Rakendustarkvara Tarkvara tüübid autoriõigustest lähtuvalt Kaisa-Mai Hütt 10.klass OLPG Vaba tarkvara (free software) · Minimaalsed kasutus piirangud · Avatud lähtekood · Programm ei pruugi olla tingimata tasuta · Nt. Linux operatsioonisüsteemid Priivara ehk tasuta tarkvara ehk vabavara (freeware) · Tasuta · Ei pruugi olla avatud lähtekoodiga · Mõningased piirangud kasutamisel · Ainult isiklikuks kasutamiseks · Nt. viirusetõrje Avast! Postcardware Ärivara (commercialware · Põhiline tarkvara, mida ostame · Suletud lähtekoodiga · Õigus teha arhiivikoopia · Nt. Windows operatsioonisüsteem ja MS Office kontoritarkvara Jaosvara (shareware) · Piiratud kasutusaeg · Testimisperiood · Teatud juhul võib levitada Proovivara (trialware) · Ei või levitada Avalik tarkvara (public domain software) · Autor on loobunud kõigist õigustest. · Sellega võib sisuliselt...
HIIUMAA AMETIKOOL TARKVARA REFERAAT Koostaja: Jaanus Mets Juhendaja: K. Jesmin Suuremõisa 2010 Programme liigitakse kahte suurde gruppi. · Rakendustarkvara · Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara alla lähevad programmid, mis toetavad rakenduste tööd. Arvuti ehitus, koosnevad kihtides või tasemest, süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid ,,alumistele" kihtidele, lähemale füüsilisele kihile riistvarale, mis jookustab programme. Näited süsteemitarkvara funktsioonidest: · Riistvaraga suhtluse juhtimine · Ajastamine protsessides · Mälu haldus · Kasutaja üldfunktsioonid ja kasutaja töö, kui ükski rakendus ei
1. Tarkvara erinevad liigid Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. 1.1 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid
Tarkvara · Tarkvara jagatakse kahte suurde rühma. · Süsteemtarkvara e. süsteemne tarkvara. Süsteemtarkvara · Operatsioonisüsteem-tarkvara, mis vahendab arvutikasutaja käske ja korraldusi arvuti riistvaras · Utiliidi-abiprogrammid, mis aitavad arvuti tööd korrastada. · Draiverid-programmid, mis õpetavad arvutit tema lisaseadmeid kasutama. Rakendustarkvara · Tekstitöötlustarkvara · Elektroonilised tabelid · Andmebaasisüsteemid · Graafikapaketid · Interneti tarkvara · Arvutimängud · Esitlustarkvara · Jne. Rakendustarkvara · Jagatakse kasutusõiguste järgi · Kommertstarkvara-tohib kasutada ainult ostetud koopiat. · Jaosvara(Shareware)-teatud ajal tohib kasutada tasuta · Vabavara(freeware)-võib vabalt kasutada, ei tohi müüa Tarkvara piraatlus · On igasugune tarkvara ebaseaduslik
Kasuta veebiaadressi www.vallaste.ee ning vasta küsimustele ning selgita mõisteid. Salvesta valmis fail nimega Eesnimi_6mai.doc ning saada see mulle emaili aadressile [email protected] Süsteemitarkvara (system software) Arvutisüsteemi käitamist toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. Tarkvara jagunemine Üldiselt jaguneb tarkvara kahte kategooriasse - süsteemitarkvara ja rakendustarkvara, Süsteemitarkvara ülesanne süsteemitarkvara ülesandeks on tagada arvutisüsteemi töö Rakendustarkvara ülesanne rakendustarkvara ülesandeks on täita otseselt kasutaja poolt antud ülesandeid. Mis on arvutisüsteem (computer system)? Üks või mitu arvutit koos juurdekuuluvate välisseadmete ja tarkvaraga. Buutimine (boot) - Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja
Vahetades protsesseril aktiivseid protsesse. Mäluhaldur hoolitseb mälu ja saale tuumaosadele ja puhvermälule. Iga programmi käivitamine on protsess ja sellele omistatakse protsessi indefikaator. 14. Mis on rakendusprogrammid ja mis on süsteemiprogrammid linuxis? Süsteemitarkvara alla kuuluvad arvuti operatsioonisüsteemid, serveritarkvara, seadmete draiverid ja utiliitid. Ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö veatu tagamine. Rakendustarkvara (application software) ehk ülejäänud arvutiprogrammid, mis võimaldavad kasutajal teatavate kindlate ülesannete täitmist. Rakendustarkvara liikide alla kuuluvad näiteks : kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud, turvatarkvara jne. Rakendustarkvara muretsemisel peab silmas pidama järgmist: Sobivust operatsiooni süsteemiga, sobivust arvuti riistvaraga, kasutusõigust, Turvalisust. 15. Loetle mõned linuxi olulised kataloogid
