Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid: Löökprinterid: (odav, vähenõudlik, aeglane) Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Nõelmaatriksprinter Kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke. Jagunevad kaheks põhirühmaks: 9- ja 24-nõelased. Eelised: trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal. Puudused: suhteliselt tagasihoidlik prindikvaliteet (piiratud lahutusvõime) ja kõrge müratase. Nõelmaatriksprinter
. . 3. Printerid . , .. - . , , . , , . : , . , . , , . . . , . maatriksprinter (Dot matrix printer) , . , . , , . . . 9 24 . 24 , , , 3524 . laserprinter (Laser Printer) , . . , , / . , , , . , . . , . , . . jugaprinter (Inkjet Printer) , . , 100 . . . . , , . . 98% . , . - . , , , . - . , . värviprinterid - (yan), - (Magenta) (Yellow). , , - . (Black), CMY CMYK
❖ Printer on seade, mis toodab teksti või graafikat meediakandjatele nagu paberile ja kilele.! ❖ Plotter on printer, millega prinditakse vektorgraafikat. Erinevad printerid ❖ Laserprinter! ! ! ❖ Tindiprinter! ❖ Maatriks! ❖ Õisprinter! ❖ Termoprinter! ❖ LED-printer! ❖ 3D-printer! ! ❖ Jugaprinter! ❖ UV-printer! ! ! ❖ Kassalindiprinter ! ! Kuidas andmed printerisse saadetakse? ❖ Vanasti toimus andmevahetus rööpväratiga (vt. pilti)! ❖ Tänapäeval kasutatakse rohkem USB kaableid (ühendatakse arvuti printeriga)! ❖ Võrguprinteritel on sisseehitatud võrgukaart seega arvutiga juhtmega ühendama ei pea!
Sisukord PRINTERID................................................................................................................................ 3 VÕRGUPRINTER............................................................................................. 12 PRINTERITE ÜHILDATAVUS VÕIMALUSED........................................................ 12 PRINTEREID ISELOOMUSTAVAD SÄTTED.......................................................... 13 KASUTATUD ALLIKAD:................................................................................... 13 Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printere...
reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter). Fotoelektriline printer (LEDprinter, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Löögita printerid Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita
Referaat Õppejõud: Priit Freienthal Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS Printereid on väga erinevaid, nii tulemuse kvalikteedi kui tööpõhimõtte järgi. Selles referaadis kirjeldan erinevat tüüpi printerite tööpõhimõtet. Printereid jagatakse tööpõhimõtte järgi peamiselt kahte suurde klassi: löökprinterid ja löögita printerid. Löögita printerid jagunevad veel omakorda: termoprinterid, fotoelektriline- ja jugaprinter. Kirjeldangi lähemalt ühte löökprinteri tüüpi, milleks on maatriksprinter ja kahte enamlevinud löögita printerit, milleks on laserprinter ja tindiprinter. 1. MAATRIKSPRINTER Maatriksprinterit (nõelprinterit) on sobivaim kasutada kohtades, kus on vaja printida isekopeeruvale paberile või kui on vaja suuremahulist väljatrükki. Töötamisel teeb kõvat lärmi, kuid võimaldab odavaima printimise. Nende printerite tööiga on pikk aga
, , . , , . Printerid Printer . , .. - . , , . , , . : , . , . , , . . . , . maatriksprinter (Dot matrix printer) , . , . , , . . . 9 24 . 24 , , , 3524 . laserprinter (Laser Printer) , . . , , / . , , , . , . . , . , . . jugaprinter (Inkjet Printer) , . , 100 . . . . , , . . 98% . , . - . , , , . - . , . värviprinterid - (yan), - (Magenta) (Yellow). , , - . (Black), CMY CMYK Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. . , , , . , , , . , , , . , - . - . - , , .
