............... 3 2. Kerneli põhilised rajatised ............................................................................................................... 5 2.1. Protsessihaldus ........................................................................................................................ 5 2.2. Mäluhaldus .............................................................................................................................. 6 2.3. Monoliitne kernel .................................................................................................................... 8 2.4. Mikrokernel ............................................................................................................................. 9 3. Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................... 10 1. Sissejuhatus
välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal, seab piirangud failinimedele ja nende suurustele. Failisüsteem võimaldab faile salvestada,
Concurrent Versions System (CVS) – Concurrent Versions System (CVS) is a program that lets a code developer save and retrieve different development versions of source code . - Programm, mis võimaldab koodikirjutajal salvestada ja saada erinevaid arendus versioone põhikoodist. CoreOS Linux – CoreOS Linux is an open source operating system (OS) that provides the functionality required to deploy and manage applications within software containers. Based on the Linux kernel. - Kõigile kättesaadav operatsioonisüsteem, mis võimaldab hallata tarkvararakendusi. Põhineb Linux tuumal. Cygwin – Cygwin is an open source collection of tools that allows Unix or Linux applications to be compiled and run on a Windows operating system. - Kõigile kättesaadav tööriistade kollektsioon, mis võimaldab Windows OS-il jooksutada Unixi või Linuxi rakendusi. D Daylight Saving Time patch – A Daylight Saving Time patch is a modular piece of code
LINUX Linux on mitmel versioonil põhinev operatsiooni süsteem, mis on saadaval täiesti tasuta GNU projekti hakkas tegema aastal 1983 Richard Stallman(sündinud 16 märts, 1953) Aastaks 1991 oli enamus komponente süsteemi jaoks olemas ja see oli peaaegu valmis. Puudu oli ainult Kernel. Linus Torvalds leiutas Linuxi aastal 1991, ta oli Helsinki ülikooli õpilane soomes, kus ta oli kasutanud Minixi't, tasuline Unixi stiili süsteem, ning ta hakkas kirjutama oma enda kernelit. Ta hakkas tegema kõvaketta ja muude draiverite ligipääsmeid ja Septembriks oli tal valminud esimene versioon linuxist, mille ta nimetas 0.01 versiooniks. See kernel, nimega Linux, ühendati hiljem GNU projektiga ja sellest sai tasuta
• Widely used in food industry due to its semi-solid state in room temperature and long shelf-life • It is in a lot of everyday products – makeup, shampoo, soap, biodiesel. Also in food – sweet treats (chocolate, biscuits etc), margarine, nut butters, crisps. The Two kinds of palm oil • Palm oil comes from palm fruit. It is rich in vitamin E and it has a red colour due to beta-caroten in it. High in saturated fats. Used mostly in food industry • Palm kernel oil comes from palm fruit seed. Also high in saturated fats. Used mostly in products such as shampoos, makeup, biofuel etc Ingridient list • Vegetable Oil, Vegetable Fat, Palm Kernel, Palm Kernel Oil, Palm Fruit Oil, Palmate, Palmitate, Palmolein, Glyceryl, Stearate, Stearic Acid, Elaeis Guineensis, Palmitic Acid, Palm Stearine, Palmitoyl Oxostearamide, Palmitoyl Tetrapeptide-3, Sodium Laureth Sulfate, Sodium Lauryl Sulfate, Sodium
9) Missugused parameetrid iseloomustavad protsessorite omadusi ? Käsustiku arhitektuur. Käsustike laiendused. Siinilaius. Taktsagedus. Energiatarve ja soojusenergia eraldumine. Käsukonveieri astmete arv.Protsessori vahemälu. Tootmistehnoloogia. Tuumade arv. Virtualiseerimise tugi. 10) Operatsioonisüsteem - (Operating System edaspidi OS) vahendab arvutikasutaja suhtlust arvuti riistvaraga Kernel - Operatsioonisüsteemipõhikomponendid on kokku võetud ainulaadsesse programmi, mida nimetatakse kerneliks ehk tuumaks. Kernel võib olla ehitatud kas suure monoliitse arhitektuuriga (monolithic architecture), mille puhul kernel sisaldab kõike vajaliku OS'i funktsioneerimiseks ja sealhulgas plaanuri, failisüsteemi, võrgunduse, seadmedraiverid, mäluhalduse jne.
multiprotsessorsüsteemide kiire areng, kõrged taktsagedused, massmäluseadmete suurenenud andmemahud. Rakenduste osas on OS'i arengu mõjutajateks multimeediarakendused, internet ja võrgundus, klient/server lahendused ja virtualiseerimine.Nende väljakutsete mõjul tehakse OS'ide arendamiseks tööd järgmistes kategooriates: Mikrokernel-arhitektuur(Microkernel architecture) - kompaktne kernel, mida toetavad eraldi lisakomponendid Hargtöötlus (Multithreading) - võimaldab protsessi käivitamise jagada lõimedeks, mida saab käivitada paralleelselt Sümmeetriline multitöötlussüsteem (Symmetric multiprocessing) - protsessorid jagavad sama põhimälu ja S/V moodulit ning võivad käivitada võrdselt kõiki protsesse.
