Microsofti operatsioonisüsteemi kasutajatele on firma veebilehel ligipääs tasuta skannimisele. Külastajalt nõutakse 20 numbrikohaga registreerimiskoodi sisestamist. Leidub teisigi saite, kus on tavaliselt võimalik kasutada ainult piiratud puhastamisvõimalusi. Nii mõjutatakse inimesi oma tarkvara ostma. Internetis pakutakse ka ühe faili kontrollimist korraga mitme tõrjeprogrammi poolt. Tasuta viirusetõrjed 1. Avira AntiVir Personal 2. avast! Free Antivirus 3. Comodo Internet Security 4. AVG Anti-Virus Free 5. Microsoft Security Essentials 6. PC Tools AntiVirus Free Edition 7. Rising Antivirus Free Edition Tasulised viirusetõrjed 1. Kaspersky AntiVirus 2. ESET NOD32 AntiVirus 3. G-Data Anti-Virus 4. F-Secure Anti-Virus 5. Norton AntiVirus 6. McAfee AntiVirus Plus 7. a-squared Anti-Malware 8. BitDefender AntiVirus 9. Spyware Doctor with AntiVirus Kasutatud kirjandus 1.Antiviirus, 3, [http://et
• Tulemüüri kujundavate arvutiprogrammide rakendamine Kuidas kaitsta arvutit viiruste eest? Uuenda oma Windowsi Kasuta viirusetõrjet Kasuta nuhkvaratõrjet Kasuta tulemüüri Kasuta Temp/ebavajalike failide puhastajat Kasuta paroole ja loo piiratud õigustega kasutaja Ole ettevaatlik Eemaldada programmid, mida sa ei kasutata Uuenda oma programme Arvuti viirusetõrjed Tasuta: • Avira AntiVir Personal • avast! Free Antivirus • Comodo Internet Security • AVG Anti-Virus Free • Microsoft Security Essentials Arvuti viirusetõrjed Tasulised • Kaspersky AntiVirus • ESET NOD32 AntiVirus • G-Data Anti-Virus • F-Secure Anti-Virus • Norton AntiVirus • McAfee AntiVirus Plus • a-squared Anti-Malware • BitDefender AntiVirus Kokkuvõte Arvutiviirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Viirus levib ühest arvutist teise
....................................................................................2 Populaarsemad programmid................................................................................................... 2 AVG....................................................................................................................................2 ESET NOD32..................................................................................................................... 3 Avast! Antivirus..................................................................................................................3 Avira AntiVir Personal....................................................................................................... 4 Microsoft Security Essentials..............................................................................................5 ClamWin................................................................................................................
SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST ..............................................................4 1.1. Viirusetõrjeprogrammid : AVG, Avira,Avast .............................................................4 1.2. Programm AVG Internet Security 2014 .....................................................................5 1.3. Avira Free Antivirus 2014 ..........................................................................................5 1.4. Avast! Antivirus Free 8 ..............................................................................................5 1.5 Programm ,,Windows Virtual PC" ..............................................................................6 2. VIIRUSTE EEMALDAMINE .......................................................................................7 2.1. Katsete kirjeldus .................
