6. HARJUTUSÜLESANNE 6.1. Teemaotsing internetist Loe läbi teoreetiline õppematerjal interneti otsingu ja otsimootorite kohta. Otsi oma rühma teemal veebiartikleid interneti erinevatest otsimootoritest ja teemakataloogidest. Vali otsinguteks vähemalt 3 otsimootorit sh üks metaotsimootor, mis võimaldavad teostada kompleksotsingut. Üks otsimootor võiks olla Google Scholar, mis onlinkserveri SFX kaudu seotud raamatukogu andmebaasidega ja võimaldab teha kindlaks täisteksti kättesaadavuse. Kirjelda, milliseid võimalusi otsingu täpsustamiseks kasutasid: fraasi otsing, keel, kärpimismärk, ajaline piirang, otsisõna esinemine tekstis, pealkirjas, URLis jne. Anna veebilehekülgedele hinnang autorluse, täiendamise, objektiivsuse ja sisu seisukohalt. Kasuta efektiivseteks otsinguteks interneti otsijuhendit. Esita: a) Otsimootorite nimetused ja veebiaadressid: b) Otsistrateegia, piirangud: c) Leitud /relevant...
Kui teavad sinu url-i. Hooajaline liiklus Seotud Sinu ajakriitiliste tegevustega – bännerid, artikkel ajalehes, uudis DELFI’s, välja saadetud e-posti kirjas olnud lingid jne. Kui kampaania on käimas siis bännerid on nt. „Orgaaniline“ liiklus Kasutaja otsib vastust ja Sina ilmud läbi otsimootori. Kui lähen ja otsin ise. SEO - kodulehekülg Google vaatenurgast Miks SEO-d vaja on? 1. Inimesed vaatavad ja klikivad enamalt jaolt ainult esimestele vastustele otsimootorites 2. Otsimootorid on tihti suurimad külastajate toojad veebisaidile 3. 85% inimestest kasutab info otsimiseks interneti otsimootoreid 4. Otsimootoritest tulev külastaja on väärtuslik, kuna tal on selge siht – ta otsib midagi, ta ei surfa niisama ajaveetmiseks 5. Eesti 2 kõige populaarsemat veebisaiti – Google.com (ee) ja Neti.ee SEO kaks mõjutegurit Mis mõjutavad otsingumootori tulemusi? ● Veebilehe sisemine optimeeritus ● Sissetulevate viidete arv ja kvaliteet
Mis on otsimootorile optimeerimine (SEO) ja miks on tähtis selle põhimõtteid kodulehe loomisel jälgida? SEO tähistab üldiselt kõiki tegevusi, mida veebi loomisel tehakse selleks, et veebisisu otsingumootorile paremini kättesaadavaks ja mõistetavaks teha ning ühtlasi seeläbi otsimootori silmis lehekülje usaldusväärsust ja populaarsust kasvatada. Esmane ülesanne on lehekülje indekseerimise soodustamine, mille tulemusena lisavad otsimootorid lehekülje oma andmebaasi. Samuti võib osutuda vajalikuks otsimootorite mõnest leheosast eemalehoidmine, kui tegemist on sisuga, mida otsimootorites avaldamisväärseks ei peeta. Lisaks tuleb tegeleda lehekülje prominentsustaseme tõstmisega, et ostimootor paigutaks lehekülje otsitulemustes ettepoole. Nimetatud põhimõtete järgimine aitab lehekülje paremini leitavaks ja kättesaadavaks teha. Millised on olulisemad otsimootorile optimeerimise töövõtted?
kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,territoriaalvõrke,piirkondlike ja riiklike magistraalvõrke. Otsimootor-On süsteem ,mis leiab kasutajale kõik dokumendid ja võrguleheküljed, mis sisaldavad etteantud sõna või sõnade kombinatsiooni. Praktikas osutab otsimootor sageli parimaks meetodiks ,mille abil suurest materjalihulgast endale vajalike teksti üles leida. Portaal- On rohkeid ressursse ja teenuseid(e- post,uudisegrupp,otsimootorid,elektronkauplused,päevauudised jt) ehk kasutaja kõiki infovajadusi ühes kohas rahuldada püüdev veebisait. Andmeside-Nimetatakse andmete kogumist väljastamist sidekanalite kaudu,mis hõlmab nende edastamist ja vastuvõtmist nii analoog- kui ka digitaalkujul.Andmeedastuse kiiruse ühikud: bps (bits per second9- bitte sekundis(bit/s) standartne mõõtühik andmesidevõrkudes. Bood-edastuskiiruse ühik elektrisignaali muutuste arv sekundis.Andmesides on
tundis too end reedetuna ja kirjutas Facebooki loomisest skandaalse raamatu "Miljardärid juhuse läbi" (Accidental billionaires). Film on tehtud raamatu põhjal. Kuid tulevikus Saverini vaevalt et enam südant puistama hakkab. Tänaseks kuulub talle viis protsenti Facebookist ning ta tunnistati ametlikult kaasasutajaks. Tema tagasiostmise hinnaks väidetakse olevat miljard dollarit. Zuckerbergi eesmärk on luua ja valitseda teistmoodi internetti. Google ja teised otsimootorid indekseerivad veebi, kuid Zuckerberg arvates on "suurem osa sellest infost, millest me hoolime, meie peades. Ning seda ei saa ju indekseerida." Kui Zuckerberg kuulutas Facebooki arendajatele avatud platvormiks, siis sai sellestki hitt. Facebookis tuntud mängud "FarmVille" ja "Maffia Wars" teenivad oma arendajafrmale Zynga tänavu üle viiesaja miljoni dollari, ja suurem osa sellest tuleb Facebookis neid mänge mängivatelt inimestelt.
aastad · Sõna "kineetiline" on tuletatud kreekakeelsest sõnast kinesis või kineticos ning see tähendab liikumist. · Kineetiline kunst ehk kinetism on kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega. Alexander Calder Punande mobiil (1956) Uus meedia · Uuemad massimeedia arengumärgid, mis põhinevad suures osas infotehnoloogial- s.o. Internet, interaktiivne meedia, erinevad multimeediavaldkonnad. · Otsimootorid, veebikataloogid, e- postiloendid,veebifoorumid, võrguajakirjandus Veebifoorum Otsimootor Kasutatud allikad · http://www.utexas.edu/courses/citylife/per · https://www.google.ee/image/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht · http://www.web.zone.ee/ Tänan tähelepanu eest!
29. Mis on otsimootorile optimeerimine (SEO) ja miks on tähtis selle põhimõtteid kodulehe loomisel jälgida? SEO tähistab üldiselt kõiki tegevusi, mida veebi loomisel tehakse selleks, et veebisisu otsingumootorile paremini kättesaadavaks ja mõistetavaks teha ning ühtlasi seeläbi otsimootori silmis lehekülje usaldusväärsust ja populaarsust kasvatada. Esmane ülesanne on lehekülje indekseerimise soodustamine, mille tulemusena lisavad otsimootorid lehekülje oma andmebaasi. Samuti võib osutuda vajalikuks otsimootorite mõnest leheosast eemalehoidmine, kui tegemist on sisuga, mida otsimootorites avaldamisväärseks ei peeta. Lisaks tuleb tegeleda lehekülje prominentsustaseme tõstmisega, et ostimootor paigutaks lehekülje otsitulemustes ettepoole. Nimetatud põhimõtete järgimine aitab lehekülje paremini leitavaks ja kättesaadavaks teha. 30. Millised on olulisemad otsimootorile optimeerimise töövõtted?