loodi esimene personaalarvuti . Arvutid arenesid igas põlvkonnas aina rohkem . 3. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutitarkvara on arvuti aju ! Programmid ja andmefailid . 4. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskluste kogum . 5. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! . Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Selle alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara jm. 6. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid! Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). 7. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid! Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis
TARKVARA JA KASUTAJALIIDESED Riistvara suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Jaguneb üldjoontes kaheks: süsteemitarkvara(operatsioonisüsteemid) ja rakendustarkvara. Operatsioonisüsteem: käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb arvuti ja teiste programmide juhtimisega, jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Rakendustarkvara Üldjuhul kõik ülejäänud programmid, mis arvutis asuvad: Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer)
Probleemi lahendamise dokumenteerimine Tarkvara: eFormular või isetehtud vorm, nt Google Forms https://www.spiceworks.com/free-help-desk-software/ https://blog.capterra.com/the-7-best-free-help-desk-so ftware-tools/ IT vs tavakasutajad Kasutajate nõustamine RTFM abimaterjalid kasutajale Uuenduste propageerija: dokumendihaldus ajaplaneerimine elektrooniline suhtlemine Rutiinsed administreerimisülesanded Operatsioonisüsteemide ja rakendustarkvara installeerimine Bootkettad Unattended installation installeerimine tekstifaili järgi Installeeritud OS-i kloonimine (CloneZilla vms.) Töökohtade regulaarne hooldus: OS-i uuendused Rakendustarkvara versiooniuuendused Harjutus 2 Klassi arvutivõrgu dokumenteerimine
madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. 27. Süsteemitarkvara - süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. 28. Rakendustarkvara - rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). 29. Kasutajaliides - on arvuti kasutamise keskkond, milles kasutatakse lisaks tekstile ka graafilisi elemente, kuvamaks infot ja tegevusi, mis on kasutajale saadaval. Tavaliselt
klaviatuur, protsessor jne) · Mälu mäluseadmeid ( mälupulk, disett, lisakõvaketas, cd jne); mälutüüpe (Aru saama erinevustest arvuti sise ja välismälu, otsepöördusmälu (RAM) ja püsimälu (ROM) vahel), mälumõõtmine( peaks teadma arvutis kasutatavaid mõõtühikuid, seostama mälu mahtu sümbolite, teksti, pildi jne vahel) · Tarkvara-tarkvara tüübid (peab teadma operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvara mõisteid ning teadma nende erinevusi); operatsioonisüsteemid (peaks teadma selle põhilisi funktsioone, Tundma terminit graafiline kasutajaliides. Olema teadlik graafilise kasutajaliidese põhilistest eelistest.) rakendustarkvara ( teadma rakendusprogrammide peamiseid ülesandeid ja nende kasutamisvõimalusi) · Arvutivõrgud- lokaalvõrgud ja laivõrk ( teadma nende mõisteid, kasutamise eeliseid ja
11. Nimeta kuvarite kaks põhitüüpi?-Sülearvuti ja lauaarvuti 12. Mis on arvutiprogramm?-Word, need on selle jaoks et arvutis saaks oma tegemisi teha. 13. Mis on arvuti tarkvara? Too näiteid!-Tarkvara mis on arvutisse sisse intstalleeritud 14. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid!-Arvutisüsteemi käitamist toetav tarkvara,mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine,haldamine ja integreerimine 15. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid!-Otseselt kasutaja eesmärke täita aitav tarkvara. Rakendustarkvara alla kuuluvad kõik programmid ,mida on võimalik arvutis käivitada. 16. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid!-operatsiooni süsteem on WIndos ise 17. Võrdle omavahe mälusid RAM ja ROM, mis on sarnast, mis erinevat?-Ram on arvuti keskne mäluseade,kuhu saab andmeid kirjutada. Rom on seade mis loeb cd-rom kettaid 18. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus
jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on:
jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on:
(kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms). · Operatsioonisüsteem, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Seejuures ta toetab selliseid ülesandeid nagu andmete edastus mälu ja ketaste vahel ning pakkudes graafilist liidest kasutajale. · Utiliittarkvara on süsteemitarkvara, mis analüüsib, seadistab ja optimeerib arvutit. 1.2. Rakendustarkvara Rakendustarkvara seevastu paigutub kihilise mudeli järgi ,,kõrgemale" kihile ,,eemale" riistvarast ja lähemale arvutiga suhtlevale kasutajale, mis aitab otseselt kasutaja eesmärke täita. Rakendustarkvara on üldiselt soetud graafilise kasutajaliidesega. 3 Kasutatavaimad rakendustarkvarad on: · Kontoritööpaketid: tekstitöötlusprogrammid, tabelarvutusprogrammid, esitlusprogrammid.
DVDROM Printer Klaviatuur Kõlarid Hiir Monitor Mikrofon Kõrvaklapid Personaalarvuti Andre Hade 7 Tarkvara Mittefüüsilised komponendid Failid, dokumendid, programmid Käsklused Personaalarvuti Andre Hade 8 Liigid Süsteemitarkvara Rakendustarkvara Riistvara ja süsteemi toimimiseks Kasutaja ülesanded Operatsioonisüsteemid Mac OS X Microsoft Windows Linux Seadmete draiverid Serveritarkvara Personaalarvuti Andre Hade 9 Kontoritarkvarapaketid Nimetus Keelde arv MS Office 35 OpenOffice 110 KOffice 27 Kingsoft Office 4
Riistvara Sisendseadmed: Väljundseadmed: klaviatuur monitor mikrofon kõlarid hiir printer skänner Korpus protsessor emaplaat põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart välismäluseadmed Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid seadmete draiverid serveritarkvara aknahaldustarkvara jm Tarkvara (2) Rakendustarkvara: kontoritarkvara arhiveerimistarkvara majandustarkvara andmebaasid mängud Arvuti mälu kahendsüsteem bitt, bait operatiivmälu andmekandjad Internet arvutivõrkude võrgustiku ühendus lai kasutusala sotsiaalne mõju brauserid domeen Kokkuvõte ajalugu tarkvara riistvara internet Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Internet http://en.wikipedia
Riistvara · Elektroonika,millest arvuti koosneb Tarkvara · Korralduste jada,mis annab arvuti elektroonikale käske · Jaguneb operatsioonisüsteemiks(süsteemitarkvara)ja rakendustarkvaraks Operatsioonisüsteem · Käivitub pärast arvuti sisselülitamist · Tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega · Jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel · On vahepuhvriks riistvara ja rakendustarkvara vahel Rakendustarkvara · Üldjuhul kõik ülejäänud programmid mis arvutis asuvad(teksti-,tabeltöötus) · Sarnase sisuga tarkvara programmid võivad olla koondatud ühte paketti,et lihtsam olek turustada Kasutajaliides · Vahendusprogramm, mille abil kasutaja suhtleb arvutiga Mittegraafiline kasutajaliides-käske saab jagada vaid klaviatuuril · Käske ja nende tähendusi peab täpselt teadma · Tava kasutaja jaoks keeruline · Graafilisest kasutajaliidesest lihtsam,kui on piisavalt teadmisi
Süsteemtarkvara Programmid, mida vajatakse erinevate arvuti osade töö korraldamiseks. Siia kuuluvad näiteks: · operatsioonisüsteemid - juhib tarkvara ja riistvara koostööd, teeb arvutile arusaadavaks kasutaja käske, haldab ressursse, alustab oma tööd arvuti käivitamisel, tuntuimaks operatsioonisüsteemideks on Microsoft Windows, Linux ja Mac OS (lisamaterjal); · seadmete draiverid; · serveritarkvara jt. Rakendustarkvara Need programmid aitavad kasutajal lahendada rakendusülesandeid (arvude liitmine, graafikute koostamine, erinevate helilõikude ühendamine jne). Rakendustarkvara liigitus on järgmine: · laiatarbeprogrammid - paljudele kasutajatele ja paljude ülesannete rakendamiseks (kontoritarkvara, õpiprogrammid, internetis tööks mõeldud tarkvara, erinevad video- ja helitöötluse programmid jne);