kontroller, mis juhib trükimehhanismi. Tööpõhimõtted : 1. löökprinterid 2. löögitaprinterid. Löök printer kus printimisprotsessi köigustehakse mehhaaniline löök või ollakse paberiga kontaktis. Löögita : kasutatakse kujutise tekitamiseks elektrofüüsilis või keemilisi protsesse ( kuumutus, elektrograafia) Printerite Jagunemine : Printer | Löökprinter nõel- õis - ridaprinteri löögitaprinter termoprinter, fotoelektriline printer (LED, Laser), jugaprinter (tindiprinter) Nõelmaatriksprinter nõelmaatriksprinteri tööpõhimõted on ülimalt lihtne: kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke. Tindiprinter viimaste aastate üheks kõige popimaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis ehk jugatehnoloogia , millele veel 90 a algusres ennustatu peatset kadu. (tinti pritsitakse, või vaht) Vaha ei lähe laiali, tint aga l2heb. 1
väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Prindikvaliteet pole eriti oluline. Mustandite trükkimiseks Läbi kopeerpaberite trükkimiseks Nõelmaatriksprinteri pea Nõelmaatriksprinteri pea, nõelade asetus ja väljatrükitud täht. Nõelte arvu poolest kahte suuremasse
MISD n protsessorit teevad erinevaid ope ühe andmevooga. Kasutatakse ühiselt ühte mäluplokki. Printerid. Värviline trükk Löökprinterid printimise pea ja paberi vahel on tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilinti. Kõige tuntum on nõelmaatriksiga. Termoprinterid termokontakt(kinopilet, vajab spets temp tundliku paberit) ja termosiirde (vahaga immutatud värvilint), sublimatsioon (4- põhivärviga sublimaat, fotoprinter). Jugaprinter kujund moodustub väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Fotoelektriline/laserprinter valgustundliku materjaliga kaetud trummel, mis valguse toimub muutub juhiks. Laetud kohad tõmbavad toonerit, toneerist moodustub trumlile kujund. Trummel vastu puhast paberit, tooner kuumutatakse kinni. Laserprinteris on ainult laser valgusallikas. Värviprinter printimisel kasutatakse värvide lahutamist, valge taust peegeldab kõiki värve. Põhivärvused CYAN (helesinine) ei peegelda
................................................................................62 Printer (Printer)..........................................................................................................................62 maatriksprinter (Dot matrix printer)..................................................................................... 62 laserprinter (Laser Printer).....................................................................................................63 jugaprinter (Inkjet Printer).....................................................................................................64 värviprinterid......................................................................................................................... 64 Plotter.........................................................................................................................................64 Skanner..........................................................................
........................................................... 61 Printer Printer .............................................................................................................................. 61 o maatriksprinter (Dot matrix printer) ....................................................................................... 61 o laserprinter (Laser Printer) ...................................................................................................... 62 o jugaprinter (Inkjet Printer) ...................................................................................................... 63 o värviprinterid ........................................................................................................................... 63 Plotter .......................................................................................................................................... 63 Skanner ......................................................
