMOS battery );
✗ Vahemälu ( Cache Memory, viimasel ajal nimetatakse sageli ka peitmäluks) - kiire mälu
arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile
lähitulevikus vaja olevat (maht uuemal ajal 512 kB) – seda on kahte tüüpi asukohaga:
vahemälu asub protsessori sees ja emaplaadil;
✗ Virtuaalmälu (Virtual Memory) - töömälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu
suurusest , tavaliselt kümneid megabaite; eraldatakse saalefailina (ingl. swap file) ja
kasutusprotsessi nimetatakse saalimiseks (ingl. swapping); kaasajal on saalefaili suurus
reeglina dünaamiliselt muutuv.
Välis- ehk püsimälu asub arvuti välisseadmetes, mis on juhtmete abil emaplaadiga ühendatud.
Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud.
Tähtsamad välismälud 5:
✗ Kõvaketas (ingl. hard disk , varem ka Winchester disk) – kujutab endast põhiploki sees
asuvat metallkarpi, milles ajam ja kandur (ühisteljeline magnetkihiga kaetud metallketaste
pakk) moodustavad lahutamatu terviku, kus iga kettapoole jaoks on oma lugemis- kirjutamispea; kaasajal mahutab infot gigabaitides.
✗ Pehmeketas ehk diskett (ingl. floppy disk) kujutab endast plastmasskestas asuvat elastset
magnetkihiga kaetud ketast , mis on infokanduriks disketiajamis; diskette on kolmes
suuruses: 8, 5.25 ja 3.5 tollise läbimõõduga, millest levinuim on viimane; 3.5 tolliseid
ajameid (ja vastavalt ka kettaid) on kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi: topelt - (DD - double
density ), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille kettad
mahutavad vastavalt 720 kB, 1.44 MB ja 2.88 MB infot.
✗ Optilist ketast (ingl. compact disk) loevad CD-ROM, ja CD-R ( laser )seadmed, kusjuures
viimane suudab sellele ka kirjutada; mahutab 800 MB infot; päris värskelt on siia
lisandunud eriti suure mahtuvusega DVD-seadmed; CD-ketast nimetatakse ka kompakt- ehk
laserkettaks ja DVD nimetatakse universaalmagnetketas.
✗ Magnetoptilised kettad (MOD - Magnetic-optical Disk) sarnanevad diskettidega, kuid
mahutavad sadu kordi rohkem infot.
✗ Striimerid (DAT-streamer) (jt. magnetlintseadmed) mahutavad küll palju infot
(gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Kasutatakse näiteks
serverarvuti andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus.
✗ Mälupulk (ingl. Flash Memory Stick ) - uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav
mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB
kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt
lähitulevikus vahetab välja disketid . Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud
disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu
vahendusel. Siin on sisend-väljundkanal andmete edastamiseks kahe seadme vahel (nt kettalt protsessorisse).
Andmekandja (ehk vahetatav mälu) – materjal, millele saab andmeid salvestada ja neid sealt võtta (flopi, CD).
Salvestama (Save) – andmeid välismällu paigutama.
3.2 Mälumahu mõõtmine
Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul – see on teabe ainus esitusvorm arvutites.
Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine , kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nimetust bitt . Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - „sisse lülitatud“ või „välja lülitatud“.
Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks. Nii saab ühe bitiga vä vahel. Kahe bitiga
saab väljendada juba nelja erinevat seisunditMälu "mahtu" mõõdetakse baitides. Bait on teatavast arvust bittidest koosnev string , mida käsitletakse tervikuna ning mis tavaliselt esitab märki või märgi mingit osa. Tavaliselt on bitte baidis 8.
Arvuti mälu – mahu – (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid (toodud järgnevas tulbas).
1 bait (ingl. byte) B= 8 bitti (ingl. bit)
1 kilobait KB = 1024 baiti
1 megabait MB = 1024 kilobaiti
1 gigabait GB = 1024 megabaiti
Kasutades baidis sisaldavat 28=256 eri bitikombinatsioone on sümbolitega opereerimiseks arvutis
koostatud nn. ASCII-koodi tabel (sisaldab 128 (põhitabel – 7 biti) või 256 (laiendatud tabel – 8
biti) märki–sümbolit). Näiteks täht “A” on kodeeritud arvutis numbrina 65 (kahendarvuna 0100
0001); B – 66 (0100 0010); jne. Arvuti opereerib sümbolite ja teksti asemel nendele sümbolitele omistatud koodidega.
Maht Lühend Baite ca baite ca lehekülgi vormindamata teksti
1 kilobait (210) KB 1024 tuhat ~ 0,4
1 megabait (220) MB 1 024*1 024=1 048 576 miljon 400
1gigabait (230) GB 1 0243=1 073 741 824 miljard 429000
1 terabait (240) TB 1 0244=1 099 511 627 776 biljon 439800000
Arvuti võib samamoodi toimida ka info muude esitusvormidega – heli, pildi, videoga.
Pilt jaotatakse piksliteks – pildi vähemaks kahemõõtmeliseks elemendiks , millele saab sõltumatult kinnistada tunnuseid (värvus, heledus, asukoht ekraanil jt) ja see piksli informatsioon kodeeritakse baitidesse. Liikuvad pildid (video) jaotatakse kaadriteks; iga kaader omakorda piksliteks ja need omakorda baitideks.
Helivõnkumised jaotatakse lühikesteks ajavahemikeks, mille väärtused siis bitikombinatsioonidena salvestatakse (1 sekund jagatakse 44100 osaks, millest igaühele vastab 16 bitti). Seega lubas arvuti ilmumine , täpsemalt öeldes arvuti kasutamine digitaalinfo salvestajana, viia info kõik esitusvormid samale alusele – esitada nad kõik bittidena (digitaalsele kujule). Just see võimaldaski hakata nii tekste , pilte, filme kui ka helisid vaatlema ühtse mõistena – infona.
Sümbolite, teksti-, heli- ja pildifailide mälumahu võrdlus:
• Näiteks 1 lehekülg teksti võib hõivata mälus kuni 2,5 kuni 25 kB olenevalt;
• lehekülg pilti olenevalt paljudest asjaoludest (värvigammast, pikslite suurusest, salvestamise
programmi valikust jt) aga mitmeid kordi rohkem – alates ligikaudu 25 kB st.
• 1 minut muusikat olenevalt salvestuse viisist aga üle 1MB.
3.3 Arvuti võimsus
Arvuti töökiirust, võimsust mõjutavad kõige enam
• protsessori taktsagedus (ühik MHz),
• töömälu (RAM) suurus (ühik MB),
• graafikamälu suurus (graafikakaardil on oma protsessor ja RAM, mis säästavad arvuti keskseadet ressursinõudlikest graafikaarvutustest),
• siinide läbilaskevõime ( siinid transpordivad andmeid arvuti erinevate osade vahel).
Personaalarvutite tehnilisteks põhinäitajateks on nende tööjõudlus (töökiirus), mälumaht (RAM ja ketasmälud), ühilduvus varasemate süsteemide ja programmidega, kasutajasõbralikkus ning töökindlus. Arvutisüsteemi tööjõudluse määramisel on olulinesüsteemi kõigi komponentide kokkusobivus. Arvutisüsteemi tööjõudlus võib samasuguse protsessori puhul oluliselt varieeruda sõltuvalt arvuti siseühenduste struktuurist (16, 32, 64 bitine), sisemälu mahust, kõvaketta kiirusest ja mahust jt. Mikroprotsessori kellasagedus (taktsagedus) on nagu metronoom, mis defineerib arvutis sündmuste toimumise sammud ja ajastamise.
Tänapäeva mikroprotsessorid töötavad sagedusel 233 MHz kuni 1 GHz.
Ketas Mahutavus
Flopi 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB
HDD 10 GB - ...
CD 650 – 800 MB
DVD 4,7 – 18,8 GB
USB- pulk 128 MB – 10 GB
4. Tarkvara
4.1 Tarkvara tüübid
Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme .
Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm- sammult , mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega.
Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: süsteemitarkvara (ingl. system software) ja rakendustarkvara (ingl. application software).
Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine . Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (ingl. operating system), samuti seadmete draiverid , serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm.
Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab,haldab, hooldab, tegeleb ressursijaotusega, juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga.
Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine.
Operatsioonisüsteem võtab vastu korraldusi kasutaja käest, muudab need arvutile mõistetavaks ja korraldab nende täitmist. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme ( UNIX , SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98,m WindowsNT/2000/XP jne).
Rakendustarkvaraks ehk tarbeprogrammideks on programmid, mida tavakasutaja mingi
konkreetse töö tegemisel kasutab ning mis käivitatakse alles pärast operatsioonisüsteemi tarkvara alglaadimist.