Riistvara on suur hulk elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara on korralduste jada , mis ütlebelektroonikale, mida see tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks: · Süsteemitarkvara ehk operatsioonisüsteemid · Rakendustarkvara Operatsioonisüsteem : · käivitub pärast arvuti sisse lülitamist · tegeleb arvuti riistvara ja teiste programmide juhtimisega · jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil)
..................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara .................................................................................................................8 2.2 Jaosvara ............................................................................................................... 8 ...........
arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 9) Tarkvara- Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 10) Riistvara- Arvuti riistvara (inglise keeles hardware) on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 11) Rakendustarkvara- Rakendustarkvara (inglise application software) on rakenduste ehk programmide kogum spetsiifiliste ülesannete täitmiseks. 12) Skänner- on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse. 13) Viirus- on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused.
Faililaiendid: Pilt- jpg, jpeg, bmp, gif, tiff, png Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd
·pihuarvutid (handheld PC); ·sülearvutid (laptop, notebook); ·lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); ·suurarvutid (mainframe). Tarkvara Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system). Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, haldab, hooldab, tegeleb ressursijaotusega, juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme
sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. tarkvara - hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. operatsioonisüsteem - ehk opsüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). fail - sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna.
ainult nii palju ,et teda on võimalik transportida ilma arvutita. Mälu-Arvutimälu on vajalik informatsiooni (programmide ja andmete) säilitamiseks. Tarkvara- Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada,mis kirjeldab samm-sammult ,mida on vaja teha Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõppeb selle sulgemisega. Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: -Süsteemitarkvara -Rakendustarkvara Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem on tarkvara ,mis määrab arvutis programme täidetakse (käivitab,haldab,hooldab,tegeleb ressursijaotusega,juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga Tema ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine.
1. GUID partitioning table võimaldab rohkem primaarseid partitsioone kui 4 Kõrgkeeles kirjutatud programm mis pole veel ümber tõlgitud – Lähtekood Programmi tõlkur mis tõlgib kogu koodi korraga programmi saab käivitada kui kogu tõlge on tehtud – kompilaator Inimkeelele lähedane programmeerimiskeel, on vaja tõlkida madalkeeleks muidu riistavara ei mõista programmi – kõrgkeel Programmi tõlkur mis tõlgib koodi ridade kaupa tõlgitud koodilõiku saab käivitada ilma kogu programmi tõlkimata – interpretaator Arvuti riistavarale lähedane keel on protsessorile arusaadav tõlkida vaja ei ole – madalkeel 2. MBR on probleemideta kasutatav ka 4TiB ketaste puhul 3. Milline tuumakiht võtab vastu rakenduste soove kastudada tuuma tööaega – katkestus käsitleja Kaasaegne microsofti failisüsteem võimaldab õigusi ja surnaliseerimist – ntf...