töötab nii, nagu seda temalt oodatakse. Ø Iga arvutivõrk nõuab hoolikat kaitset pahatahtliku või juhusliku rikkumise eest. Ø Interneti kasutamisel tuleb alati arvestada ohuga, et keegi võib teile mingil moel kahju teha ning seetõttu on otstarbekas kasutada mitmeid erinevaid vastuabinõusid. ARVUTIVIIRUSE PROGRAMMID Ø Saadaval on mitmed viirusetõrje programmid (Norton Antivirus, F-Prot, Panda Antivirus, Kasperski, Avast! Antivirus jt.). Ø Need programmid kontrollivad regulaarselt arvutit viiruste osas ja kui avastavad nakkuse, siis likvideerivad selle. Ø Kindlaim kaitse viiruste vastu on iga kord kindlaks teha kusagilt saadud programmi või faili päritolu, enne kui seda oma arvutisse laadida. Arvutiviiruse programmi Antiviirus 5 pakend Arvutiviiruse programmi Avasti logo AUTORIKAITSE Ø
kaitsemeetmed Paljud kasutajad paigaldavad arvutisse antiviirustarkvara, mis on võimeline viiruseid tuvastama ja eemaldama. Enamlevinud lisaks signatuuride võrdlemisele on veel heuristilise algorütmi kasutamine, mis otsib pahavarale omaseid käitumismudeleid. Selline tehnika on võimeline leidma viiruseid, mille baidimustrid veel andmebaasides puuduvad. Kasutatud kirjandus http://www.skamid.com/technology/free-online-antivirus-tools-scanning-software/ http://et.wikipedia.org/wiki/Uss_%28programm%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Trooja_hobune_%28informaatika%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Antiviirus http://et.wikipedia.org/wiki/Nuhkvara http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus http://3.bp.blogspot.com/_n7RltmTdk- g/TKEiP4tQj9I/AAAAAAAAWUQ/ho8scL2QL2Y/s320/computer_worm+2.jpg http://www.cs.cornell.edu/courses/cs1130/2009sp/module1/assignments/a1computervirus/co mputer%20virus.jpg http://www
raamatupidamisprogrammini. Esimene firma Array comp AMD Sempron LE-1250 2.2GHz 512KB Socket AM2, 160GB SATA 7200rpm, 1024MB PC2-6400 800MHz DDR2 Monitor: Acer 17" LCD 1 Gb DDR2, 160 GB HDD SATA2, video 256 MB GeForce 6100 onboard, Sound, USB, LAN, ATX korpus, klaviatuur, hiir optiline Hind 3975kr. Win XP Home ENG (1395.-) MS Office 2007 Basic (3875.-) MS Dynamics NAV 5 Ad (48095.-) Saadaval ainult OÜ Merit-ist Kaspersky antivirus (395.-) Hind kokku: 56290kr. Teine firma ehk ATF Arvutisalong Lihtne kontoriarvuti hinnaga 2875kr + 1335kr. (monitor) AMD Sempron LE-1250 2.2GHz 512KB Socket AM2, 160GB SATA 7200rpm, 1024MB PC2-5300 667MHz DDR2 Monitor: Acer 17" LCD CPU AMD Sempron LE-1300 (2.2 GHz/ 512KB 45W), DDR2 1GB, MB nVIDIA GeForce 6100/nForce430, VGA int.,Sound/G-LAN ,HDD 160GB 7200rpm SATA II, ODD 20x DVD-/+RW ,Korpus mATX 400W USB2.0, Keybrd PS2 ,Mouse Optical PS2 Win XP Home ENG (1110.-)
andmeid ei taheta kaotada. VeraCrypt on väga lihtne ja lollikindel rakendus, mida soovitaksin igal inimesel kes väärtustab enda andmeid kasutada. Nutitelefonil on mul tähtsamad pildid ning dokumendid krüpteeritud. Paar sõna ka nutiseadmetest. Ainuke nutiseade mida ma kasutan on mu nutitelefon, seda kasutan enamasti muusika kuulamiseks, harva ka YouTube’s videote vaatamiseks ning ka internetis olemiseks. Nutitelefoni kaitseks on mul installitud Kaspersky Antivirus,sest nutiseadmeid on alati võimalik rünnata, loomulikult kasutan ka Tor browserit nutitelefonile ning ka Chrome’i. Tavaliselt ma ei käi telefonis kahtlastel lehtedel, seda teen enamasti arvutis, kus on mugavam navigeerida. Kahtlaseid apk’id, faile ega appe ma ei tõmba ega installi, seega nutitelefoni pole veel ohtu seadnud. Juhul kui telefon kaob ära kasutan Google’i Find my phone’i. Kuid kõige turvalisem viis oleks vana telefoni kasutada, ei peaks riskima, et midagi juhtub.