olevates andmebaasidest -korrastatud info kogumist- kus info on tihti ka uuem, kui paberkandjal 8. Info tõesuse kindlakstegemine -kontrollida tuleb erinevate organisatsioonide ametlikelt kodulehtedelt (ti.ee jne) 9. Scirus- Laiahaardeline ja ulatuslik teadusalase informatsiooni otsingumootor. Informatsiooni otsitakse ülikoolide, uurijate ja teadlaste kodulehekülgede hulgast, ka lehekülgedelt mida teised otsimootorid ei indekseeri. 10. PubMed- tasuta andmebaas tsitaatidest, täisartiklitest elu teadusest ja biomeditsiinlistest teemadest 11. HSE- health and safety excecutive,tema töö on ära hoida inimeste surmad, vigastused ja haigused töökohal 12. OHSA - Occupational Safety and Health Administration -kutse ohutus ja tervise administratsioon, tema ülesanne on tagada ohutu töökeskond 13. ETUI- European Trade Union Institute- ametiühingute instituut 14. Ohuala mõiste
Pealkirjade tekitamiseks tuleb kasutada spetsiaaleid märgendeid, mis aitavad ka otsimootoritel liigendusest aru saada. Tavalises poolpaksus pealkirjas tekst jääb otsimootorile arusaamatuks. Lingitekst - Lehekülgedevaheliste viidete loomiseks tuleks lingiks muuta terviklik tekst ja vältida "kliki siia"-tüüpi linkide loomist. Piltide lisamisel on soovitav kasutada metamärgendeid pildi kirjelduse lisamiseks. Seeläbi on võimalik abistada vaegnägijaid, ent ka otsimootorid suudavad paremini graafilise informatsiooni analüüsimisega toime tulla. Temaatilised otsilehed Lehekülg võib sisaldada valdkonnaga seotud üldist informatsiooni (uudised, ostuinfo), et meelitada ligi külastajaid, kes otsivad veebist selleteemalist infot. SISUOSA - Kaalukaim osa, mida otsimootorid arvestavad. Sisuosa analüüs sisaldab erinevaid komponente, mille põhjal koostatakse lehekülje usaldusväärsuse hinnang:
Tegelikult on Internet lihtsalt tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mille ainult üheks osaks on veeb. Otsimootor on süsteem, mis leiab kasutajale kõik dokumendid ja võrguleheküljed, mis sisaldavad etteantud sõna või sõnade kombinatsiooni. Praktikas osutub otsimootor sageli parimaks meetodiks, mille abil suurest materjalihulgast endale vajalikke tekste üles leida. Portaal on rohkeid ressursse ja teenuseid (e-post, uudisegrupp, otsimootorid, elektronkauplused, päevauudised jt) ehk kasutaja kõiki infovajadusi ühes kohas rahuldada püüdev veebisait. Sait (site, võrgukoht, server) on kaugvõrguga ühendatud arvuti või arvutikogum. Milleks kulutada raha ja vaeva oma lauaarvutisse tarkvara installeerimiseks, kui kõik vajalikud teenused on portaalis tasuta saadaval. Esimese ehtsa PC-lt funktsioone ära võtva rakendusena realiseeriti portaalidele tasuta veebipõhine elektronpost; seejärel on lisandunud kalender,
Missugune alljärgnevatest kirjeldab kõige paremini organisatsiooni IT-auditi eesmärke? anda hinnang IT juhtimise asjakohasusele, kehtestatud poliitikatele vastavusele ja tööprotsessidele Missugune alljärgnevatest on infotehnoloogia kasulikkuse hindamise parim viis? üldlevinud parimat viisi ei ole olemas ja seetõttu tuleb rakendad mitmeid kasulikkuse ja tasuvuse hindamise metoodikaid Web 2.0 puhul on tegemist uue... viisiga veebi kasutada Veebi otsimootorid hindavad lehe usaldusväärsust... teistelt lehtedelt sinna tehtud viidete hulga ja kvaliteedi järgi Ekstranet...ühendab ettevõtte kliendid ja koostööpartnerid interneti vahendite abil piiratud sisevõrku Globaliseerumise peamine mõju IT vallas on see, et... firma asukoht ei oma suurt tähtsust Pilveraalindus tähendab... arvutiressurssi kasutamist või jagamist internetis Rahvahanke puhul ... kasutatakse kliente ja fänne firma teenuse või toote väljatöötamisel või parendamisel