1951 NSVL 1952 8000 t/sek (tol ajal Euroopa kiireim) Mõned sündmused 1938 Konrad Zuse valmistab esimese arvuti, mis töötab binaarkoodil 1953-69 IBM 650, esimene seeriatootmises arvuti, müüdi umb 1500 masinat. 1956 IBM loob esimese kõvaketta RAMAC 1958 Texas Instruments loob esimese integraalskeemi 1960 Digital Equipment Corporation, PDP-1, esimene kommertsarvuti klaviatuuri ja monitoriga 1970 flopiketas 1971 Texas Instruments toob turule taskukalkulaatori 1975 Laserprinter (IBM) 1976 Jugaprinter (IBM) 1977 Apple II oli esimene vabrikus kokku pandud koduarvuti (varem võis juhtuda, et pidid ise emaplaadi kasti kinnitama). 1981 IBM PC MS-DOS opsüsteemiga 1982 Osborne ehitab esimese praktilise sülearvuti (kaalus 10 kg! Noojah, see oli ikkagi 'kaasaskantav', mitte statsionaarne). 1983 Apple Lisa, esimene graafilise kasutajaliidesega arvuti (mudel ei olnud edukas, mahamüümata masinatega täideti mingi auk) 1984 CD-ROM ja Macintosh 1990, Intel i486 1996 PalmPilot
Nüüd pöörleb trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud vähem. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Koopiamasinal on ta vastavalt peggeldusele aga pronteris koosneb punktidest. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Seega laser on printeris ainult valguse allikas. jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust:
valgustundlikul trumlil. See trumli osa, millele laseri valgus langeb, kaotab laengu ning muutub juhiks. Osa, mis laseri valgust ei saanud, säilitab aga laengu ning seeläbi tekib trumlile sisuliselt laengust kujund. b).Trummel paigutatakse seejärel tahmaanuma lähedale. c).Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. d).Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni(seepärast on leht ka soe). *Jugaprinter- Ideepoolest sarnane nõelmaatriksprinterile ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. *Värviprinterid- Printeris kasutatakse CMYK värvisüsteemi, st. erinvaid värve
Nüüd pöörleb trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud vähem. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Koopiamasinal on ta vastavalt peggeldusele aga pronteris koosneb punktidest. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Seega laser on printeris ainult valguse allikas. jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust:
Trumli kattematerjal on isolaator. Trumlile antakse laeng, mille käigus tekkib elektrostaatilisest laengust kujund trumlile. Edasi liigub trummel tooneri lähedale ja tõmbab laetud kohtadega tooneri külge. Toonerist moodustub kujund trumlile. Lõpuks kuumutatakse tooner paberile kinni ning trummel puhastatakse tooneri jääkidest ja laengust. 2.3. Jugaprinter - moodustab kujundi väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. 37 2.3.1. Vahaprinter 2.3.2. Tindiprinter 22.2. Värviline trükk Värvitrükk saadakse laserprinteri juures eri värvi toonerite ületrükiga. Iga värvi jaoks on oma trummel ja neilt trumlitelt kantakse kõikide värvidega saadud kujundid vahekandjaks olevale lindile või trumlile. Sealt kantakse valmiskujund juba paberile.
Nüüd pöörleb trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud vähem. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Koopiamasinal on ta vastavalt peggeldusele aga pronteris koosneb punktidest. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Seega laser on printeris ainult valguse allikas. jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maatriks printerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust:
Sublimatsioonprinteri sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval nelja põhivärvi sublimaat. Sublimaat on aine, mis läheb tahkest otse gaasilisse ja tagasi. Kui lint liigub trükitava alusmaterjali peal, siis seda kuumutatakse, sublimaat aurustub ja moodustab alusmaterjalile läikiva kihi enne kui tahkub. Eri värvi piirkondade servad on täpsed ja kvaliteet on hea. Kasutatakse fotoprinteritena. Säilib kvaliteetselt ka pikema aja jooksul. Jugaprinter moodustab pildi väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Tilku on kujundi moodustamisel 10-30 mm kohta. Kasutusel kaks pihustuse tehnoloogiat. Buble Jet puhul kasutatakse pihustites väikeseid takisteid, mis kuumutamisel tekitavad gaasimulli, mis tõukab tilga välja. Lahkunud tilk tekitab vaakumi ja kassetist imatakse uus tilk. Piesoelektrilist tehnoloogia kasutab piesokristalle. Kui kristallile anda laeng, siis muudab see oma mõõtmeid ja lükkab tinditilga välja.
2. õisprinter 3. ridaprinter - löögita printerid 1. termoprinter 2. termokontaktprinter 3. termosiirdeprinter 4. sublimatsiooniprinter a. fotoelektriline printer 5. LED-printer - kujutise tekitamiseks valgustundliku trumli pinnale kasutatakse mitte laserit, vaid valgusdioode. 6. laserprinter - kujutis kirjutatakse laseri abil erirullile, millelt see kantakse värvainega (peene tahmapulbri abil)paberile. a. jugaprinter 7. vahaprinter 8. tindiprinter - printeris on tindikassett, millest tinti läbi imepeente avade paberile pritsitakse. Plotter on kahekoordinaadiline joonistav väljundseade. Erineb printerist selle poolest, et võimaldabtõmmata sulega ka pidevat joont. Audio- ja audiovisuaalsed seadmed - arvutisüsteemi väljundseadmete hulka kuuluvad ka audio- ja audiovisuaalsed seadmed, millede eesmärk teha väljund kasutajale kuuldavaks.