andmete hävimisest ja sellest põhjustatud tööajakaost maksavad nad kindlasti vähem. Tüüpiline tasuline antiviiruse programm maksab vähem kui 1000 krooni ning sel juhul on tagatud viirusetõrje failide uuendamine Interneti teel 1 aasta jooksul. Enamasti on nende programmide kodulehelt võimalik tõmmata ka prooviversiooni, mis töötab piiratud tingimustel. Tuntumad tasulised antiviiruse programmid on: - Norton Antivirus (www.symantec.com) - F-secure ja F-Prot (www.datafellows.com) - McAffee VirusScan (www.mcaffee.com) - Norman Antivirus (www.norman.com) Kui te endale siiski tasulist viirusetõrjet lubada ei saa, peate leppima tasuta jagatavatega, milledest mõni on peaegu sam hea kui tasuline. Tasuta antiviirusprogrammid ei uuenda oma viirusetõrje faile paraku nii sageli kui tasulised programmid, mistõttu väga uute ja kiiresti
Koht Viirusetõrje Jun-05 Aug-05 Oct-05 Dec-05 Feb-06 Apr-06 WinXP NetWare Win2003 Win2003 WinNT Red Hat X64 4.0 1 Eset (NOD32) Eset NOD32 2.51.2 2 Kaspersky Kaspersky Anti-Virus 5.0 3 McAfee McAfee LinuxShield Computer Associates 4 (eTrust/InoculateIT) -- CA eTrust Antivirus 7.1.501 Doctor Web Dr.Web 5 -- 4.33.0.09211 Norman 6 Norman Virus Control -- 5.80.00 7 Sophos Sophos Anti- -- -- Virus 4.5.8 2.32.6 4.01 Frisk (F-Prot) 8 FRISK F-Prot Antivirus -- -- 4.66 3.16.14
ressursside kaudu e-posti teel nakatunud interneti- lehekülgede kaudu Kaitse viiruste eest? kontrolli viiruste suhtes kõiki flopikettaid ja CD- plaate suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile suhtu umbusklikult failidesse, mida levitatakse uudisegruppide (news) ja jututubade (chat) kaudu kasuta kindlasti viirusetõrje tarkvara ehk antiviirust Viirusetõrje tarkvara Norton Antivirus, F- Prot, F-Secure, McAfee ja Norman aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest ükski antiviirus ei anna täielikku garantiid NB! Uuenda oma viirusetõrjeprogrammi vähemalt korra kuus
KUIDAS VÄLTIDA VIIRUSTE TULEKUT ARVUTISSE? Peab olema ettevaatlik meilisõnumitega, mis sisaldavad hoiatusi, nagu oleksite te ise saatnud viirust saatvaid meile. See võib tähendada, et viirus on võltsitud meilisõnumile märkinud saatja aadressiks teie aadressi. See ei tähenda tingimata, et viirus oleks teie arvutis. Mõni viirus oskab meilisõnumite aadresse võltsida. Seda on nimetatud ka ,,spuufimiseks" . MIS ON VIIRUSETÕRJE? TULEMÜÜR? Viirusetõrje on antivirus tarkvarapakett, mis koosneb programmides, mis üritavad ära tunda ning kahjustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viirused, usse, troojalasi jms. Viirusetõrje ei pruugi pakkuda kaitset nuhkvara vastu. Tuntumad viirusetõrjed on: AVG, Karspersky, Avast, F- Secure, Eset jne. Tulemüür, on müür, mille eesmärk on seista sisevõrgu kaitses, kus paiknevad olulisi andmeid sisaldavad tööjaamad ja failiserverid, ning turvalise võrgu vahel, edastades ainult seda osa
On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data) nimetatakse arvutisse salvestatud mistahes infot (tekstid, pildid, tabelid, helid, videod jne).
definitsioone pidevalt. Üldjuhul toimub see automaatselt. Kindlasti peaks silma peal hoidma ka kasutatava viirusetõrje versiooninumbril. Vana ja kulunud versioon viirusetõrjest vähendab oluliselt viirusetõrje suutlikkust tuvastada ja eemaldada uuemaid viiruseid! Sellepärast võiks kord paari kuu tagant otsida programmiuuendusi viirusetõrje sees, või tootja kodulehelt. 5. Avira AntiVir Personal , avast! Free Antivirus , Comodo Internet Security 6. 1970.[2] aastatel avastati esmakordselt ARPANET-is (s.o interneti eelkäijas) viirus Creeper. Tegemist oli Bob Thomase eksperimentaalse isepaljuneva programmiga. Creeper kasutas ARPANET-i võrku, et nakatada TENEX-i operatsioonisüsteemiga DEC PDP-10 arvuteid. Olles saanud ligipääsu, kopeeris programm end teistesse süsteemidesse, kus kuvati sõnum „Mina olen Creeper, püüa mind kinni, kui suudad!“ (inglise I'm the creeper, catch me if you can
Kräkkerid on jah inimesed, kelle eest on ennast peaaegu võimatu kaitsta. See on ainult juhul kui kräkker häkib ennast sinu arvutisse otse sisse, kuid tavaliselt tehakse seda läbi mingite installi programmide või netilehekülgede. See toimib niimoodi, et kräkker kirjutab pahaloomulise koodi ning siis nakatab sellega arvutiprogrammi või netilehekülge ning kui sina ühe neist avad, siis satubki sinu arvutisse viirus. Et ennast selle eest kaitsta ongi olemas sellised programmid nagu Antivirus(Antiviirus) ja Firewall(tulemüür), kuid needki ei suuda sulle anda 100 protsendilist turvalisust, kuna viiruseid tuleb üha rohkem juurde. Tänapäeval ei tunne paljud inimesed väga hästi arvuteid ja sealhulgas ka internetti, eriti just teismelised, kes postitavad endast pilte pea igale poole. Kui niimoodi teha ja mitte muuta oma kasutajaid privaatseks võibki ühel ilusal päeval keegi su lihtsalt ära röövida, sest läbi interneti
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused Michelangelo ...
Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system). · Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Riistvara · Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: · sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); · töötlusseadmed (keskseade, välismälud); · väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). · Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC);
värskeimad paigad ehk update'id. · Kontrolli, et sinu arvutis oleks lubatud Automatic Updates. Selleks ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud Automatic. · Kasuta arvutis antiviirustarkvara. Viirustõrjetarkvara on programm mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Näiteks viirustõrjetarkvara Symantec Antivirus. · Suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile ja seda isegi juhul, kui saatjaks on tuttav inimene. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane
paigad ehk update'id. Kontrolli, et sinu arvutis oleks lubatud Automatic Updates. Selleks ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud Automatic (ei kehti domeenis olevate arvutite kohta). Kasuta arvutis antiviirustarkvara. Viirustõrjetarkvara on programm mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Tartu Ülikoolis kasutatakse viirustõrjetarkvarana Symantec Endpoint Protection-it ja selle eellast Symantec Antivirus-t. Juhendi viirustõrjetarkvara installeerimise kohta leiab aadressilt http://siseveeb.ut.ee/25468. Kasuta personaalset tulemüüri, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Tasuta personaalseks kasutuseks mõeldud tulemüüri ZoneAlarm saad aadressilt http://www.zonelabs.com. 11
Detsembris loodi Saksamaal Hamburgis European Institute for Computer Anti-Virus Research (EICAR), mis on tänapäeval üheks kõige olulisemaks peaaegu kõiki suuri antiviiruskompaniisid ühendavaks rahvusvaheliseks organisatsiooniks. 2.12 1991. aasta Arvutiviiruste arv ulatus juba sadadeni. Kuna arvutikasutajate ja ajakirjanduse huvi oli suur hakkasid tarkvaraarenduse firmad tegutsema. Ilmavalgust nägi terve rida uusi antiviirustooteid: Symantec Norton AntiVirus, Central Point AntiVirus, Fifth Generation Systems. Viiruste levikust tooks välja polümorfse faili-buudiviiruse Tequila poolt tekitatud epideemia. Viirus loodi uurimiseesmärkidel, kuid levima hakkas ta peale vargust ning tahtlikku vabastamist. Septembris toimus sarnane juhtum teise polümorfse viiruse Amoebaga. Tervikuna oli see aasta väga vaikne ning viiruste vaene. 2.13 1992. aasta Sellel aastal olid teistele arvutitele ja operatsioonisüsteemidele peale IBM PC ja MSDOS- i kirjutatud viirused unustatud
mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data) nimetatakse
ehk update'id. · Kontrolli, et sinu arvutis oleks lubatud Automatic Updates. Selleks ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud Automatic. · Kasuta arvutis antiviirustarkvara. Viirustõrjetarkvara on programm mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Näiteks viirustõrjetarkvara Symantec Antivirus. · Suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile ja seda isegi juhul, kui saatjaks on tuttav inimene. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades
Hind: 690 kr (Elioni e-pood 2009). · NOD32 ANTIVIIRUS - Ennetav kaitse: Auhindu võitnud ThreatSense tehnoloogia kujutab endast erinevate tuvastuskihtide kombinatsiooni, mille eesmärgiks on kaitsta Teid õigel ajal Interneti-ohtude eest. Täpne tuvastus: ESET teeb täpselt kindlaks nii tuntud kui ka tundmatud ohud. See viirusetõrjerakendus on tunnustust leidnud tarkvarana, mis ei anna valehäireid, st ei pea viirusevaba objekti nakatunuks. Madal ressursinõudlus: ESET NOD32 Antivirus nõuab töötamiseks vähem mälu ja protsessorijõudlust, lastes arvutil kiiresti töötada ning sel moel veebis surfamise ning meilisõnumite saatmise kiirus ei lange, samuti jääb arvutis rohkem ruumi mängudele. Tõhus kontrollimiskiirus: tegemist on väga efektiivse programmiga, mis tagab failide kiire kontrollimise ja kiire tooteuuenduse, töötades vaikselt taustal. Hind: 1 aasta uuendus 364 kr, 2 aasta uuendus 667 kr (Mikromaailm 2009). KOKKUVÕTE