.........................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Operatsioonisüsteem............................................................................................................4 1.Operatsioonisüsteemi komponendid.................................................................................5 1.1 Tuum ehk Kernel........................................................................................................5 1.2 Mälusuperviisor..........................................................................................................5 1.3 Operaatoriliides..........................................................................................................5 1.4 Seadmete juhtimine....................................................................................................6
Linux operatsioonisüsteem Kaisa-Mai Hütt 9.klass Mis on Linux? · Linux on vabavarana levitatav ja avatud lähtekoodiga unixilaadne operatsiooni- süsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Kuidas toimub Linux'i arendamine? · Linuxit saavad arendada kõik kes seda soovivad, kas siis dokumentatsiooni kirjutades või tõlkides, uuendatud tarkvara testides, vigu otsides vms. Samas tegelevad Linux'i arendamisega ka suured firmad nagu IBM, Corel ja teised. Linuxi eelised ja miinused +Tasuta +Tihti uuendatav +Üpris viirusekindel -Vajab kohanemist
Opsüsteemid küsimused ja vastused: 1. Mis tarkvaral baseerub Android nutitelefonides? V: Linux'il. 2. Kes või mis on Kernel? V: Op. süsteemi nö. süda, jagab ressursse, juhib protsesse jne. 3. Kas IOS tarkvara saab töötada suvalisel nutitelefonil? V: Ei. 4. Mida tähendab suletud lähtekood? V: tasulised süsteemid, moodulid 5. Kus või miks kasutatakse Windows CE tarkvara peamiselt? V: GPS seadmed, DATA terminalid, auto multimeediakeskused. 6. Mida tähendab ,,Real-time OS" too 3 näidet kasutamise kohta? V: ESTCube-1, ABS kontrollsüsteem autodes, turvapatjade aktiveerimise süsteem autodes
3. Milline tuumakiht võtab vastu rakenduste soove kastudada tuuma tööaega – katkestus käsitleja Kaasaegne microsofti failisüsteem võimaldab õigusi ja surnaliseerimist – ntfs Üks linuxi kasutatav failisüsteem – ext3 Vanem microsfti failisüsteem õigusi pole maksimaalne faili suurus kettal on 2gib-1b – fat32 4. Virtuaalmälu on – füüsilise mälu laiendus andmekandjal Op süsteemi kõige tähtsam programm on – kernel Op süsteemi kõige tähtsam ülesanne on – arvutisüsteemi juhtimine ja ressursside haldamine Milline väide on väär – ühes füüsilises tuumas millel on HT tugi saab arvutada korraga kahte lõime Lõim - kõige väiksem osa mida saab täita Tuumal on 3 kihti API Operatsioonisüsteem on – rakendusprogrammi opertasiooniga siduv lüli Tarkvaralähtekood on avatud muutmis ja kasutus vabadusega on sageli tasuta – vaba tarkvara
Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs Juurdepääs riistvaraseadmetele Ja teised. Lisaks kernelile hõlmamb operatsioonisüsteem sageli ka süsteemitarkvara, mis haldab
Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs Juurdepääs riistvaraseadmetele Ja teised. Lisaks kernelile hõlmamb operatsioonisüsteem sageli ka süsteemitarkvara, mis haldab
tegelemine on 32-bitised protsessorid. Tema kaaslane toode, Windows 3.1, kasutatakse segmenteeritud tegeleda ja lülitub 16-bit 32-bit tegelemine lehekülge. 8 Windows NT 3.1 Objekte tuum tuum annab süsteem API, töötab juhendaja mode , ja määrata kasutaja space keskkonnas oma rakendusliideste mis sisaldas uus Win32 keskkonda, OS / 2 1.3 text-mode keskkonna ja POSIX keskkond. Täielik eelisostu multitegumtöötlus kernel võiks katkestada jooksvate ülesannete ajakava muid ülesandeid, ilma tuginedes kasutaja programmid vabatahtlikult loobuma kontrolli CPU, nagu Windows 3.1 Windows rakendusi (kuigi MS-DOS rakendused olid ennetavalt multitasked Windows alustades Windows 1.0) . Nimelt Windows NT 3.x, mitu I / O juht allsüsteeme, näiteks video ja trükkimine, olid user- mode alamsüsteemides. Windows NT 4, video, serveri ja printeri spuuleri allsüsteemide lisati kernel