(tindiga immutatud kangas). Erinevus on selles kuidasja millega teostatakse löök. maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. löögita printerid jugaprinter (Inkjet Printer) tindipritsprinter. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust:
valgustundlikul trumlil. See trumli osa, millele valgus langeb kaotab laengu ning muutub juhiks. Osa, mis valgust ei saanud säilitab laengu ja seeläbi tekib trumlile laengust kujund. Trummel paigutatakse seejärel tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele ning tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni (seepärast ka leht soe). JUGAPRINTER sarnane nõelmaatriksile, kuid siin on peas pihustid, millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisontaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saada paberi kerimisega. Värvaine täppidest moodustatakse kujund. VÄRVIPRINTERID CMYK värvisüsteem, st erinevaid värve kombineeritakse kokku Cyanist, Magentast, Yellowst ja Blackist, sest paberi omaduste tõttu pole võimalik kasutada RGB süsteemi.
o Sublimatsioonprinter – printeri sees on lint, millel on üksteise kõrval nelja põhivärvi sublimaat (aine, mis läheb tahkest olekust gaasilisse ilma vedela olekuta). Lint liigub trükitava alusmaterjali peal ning seda kuumutatakse. Alusele moodustub läbipaistev gaasikiht ning muutub seejärel tahkeks. Kasutatakse näiteks fotoprinteritena, säilib pikema aja jooksul - Jugaprinter – kujund moodustatakse välja pritsitud tindiist või vahast. Tilku on kujundi moodustamisel 10-30 tk/mm. Kaks pihustamise tehnoloogiat: o Buble jet – pihustites on väikesed takistid, mis kuumutamisel tekitavad gaasimulli, mis tõukab tinditilga välja. Tilk tekitab vaakumi ja kassetist imetakse sisse uus tint. Tint on soe ja kuivab paberil kiiremini
kuni rea lõpuni. Kokkuvõtvalt on seda tüüpi printerid reeglina väga mürarikkad ja aeglased mistõttu neid enam ei kasutata. Löögita printerid: Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne.). Löögita printerid jagunevad kolme suuremasse gruppi, mis omakorda jagunevad alagruppideks. · Jugaprinter ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisontaalset paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Pihustamiseks on kaks võimalust: o Prindipea koosneb piesoelektrilisest materjalist torukestest, mis täidetakse tindihoidla kaudu
ja koopiamasinas originaali peegeldus. Need kohad mis saavad rohkem valgust, muutuvad rohkem juhiks ja neilt kaob ka laeng. Nüüd pöörleb trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad, mis on rohkem laetud, tõmbavad rohkem toonerit külge ja need, mis said rohkem valgust, on vähem laetud. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Jugaprinter Idee meenutab natuke maatriksprinerit, ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti, vaid peas on pihustid, millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Pihustamiseks on kaks võimalust: Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja
Sublimatsioonprinter – sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval nelja põhivärvi sublimaat. Sublimaat on aine, mis lähev tahkest olekust üle gaasilisse olekusse ilma vahepeale vedela olekuta. Kui lint liigub trükitava alusmaterjali peal, siis teda kuumutatakse, sublimaat aurustub ja moodustab alusmaterjalile läikiva kihi enne, kui ta muutub taas tahkeks aineks. Kasut fotoprinteritena (säilib kaua). Jugaprinter – moodustab kujundi väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Kasutusel kaks pihustamse tehnoloogiat: Buble Jet (cannon) ja piesoelektriline tehnoloogia (Epsom). Fotoelektriline printer, laserprinter – töötab analoogselt koopiamasinaga. Töö põhineb valgustundliku materjaliga kaetud trumlil. Trumli kattematerjal on isolaator, mis valguse toimel muutub juhiks. Trummel laetakse kõrgepingega. Edasi mõjutatakse trumli pinda valgusega