Kui te pole kindel, kas teil on viirusetõrjetarkvara arvutisse installitud või mitte, saate seda järgmisel viisil kontrollida. Paljud suuremad arvutitootjad panevad oma tootega kaasa vähemalt viirusetõrjetarkvara katseversiooni. Viirusetõrjetarkvara olemasolu ei taga siiski automaatselt selle regulaarset tööd ega värskendamist. Arvuti viirusetõrjetarkvara olemasolu kindlakstegemine Klõpsake nuppu Start ja valige käsk Kõik programmid. Otsige programmide loendist sõna ,,antivirus". Kui te ei leia ühtegi sõna "antivirus" sisaldavat programminime, peaksite oma arvuti kaitsmiseks ostma ja installima ajakohase viirusetõrjeprogrammi. Populaarsete viirusetõrjeprogrammide loendi leiate veebisaidilt Microsoft Antivirus Partners. Automaatvärskendused Häkkerid töötavad pidevalt välja uusi viirusi ja turvaohte, seega on arvuti kaitsmise tõhustamine pidev protsess. Kui lülitasite automaatvärskendused sisse, otsib Windows teie
Need kuuluvad enimlevinud viiruste hulka, kuid ei tee harilikult eriti suurt kahju. Makroviirused nakatavad Microsoft Word'i ja kõiki selle programmi abil loodud dokumente. Levivad nii e-posti teel kui dokumentide transportimisel ketastel ja mälupulkadel. Alates 1987. aastast, kui viirus tungis USA Kaitseministeeriumi arvutivõrku ARPANET ja paljude USA ülikoolide võrkudesse, on hakatud aktiivselt tegelema viirusetõrjega. Saadaval on mitmed viirusetõrje programmid (Norton Antivirus, F-Prot, Panda Antivirus, Kasperski, Avast! Antivirus jt.). Need programmid kontrollivad regulaarselt teie arvutit tuntud viiruste osas ja kui avastavad nakkuse, siis likvideerivad selle. Kindlaim kaitse viiruste vastu on iga kord kindlaks teha kusagilt saadud programmi või faili päritolu, enne kui seda oma arvutisse laadida. Kuna see on väga tülikas, siis muretsetakse tavaliselt mõni viirusetõrjeprogramm ja värskendatakse seda regulaarselt, et ka
Näiteks võib uss saata enese koopiaid kõigile teie aadressiraamatus leiduvatele e-posti aadressidele, teha sama igas järgmises arvutis, kuhu tal õnnestub levida, ning põhjustada doominoefektina väga palju võrguliiklust, mis võib aeglustada ettevõttevõrke ja internetti. Uued ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke, pannes teid (ja kõiki teisi) ootama internetis veebilehekülgede kuvamist võib-olla kaks korda kauem. http://www.microsoft.com/eesti/security/home/antivirus/virus101.mspx Nagu öeldud on ussi ja arvutiviiruste suurim erinevus just levimise tehnoloogias: kui arvutiviirus levib kasutades teisi faile, siis uss levib kasutades võrguteenuseid. Nii ussi kui ka viiruse tegelik eesmärk ei ole kindlasti vaid enese levitamine, vaid mingil kindlal juhul hakkab viirus või uss süsteem kahjustama (näiteks kustutab faile, edastab infot, segab kasutajat jne). Trooja hobune on arvutiprogramm, mis näib olevat kasulik, kuid tegelikult teeb see
allalaadimist arvutisse. Makroviirus. Kõige vähem kahju tekitav viirusetüüp, mis on realiseeritud Microsoft Word'i makrona ja levib dokumendifailides, sh ka e-posti teel. Tavaliselt tekitab makroviirus Word'i dokumendis ülearuseid sõnu või fraase. 1.5.3.2 Viiruste sisenemisviisid arvutisüsteemi. 1.5.3.3 Viirusekaitse meetodid ja viirusetõrjetarkvara regulaarse värskendamise tähtsus. Viirusetõrjetarkvara (Antivirus Software). Programmid, mis avastavad ja teevad kahjutuks arvutiviirusi. Kõige lihtsamad viirusetõrjeprogrammid skaneerivadtäidetavaid faile* ja buudiplokke* teadaolevate viiruste loendi alusel. Teised on aktiivsed pidevalt, püüdes avastada üldiste viiruseklasside tegevust. Viirusetõrjetarkvara vajab pidevat värskendamist, et ka kõige uuemate viiruste kohta oleks võimalikult kiiresti olemas vajalik teave. *Täitmisprogramm. (Executable Program, Executable Code)
annaabi.ee 