Mida tähendas DOS-i eelkäija QDOS-i lühend esialgselt? Quick and Dirty Operating System 9. Miks ei meeldinud omal ajal ühelegi välisuudistega tegelevale ajakirjanikule Fu Manchu-nimeline arvutiviirus? See saboteeris trükitud teksti, kustutades sõnu. Samuti tundis see ära teatud poliitikute nimed trükkimisel ja lisas neile murettekitavaid kommentaare. 10. Millist nime kasutas Linus Torvalds algselt oma operatsioonisüsteemi kohta (enne, kui sellest sai Linux)? Freax > Linux kernel > Linux 11. 2012. aastal pidas tollane peaminister Andrus Ansip Riigikogus ühe üsna vürtsika kõne, mis tõi kaasa ilmselt suurima veebimeemide laine Eesti senises ajaloos. Selles soovitas ta palju kära põhjustanud ACTA leppe vastu sõdijatele kahte asja. Mida täpsemalt? Soovitas neil abi otsida ja panna foolium mütsi sisse. 12. Võrgu privaatsusega tegeleva Electronic Frontier Foundationi asutajate hulgas oli ka
Arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Operatiivmälu haldamine. Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel. Failide haldus. Sisend-väljundsüsteemide (I/O) haldamine, andmevahetus välisseadmetega. Arvutivõrkude tugi. Arvuti turvalisuse tagamine. Käskude interpreteerimine. Opsüsteemi ehitus: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine. Mälusuperviisor – mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine. Operaatoriliides – programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine. Seadmete juhtimine – loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend- väljund operatsioonide organiseerimine. Ülesande juhtimise programmid – juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine.
Kõikidel nendest tehnikatest on oma eelised ja puudused võrreldes üksteisega kuid, mis sobib kõige paremini oleneb täielikult situatsioonist. 2.1 Paravirtualiseerimine Paravirtualiseerimine (Paravirtualization) lubab mitmel operatsioonisüsteemil töödata riistvaral samal ajal, kasutades ära süsteemi ressursse tõhusamalt nagu protsessorid ja mälud läbi effektiivse ressursi jagamise. Paravirtualiseerimisel, guest operatsioonisüsteemi kernel on modifitseeritud töötama spetsiaalselt hypervisoril. See sisaldab tüüpiliselt vahetamast kõiki privileegituid operatsioone, mis töötavad ainult CPU ring 0 tasemel, kutsetega hypervisorile (tuntud kui hypercalls). Hypervisor täidab ülesande guest kerneli eest ja samas varustab hypercall kasutajaliidest teistele kriitilistele kerneli operatsioonidele nagu mälu haldamine, katkestustööstlus ja ajast kinni pidamine. Paravirtualiseerimine proovib parandada probleeme
Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks). Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente). Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is). Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbau...
KOOL OSAKOND NIMI ANDROIDI ROOTIMINE REFERAAT JUHENDAJA --- KOHT 2014 Sisukord 1 ANDROIDI ROOTIMINE.............................................................................................3 1.1 Mis on rootimine?....................................................................................................3 1.2 Miks seda protsessi nimetatakse rootimiseks?........................................................3 1.3 Mis on vajalik rootimise teostamiseks?...................................................................3 1.3.1 Bootloader........................................................................................................3 1.3.2 Recovery...........................................................................................................3 1.3.3 ADB (Android Debug Bridge)......................................................
Tallinna 51.Põhikool BSD Jaanus Taavi Mark Rühm : Tallinn 2014 BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD,FreeBSD ja OpenBSD. BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Ber...
Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: · Suurarvutite OS (OS/390, ...) · Serverite OS (UNIX, Linux, ...) · Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) · Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) · Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) · Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) · Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: · Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine 1 · Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine · Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine · Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine
infotehnoloogiafirmadesse. Omanike hulgas on ka George Sorosi investeerimisfond, mis viimastel aastatel oma tegevuses siiski kuigi edukas pole olnud. Linus Torvalds läheb suure monopoli vastu välja väikese mikroprotsessoriga. LINUXI AJALUGU · 1991. a augustis teeb soomlane Linus Torvalds avalikuks Linuxi kerneli esimese versiooni 0.01, mis tegelikuks tööks oli poolik. Kernel on operatsioonisüsteemi põhiosa, mis pakub teistele programmidele baasteenuseid. · Arendustöö järel tõi ta märtsis 1992 välja versiooni 0.95, mille number pidi näitama, et süsteem on peagi valmis. · Praegu kasutatakse Linuxi kerneli versiooni 2.2.13, kuid töö käib beetaversiooniga 2.3.25.(99aasta) Linux-operatsioonisüsteemi sümboliks kujunenud pingviin Tux on otsustanud
( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras
konkureerisid erinevate seadeldistega, just eelkõige serverite, mitmesuguste manussüsteemide ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja stabiilsuse, kus kumbki täiustab ja parandab ennast oma tajutud nõrgemates valdkondades. Nende kahe operatsioonisüsteemi võrdlused kipuvad kajastama nende päritolu, ajaloolisi kasutaja alused ja levitamise mudelid. Index Term-- Kernel, Linux, Operating Systems, Windows I TUTVUSTUS Linux on UNIX tüüpi operatsioonisüsteem mis oli disainitud et teha kättesaadavaks arvitikasutajale üks tasuta ehk üliodav OS vastukaaluks traditsiooniliste ja tavaliselt rohkemmaksvate UNIX olemasolevatele süsteemidele. Linux on tuntud kui väga effektiivne ja kiirelt tegutsev süsteem. Linuxi kerneli (se OP SÜs i keskmine osa ehk süda) arendas välja Linus Torvalds Helsinki ülikoolist
· protsessorid jagavad siin o ühist siini o ühist süsteemi kella o mälu o välisseadmeid Hajutussüsteemid · tänapäeva arvutid on ühendatud võrku · nendel töötavad operatsioonisüsteemidel on hajussüsteemide omadused · hajussüsteem omad/ei oma: o Mitu protsessorit ja erinevat tüüpi o Puudub ühine siin OS Ülesehitus OPS tähtsamaid osad · Tuum. Kernel · Plaanur. Scheduler · Protsessihaldur. process manager · Failihaldur. Filemanager · Mäluhaldur. Memory manager · Välisseadmete haldur. I/O manager o Draiverid. Drivers OPS osad · Sekundaarse salvestusruumi haldus. Secondary memory management · Võrgu tugi. Network support · Kaitsesüsteem. Security system · Käsuinterpretaator. Shell · Kasutajaliides. User interface · Rakendus programmeerimise liides
Linux'i logo lugu. 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 miljonit inimest. Kunagi 1996 aasta alguses rääkis mitu inimest Linux-kernel maililistis, et Linuxile võiks teha maskoti/logo. Ettepanekuid oli väga palju, paljud pakkusid välja sarnaseid logosid teiste operatsioonisüsteemidega, paljud pakkusid loomade-lindude kujutisi, eriti haisid ja kotkaid. Kuid mingil hetkel mainis Linus Torvalds ise, et on kiindunud pingviinidesse ja tulevane logo võikski kujutada pingviini. Pärast mitmeid katseid, kui püüti joonistada pingviini erinevates poosides...
Töö eesmärk Ülesandeks on tekitada IP-telefoni süsteem, mis võimaldab demoda Trixboxi erinevaid võimalusi/omadusi. Mida rohkem erinevaid asju töötab, seda parem. Iga meeskonna käsutusse antakse nende oma Trixboxi virtuaalmasin (NerdVittels variant). Lisaks on kasutada 3 tarkvaralist IP-telefoni ja loodetavasti 2-3 riistvaralist IP-telefoni. 2. Kasutatavad seadmed · Microlink N350 sülearvuti · VMware player tarkvara · Red Hat Enterprise Linux v4 (CentOS-4.4 Kernel 2.6.9-34.0.2.EL on an i686) operatsioonisüsteem · X-Lite softphone tarkvara · IAX VoIP teenus (www.voipjet.com) · Mikrofonid · RSTI laboris olevad arvutid 3. Töö käik Töö koosneb erinevatest etappidest. Kõigepealt tuleb alla laadida vajalik tarkvara. Mina kasutasin NerdVittels Trixbox'i varianti ning VMware player'i virtuaalse masina jaoks (et saaks Windows'i keskkonnas Linux operatsioonisüsteemi käima panna).