Python on hea keel prototüüpimiseks: tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles ning hiljem realiseeritakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++- is. Pythoni meetotid Turtle moodul vahendid võimaldavad teha joonistusi. Kui programmis on graafikakäske, tekitab süseem automaatselt graafikaakna. Kasutus alad · veebi, · serveritarkvara, · harvemini tööjaamade rakendustarkvara programmeerimiseks, · 3D tarkvara kujundite loomisel ja animatsioonide juhtimisel · ja ta on ka väga populaarne ülikoolides erinevate uurimustööprogrammide loomisel. Pilt Pilt Pilt Kokkuvõte Python on hea programmimiskeel algajatele kuna seda on lihtne kasutada. Tänan Kuulamast
18.veebilehitseja - kohalikus arvutis töötav programm , millega saab lugeda veebi dokumente . firefox , opera , google chrome , internet explorer , safari , netscape . 19.Java - programeerimis keel , millega käsutatakse kohalikku arvutit . 20.Java script - programeerimiskeel , millega käsutatakse nii kohalikku arvuti , kui server arvutit . PYTHON Milleks Pythonit kasutatakse? Veebi loomiseks Servertarkvarana Vahel arvutitööjaamade rakendustarkvara programmeerimiseks 3D tarkvarana kujundite loomisel ja animatsioonide juhtimisel Pythoni ajalugu Looja Guido van Rossum Hollandist Pythoni sünniaastaks loetakse 1991 "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi sai nime Mida Pythoniga teha saab? *Pythoniga saab teha matemaatilisi arvutusi * küsida nime *küsida numbreid, kujundeid Ring x = input ("Sisesta ringi raadius ja vajuta ENTER :") import math C = math.pi*2*x S = math.pi*x**2 print (C) print (S) Silinder-
2.2. Paigaldamise kulu 0 Äriprojekti eesmärkide elluviimiseks 3. vajalike turundustegevuste läbiviimise kulud 0,00 0 3.1. turundustegevused 0 0 Rakendustarkvara soetamise ja 4 arendamise kulud 0,00 0 4.1. Rakendustarkvara soetamise kulu 0 Rakendustarkvara arendamise 4.2. (programmeerimine, juurutamine, testimine) kulu 0 Patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi või 5
Materiaalse põhivara soetamisega seotud 2. transpordi- ja seadistamise kulud 0.00 0 2.1. Transpordikulu 0 2.2. Seadistamise kulu 0 2.2. Paigaldamise kulu 0 Rakendustarkvara soetamise ja 3 arendamise kulud 0.00 0 3.1. Rakendustarkvara soetamise kulu 0 Rakendustarkvara arendamise 3.2. (programmeerimine, juurutamine, testimine) kulu 0 Äriprojekti eesmärkide elluviimiseks
Materiaalse põhivara soetamisega seotud 2. transpordi- ja seadistamise kulud 0.00 0 2.1. Transpordikulu 0 2.2. Seadistamise kulu 0 2.2. Paigaldamise kulu 0 Rakendustarkvara soetamise ja 3 arendamise kulud 0.00 0 3.1. Rakendustarkvara soetamise kulu 0 Rakendustarkvara arendamise 3.2. (programmeerimine, juurutamine, testimine) kulu 0 Äriprojekti eesmärkide elluviimiseks
4) Toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80%, omafinantseering vähemalt 20%. 5) Starditoetust saab kasutada: põhivara soetamiseks (k.a. kapitalirendi abil soetamiseks). Materiaalse põhivara üksikeseme maksumuseks peab olema vähemalt 100 eurot ja kasutusiga vähemalt 3 aastat. turundustegevuste läbiviimiseks turundusplaani alusel rakendustarkvara (v.a. kontoritarkvara) soetamiseks ja arendamiseks patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamiseks 6) Starditoetust ei saa taotleda Töötukassast ettevõtluse alustamiseks toetust saanud ettevõtjaga seotud isikud, kes on saanud toetust samas valdkonnas tegutseva ettevõtja käivitamiseks. Taotlejaga seotud isikuteks loetakse taotlejas osalust omavad isikud ehk osanikud.