millest prinditakse, vabaneb mne sekundiga. WIN-printerite kogu juhtimine toimub WPS-aknas, põhimõtteliselt printer mingeid nuppe-klahve ja inikaatoreid ei vaja. Kahesuunaline rööpliides võimaldab arvutisse saata igasuguseid andmeid tema oleku kohta. printeri ülimalt lihtsustatud elektroonikalülitus lubab tunduvalt vähendada vajalikku võimsustarvet, lihtsustada toiteplokki, kaotada isegi jahutusventilaatori, mis tunduvalt alandab printeri mürataset. o jugaprinter (Inkjet Printer) Viimaste aastate üheks kõige populaarsemaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis- ehk jugatehnoloogia, millele veel 90. Aastate alguses ennustati peatset kadu. Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti). Kuna jugaprinterid kasutavad tinditaolist vedelat värvi, siis nimetatakse neid ka tindipritsideks. Prindipea koosneb
Nõelprinterid on nigela prindikvaliteediga, mürarikkad ja mitte eri- Joonis 48. ti kiired. Varem olid nõelprinterid väga odavad, nüüd nõudluse vä- Nõelprinteri henemise tõttu enam mitte. Värviprint on mõnede markide korral prindijälg võimalik mitmevärviliste trükilintide abil. Oluliseks eeliseks on aga suurendatult kopeerpaberi kasutamise võimalus, mida muud prinditehnoloogiad ei paku. · Tindiprinter ehk jugaprinter. Prinditehnoloogia seisneb arvuti poolt juhitavates pisi- kestes düüsides, kus on tint. Vajalikul momendil surutakse düüs elektriliselt kokku ja tinditilk paiskub paberile. Tindiprinterid on odavad, võrdlemisi aeglased ja üsna kõrge prindikvaliteediga (300 ja 600 dpi). Värviprindi kasutamine on tänapäeval kujunenud reegliks (tavaliselt on printeris kaks tindikassetti: must ja värviline). Ühe lehekülje trükkimine on suhteliselt
printimisel (kuni 6 lisakoopiat) Termosiirdeprinter Löögita termoprinter, sobib ka tavaline Kerged kandeprinterid, paber. fotokvaliteediga värviprinterid Laser-/LED- printer Löögita leheprinter, mis kasutab Monokroomsed personaal- ja elektrograafilist protsessi, kiire ja võrguprinterid, kvaliteetsed kvaliteetne, LED- printer ka odav. värviprinterid Jugaprinter Löögita tindipritsimistehnoloogia, Värvivõimalusega (tindiprinter) suhteliselt odav ja kvaliteetne, eriti personaalprinterid värviprindi korral; suur tarvikute kulu Skanner Skanner on arvuti väline lisaseade/optiline instrument, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse/digitaalsele kujule viimiseks. Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks (või
Termosiirdeprinter Löögita termoprinter, sobib ka tavaline Kerged kandeprinterid, paber. fotokvaliteediga värviprinterid Laser-/LED- printer Löögita leheprinter, mis kasutabMonokroomsed personaal- ja elektrograafilist protsessi, kiire javõrguprinterid, kvaliteetsed kvaliteetne, LED- printer ka odav. värviprinterid Jugaprinter Löögita tindipritsimistehnoloogia,Värvivõimalusega (tindiprinter) suhteliselt odav ja kvaliteetne, eritipersonaalprinterid värvitrüki korral; suur tarvikute kulu Väga lühidalt öeldes on nõelprinterite tugev külg nende odav hind ja ekspluatatsioon. Nad on ainukesed, mis võimaldavad printida mitu eksemplari korraga isekopeeruvatele paberitele või läbi kopeerpaberi. Puudused: kehvapoolne trükikvaliteet, aeglus ja müra.
annaabi.ee 