Rakendustarkvarad võib jaotada mitmeks suureks rühmaks:
• laiatarbe ehk standardprogrammid paljudele kasutajatele ja paljude rakenduste jaoks(tekstitöötlus, tabelarvutus, andmebaasid, esitlusgraafika, arvutiside ja võrguprogrammid),

• Erialaprogrammid-paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas ( raamatupidamine ,meditsiin, projekteerimis ehk kavandamisprogrammid, väljaõppe- ja õppimisprogrammid jt).Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office või OpenOffice .org sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi.
  

4.2 Operatsioonisüsteemid
Operatsioonisüsteem on nagu eelnevalt mainitud tarkvara, mis juhib programmide täitmist ning võib korraldada ressursijaotust, sisestuse ja väljastuse juhtimist, andmehaldust jm. Teiste sõnadega
– operatsioonisüsteem võtab vastu korraldusi kasutaja käest, muudab need arvutile mõistetavaks ja korraldab nende täitmist.
Operatsioonisüsteemi peamiseks ülesanneteks on:
arvuti käivitamine,
süsteemi algseadeparameetrite paikapanemine (ümberkonfigureerimine),
tarbeprogrammide
kasutamise juhtimine ja kõigi juhtimis- ja järelvalvefunktsioonide teostamine.
Personaalarvutites kasutatakse tänapäeval mitmeid operatsioonisüsteeme:
MSDOS – üksikkasutaja operatsioonisüsteem alates 1981. aastast. Kõige populaarsemateks
töökeskkondadeks olid MSDOS-iga NortonCommander ja graafiline töökeskkond Windows3.1 ja
3.11 Windows ("aknad") kujutab endast graafilist kasutajaliidest, mida iseloomustab selliste vahendite nagu hiir (osutusseadis), hiirekursor (osuti), ekraanil olev töölaud (ingl. Desktop), aknad ja ikoonid kasutamine. Alates Windows 95-st pole enam tegemist DOS-i najal töötava graafilisem töökeskkonnaga, vaid täiesti iseseisva op.süsteemiga. Windows võeti kasutusel 1985. aastal.
Peamised lisavõimalused võrreldes MS-DOS-iga:
• 32-bitistel programmidel lubab kasutada failinimesid kuni 250 sümbolit. Nimed võivad
sisaldada suur- ja väiketähti, mille vahel tehakse vahet, tühikuid, eesti eritähti ja
kirjavahemärke
• uute Plug and Play (ühenda ja mängi) seadmete tugi, st nende automaatne paigaldamine
(installeerimine) ja konfigureerimine
• uuendatud kasutajaliides , mis teeb ligipääsu paljudele arvuti ressurssidele palju kergemaks
Start-nupu kaudu
• ühe hiireklõpsuga käivitatavad toimingud (keskmine nupp või rullik asendab topeltklõpsu,
parempoolne avab hüpikmenüüd)
• täiustatud failihaldur Windows Explorer
• sisseehitatud NetWare ja muu arvutivõrkude (Interneti) tugi lisanduvad 32-bitised täiendused
• kontoripaketi Office kasutamine (erinevad programmid)
UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 1970. aastate alguses Bell Labsis ja millel on mitu versiooni.
Omadusi:
• Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid ( binary ). Igal failil
peab süsteem meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused.
• Nimed on suhteliselt vabalt valitavad, suur- ja väiketähed olulised, punktiga algavad nimed
on "peidetud".
• Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele (muudes
kataloogides asuvaile). Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips "/".
• Sellist mõistet nagu faili laiend UNIX-is pole ja seega on punktid samuti nime osa. Samuti
puuduvad kettaseadmed - kõik failid asuvad ühises puus .
Linux on laiemas tähenduses vaba UNIXilaadne operatsioonisüsteem koos komplekti valdavalt
GNU rakendusprogrammidega. Kitsamas tähenduses on Linux tuum (ingl. kernel ), mille patent kuulub Linus Torvaldsile ja mida levitatakse GPLi all.
Linuxi olulisemad omadused:
• töötab ka odavatel PC masinatel (so 486, Pentium, AMD jms. protsessorid)
• toetab suurt hulka erinevat riistvara (heli-, video-, võrgukaardid jms)
• graafiline keskkond X Window System
• mitmekasutajasüsteem
• operatsioonisüsteem (OS) ja rakendustarkvara on reeglina vaba sh prii
• sobib serveriks ja tööjaamaks
Ilmselt on Linux sobiv sellisele arvutikasutajale, kellele pole ükskõik, kuidas arvutisüsteem
sisuliselt funktsioneerib ja kellel on loomupärast taibukust. Linux annab muuhulgas võimalusemugavasti programmeerida ja ühe masina peal mängida maha enamuse Interneti teenustest (e-post, WWW, FTP, Telnet , SSH, PGP jne), olles seega sobiv operatsioonisüsteem õpetamiseks jaõppimiseks.
4.3 Rakendustarkvara
Rakendustarkvaraks on programmide komplekt kindlat liiki ülesannete klassi tarvis ja nendega puutub tavakasutaja kokku oma igapäevases töös.
Rakendustarkvara liigid:
• Tekstiredaktorid
• Tabelarvutusprogrammid
• Mänguprogrammid
Graafikatöötlusprogrammid
• Majandustarkvara
• Audio- ja videoprogrammid (loomine, redigeerimine, kasutamine) ehk multimeedia
• Seadmete juhtimiseks vajalikud programmid
• ...
Reeglina rakendustarkvarad ühilduvad ainult nende operatsioonisüsteemide versioonidega,
milledele nad on kirjutatud. Sama operatsioonisüsteemi uuema versiooni jaoks (ja vastupidi) tuleb kas rakendustarkvarad pakett uuesti installeerida või teine versioon muretseda. Uuemale
operatsioonisüsteemile kirjutatud rakendustarkvara ei käivitu aga tihti sama operatsioonisüsteemi vanemas versioonis. Näiteid: MSWindows 95/98 tarkvara ei tööta UNIX'il jne.
Operatsioonisüsteemi MSDOSile kirjutatud rakendusprogramme on võimalik käivitada
operatsioonisüsteemis MSWindows 95/98 vastavas aknas (MSDOS Prompt). Enamikust
rakendusprogrammidest, mis töötavad operatsioonisüsteemi MSWindows'i peal, on tehtud ka MAC
operatsioonisüsteemide versioonid jne. Tarkvarapakettide uuematel versioonidel on tavaliselt ette
nähtud võimalus avada sama tarkvarapaketi vanemas versioonis salvestatud faile ja tihti ka
võimalus salvestada loodud fail sama tarkvarapaketi vanemas versioonis. Reeglina tarkvarapaketi
uuemas versioonis salvestatud faile ei ole otseselt võimalik käivitada tarkvarapaketi vanemas
versioonis. Kasutatakse konverteerimise programme.
Veel näiteid rakendustarkvarast:
• esitlustarkvara (MS PowerPoint, OpenOffice.org Impress )
• raamatupidamisprogrammid (HansaRaama)
• statistikapaketid (StatGraphics, SysStat, SPSS )
• graafikatoimetid(CorelDraw, AutoCad, Adobe Photoshop, Illustrator)
• inseneripaketid ( MathCAD , Stadyworks)
• integreeritud paketid – tekstitoimeti + tabelitöötlussüsteem + andmebaasisüsteem +... (MS
Works , MS Office, StarOffice, OpenOffice.org)
5. Arvutivõrgud
Arvutivõrk (ingl. computer network ) on teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid, mis võimaldab nendevahelist andmevahetust.
5.1 Lokaalvõrgud ja laivõrgud
Kohtvõrguks (ingl. LAN - Local Area Network) nimetatakse sellist arvutivõrku, mis asub füüsiliselt piiratud alal ning mille võrguteenused on mõeldud kasutamiseks sama võrgu klientidele.
Tüüpiliselt on kohtvõrgud ehitatud kasutades Etherneti tehnoloogiat – arvutid on omavahel
ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist.
Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sealhulgas oma kasutajatele väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post.
Kohtvõrgu ühendamisest Internetti tulenevad turvaprobleemid. Nimelt kujutab Internet
potentsiaalset ohtu kohtvõrgule ja vastupidi. Mõlemad vajavad kaitset :
• Kohtvõrku ja selle kasutajaid tuleb kaitsta võimalike väljast sisse tulevate rünnakute eest.
• Internetti tuleb kaitsta võimalike seest välja minevate rünnakute eest.
• Kohtvõrku tuleb kaitsta seestpoolt tulevate selle sama kohtvõrgu ja tema kasutajate vastu
suunatud rünnakute eest.
Sellised probleemid on andmete hävitamine ja muutmine, volitamata juurdepääs või arvutisüsteemi töö häirimine mitmel muul viisil. Mida turvalisem on süsteem, seda ebamugavam on ta reeglina kasutaja jaoks. Oskuslikul konfigureerimisel tunnevad kasutajad end suhteliselt normaalselt ning ka süsteem on suhteliselt turvaline. Sõltuvalt pakutavatest ja tarvitatavatest teenustest võib olla selle saavutamine lihtsam või keerulisem.