Vaba tarkvara (free software) on tarkvara, mida saab üldiselt ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning levitada. Sellisel tarkvaral võib vahest olla ka piirangud, kui tarkvara omanik säilitab omaniku õigused. Vaba tarkvara vastand on omanduslik tarkvara. Tarkvara levitatakse Interneti kaudu, laadides sinna programmi lähtekoodi ülesse. Vaba tarkvara näited: 5 Linux Kernel - operatsioonisüsteemi keskkomponent MySQL - andmebaaside loomise ja haldamise programm GIMP - raster joonistusprogramm Vaba tarkvara annab (Free Software Foundationi poolt paika pandud): · vabaduse jooksutada programmi mistahes eesmärgil ("vabadus 0"); · vabaduse uurida ja muuta programmi ("vabadus 1"); · vabaduse kopeerida programmi, et sul oleks võimalik aidata naabrit ("vabadus 2");
The answer, there isn't a difference. Here is how the NSA refers to sunflower seeds/kernel: · In-shell means the seed is left intact with the "meat" of the seed still in the shell. It is normally roasted and seasoned. It is eaten as a snack by cracking the shell with one's teeth, discarding the hull and eating the delicious morsel within. 'Chew and spit' is a great American pastime, especially at baseball games and other outdoor events. · Kernel means the processor has mechanically removed the hull. The resulting kernel is now in a convenient form to be sold raw or roasted for snacking or as an ingredient. Confection/Non-oil Sunflower Characteristics Confection sunflower seeds are normally black with white stripes and approximately five eighths of an inch long. The heavy hull accounts for approximately half the weight of the seed and is loosely fixed to the kernel inside. Seed size is primarily affected by plant
Talairachi ruum · Aju mõõtmed normitakse risttahuka järgi, mis jagatakse omakorda 12-ks ala-risttahukaks. · Talairachi koordinaadistiku piirid vastavad aju piirjoontele: parempoolseimas punktis x=68 mm, vasakpoolseimas x=-68 mm, kõige eesmisem punkt y=70 mm, tagumisem y=-102, ülemisem z=74, alumisem z=-42. Spatial Smoothing · Redusing the noize by spatially smoothing the fMRI data with a Gaussian smoothing kernel with a full width at half maximum (FWHM), that is twice the voxel dimensions. · Smoothing means reassigning each voxel in the image a value that is weighted average voxel value and the values of its neighboring voxels. Temporal filtering · Teatud sagedus vahemiku kustutamine. · Optimaalseks filtreerimis strateegiaks arvatatakse band- pass filtri kasutamine, tähendab signaalid aeglase trendiga, mis ei ületa teatud sageduse väärtuse
VP/VA Copolymer, Glycerin, Silica, Ethyl Trisiloxane, C10-30 Cholesterol/Lanesterol Ester, Limnanthes Alba Seed Oil (Meadowfoam), Olea Europaea Fruit Oil (Olive), Prunus Amygdalus Dulcis Oil (Sweet Almond), Myristic Acid, Isostearic Acid, Xanthan Gum, Triethanolamine, Trisodium EDTA, Phenoxyethanol, Methylparaben, Propylparaben, Fragrance, May also contain: Iron Oxides, Black 2 Ingredients: purified water, organic sunflower seed oil, sorbitol, cetearyl alcohol, beeswax, hydrogenated palm kernel glycerides, hydrogenated palm glycerides, organic rose hip seed oil, evening primrose oil, organic food-grade non-gmo lecithin, organic mixed tocopherols, pure rose wax, organic rose extract in food-grade ethyl alcohol, organic food-grade xanthan gum, sodium hydroxide, fragrance (made from only pure, steam-distilled essential oils) [may contain: mica, titanium dioxide, iron oxides] Arvatavasti on arusaadav, mis kuulub kuhu. Kui looduslik ripsmetuss töötab edukalt
2)Oskab programme seisma panna 3)Oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu 4)Oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada 5)Oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda 6)Oskab välisseadmetega suhelda 7)Oskab võrguga suhelda 8)Oskab intelligentselt mälu ja cache´iga tegeleda 9)Oskab suhelda graafikakaardiga OSX ja iOS kommerts UNIX-id LINUX-i distrod ( LINUX ise on ainult kernel) Sisaldavad: 1)Pre-compiled kernel, libraries and tools, ready to install from image 2)A set of ready-made and packaged software (editors, browsers, desktop software) in the initial installation package 3) An easy and configurable set of tools to install more software 4) A large set of pre-configured software packages the installation tool will pull from the net and install Important core distros: Debian: .deb packages, focus on fully free software , Ubuntu based on Debian RedHat: largest commercial Linux provider,