· Kaust- kaustad failide haldamiseks · Kaustasüsteem-kaustade kogum · Failipuu-korrastatud failide kogum andmebaas. · Aken- windowsis on iga programm ja dokument eraldi aknas. · Menüü-. Näitab erinevate käskude loendeid. · Kerimisriba- Kerimisribad- võimaldavad nihutada akna sisu, et näidata dokumendi erinevaid osasid. Et kerimisriba kasutada, klõpsa ühes otsas oleval noolel, klõpsa nooltevahelisel alal või lohista kerimiskasti. · Rakendustarkvara- programmid ja andmed, mis tagavad riistvara töö. Ülesanne 2 Vasta küsimustele. 1.Mis otstarve on kõvakettal?- Kõvakettal hoitakse ja talletatakse kasutaja dokumente ja süsteemi faile. 2. Millistes ühikutes mõõdetakse arvuti salvestusseadmete mahtu? MB- Megabait ja GB - Gigabait 3. Milliste suurustega võib iseloomustada protsessori tööjõudlust? GHZ gigahertz 4. Mis ülesanne on operatsioonisüsteemil juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme
2.2. Paigaldamise kulu 0 Äriprojekti eesmärkide elluviimiseks 3. vajalike turundustegevuste läbiviimise kulud 0.00 0 3.1. turundustegevused 0 0 Rakendustarkvara soetamise ja 4 arendamise kulud 0.00 0 4.1. Rakendustarkvara soetamise kulu 0 Rakendustarkvara arendamise 4.2. (programmeerimine, juurutamine, testimine) kulu 0 Patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi või 5
Windows, Linux jne), serveritarkvara, aknahaldustarkvara ja utiliite (ntdiagnostikaprogrammid ). Süsteemi tarkvara sisaldab ka alglaadimise püsivara, mis laadib lahti (või mõnel juhul ka moodustab) operatsioonisüsteemi. Püsivara on tarkvara, mis on püsivalt salvestatud riistvarasse (täpsemalt püsimällu). Seega on sellel nii tarkvara kui ka riistvara omadusi, kuid on siiski tarkvara. Rakendustarkvara ja skriptid olid ajalooliselt määratletud kui kogu tarkvara, mis kasutab arvutisüsteemi, et teha kasulikumat tööd (või lahutada meelt), kui arvuti algoperatsioonid või arvuti ise. Praktikas on aga süsteemi- ja rakendustarkvara erinevused sageli ähmased kasulikkude operatsioonisüsteemi rakenduste tõttu. Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (Microsoft Office, OpenOffice
kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. 6. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! sama, mis operatsioonisüsteem. Haldab arvuti tööd ja suhtelb riistvaraga ning on aluseks mule tarkvarale. Windows (95, 98, ME, XP, Vista, 7); Linux, MacOS, UNIX, ... 7. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid! Mingit kindlat otstarvet täitev tarkvara. Näited tarkvara all. 8. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid! Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
· - UPS Katkematu toitepinge allikas võimsus 500 W Tarkvara · Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm- sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system). · Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access),
Riistvara- suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb. Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks : süsteemitarkvara, rakendustarkvara Operatsioonisüsteem käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega, jaotab ressursse erinevate programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Kasutajaliides on vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga. Mittegraafiline kasutajaliides (text-mode) käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa.
Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid (Windows 95, 98, 2000, XP, Vista), seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Arvutitarkvara litsentseerimisel annab programmi autor kasutajale litsentsilepingus sätestatud tingimustel õiguse arvutiprogrammi kasutada. Tarkvarapaketi ostmisel
Varad on väärtused, mis võivad kaduda ohtude tugevused (strengths), nõrkused (weaks), seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. toimel. võimalused (opportunities), ohud (threats) Infovarad on andmed ise, infoteenused, infotehniline aparatuur, andmesidekanalid, 28. Mis on etalonturve? baas- ja rakendustarkvara. Samuti 20. Kuidas tehakse turvaauditit Etalonturve on turvameetmestik, mille organisatsioon, personal, andmekandjad, Audit viiakse läbi neljas etapis: rakendamine on vajalik andmete turvalisuse · dokumendid, rajatised, kommunikatsioonid..
................................................................................. 7 2 Personaalarvuti operatsioonisüsteemi funktsioonid Personaalarvuti koosneb riistvara- ja tarkvarakomponentidest. Viimase mõiste alla kuuluvad: Operatsioonisüsteem (Operating System edaspidi OS) vahendab arvutikasutaja suhtlust arvuti riistvaraga. OS'i eesmärk on muuta arvuti kasutamine mugavaks, võimaldades käivitada kasutajarakendusi ja aidates lahendada veaolukordi. Rakendustarkvara - erinevad rakendusprogrammid, mis pakuvad Joonis 1. Arvuti riist- ja kasutajale vajalikku funktsionaalsust tarkvarakomponendid(Allikas: Learning Materials tööülesannetetäitmiseks arvutil. for Information Technology Professionals (EUCIP- Mat)) Joonis 2
Tähtsamad printerite tüübid: 1. Maatriksprinter 2. Tindiprinter 3. Laserprinter TARKVARA Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid – andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Süsteemitarkvara – on vajalik arvuti riistavara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Tähtsaim component operatsioonisüsteem. Kuuluvad seadmed: draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jne. Rakendustarkvara – Rakendustarkvara ligiid: 1. Laiatarbeprogrammid – paljudele kasutajatele ja plajude rakenduste jaoks. 2. Erialaprogrammid – paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine, meditsiin, jne.) 3. Individuaalprogrammid – üksikkasutajatele spetsiifilise ülesannete lahendamiseks. Laiatarbeprogrammide kolm vaala: 1) Tekstitöötlusprogrammid ehk tekstitoimetid – dokumentide koostamiseks, töötluseks ja väljastamiseks.
1. Otsusta, kas järgmine väide on õige või vale. Kirjuta õige väite ette Õ täht ja vale väite ette V täht: + 1240 baiti = 1kilobait Lühend ROM tähistab lugemismälu, st. mälu, kust saab andmeid ainult lugeda. Kõvaketas on välismäluseade. Protsessori kiirust mõõdetakse megabaitides. Kui ma ostan endale legaalse 'Office 2007', siis võin teha sellest koopiad ja jagada need oma sõpradele. Rakendustarkvara alla kuuluvad need programmid, mis 'juhivad' arvuti tööd. + Klaviatuurilt saan suurtähti, kui lülitan sisse Caps Lock lüliti. + Plotteriks nimetatakse trükiseadet teksti ja piltide väljastamiseks paberile või kilele + Tarkvara koosneb operatsioonisüsteemist ja rakendusprogrammidest + Protsessori töö on tehete teostamine ja teiste seadmete töö juhtimine + Operatiivmälus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine 01.02.2010
3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne). 1.2 TARKVARATEHNIKA - Tarkvara projekteerimist, teostust, testimist ja dokumenteerimist hõlmav tehnikaharu. 1.3 TARKVARATEHNIKA RAAMISTIK - Raamistiku moodustavad (vt pikemalt jutust): Eesmärgid milline peab tarkvara olema Laitmatus; kasutatavus; majanduslik tasuvus.