5.2 Telefonivõrgu kasutamine arvutivõrkudes
Andmesideks nimetatakse andmete kogumist ja väljastamist sidekanalite kaudu, mis hõlmab nende edastamist ja vastuvõtmist nii analoog - kui ka digitaalkujul. Telefonivõrgul põhineb enamik tänapäeval toimivaid andmesidevõrke. Algsel kujul kasutati telefonivõrgus täielikult analoogtehnikat ja osaliselt on see säilinud tänapäevani.
ISDN ( Integrated Services Digital Network) ehk integreeritud teenustega digitaalvõrk on
rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks. ISDN ühendusi on kaht liiki: 2B+D ühendus, mille kaudu saab samaaegselt pidada kaks telefonikõnet või telefonikõne ja Internetiühendus, ühesõnaga - kaks asja samaaegselt. 2B+D sobib seetõttu nii erakliendile kui ka väikefirmale. 30B+D ühenduse kaudu saab pidada samaaegselt 30 telefonikõnet või andmesideühendust. Seepärast sobib viimane kodukeskjaamade ühendamiseks. Internetiühendus ja muu andmeside on ISDN baasil tunduvalt kiirem ja kvaliteetsem.
Satelliitside üheks osaks on sidesatelliidid, mis töötavad retranslaatoritena (sisuliselt peegeldavad Maa pealt saadetud signaale Maale tagasi). Võimaldab edastada suuri andmemahte pikkade vahemaade taha. Tänapäeval on satelliitside kasutusel põhiliselt ringhäälingus (satelliittelevisioon) ja navigatsioonis. Kuna sagedustel alla 30 MHz on ionosfäär peegeldava toimega, siis satelliitsides tuleb kasutada sagedusi, mis on üle 30 MHz. Satelliitide orbiidid jaotatakse nende kõrguse järgi maapinnast kolme suurde gruppi:
• Low Earth orbiit (LEO) asub maapinnast 200-300 km kõrgusel. Ühe ööpäeva jooksul teevad
LEO orbiidil olevad satelliidid 14-16 tiiru ümber maakera. LEO orbiidi eeliseks on väike
viide Maa ja satelliidi vahelises sides , üle poolte kõikidest satelliitidest tiirlevad just LEO
orbiidil.
• Medium Earth orbiit (MEO) asub maapinnast umbes 1000-2000 km kõrgusel ja seda
kasutatakse põhiliselt asukoha määramisel ja navigatsioonis (ülemaailmne positsioneerimissüsteem GPS). Sellel orbiidil tiirlevad satelliidid teevad päevas kaks tiiru ümber maakera ning ühe tiiruga on nad võimelised katma 90% Maa pinnast.
• Geostatsionaarne (GEO) orbiit asub täpselt ekvaatori kohal 35784 km kõrgusel Maast.
Satelliidi tiirlemisperiood langeb täpselt kokku Maa pöörlemisperioodiga ja seetõttu on
satelliit Maa suhtes kogu aeg paigal. Umbes 40% satelliitidest tiirlevad GEO orbiidil, neid
kasutatakse kommunikatsiooniks ja satelliittelevisioonis. Satelliidile paistab korraga 42%
Maa pinnast. Miinused: suur viide – üles- ja allalüli kokku kuni 2 sekundit, ei kata
polaaralasid.
Faks (täpsemalt facsimile machine) on aparaat , mis saadab ja võtab vastu pilte ja tekste sideliini, sealhulgas tavalise telefoniliini kaudu. Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks. Faksiaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 1980. aastail. Faks sisaldab optilist skännerit saadetava dokumendi skaneerimiseks ja printerit vastuvõetud dokumendi trükkimiseks.
Modem on lühend sõnadest Modulaator-DEModulaator, seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine. Modem moduleerib arvutist või mõnest muust digitaalseadmest väljuva digitaalsignaali analoogsignaaliks ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Esimeste modemite kiirus oli 2,4 kbit/s ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 kbit/s modemid, alates
1988.a. varustati kõik personaalarvutid 56 kbit/s modemitega. Võrdluseks olgu öeldud, et ISDN võimaldab samu liine kasutades andmekiirust 128 kbit/s ja DSL’i kiirus ulatub megabittideni sekundis.
Faksmodem on personaalarvutiga ühendatav seade, mis võimaldab elektroonilisi dokumente saata ja vastu võtta faksidena. Faksimodem on nagu tavaline modem, ainult et see on ette nähtud dokumentide saatmiseks faksiaparaadile või teisele faksimodemile. Nagu tavaline modem, nii võib ka faksimodem olla arvutisisene või -väline. Arvutisiseseid faksimodemeid kutsutakse ka faksiplaatideks (fax board ). Läbi faksimodemi saadetud dokumendid peavad eelnevalt olema viidud elektroonilisele kujule, s.t. peavad olema failidena kõvakettal ning vastuvõetavad dokumendid salvestatakse samuti failidena kõvakettale. Et faksimodemi abil paberdokumenti edastada, tuleb see eelnevalt sisse skaneerida. Faksimodemeid müüakse koos vastava tarkvaraga nagu tavalisi modemeid. See tarkvara võib anda faksimodemile mitmeid võimalusi, mida tavalisel faksiaparaadil pole, näiteks saab saata üht faksi korraga paljudele adressaatidele. Faksimodemi põhimõtteliseks puuduseks on see, et paberdokumente ei saa saata, kui pole skännerit. Teine probleem on selles, iga vastuvõetav dokument nõuab suurt kettaruumi (umbes 100 kB lehekülje kohta) ning selliste suurte failide printimine võtab palju aega.
Digitaalne on numbritest (enamasti nullidest ja ühtedest) koosnev või numbrilise kujuga opereeriv.
Termin "digital" tuleb sõnast "digit", mis tähendab numbrit või numbrikohta. Digitaaltehnika all mõeldakse tehnikat , mis genereerib, salvestab ja töötleb digitaalseid, st nullide ja ühtede jadana esitatud andmeid. Enne digitaaltehnika kasutusele võttu toimus signaalide edastamine sidevõrkudes analoogkujul, kus kandesagedust moduleeritakse pideva signaaliga. Analoogside näideteks on tavaline telefon või raadio. Digitaaltehnika võeti esmalt kasutusele arvutites, seejärel levis see ka sidetehnikasse ja praeguseks on Eestis enamik telefonikeskjaamu üle viidud digitaalsüsteemile.
Digitaaltehnika peamisteks eelisteks sides võrreldes analoogtehnikaga on suurem häirekindlus ja võimalus suurema infomahu edastamiseks samu sidekanaleid mööda.
Andmeedastuse kiiruse ühikud:
• bps ( bits per second) – bitte sekundis (bit/s); standardne mõõtühik andmesidevõrkudes
• bood – edastuskiiruse ühik; elektrisignaali muutuste arv sekundis. Andmesides on võimalik kodeerida ühe signaalimuutusega enam kui 1 bitti, nii et bood ja bit/s pole
samatähenduslikud mõistes. Näiteks 9600 bit/s kiirusega modem töötab tavaliselt
boodisagedusega 2400 boodi.
5.3 Elektronpost
Elektronpost (e-post, e-meil, meil) on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või
tööjaamast teise. Maailma esimene e-posti sõnum saadeti 1971 .aasta ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET ’i. Elektronposti protokollid kuuluvad TCP/IP protokollistiku koosseisu ning kõige populaarsem protokoll sõnumite saatmiseks on SMTP ja sõnumite lugemiseks POP3. Enamasti saadetakse sõnumid ASCII vormingus (adressaat näeb ekraanil lihtteksti), kuid võib kasutada ka HTML vormingut (sel juhul näeb adressaat sõnumit veebilehena). Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli- või videofaile. Elektronposti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust - kasutada oma arvutisse installeeritud e-posti klientprogrammi või minna onlainteenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeili (kui olete näiteks võõras büroos või internetikohvikus). Populaarsemad e-posti programmid on MS Outlook , MS Outlook Express ,
Eudora, Pegasus Mail, Lotus Notes , CompuServe, Netscape Communicator, AOL, Opera .
Veebimeili kasutusvõimalust pakuvad Eestis hot.ee, mail.ee, zone.ee, tele2 .ee, solo.ee, email .ee,
starline.ee, imp.hot.ee jt. Välismaistest veebimeili süsteemidest on tuntumad hotmail.com ja Yahoo !
Mail.