rahvusvaheline mõõtühik raamatukogustatistikas. · 1 lm = 1 m pikk x 26 cm sügav x 37 cm kõrge x 35 kdt raamatuid/14 kdt ajakirju mahutavus. Arvestusse lähevad ka laenus olevad raamatud. Esitatakse täisarvuni ümardatult. Kogu juurdekasv · kogu juurdekasv mingi ajavahemiku (kuu, kvartali, aasta vm) jooksul raamatukogusse juurdehangitud ja kustutatud teavikute arvuline vahe raamatukogu tuumik · kogu tuum (raamatukogu tuumik; nuculus of stock, kernel of stock) raamatukogu profiilile ja ülesannetele vastav teavikute miinimum Kui miskit on puudu.. · kogu täielikkus (stock completeness) kogu vastavus lugejanõudlusele ja raamatukogu profiilile · kogu lünk vajalike teavikute puudumine kogus (nt sarjast puudub mõni köide jne) Inventuur · Teavikute olemasolu kontrollimiseks tehakse raamatukogudes inventuur (tavaliselt iga 10 aasta järel või vajadusel vastutava töötaja vahetus,
4.Nimetada tegumit puudutavad RAS operatsioonisüsteemi parameetrid. Scheduling - plaanur/planeerimine - määrab, milline tegum täidetakse järgmisena ja millal (järjekord, aeg) (eirinevad protokollid) Dispatching - dispetser - tegumi info "raamatupidaja" - hoiab parameetreid, mis tegumi käivitamiseks vaja Intercommunication and Synronization - kommunikatsioon ja sünkroniseerimine - tegumite koostöö/vastasmõju juhtimine OS kernel (tuum) on vähim ühik, mis neid funktsioone täidab. 5.RAS operatsioonisüsteemi taksonoomia (osad).(?) · Nanokernel lõimede/tegumine juhtimine(management) · Mikrokernel lisab plaanuri (Scheduling) · Kernel lisab kommunikatsiooni ja sünkroniseerimise(semafor, kirjakast, kohtumine jne) · RT Executive mäluplokkide kontroll, IO kontroll jne enamik reaalaja kerneleid on "executive" tasemel
Mis on internet Internet on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku. Arvutivõrk (computer network) on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (näiteks välisseadmeid printer, välismäluseadmed jms) ühiselt jagada. Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks: · kohtvõrk (LAN Local Area Network) on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk (näiteks ühes ruumis või majas); · laivõrk (WAN Wide Area Network) laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, är...
Mosaic soon renamed to Netscape. Mosaic Grace Hopper. Communications releases Netscape Navigator 1.0, a world-wide web 1960 - LISP made its debut as the first computer language designed for browser. Asutajad: Clark ja Andreessen writing artificial intelligence programs. Inventor: John McCarthy. 1994 - Linus Torvalds releases version 1.0 of the Linux Kernel 1960- MIT wrote the first (graphical) video game, Space War! 1995 Microsoft Windows 95, Office, Internet Explorer 1.0 // Toy-Story 1963- Douglas Engelbart , , Mouse pointing device Movie, entire 3D 1964, Gordon MOORE suggests that integrated circuits would double in 1997 - Deep Blue wins the reigning Wold Champion in Chess, Garri Kasparov complexity every year. This later becomes known as Moore's Law (1965)
Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: Suurarvutite OS (OS/390, ...) Serverite OS (UNIX, Linux, ...) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp
Suurarvutite OS (OS/390, …) Serverite OS (UNIX, Linux, …) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, …) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, …) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, …) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, …) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, …) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine
Vannevar Bushi ideed aastast 1945, Doug Engelbarti klassikaline demo 1960- datest (hiir, aknad, koostöö üle võrgu) Ted Nelsoni poolik projekt Xanadu (aastast 1965) Berners Lee aga programmeeris ideed praktiliselt kokku, tehes lihtkasutajate jaoks väga mugava süsteemi. HTML on väga lihtne! 1990: GNU UNIX almost complete 1990, the GNU system was almost complete; the only major missing component was the kernel. It was decided to implement the kernel as a collection of server processes running on top of Mach. Mach is a microkernel developed at Carnegie Mellon University and then at the University of Utah. The start of development was delayed as people waited for Mach to be released as free software, as had been promised. 1990: MS and IBM end cooperation Microsoft shipped Windows 3.0 on May 22.