Info selektiivsus Portaalid (vorguvarav, internetivarav) (nt Delfi, Everyday, MSN,...) Lingid uudistele · Lingid ostukohtadele veebis Pakuvad emaili aadresse · Pakuvad kodulehekulgede tegemise voimalust · Reklaamirohked Otsimootorid · Kasutavad indekseerimisel ainult arvuteid, otsene inimkontroll puudub · Indekseerimine toimub jargnevalt: Kui amblik on leidnud uue veebilehe, saadab ta selle andmed teisele arvutiprogrammile indekseerijale, mis teeb kindlaks veebilehe pohitunnused, huperlingid, uldise
1994 Internet muutus kõigile avatud võrguks 1993 HTML esimene versioon, HTMLi kasutav teaberuum sai veebi nime (WWW) Interneti teenused: - WWW e Veeb - FTP - Elektronpost - Uudisrühmad - Gopher (veebi eelkäija) - Telnet (teise hosti kaugsisselogimist võimaldav protokoll) - Reaalajas suhtlusvahendid - Blogid Interneti otsivahendid: - otsimootorid - kataloogid - intelligentsed agendid Kataloogid tavaliselt inimeste poolt loodud (kategooriatesse paigutatud veebilehed) Programm ehk ämblik teostab mehaanilist indekseerimist, lehtedele liikumiseks kasutab viiteid, tekitab indeksi. Otsirobotid jagunevad: 1. teenuse järgi: o WWW otsisüsteemid o Usenet'i otsisüsteemid (otsib uudisgruppide materjalidest)
arvutid‖. Hea mõte on lisada soovitud võtmesõnale omadussõna või mingi täiend, mida keegi samuti võib kasutada otsingus. Alumises ehk halvas näites on kasutatud ettevõtte nime, mis on täiesti kasutu, sest keegi seda ei otsi. 3. Võtmesõnade tihedus lehe sisus Kolmas oluline faktor on see, kui sageli esineb soovitud võtmesõna sinu lehekülge sisus. Väldi kujundusi, kus tavalist teksti polegi ning kõik on arvutigraafika (tekst on pildi kujul) või flash- lehekülgi. Otsimootorid suudavad mõista ja lugeda vaid tavalist teksti. Kui sinu lehekülje sisus otsitavat võtmesõna ei leidugi, siis see näitab otsimootoritele, et see leht pole oluline selle võtmesõna puhul. Võtmesõna, millele mingit konkreetset lehte optimeerid peaks esinema igal sinu lehel 1%…3% kogu teksti mahust (tiheduse mõõtmiseks on internetis mitmeid tasuta tööriistu, näiteks: http://www.submitexpress.com/analyzer/). Siinkohal oleks oluline
49 · otsisõne site:domeen otsib lehekülgi ainult kindlast domeenist. Näiteks kui soovime leida Pentium 4 kohta andmeid ainult Inteli leheküljelt, võime kirjutada "Pentium 4" site:intel.com · Otsisõne juurde tasub paigutada ka howto, faq, manual, documentation, wikipedia või muud taolist, et kitsendada otsitavate lehekülgede tüüpi. · Mõnikord ei ole leitud lehekülg hetkel kättesaadav. Otsimootorid pakuvad sel korral lehekülje puhverdatud varianti, mida ei tuleks sel juhul ära põlata. 3.3. Kasutusjuhendi loomine Kasutusjuhend sisaldab reeglina järgmisi osi. · Eessõna, milles on kirjas, kuidas juhendit tuleks kasutada ning osutatud ka täiendavale dokumentatsioonile. · Sisukord. · Juhis, kuidas kasutada vähemalt süsteemi põhilisi funktsioone. · Veaotsingu peatükk, kus on loetletud võimalikud tekkivad vead koos seletusega, kui- das neid lahendada.
Päris väheste, kuid samas kindlate algandmete ja tubli mõttetööga saab reaalmaailmas küllaltki palju kokku panna. Nii nagu füüsikas enamiku liikumisega seotud arvutusi saab teha paari lühikese valemi ja talupojamõistuse ning kannatuse põhjal, nii ka arvutiprogrammide loomisel pole hädavajalikke algandmeid kuigi palju. Kui aga oma mõistus siiski lootusetult tundub otsa saama, siis tasub abi otsida. Otsimootorid suudavad maailmast märkimisväärse osa andmeid välja pakkuda - kui ainult õige märksõna leiab. Üldistele muredele üldisi lahendusi on hulgem üles kirjutatud, aga neist midagi omale sobivat välja noppida on küllalt raske. Kui aga juba õnnestub täpsustada teema, programmeerimiskeel või otsingusse sisse anda konkreetse veateate tekst, siis on rohkem asjalikke vastuseid loota. Microsofti-spetsiifiliste küsimuste korral leiab palju asjalikku abi aadressilt http://msdn.microsoft
annaabi.ee 