5.4 Internet
Internet on ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke, linnavõrke,
koduvõrke, territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks
Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internet sai alguse ArpaNET’ist, mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958. aasta veebruaris reaktsioonina venelaste Sputniku üleslennutamisele 1957. aasta oktoobris . 12 aastat hiljem, 1969. aasta oktoobris
hakkas tööle ArpaNET’i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgu- magistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983. aasta ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1993. aasta avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. Internetil pole omanikku ja kõik sellesse ühendatud arvutid on sõltumatud. Selline sisseehitatud anarhia on osutunud väga viljakaks, Internet kasvab väga kiiresti ja toimib suurepäraselt. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu
maailmas, ilma et tuleks kodunt või töökohast üldsegi lahkuda. Internetis leidub tohutul hulgal
kergesti kättesaadavat informatsiooni, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused,
äriettevõtted ja isegi sõjaväelised organisatsioonid . Üksikisikud tarbivad Interneti teenuseid, kuna
firmad kasutavad teda äritegevuse edendamiseks, reklaamiks . Internetis on infot kõikvõimalike eluvaldkondade kohta – toiduvalmistamisest kuni teaduslike töödeni. Sealt võib leida kõige värskemat teavet, uudiseid poliitikast ja spordielust, ilmaprognoose ja börsiteateid. Interneti vahendusel saab tutvuda kolleegide töödega: tihti jõuavad teadustööd-uurimused enne arvutivõrkudesse kui raamatukaante vahele.
Internet pakub suurel arvul mitmesuguseid teenuseid, mille seas kõige tuntumad ja enamkasutatavad on järgmised: elektronpost, veeb, faili transport,uudisegrupid ja listid.
• Elektronpost. Arvutil koostatud kiri saadetakse kõigepealt Interneti teenusepakkuja
postiserverisse, kust see automaatselt edasi saadetakse. Oma posti kättesaamiseks tuleb
teenusepakkuja postiserverilt küsida, kas uut posti on tulnud ja saabunud sõnumid oma
postkasti (kausta) ümber tõmmata.
• Veeb (WWW – Word Wide Web) on ülemaailmne Interneti multimeediateenistus, mis on
muutunud peaaegu Interneti sünonüümiks; sisaldab tohutul hulgal HTML-keele (hüpertekst
– Hypertext Markup Language ) abil loodud hüpertekstdokumente, millede arv kiiresti
kasvab. HTML-keeles on ühendatud tekst, pildid, heli ja viited teistele HTML
dokumentidele, mis võivad paikneda hoopis teistes arvutites.
• Faili transport (FTP – File Transfer Protocol ) on vahend andmekogumite ülekandmiseks
ühest arvutist teise. Et mingi kaugarvutiga andmeid vahetada, peate omama selleks vastavat
õigust. Kui omate kasutajatunnust mingis Internetti kuuluvas arvutis, siis on Teil õigus
panna selles arvutis oma kataloogidesse faile ja neid sealt mujale kopeerida (“tõmmata”).
Lisaks sellele on üle kogu maailma loodud elektroonseid arhiive, kuhu kõigil on vaba
ligipääs ja kust igaüks võib endale tarkvara, infot, mänge jne hankida. Neid arhiive
nimetatakse FTP–arhiivideks ja info “tõmbamine” nendest on tasuta. Avaliku ftp-serveri
teenuse saamiseks kasutatakse kokkuleppeliselt kasutajatunnust anonymous ja parooliks
soovitakse teie e-posti aadressi.
• Postiloend (list) on mugav võimalus suhelda sarnaste huvidega inimestega. Postiloendil on
terve hulk tellijaid. Kui üks postiloendi liikmetest saadab postiloendisse kirja, siis
saadetakse see kiri automaatselt edasi kõigile postiloendi tellijatele. Kui keegi postiloendi
tellijatest soovib postiloendisse saadetud kirja kohta midagi öelda, saadab ta vastuse kirjale postiloendi aadressil ja see saadetakse jälle kõigile postiloendi tellijatele. Tekib omamoodi
minikoosolek, elektronkonverents. Igal postiloendil on omanik ( hooldaja ), kes peab hea
seisma postiloendi sihipärase kasutamise eest.
• Uudisegrupid (Usenet News) on sarnased postiloenditele. Analoogiliselt postiloenditele saab
ka uudisgruppidesse kirjutada ja lugeda sinna teiste poolt saadetud kirju. Üks suur erinevus
listide ja uudisegruppide vahel on järgmine: listi saadetud kirjad saadetakse kõigile listi
liikmetele nende postkasti ja sealt saab listi liige neid kustutada või alles hoida – kuidas ise
soovib uudisegruppidesse kirjutatud kirju aga ei saadeta mitte eraldi iga lugeja postkasti,
vaid pannakse ühes eksemplaris keskarvutisse. Serverarvutite võimalusest (mälumahust jt)
sõltuvalt hoitakse artikleid ühest päevast kuni 30-ni. Usenetis pole otseselt ülemusi ega
alamaid, kui mingi hierarhia on ikka välja kujunenud. Eesti kasutajad suhtlevad kohalike
news-serveritega ja sealt alles edasi jõuab artikkel edasi maailma.
Tegelikult on Internet lihtsalt tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mille ainult üheks osaks on veeb.
Otsimootor on süsteem, mis leiab kasutajale kõik dokumendid ja võrguleheküljed, mis sisaldavad etteantud sõna või sõnade kombinatsiooni . Praktikas osutub otsimootor sageli parimaks meetodiks, mille abil suurest materjalihulgast endale vajalikke tekste üles leida.
Portaal on rohkeid ressursse ja teenuseid (e-post, uudisegrupp, otsimootorid , elektronkauplused, päevauudised jt) ehk kasutaja kõiki infovajadusi ühes kohas rahuldada püüdev veebisait .
Sait (site, võrgukoht, server) on kaugvõrguga ühendatud arvuti või arvutikogum. Milleks kulutada raha ja vaeva oma lauaarvutisse tarkvara installeerimiseks, kui kõik vajalikud teenused on portaalis tasuta saadaval. Esimese ehtsa PC-lt funktsioone ära võtva rakendusena realiseeriti portaalidele tasuta veebipõhine elektronpost; seejärel on lisandunud kalender, aadressiraamatud ja tulevikus pole mingit takistust ka tekstitöötluse ja tabelarvutuse siirdumisel portaalidesse.
6. Arvutid igapäevaelus
6.1 Arvutid kodus
Arvutit kasutatakse kodustes tingimustes järgmisteks vahenditeks:
• Õppimine ja hobid : väga efektiivne õppimisvahend lastele ja täisealistele. Alustades
lihtsatest arvutiprogrammidest lastele ja lõpetades võõrkeelte ja muude õppeainete
täismahuliste õppekursustega. Trenasöörid (matkimisseadmed), mille abil saab täiustada
kutsealast väljaõpet – näiteks keeleõpe; muusikaprogrammid, mille abil saab heliteose partituuri koostada ja siis seda kuulata või printida . Kunstiteoste loomine arvuti abil.
• Käsiraamatud, atlased ja entsüklopeediad: Ühele CD-ROM-ile saab talletada mitu
entsüklopeediaköidet, muud liiki elektroonilist käsiraamatut, atlast, ajakirjade või
muuseumikataloogi. Seejuures salvestatakse mitte ainult staatilisi tekste ja pilte ( fotosid ),
vaid ka muusikat, kõnet, multifilme ja videosalvestisi. Selliste võimaluste realiseerimiseks
vajaminev aparatuur ei ole kallim mahuka entsüklopeedia omast.
• Meelelahutus : mängud koos videoefektide rakendamisega. Peale selle osa arvutimänge
omab selgelt õppeotstarbelist suunitlust (keeleõpe jt.).
• Võrku ühendatud arvutiga - töötamine kodus; Interneti teenuste kasutamine (info, email, )
koduarvuti kaasabil, panga operatsioonid ja kauba tellimine Interneti vahendusel jne.
6.2 Arvutid hariduses ja tööl
Viimasel ajal on märgata, et tänu uute tarkvaraliikide tulekule on kasvanud arvutite kasutamine
hariduses. Arvutite kasutusele võtmine koolides võimaldab mitmete õppeainete õpetamise taset
parandada. Tänu arvutite kasutamisele koolis on muutunud õppetöö iseloom: aktiviseerunud on vaimne tegevus ja suurenenud on õppetunni infomaht. Siiani õppetöös kasutatavad vahendid kujundasid õpilases peamiselt täidesaatvaid omadusi. Seevastu arvuti abil on oluliselt kergem arendada selliseid psühholoogilisi omadusi nagu tähelepanu, mälu, oskus leida sõltuvusi ja seaduspärasusi nähtuste ja esemete vahel, materjali klassifitseerida ja süstematiseerida, arendada ruumilist ettekujutust ning võimet näha kiiremini oma tegevuse tulemusi. Järelikult võimaldab arvutite kasutamine koolis õppetöid üles ehitada uutele põhimõtetele. Praeguseks on jõutud näiteks ülikoolides juba videoloenguteni (õppejõud ja õpilased ei viibi samas ruumis). Arvuti kaasabil luuakse roboteid. Samuti on nüüd juba hoogustunud ka e-õppe.