Communicatiohs releases Nelscape Navigator 1.0, a world-wide web 1960 - LISP made its debut as the fitst computr language designed tor brdser. Asutaiad: Clark ia Andreeslen writing artificial intelligence ptograms. lnventor: John McCarthy- 1994 - Lihus Torualds releases version 1.0 of the Linux Kernel 1960- MIT wrote the first (graphical) vjdeo game, Space Wari 1995 - Microsofl Windows 95, otlice, lnternel Explorell.0 ,/ Toy'Story 1963- Douglas Engelbart, , Mouse pointlng device Movie. entire 3D '!9&1, Gordon MOORE 6uggests that integrated ciicujts would double in 1997
0. 1998 Aeg Sündmus Veebruar Intel lasi välja 333 MHz Pentium II protsessori. Need protsessorid kasutasid uut 0.25 mikromeetrist tootmisprotsessi, mis lubas neil joosta kiiremini ja genereerida vähem kuumust. Märts Be Inc. lasi välja BeOS R3. See oli esimene versioon BeOS, mis oli suuteline x86 PCd sama hästi kui PowerMacs. Juuni 25 Microsoftilt ilmus Windows 98. 1999 Aeg Sündmus Jaanuar Lasti välja Linux Kernel 2.2.0. Linux-it kasutas sellel hetkel umbes 10 miljonit 25 inimest. Veebruar AMD lasi välja K6-III taktisagedusega 400 ja 450MHz-sed protsessorid, mis 22 koosnes umbes 23-st miljonist transistorist ja vajas emaplaate, mis kasutasid Super Socket 7 pesa. August 31 Apple lasi välja PowerMac G4, mille töö tagas PowerPC G4 kiip Motorola poolt. Sobis 400 MHz, 450 MHz and 500 MHz versioonidele. Apple väitis, et see on
eas. Am. kultuuri ja isiksuse koolkond 1) kõik käitumine on oma kultuurilise mustriga 2)erinevused saavad alguse lapseeas 3) kultuuriliselt peamised omadused mõjutavad - ei olnud konsensust isiksuseomaduste suhtes üldse (osad Freudi järgi, osad muu) - erinevad meetodid Viie faktori teooria seadumused, kohastumused, enesekontsept, objektiivne biograafia, välised mõjutajad Montesqieu kliimast oleneb temperament Terracciano (2005) kernel of truth rahvuslik iseloom ei vasta tõele, hoiab nö rahvusliku vaimu, sarnasemad kui mõõdetakase samade instrumentidega (Baltikumis vastasid stereotüübile rohkem kui mujal) Väga püsivad stereotüübid. 13.loeng Sotsiaalne käitumine käitumisteadused, väljend 50ndatel 20.sajandi I pool käitumine peamine -> biheiviorism (sotspsüh kui teadus sotsiaalsest käitumisest) põhiidee: käitumine juhtiav tagajärgedega (tasu v karistus), ei tööta alati. Kui
kaabliühendust: Tõelise Interneti käimapaneku juures 1992. aasta märtsis viibisid paar rootslast ja eesti poolelt Andres Bauman, Jaak Lippmaa ning Toomas Kadarpik. Kuivõrd KBFI uus interneti- ots sai valmis enne Küberneetika Instituudi oma, hankisid nemad Eestile Soviet Unioni .su-st erineva interneti aadressi .ee ja hakkasid Eesti-sisest internetti administreerima. LINUX – 1991. a Linus Torvalds Helsingi Ülikoolis hakkas Linuxit hobina arendama, Linux on Minix-inspired kernel for Gnu, 1994. a kui Linux 1.0 välja tuli, olid Linux ja BSD sama populaarsed, edaspidi Linux-i populaarsus kasvas ja BSD langes NETSCAPE – 1994. a esimene suur netibrauser, 1998. a Netscape müüs end AOL-ile maha ja tegid enda brauseri vabavaraks -> Mozilla brauseri projekt (läks palju aastaid enne kui see projekt suutis levinud brauseri tekitada -> Firefox) USENET – 1994. a postituste/artiklite jagamise võrk, sai massiliselt infot levitada PHP – 1994
3.0 released 2008, backwards compatible html Eksam– EksamHyperText Markup Language, selle abil sai internetile ligipääsu WorldWideWeb http Eksam– EksamHyperText Transfer Protocol internet eestis Eksam– Eksam1990 Küberneetika instituudis modem, ühendus soomega, peamiselt sai soome kaudu emailidele ligi Linux Eksam– Eksam1991 EksamLinus Torvalds alustas hobikorras Linuxiga, kasutas Minix’it ja GNU’d, Linux = Minix-inspired kernel for GNU netscape Eksam– Eksamesimene korralik www browser usenet Eksam- Eksam php Eksam– EksamPersonal Home Page tools – scripting language for web development päevalehed Eksameestis Eksam– Eksam1995 Eksam- Eksam Eesti Päevaleht Tanel Tammet, etc www.zzz.ee palm Eksampilot Eksam– EksamU.S. Robotics’ first popular handheld computers google Eksam– Eksam1997, alguses Stanfordi tudengite uurimisprojekt
Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: Suurarvutite OS (OS/390, ...) Serverite OS (UNIX, Linux, ...) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemi ehitus Operatsioonisüsteem koosneb järgmistest moodulitest: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend- väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine
võrra ja mingi viirusele iseloomulik string faili lõpus. Kuid uuematel viirustel ei peagi faili suurus kasvama, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. 4.6 Zaraza. 1994.a. oktoobri keskel leiti Moskvast uus bootviirus, millele pandi nimeks Zaraza (vene keeles nakkus). Viirus kasutab täiesti ainulaadset nakatamismeetodit. Zaraza nakatab flopide boot-sektoreid nagu tavaliselt. See-eest kõvakettal nakatab viirus DOS-i tuuma: faili IO.SYS. Seetõttu mõeldi välja kohe uus viiruste klass: kernel infectors. Viiruse pikkus on 1024 baiti (s.t. kaks sektorit). Flopil on viiruse esimene osa boot-sektoris, ülejäänud osa viirusest ja esialgset boot sektorit hoitakse juurkataloogi kahes viimases sektoris. Kui arvuti käivitatakse nakatatud disketilt, siis püüab viirus nakatada esimest faili aktiivse DOS-partitioni juurkataloogis (tavaliselt on see IO.SYS). Kõigepealt teeb viirus failist koopia ja siis kirjutab faili algusse oma koodi. Hiljem pannakse
Mis on halvad küljed: Esimese sammu täpsus on sõltuv: (vähendab mahtuvust) Simuleerimise piirangud Ei ole painduv: Rakenduste tasemel: ~500 s - 5 ms · Siini segmentideks jaotamine: pika suure ohtlik Staatiline tsükliline planeerimine OSi kernel: 10 s - 100 s koormusega siini Simuleeritavate andmete hulk võib olla p Kommunikatsiooni riistvara: < 10 s jaotamine kohalikeks segmentideks tohutu
cern.ch GNU UNIX almost complete Microsoft shipped Windows 3.0 on May 22. INTERNETI ALGUS EESTIS Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid Tomberg käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja soome UNIXI-kasutajate seltsi (FUUG) masina vahel. Linus Torvalds, a student at the University of Helsinki in Finland, starts working as a hobby on Linux. Linux is a Minix-inspired kernel for Gnu. 1992 1992 January - First GSM network operator is Oy Radiolinja Ab in Finland. 1992 December - 13 networks on air in 7 areas. GSM World Congress Berlin - 630 Participants Päris TCP/IP internetiotsad Eestis Lippmaa organiseerimisel rajas KBFI kaks kallist satelliidi-otseliini TCP/IP (päris internet) jaoks: Tallinn(KBFI)-Stockholm(KTH) ja Tartu(Biokeskus)-Stockholm. Tõelise Interneti käimapaneku juures 1992. aasta märtsis viibisid paar rootslast ja eesti poolelt
Sektor OS kaitsemehhanismid on kasutajate autentimine Milline alltoodud võimalustest ei kaitse arvutit viiruste eest? Süsteemiuuenduste keelamine Kuidas salvestatakse kasutajate paroolid süsteemis? Räsialgoritmiga krüpteerituna Kuidas varundada töötavate rakenduste andmed? Saab varundada kui OS ja rakendused toetavad failisüsteemi vastavat teenust, mis võimaldab salvestada jooksva failisüsteemi seisu. Juurdepääsunimekiri on ressurssidele määratud õigustest Monoliitne kernel on iseloomulik Linux OS'ile Mis on süsteemikutse fork ülesanne? Uue protsessi loomine Windows'i kernelikomponendid on mitmekihilise ülesehitusega Mis parameeter mõjutab diskreeditud analoogsignaali kvaliteeti? Diskreetimissagedus Analoogsignaali kvantimisega hinnatakse analoogsignaali väärtust ajahetkel Pakettkommutatsiooniga võrgus marsruuditakse iga pakett sõltumatult Internet on pakettkommutatsiooniga võrk Kes tegelen standardimisega Eestis? EVS
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvutit võib vaadelda kui süsteemi (arvutisüsteemi), mis töötleb programmimälus masinakeelset programmi ning teisendab andmemälus olevaid andmedi vastavalt sellele programmile. Arvuti riistavara iseloomustavad näitajad: Protsessor (keskprotsessor) Aritmeetika-loogikaüksus Juhtüksus Mälusüsteem Mälussüsteemi hierarhiline korraldus Infomahutavus Kiirus Maksumus Sisend-väljundsüsteem Info läbilaskevõime (reaktsiooniaeg) Struktuurne korraldus S/V-süsteemi talitluse korraldus: - Programselt juhitav - Katkestuste süsteemi rakendav - Otsemällupöördumise rakendamine - Kanalite (selektro, multipleks) rakendamine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