või intellektuaalseid ressursse, millel on mingi, enamasti rahas väljendatav väärtus. Infosüsteem on standardi ISO 2382 määratluses informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Infosüsteemide peamised varad on · andmed, · infotehniline aparatuur (arvutisüsteemide riistvara, bürootehnika, sideseadmed), · andmesidekanalid, · baas-ja rakendustarkvara. Süsteemiga seotud ressursside hulka kuuluvad veel · organisatsioon (selle struktuur ja talitlus), · personal, · andmekandjad, · dokumendid, · infrastruktuur (territoorium, rajatised ja kommunikatsioonid). Nende turvalisusega seotud küsimused ei ole ainult infotöötlusspetsiifilised. Muude kaitstavate varade, näiteks pangaseifi või relvalaoga võrreldes on arvutisüsteemide varadel oma spetsiifika, mida tuleb turvameetmete kavandamisel arvestada. · Varade väärtus
20.Kirjutage käsud, mille abil saab kindlaks teha,millised teenused Arvuti abikomponendid- komponendid, mis otseselt infotöötluse ega kataloogist /etc/rc.d/init.d ja millises järjekorras käivitatakse RedHat -edastusega ei tegele (toiteplokk, ventilaator, korpus, termoandur). Linuxis töötasemele 3 minekul? Mine sa hulluu tea Rakendustarkvara- 21.Millises WinnNT/2K käivitumisfaasis käivitub Win32 rakendusprogrammiliidese alamsüsteem? Protsessifaasis 22. Mille järgi tuvastatakse et kaks seadmefaili viitavad samale 22.Kirjutage rida crontab´i jaoks, mis käivitab käsu seadmele? Seadme gruppi numbri ja seadme numbri järgi. /user/local/bin/scangate esmaspäevast reedeni kella 8 ja 22 vahel iga 30 23
3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne). 1.2 TARKVARATEHNIKA - Tarkvara projekteerimist, teostust, testimist ja dokumenteerimist hõlmav tehnikaharu. 1.3 TARKVARATEHNIKA RAAMISTIK - Raamistiku moodustavad (vt pikemalt jutust): Eesmärgid milline peab tarkvara olema Laitmatus; kasutatavus; majanduslik tasuvus.
olemasolul suhelda teiste arvutivõrguga ühendatud arvutitega ning kasutada enamlevinud võrguteenuseid. 5 Iga kaasaegne operatsioonisüsteem omab TCP/IP protokolli tuge ja on seega võimalik ühendada sellise operatsioonisüsteemiga varustatud arvutit internetiga. Samuti on operatsioonisüsteemis tihti kaasas hulk rakendustarkvara (veebilehitseja, e-posti klient, jne ), mille abil on võimalik kasutada enamlevinud võrguteenuseid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad ka tarkvaralist tulemüüri ning mõne enamlevinud võrgufailisüsteemi tuge. Tulemüür on tarkvara või seadeldis, mis piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus vastavalt seadistatud piirangutele. et.wikipedia.org C2.1.6 Operatsioonisüsteemide liigitus
o tarkvaralised komponendid riistvaralähedane kiht - operatsioonisüsteemi tuum, seadmete draiverid, ... operatsioonisüsteem, selle poolt pakutavad teenused, ressursside haldamine: mälu, protsessid, s/v, ... süsteemitarkvara - kompilaatorid, süsteemi haldamine, arendusvahendid, ... rakendustarkvara - üldotstarbeline (näit. kontoripakett) või eriotstarbeline (näit. kassaaparaadi tarkvara) o organisatsioonilised jm. mittetehnilised asjad - kasutajad, koolitus, ... (need on rohkem infosüsteemi aspektid, praegu meid ei huvita) Vajalikke lühendeid: IDE - Integrated Development Environment. Arenduskeskkond programmide koostamiseks, silumiseks ja testimiseks (tavaliselt graafiline, näiteks eclipse - www.eclipse org).
annaabi.ee 