Tootmistööl tingib massilise arvutite kasutusele võtu tootmise automatiseerimine programmidega juhitavate tööpinkide rakendamisega. See tingib programmeerijate, infotöötlejate vajaduse tootmises. Robotite, programmeeritavate kontrollerite, mootorite, tuletõrje-, valve -, ja muude automaatsete arvutiga juhitavate süsteemide kasutusele võtt tööstuses ja tootmises tingis analoogselt arvutivõrkudega juhtimisvõrkude kasutusele võtu.
Arvuti kasutus kontoritööl on jäänud samaks. Kasutatakse tekstitöötlus-, tabeltöötlus-, andmetöötlus-, kujundus- masinprojekteerimisprogramme; Internet – info otsimine, edastamine, pangaoperatsioonid, jne.
Kutsetöös – trenasöörid; reklaamid ; teabe- ja tehniliste teenuste pakkujad kasutavad andmebaase. 6.3 Arvutid tavaelus
Infotehnoloogia vahendeid kasutatakse tavaelus teenuste tarbimisel. Ühendades Internet rahaga , luues nii elektroonse ehk digitaalraha, vastasel korral ei saa Interneti vahendusel sooritada rahalisi tehinguid . Pankades (kus on hulgal inimestel ja asutustel arveldusarves) toimub raha liigutamine ühelt arvelt teisele või mõnikord ka selle sularahas väljamaksmist. Raha ja rahaliste dokumentide hoidmine arvutis on seotud andmeturbe ja krüptoloogiaga. Paroolid . Rahaautomaadid. Samuti ITkaubamajad
(näiteks OTTO, Halens jne.). Kümmekond aastat tagasi kasutati suuremates
raamatukogudes raamatute laenutamisel veel sedeleid, kuhu kirjutati laenutamise ja tagastamise aeg
jne. Nüüdseks on ka seal tulnud kasutusele kiipkaardid, mis sisaldavad infot laenutaja kohta. Tänu arvutirünnetele ( viirused jne.) on tulnud kasutusele ID-kaart ja Mobiil-ID.
7. Infotehnoloogia ja ühiskond
7.1 Muutuv maailm
Aastasadu ja -tuhandeid on inimene püüdnud end vabastada raskeist ja tüütuist tegevustest, et end vähem väsitada ja koormata. Inimkond teinud oma sada tuhat aastat väldanud eksistentsi vältel läbi kaks põhjalikku elustiili muutust - ülemineku agraarühiskonda ja ülemineku industriaalühiskonda.
Esimene suur tõsine elustiili muutus toimus siis, kui end korilusest ja küttimisest elatanud
rändhõimud otsustasid jääda paikseiks ja hakata harima põldu ning kasvatama karja. Seda
nimetatakse üleminekuks agraarühiskonda ehk agraarrevolutsiooniks. Agraarühiskonnas elati
tuhandeid aastaid. Teise suure elustiili muudatuse põhjustas tehnika laiem kasutuselevõtt; seda tavatsetakse nimetada siirdumiseks industriaalühiskonda, samuti ka industrialiseerimiseks või tööstusrevolutsiooniks. Masinad olid sageli aga suured ja nõudsid suure hulga tööliste koondumist oma ümber, teisisõnu tööstuse kontsentreerumist – elanikkond koondus linnadesse. Infoühiskonna all tavaliselt mõistetakse postindustriaalsest ühiskonnast väljakujunevat uut ühiskonnavormi, kus kõigi inimeste elu muutub põhjalikult tänu moodsa arvutus- ja sidetehnika ehk teisiti öeldes infotehnoloogia võimalustele. Seega on infoühiskond tänapäeva tööstus- ja teenindussektorile rajaneva ühiskonna ümberkorraldumise tulemus, kus määravaks teguriks avalikus ja erasektoris, majanduses, kultuuris ja poliitikas kujuneb IT kasutamine.
2000. aasta probleemiks nimetatakse sellist olukorda, kus kas arvuti või tarkvaraprogramm või mõni tehnikaseade ei tööta korrektselt, kuna see ei oska arvestada õigesti kuupäevi pärast 2000. aasta saabumist. 2000. aasta probleem võib tekkida siis, kui arvutiprogrammides ja –tarkvaras ning mikroskeeme sisaldavates seadmetes kasutatakse kuupäeva, milles tähistatakse aastaarvu kahekohalisena ja puuduvad esimesed sajandit tähistavad numbrid (1995 asemel 95). Selletõttu võib arvuti 2000. aasta 1. jaanuari saabumist tõlgendada aastaarvuna kasutatud kahekohalist arvu 00 kui aastat 1900 või hoopis kuupäeva määramisega hätta jääda. 2000. aasta probleem ei teki kõikides arvutites ja arvutiprogrammides, vaid ainult nendes, mille valmistamisel ei ole 2000. aasta
korrektselt programmeeritud. Autonoomsetele personaalarvutitele, mis ei ole ühenduses oluliste
süsteemidega, ei põhjustanud sajandivahetuse võimalikud probleemid tõsiseid tagajärgi. Piisab
ainult pärast 01.01.2000 ainult kella näidu korrigeerimisest. Praegu ollakse arvamusel, et ka enamus
kodumasinaid, millel on elektroonilisi komponente, 2000. aasta probleem ei puudutanud.
E-äri - IBM defineerib e-äri järgnevalt: "E-äri tähendab veebitehnoloogia kasutamist äriprotsesside
sujuvamaks muutmiseks, tootlikkuse tõstmiseks ja efektiivsuse suurendamiseks . See annab
firmadele võimaluse hõlpsasti suhelda äripartnerite, hankijate ja klientidega ning ühendada
firmasiseseid infosüsteeme ja teostada äritehinguid turvalises keskkonnas". Terminit "e- kommerts "
ja uuemat terminit "e-business" ehk "e-äri" kasutatakse tihti ühes ja samas tähenduses, kuigi
viimasel ajal mõistetakse e-kommertsi all eelkõige jaemüüki ja e-äri all igasuguseid äritehinguid
Internetis (k. a. Jaemüük).
7.2 Hea töökeskkond
Nõuded töökohale ehk kuidas suudad töötada arvutil kogu päeva. Tööruum olgu:
• normaalse niiskuse (55-62%) ja temperatuuriga (19ºC-21ºC ), sest iga arvuti ja monitor on
soojuse allikaks;
• hea valgustus . Valgustuse tase (luminestsents lampide korral) arvutiekraanil 200… 300 Lx,
klaviatuuril ja töölaual 400 Lx.
• Valgusallikana soovitatakse kasutada luminestsentslampe (eriti energiasäästlikud), sest
nende värvusediapasoon sobivam .
• Müratase ei tohi ületada 50 db.
• Klaviatuur olgu 10…15 cm laua äärest kaugemal, et randmed saaks vabalt lauale toetuda.
• Tooli kõrgus olgu selline, et käed küünarnukist oleks painutatud 90° nurga all.
• Asetada kuvar 75..80 cm kaugusele (min 50cm) ja selle keskpunkt 12 cm silmadest
allapoole.
• Puhata , jalutada või võimelda iga 1,5 tunni järel.
• Hoiduda monitori äärmusliku heleduse ja kontrastsuse eest ja et monitorilt ei peegelduks
kõrvalist valgust.
• Vältida arvuti läheduses söömist, joomist ja suitsetamist, et mitte määrida klaviatuuri ega ei
sattuks sellesse puru. 7.3 Tervis ja töökaitse
Ergonoomia ( ergonoomika ) on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja
tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele.
Diskomfort on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort puudutab sagedamini
nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda. Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja
möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla
tõsisema tervisehäire põhjuseks. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hügieeniliste
uuringute töörühm arvutite kasutamise alal analüüsis maailmas saadud arvukaid uurimistulemusi, milles käsitleti arvutite võimalikku mõju tervisele. Uurimistulemused avaldati kogumikus " Visual display terminals and workers health" (WHO, Geneva, 1987). Selles on esitatud 294 uurimistöö tulemused. Töörühm keskendus oma tegevuses järgmistele võimalikele tervisehäiretele:
• nägemishäired ja silmade haigused - nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks
kiirgused ; kuva virvendus (sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealade); udune pilt; ekraani
ülemäärane eredus; värvide mittekokkujooks; sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile,
paberile, klaviatuurile); sobimatud valgustingimused; tugev kontrastsus arvuti ekraani ja
tööruumi vahel; kuvari ebasobiv paigutus , mis põhjustab peegeldusi ekraanil; tööruumi
sobimatu sisekujundus. Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on
silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti
elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Selle võimalike põhjustena
tulevad arvesse: nägemise korrigeerimatus; ekraanist liiga kaugel istumine ; isikupärased
omadused (ei suudeta kestvalt jälgida ekraani). Väga tugeva silmade pinge korral silmade
pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides,
silmade kuivus (nn kuivade silmade fenomen ) ja silmapõletike teke.
• tugi-liikumisaparaadi häired - arvuti ja selle klaviatuuriga töötav inimene on sunnitud
püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend
põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisanduvad sellele töö monotoonsus, samade
tööliigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaks määratud tempo ja tööde
järjestus. Mõju tugi-liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes
liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse
kestvalt klaviatuuriga. Ollakse seisukohal, et igapäevase klaviatuuri ja hiirega töötamise
tagajärjeks võib olla pidevast ülepingest tingitud kahjustus ja haigused, mis on põhjustatud lihaste korduvate koormuste poolt (=lihasväsimus). Nende põhjuseks on: istme tasapinna
suhtes liialt kõrgele paigutatud klaviatuur; ebasobiv iste; emotsionaalsed koormused; kestev
töö klaviatuuriga.
• stressiga seonduvad häired - arvutiga töötamine on seotud stressiteguritega, mis on
põhjustatavad töö spetsiifikast (kõrgendatud tähelepanu), keskonnast , iseloomust,
koormusest, korraldusest jms. Lisaks sellele on need tegurid mõjustatavad töötajate
individuaalsetest võimetest, töökogemustest, mitmetest harjumustest ja töövälistest
olukordadest. Stressitegurite mõjul võivad tekkida mitmed füsioloogilised, psühholoogilised
ja käitumuslikud muutused, mõnel juhul ka püsivad tervisehäired. Psüühiliste häiretena
võivad esineda meeleolu muutused, halb enesetunne, agressiivsus , närvilisus, erutatavus,
hirmutunne, rusutustunne, otsustusvõimetus. Arvutitega töötajad kaebavad sageli peavalu.
See võib olla kas astenoopia teisane sümptom või seotud stressiseisundi ja/või
"luulihasediskomfordiga". Peavalu tugevus, iseloom ja esinemise sagedus võib olla erinev,
olles mõjustatav töötingimuste erinevusest (tööasend, -kestvus, -koormus, nägemiselundi
pinge, nägemise korrektsiooni puudulikkus jms.) Naised kaebavad peavalusid üldjuhul
sagedamini kui mehed. Arvutitööl kestvalt erinevad stressitegurid võivad esile kutsuda
tervisehäireid. Need võivad soodustada väsimust (isegi üleväsimust).
Ohutusnõuetest arvutiga töötamisel:
• Enne arvuti, monitori ja teiste seadmete puhastamist või hooldamist tõmba toitejuhe
pistikupesast välja.
• Enne mistahes seadmetevaheliste ühenduste tegemist peavad seadmed olema vooluvõrgust
välja lülitatud.
• Vaatamata korrektse , maandusega elektrisüsteemi olemasolule ei ole soovitav korraga
puudutada töötava arvuti metallkorpust ning mõnda muud ruumis asuvat massiivset
metalleset, veetorustikku või radiaatorit.
• Ülekuumenemise vältimiseks ei tohi sulgeda arvuti, monitori ja teiste seadmete
ventilatsiooniavasid. Samal põhjusel ei ole soovitav arvutustehnikat pideva töö ajaks
paigutada kütteseadmete lähedusse, kinnisesse kappi või otsese tugeva päikesevalguse kätte,
samuti pehmele alusele (näiteks voodile , teki või vaiba peale vms. alusele).
• Mitte lükata selleks mittemõeldud esemeid arvuti, kuvari ja teiste seadmete avadest sisse,
kuna need võivad tekitada tulekahju või elektrilöögi ohu.
• Mitte panna toitejuhet kohta, kus seda võidakse muljuda või tallata ning kus keegi võib
sellele komistada. Toitejuhtme peale ei tohi midagi panna. Seadmete toitejuhtmeid ei või asetada kuumadele esemetele (küttekehadele).
• Kasutades pikendusjuhet tuleb kontrollida, et sinna ühendatud seadmete voolutugevus ei
ületaks juhtmele lubatud voolutugevust.
• Seadet vooluvõrgust eemaldades tuleb hoida käega kinni pistikust, mitte toitejuhtmest.
• Tuleb vältida vee või muu vedeliku sattumist arvutisse, kuvarisse ja teistesse seadmetesse.
Kui vedelik siiski sattus seadmesse, tuleb seadme toitejuhe pistikupesast eemaldada ning
teatada toimunud õnnetusest otsesele juhile.
Arvutit on keelatud kasutada, kui esineb kasvõi üks alljärgnevatest puudustest:
• pistik, toitejuhe või tema ümbris on vigastatud;
• lüliti ei ole töökorras;
• korpus on purunenud või sellel on mõrad;
• töötamise ajal tuleb suitsu või isolatsiooni põlemisele iseloomulikku lõhna;
• on suurenenud seadme poolt tekitatav müra.
8. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus
8.1 Turvalisus
Andmekaitse (ingl. data protection – vahendid andmete volitamata avalikustamise, muutmise või hävitamise vältimiseks) nim. halduslike, tehniliste ja füüsiliste abinõude rakendamist kaitseks volitamata juurdepääsuks andmetele. Peamiseks kaitsemudeliks on paroolikaitse: Read–only; full– access.
Turvalisus (ingl. data security – andmete käideldavuse, terviklikkuse või salastatuse rikkumise eest kaitstuse määr). Iga arvutivõrk nõuab hoolikat kaitset pahatahtliku või juhusliku rikkumise eest. Eelkõige tegeleb võrguturbe küsimustega võrguhaldur (mida rangemad reeglid seda ebamugavam volitatud isikutel töö). Interneti kasutamisel tuleb alati arvestada ohuga, et keegi võib teile mingil moel kahju teha ning seetõttu on otstarbekas kasutada mitmeid erinevaid vastuabinõusid. Seejuures ei ole arvestatav argument see, et kes minu andmete vastu ikka huvi tunneb - ka internetis leidub
küllalt sellist rahvast, kellele lihtsalt pakub rõõmu kellegi masinasse sisse muukida ja/või muid sigadusi teha.
Süsteemi turvalisuse määratlemiseks kasutatakse traditsiooniliselt kolme järgmist kriteeriumit:
• Käideldavus (ingl. availability). Käideldavus tähendab varade takistusteta kättesaadavust
volitatud kasutajatele (isikutele või alamsüsteemidele) ja nende teovõimet. Muuhulgas
tähendab see, et ka turvasüsteemid ise ei tohi volitatud kasutajatele teha takistusi varade
kasutamisel ning nende süsteemide tekitatud ajutised kitsendused peavad olema võimalikult väikesed. Seda aspekti tuleb turvameetmete rakendamisel silmas pidada, leides alati
optimaalse kompromissi turvalisuse ja kasutusmugavuse vahel. Näiteks hakkavad kasutajad
ülemääraselt rangeid turvaeeskirju lihtsalt ignoreerima, otsima võimalusi liiga
aeganõudvatest pääsuprotseduuridest möödahiilimiseks jne.
• Terviklus (ingl. integrity ). Terviklus tähendab, et varasid tohivad modifitseerida ainult
volitatud asjaosalised. Selles kontekstis hõlmab modifitseerimine muuhulgas kirjutust,
muutmist , oleku muutmist, kustutust ja loomist.
• Konfidentsiaalsus (ingl. confidentiality). Konfidentsiaalsus tähendab, et arvutisüsteemi
varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele.
Põhilised ohud, millega tuleks arvestada:
• halvamine – ilmne selles, et mingi vara hävib, muutub kättesaamatuks või
kasutuskõlbmatuks, s.t. rikutud on vara käideldavus. Halvangu näiteid: mingi
riistvarakomponendi häving, programmi või andmefaili kustutus , kettal asuva faili
muutumine kättesaamatuks operatsioonisüsteemi või failikahjuri rikke tõttu;
• modifitseerimine – on volitamatu muudatuste tegemine;
• võltsimine – oma identiteedi valetamine : näiteks võõra parooli (pealtkuulamise teel);
• pealtkuulamine – ühendusliinide jälgimine ning seeläbi info sattumine võõrastesse kätesse.
Tagavarakoopiad – nende regulaarse loomise vajadus ja vahendid. Juhuslike infokaotuste
vältimiseks on tulus säilitada diskettidel vajalike failide varukoopiaid. Tuleb otsustada, kas
tagavarakoopiad hõlmavad üksikuid faile, katalooge, tervet kõvaketast. Kas iga päev, nädal, kuu – olenevalt nende tähtsusest ja kui sageli neid uuendatakse. Mitmeid võimalusi: disketile – Copy ,
Send To (disketile), Backup; Zip seade; Seade streamer – magnetlintsalvesti pausideta salvestuseks.
Salvesti (DAT-magnetofon) on kasulik ühendada serveri külge.
Mis on parool ja kuidas teda valida? Parool (ingl. Password) – süsteemile juurdepääsu
reguleerimise vahend. Igal kasutajal on oma parool. Sellepärast, et parooli ei oleks kerge ära arvata, peab see rahuldama järgmisi nõudeid: paroolipikkus vähemalt 6 sümbolit; peab sisaldama vähemalt 2 suur või väikest tähte ning ühe numbri ja erisümboli; parool peab erinema kasutajatunnusest.
Salasõnana ei tohi kasutada oma ja tuttavate nimesid, sünnikuupäeva, telefoninumbreid jm
igapäevaelus tihti kasutatavaid sümbolkombinatsioone; salasõnadena ei sobi inglise ega eesti keeles
laialt levinud sõnad (ei tavalisel kujul ega tagurpidi ); salasõna peab olema võimalik meelde jätta.
Näide heast salasõnast: mingi antud isikule hästi tuntud luuletuse või laulu esimeste sõnade esitähed (Mu isamaa on minu arm - Mi6oma - pikimale sõnale vastaval tähel on taga vastava sõna pikkus). Normaalseks töö lõpetamiseks tuleb sulgeda kõik programmid ja siis valida Shut Down ning arvuti alles siis välja lülitada, kui ilmub vastav teade. Voolukatkestuse korral või kui lülitatakse vool välja ilma Shut Down tegemata, võib kõik info kaotsi minna, kuna avatud faile ei suleta , muudatused ei salvestata kõvakettale ja ajutisi faile ei kustutata. Kui tegelete dokumentide kirjutamisega, siis oleks soovitav vähemalt iga 5 minuti tagant salvestada kasutades kiirklahvide kombinatsiooni CRTL + S.
8.2 Arvutiviirused
Arvutiviirus on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. Praeguseks on teada sadu tuhandeid erinevaid arvutiviirusi (iga päev tekib juurde).
Enamik neist levib ainult koos teistefailidega ja teie arvuti saab nakkuse, kui laadite sinna
Internetist või kellegi käest flopikettal saadud nakatatud faili. Viimastel aastatel on kõige populaarsemaks viiruste levitamise viisiks muutunud nende lisamine täidetavate failide kujul e-posti sõnumitele. Üks viirusetüüpidest on Trooja hobune, mis tähendab elektronkirjale lisatud andmejuppi. Ta näib ohutuna, kuid milles sisaldub kood. Selle elluäratamine annab (tõsi küllpiiratud) kontrolli arvuti üle. Kui saate tundmatult saatjalt sõnumi, millele on lisatud mingi fail, siis enne faili avamist veenduge, et tegu pole täidetava failiga. Teatud tüüpi viirusi, mis hakkavad ennast ise Microsoft Outlook’i e-posti programmi kaudu arvutivõrkudes levitama, nimetatakse ussideks (ingl. worm) . Sageli pole viiruselevitajal endal
aimugi, et tema arvuti saadab teistele arvutitele nakatatud faile. Kui olete viirust sisaldava faili salvestanud oma arvuti kõvakettale, siis on ta tavaliselt mõnda aega latentne, s.t. ei anna endast millegagi märku. Alles teatud kuupäeval või mingi tegevuse käivitamisel asub viirus tegutsema. Osa viirustest on suhteliselt kahjutud ja mõeldud naljategemiseks, näiteks ilmub ühel hommikul teie
arvuti ekraanile mingi naljakas tekst või pilt ja muud ei juhtu midagi. Õelamad viirused võivad
kustutada kõvakettal asuvaid faile või rikkuda failistruktuuri nii, et kõvaketas tuleb ümber
vormindada ning hävib kogu kõvakettal olnud informatsioon.
Viirused võib jaotada kolme klassi:
• Failiviirused. Need viirused haakuvad programmifailide, enamasti .COM ja .EXE laiendiga
failide külge. Mõned võivad nakatada kõiki täidetavaid programme, kaasa arvatud .SYS,
.OVL, .PRG ja .MNU failid. Koos programmi installeerimisega installeeritakse ka viirus
• Süsteemi- või buudikirjeviirused. Need viirused nakatavad kõvaketta teatud piirkondades
asuvaid täidetavaid programme. Nad haakuvad flopiketta DOS-buudisektori või kõvaketta
Master Boot Record ’i külge. Selline viirus võib toimida järgmiselt. Kui saate kellegi käest
nakatatud flopiketta ja panete selle oma sisselülitatud arvutisse, toimib kõik normaalselt.
Kui aga lülitate arvuti välja ja jätate flopiketta ajamisse sisse, siis järgmisel käivitamisel
pöördub op.süsteem kõigepealt A- ajami poole, leiab sealt buudiviirusega nakatatud ketta ,
laeb viiruse arvutisse ja kõvaketta kasutamine muutub võimatuks
• Makroviirused. Need kuuluvad enimlevinud viiruste hulka, kuid ei tee harilikult eriti suurt
kahju. Makroviirused nakatavad Microsoft Word’i ja kõiki selle programmi abil loodud
dokumente. Levivad nii e-posti teel kui dokumentide transportimisel ketastel ja mälupulkadel.
Alates 1987. aastast, kui viirus tungis USA Kaitseministeeriumi arvutivõrku ARPANET ja paljude
USA ülikoolide võrkudesse, on hakatud aktiivselt tegelema viirusetõrjega.
Saadaval on mitmed viirusetõrje programmid (Norton Antivirus , F-Prot, Panda Antivirus, Kasperski, Avast! Antivirus jt.). Need programmid kontrollivad regulaarselt teie arvutit tuntud viiruste osas ja kui avastavad nakkuse, siis likvideerivad selle. Kindlaim kaitse viiruste vastu on iga kord kindlaks teha kusagilt
saadud programmi või faili päritolu, enne kui seda oma arvutisse laadida. Kuna see on väga tülikas, siis muretsetakse tavaliselt mõni viirusetõrjeprogramm ja värskendatakse seda regulaarselt, et ka
uuemad viirused oleksid arvesse võetud.
8.3 Autorikaitse
Tarkvara seaduslikuks kasutamiseks peab tarkvaraga kaasas olema ka litsents . Seda kas paberil või elektroonilisel kujul, mis omakorda fikseerib tarkvara kasutamise õigused. Tarkvara kasutamist ilma litsentsita käsitletakse autoriõiguste rikkumisena ehk tarkvarapiraatlusena, mille eest on ette nähtud vägagi karmid trahvid ja karistused. Legaalse tarkvaraga käib alati kaasas EULA (End User Licence Agreement) ehk siis kasutaja litsentsileping , mis sätestab ostjapoolsed kohustused ja
tootjapoolse garantii .
Arvutitarkvara jaguneb tema kasutusõiguste järgi peamiselt nii:
• Freeware - vabatarkvara ehk vabavara . Nii nimetatakse tarkvara, mida levitatakse tasuta.
Kasutajal on õigus seda programmi piiramatult kasutada, allalaadida, CD–le salvestada ning
isegi selle lähtekoodi vastavalt oma vajadustele muuta. Selle tarkvaratoote koostaja on
loobunud igasugustest õigustest sellele programmile, välja arvatud ühes punktis: seda toodet
ei tohi edasi müüa ega sellega muul viisil raha teenida.
• Shareware – jaosvara on tarkvara, mida saab tasuta allalaadida, teatud aeg proovida
(tavaliselt 15 - 90 päeva) ja seejärel otsustada, kas see sulle meeldib või ei. Programmi
pidevaks tööks nõutakse tavaliselt registreerimist, mis on tasuline ja mitte alati just kõige
odavam. Kui programmi selle aja jooksul ei registreerita, siis see kas lõpetab töö või jätkab
toimimist piiratud võimalustega.
• Adware - tarkvara, mille kasutamise ajal näitab ta mingi tootja reklaame. Adware heaks
näiteks on populaarne failivahetusprogramm KaZaa. Reklaamide näitamise väljalülitamist
või nende kuvamist mingil muul teadlikul viisil, loetakse võrdseks tarkvarapiraatlusega.
• Commercial ware - tasuline tarkvara, mis on seotud litsentsilepinguga. See keelab tarkvara
kas edasi anda, kopeerida või mõningatel juhtudel isegi müüa. Seda liiki tarkvaraga ei ole
reeglina kaasas lähtekoodi ning ei ole lubatud mitte mingil viisil muuta. Selle tarkvaraliigi
kasutamine ja kopeerimine (kaasa arvatud varukoopiate tegemine) on täpselt reeglite järgi
paika pandud. Kommertstarkvara litsentsidel on ka mitmeid alaliike, mida siinkohal käsitlema ei hakka.
• Donationware - tarkvara, mille looja palub vastutasuks programmi kasutamise eest mingit
väikest kingitust. Tavaliselt on selleks rahasumma või postkaart. Kingituse tegemine ei ole
kohustuslik, kuid viisakas.
Tarkvara piraatluse 4 peamist vormi:
• kasutaja piraatlus (üksik- või juriidilised isikud ilma litsentsi omamata teevad enda
arvutisse koopia tarkvarast ja kasutavad seda; litsentse tarkvara installeerimiseks ja
kasutamiseks on omandatud vähem kui on arvuteid)
• ebaseaduslik installeerimine arvutimüüjate poolt (müüjad kasutavad ühte seaduslikult
omandatud tarkvarakoopiat selle installeerimiseks mitmesse arvutisse)
• võltsingud (tehakse järgi nii tarkvara ja selle pakend ning levitatakse neid seaduslike
toodetena)
• ebaseaduslik levitamine (levitatakse (müüakse, renditakse jne) tarkvara selleks õigust
mitteomavate isikute poolt või kasutatakse selleks piraatkoopiaid).
Eesti Vabariigis kasutatavast tarkvarast ca 90% on arvutisse installeeritud ebaseaduslikult ehkki Eestis kehtiva seadusandluse kohaselt on vastavate õigusrikkumiste korral ette nähtud ranged karistused.
8.4 Andmekaitse Eestis
Andmekaitse seadused peavad vältima isiku personaalse informatsiooni sattumist sellelt arvutisüsteemilt, kus see seaduslikult asub, teistesse arvutisüsteemidesse ilma isiku nõusolekuta. Näiteks Suurbritannias nõuab 1984. aasta kehtestatud andmekaitse seadus, et kõik personaalset
informatsiooni töötlevad andmekasutajad peavad olema registreeritud. Eestis reguleerib andmekaitset 1966. aasta vastu võetud "Isikuandmete kaitse seadus", mis viidi Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla 2003. aasta oktoobris ning mille täitmist kontrollib Andmekaitse Inspektsioon.
Andmekaitse Inspektsioon on Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev sõltumatu
järelevalveasutus Eesti Vabariigis.
Isikuandmete kaitse seaduse järgi on delikaatsed isikuandmed järgmised (IKS $4 lg3):
• poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud
andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks
olemise kohta;
• etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
• andmed terviseseisundi või puude kohta;
• andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; andmed seksuaalelu kohta;
• andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
• kriminaalmenetluses või muus õigusrikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave
enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õigusrikkumise asjas või juhul, kui see
on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad
alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid.
Karistusseaduse (vastu võetud 2001. aasta) järgi on järgmised punktid ja nõuded:
Arvutikahjurlus:
• Arvutis olevate andmete või programmi ebaseadusliku vahetamise, kustutamise , rikkumise
või sulustamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, samuti arvutisse andmete või
programmi ebaseadusliku sisestamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
• Sama teo eest eesmärgiga takistada arvuti- või telekommunikatsioonisüsteemi tööd –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Arvutivõrgu ühenduse kahjustamine
• Arvutivõrgu või arvutisüsteemi ühenduse rikkumise või tõkestamise eest – karistatakse
rahalise karistusega.
Arvutiviiruse levitamine
• Arvutiviiruse levitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase
vangistusega.
• Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda või olulise kahju tekitamisega,
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Arvutikelmus
• Varalise kasu saamise eest arvutiprogrammide või andmete sisestamise, vahetamise,
kustutamise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi sekkumise teel, kui sellega
on mõjutatud andmete töötlemise tulemust, – karistatakse rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistusega.
Arvuti, arvutisüsteemi ja arvutivõrgu ebaseaduslik kasutamine
• Arvuti, arvutisüsteemi või arvutivõrgu ebaseadusliku kasutamise eest koodi, salasõna või
muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel – karistatakse rahalise karistusega.
• Sama teo eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju või kui on kasutatud riigisaladust või
ainult ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavat arvutit, arvutisüsteemi või
arvutivõrku, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kaitsekoodide üleandmine
• Arvuti, arvutisüsteemi või arvutivõrgu kaitsekoodide ebaseadusliku üleandmise eest, kui see
on toime pandud omakasu eesmärgil ja kui sellega on tekitatud oluline kahju või põhjustatud
muu raske tagajärg, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Autoriõiguse seadus (vastuvõetud 1992. aasta) kehtestab järgmised nõuded:
• Kaitstakse teoseid (palju liike); teosteks pole näiteks ideed, päevauudised, faktid ja andmed
• Autori varalised õigused on võõrandatavad, isiklikud mitte
• Autor otsustab, kellel ja mis tingimustel ta oma teoseid kasutada lubab
• Autoriõigus tekib teose loomisega (vajalik tajutav väljendus) automaatselt
• Copyright , patent, leping
• Teoste edasi levitamine, välja rentimine , avalik esitus jms on enamasti autori või levitaja
poolt lepinguga piiratud
• Isiklikuks tarbeks (mitteäriliselt) tohib kopeerida (ka võrgust "tõmmata") ja sõpradega koos
vaadata
Arvutiprogrammide erinõuded
• Ei tohi enda tarbeks kopeerida
• Tohib teha varukoopia
• Tohib kopeerida, tõlkida, kohandada jms programmi tööle saamiseks ja vigade
parandamiseks
• Õiguspärane kasutaja tohib arvutiprogramme pöördkodeerida ühilduvuse saavutamiseks, kui
vajalikku infot muidu ei saa ja pöördkodeeritakse ainult vajalikke osi
• Pöördkodeerimisel saadud infot ei tohi kasutada muuks otstarbeks kui sõltumatult loodud
programmi ühilduvuse tagamiseks, üle anda teistele isikutele (v.a. ühilduvuse tagamiseks)
ega kasutada konkureeriva programmi tegemiseks.
Kõiki seadusandlusega seotud dokumente on võimalik vaadata Riigi Teatajast
( http://www.riigiteataja.ee ).
9. Infotehnoloogia ja Eesti
9.1 Interneti levik
Uuringud toetavad avalikkuses kinnistunud arusaama, et Interneti ja arvuti kasutamine on Eestis üldlevinud. 2008.a andmete kohaselt kasutab kaks kolmandikku 16-74- aastastest arvutit ja Internetti. Üldiselt on Eestis Interneti kasutajaid 70%, kellest 61% on kasutanud Internetti viimase 7 päeva jooksul ning 7% inimeste Internetikasutus jääb vahemikku 1-6 kuud. 2% vastajate viimasest Interneti kasutamisest on möödas enam kui kuus kuud ning neid võib ilmselt lugeda juba Internetist
loobunuteks. 30% ehk TNS Emori hinnangul umbes 316 000 inimest on Interneti mittekasutajad.
Informatsiooni levikust ja kes üldse kasutab ja mida põhiliselt Internetis tehakse on võimalik juurde saada järgnevatelt aadressitelt:
• http://internetikasutajad.ee
• http://www.emor.ee
• http://www.stat.ee
Viimased andmed - Interneti kiire levik on toonud kaasa küberkuritegude ohu kasvu ning enamik mujal maailmas levinud küberkuritegude liike on tugevalt esindatud ka Eestis.
9.2 Eesti infoteenused veebis
Eesti suuremad Interneti portaalid ja populaarsemaid otsimootorid
Portaalid on suured veebisaidid, mis pakuvad laias ulatuses veebiteenuseid: lühiuudiseid,
ilmateateid, müügikeskust, reaalaja vestlusrühmi, e-posti, kodulehtede ülalpidamist ja ka
otsivahendeid internetis. Näiteks:
• http://www.riik.ee/
• http://www.ee/
• http://www.neti.ee/
• http://www.everyday.com/
• http://www.delfi.ee/
• http://www.google.ee/
Otsimootor on andmebaasiprogrammi, mis leiab sisestatud märksõnadele ja tingimustele vastavate dokumentide lingid . Portaalides on tavaliselt olemaas ka otsimootorid. Mõned otsimootorid on
globaalsed , ülemaailmsed (näiteks http://www.altavista.co m), mõned üleriigilised
( http://www.neti.ee ), mõned veebilehe piires.
Elektroonilisi teenuseid pakuvad Eesti suuremad pangad
• http://www.seb.ee/
• http://www.swedbank.ee/
Ajakirjandusväljaandeid veebis
• http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajakirjad/
• http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajalehed/
Reisimisega seotud informatsioon
• http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/ARI/Turism/ http://www.turismiweb.ee/ee/search/turismifirmad/
Informatsiooni Riigikogu kohta
• http://www.riigikogu.ee
Informatsiooni valitsuse kohta
• http://www.riik.ee/valitsus/
Infot linnade omavalitsuste ja maavalitsuste kohta
• http://www.riik.ee/
Eesti seaduste andmebaas
• http://www.riigiteataja.ee/
Elektroonsed Eesti kaardid
• http://www.maaamet.ee/
E-kaubamajad
• http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/ARI/Kaubamajad/#On-Line_müük
Eesti uudisgruppe Internetis
• http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Portaalid/
Info Eesti Interneti-ühenduse pakkujate kohta
• http://www.kou.ee
• http://www.elisa.ee
• http://www.emt.ee
• http://www.elion.ee
MPS-teenus (Mobile Positioning System) Eestis
• http://www.emt.ee/