Reaalajasüsteem Masina kasutajaliides Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara Süsteemtarkvara Rakendustarkvara – andmehõive, reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, arvutused, veatöötlus jne. Andmebaasid – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja
docstxt/1495497335305.txt
0) valemid detaili ristlõike pindalwa, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Koostada valemid, mis lähtuvad etteantavatest mõõtmetest ja võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid 4. Teha eraldi uuel lehel kasutajaliides eelmises punktis kirjeldatud detaili mõõtmete sisestamiseks, värvi ja materjali nimekirjast valimiseks ja valemite tulemuste selgitamiseks (mis on mis). Materjali ja värvi margi valimiseks kasutada valideerimist loeteluga. Materjal ja värv valida vastavalt variandile (vt allpool toodud variantide tabel) lehtedelt Materjalid ja Värvid. 5. Määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele, kasutades valideerimist.
TARKVARA JA KASUTAJALIIDESED Riistvara suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Jaguneb üldjoontes kaheks: süsteemitarkvara(operatsioonisüsteemid) ja rakendustarkvara. Operatsioonisüsteem: käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb arvuti ja teiste programmide juhtimisega, jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Rakendustarkvara Üldjuhul kõik ülejäänud programmid, mis arvutis asuvad: Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer) Tabeltöötlus (MS Excel, OpenOffice.org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Ga...
Tarkvara jaguneb kaheks: · Süsteemitarkvara ehk operatsioonisüsteemid · Rakendustarkvara Operatsioonisüsteem : · käivitub pärast arvuti sisse lülitamist · tegeleb arvuti riistvara ja teiste programmide juhtimisega · jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil) · Mittegraafiline kasutajaliides(Käske saab anda ainult klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa) Bitt · Tähistus: 1bit /1b · Kõige väiksem hulk infot · Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Infohulk, mis on vajalik ühe tähe salvestamiseks · Tähistus : 1B Arvuti töötab kahendsüsteemis, numbritega 0 ja 1
Server arvuti PC Graafiline kasutajaliides kas puudub või on Graafiline kasutajaliides olemas täielikult. valikuline. Mingil määral võimeline ümberseadistama ja Nii riistvara kui tarkvara uuendamisel nõutud uuendama nii riistvara kui tarkvara ilma süsteemi taaskäivitamist. taaskäivitumiseta. Kõrgendatud turvalisus kasutajate, Tavaline turvalisus kasutajate, ressursside, ressursside, andmete ja mälu kaitsega. andmete ja mälu kaitsega. kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis Tavakasutajale selliseid protsessoreid ei
Linux Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Mis on Linux? Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem mis ühendab · Linuxi tuuma · GNU projekti teegid · abiprogrammid ning muu tarkvara Suurimad ja levinumad linuxi distributsioonid Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid Kasutajaliides · Gnome · KDE · Xfce · LXDE Kasutusalad · Linux operatsioonisüsteemis on olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. · Väga populaarne telefonidega Tänan kuulamast
Tarkvara jaguneb kaheks : süsteemitarkvara, rakendustarkvara Operatsioonisüsteem käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega, jaotab ressursse erinevate programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Kasutajaliides on vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga. Mittegraafiline kasutajaliides (text-mode) käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Graafiline kasutajaliides ( GUI ) käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil. Mittegraafiline kasutajaliides : käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalise kasutaja jaoks keeruline, piisava vilumuse omandamisel graafilisest liidesest efektiivsem. Graafiline kasutajaliides: tavakasutaja jaoks mugavam ja intuitiivsem, info võib olla
docstxt/1414593624114.txt
Windows 8 Ajalugu Esmalt avalikustati CES 2011 messil 2011a. Septembrist kuni 2012a. mai kuuni väljastati 3 pre release versiooni. Täisversioon tuli välja 26. oktoober 2012 17. oktoober 2013 tuli välja Windows 8 edasiarendus Windows 8.1 kus muudeti seda mis kasutajatele ei meeldinud. Kasutajaliides Windows 8 üheks iseloomulikuks tunnuseks on ulatuslikult uuesti disainitud ,,Metro" kasutajaliides. Optimeeritud puuteekraanile Uus avaekraan, sarnane Windows Phone avaekraanile,sisaldab rakenduste otseülekande paane. Avaekraan asendab Start menüüd. Kasutajaliides Käivitatakse Start nupu või Windows klahvi kaudu ja on ka esimene ekraan, mis käivitamisel avaneb. Kasutaja saab minna regulaarsele töölauale kui valib "töölaua" paani või traditsioonilise töölauale põhineva rakenduse. Avaekraan näitab ka kasutajanime ning pilti. Süsteeminõuded
Leopard Mis asi on leopard? On aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. peamised komponendid XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise Miks valida leopard? Apple reageerib võimalikele turbeohtudele kiiresti, pakkudes tarkvaravärskendusi ja turbetäiustusi. Kontrollib kõik failid üle mis tulevad internetist. Saab fotode, filmide ja muusikaga hämmastavaid asju teha. Plussid On lihtsam kui windows. Pole viiruseid. Väga ilus disain. Ei jookse kokku. Sündides valmis
Mac OS Nimi Ajalugu Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Komponendid Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Põlvnemine Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSDll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSDl põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise . Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid
Mac OS Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-ll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise . Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvaraarendus Kalle Vallner OPERATSIOONISÜSTEEM WINDOWS 8 Juhendaja: Toomas Salus AUDRU 2013 Sissejuhatus. Windows 8 ilmus kogu maailmas ametlikult müügile 26. Novembril, 2012. aastal. Eelkõige on uutmoodi kasutajaliides, kuid erinevusi on veelgi. Windows 8 ühendab endas lauakompuutri, sülearvuti ja tahvelarvuti kõik võimalused. Tema uus puutetundlik kasutajaliides, mille nimeks oli algselt "Metro", on nüüd kaubamärgi lahkhelidest tulenevatel põhjustel uue nimega Windows 8 kasutajaliides, mis töötab kõrvuti tavalise meile juba tuttava traditsioonilise Windowsi töölaua kasutajaliidesega. Väidetavalt jookseb uus Windows ka
Riistvara · Elektroonika,millest arvuti koosneb Tarkvara · Korralduste jada,mis annab arvuti elektroonikale käske · Jaguneb operatsioonisüsteemiks(süsteemitarkvara)ja rakendustarkvaraks Operatsioonisüsteem · Käivitub pärast arvuti sisselülitamist · Tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega · Jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel · On vahepuhvriks riistvara ja rakendustarkvara vahel Rakendustarkvara · Üldjuhul kõik ülejäänud programmid mis arvutis asuvad(teksti-,tabeltöötus) · Sarnase sisuga tarkvara programmid võivad olla koondatud ühte paketti,et lihtsam olek turustada Kasutajaliides · Vahendusprogramm, mille abil kasutaja suhtleb arvutiga Mittegraafiline kasutajaliides-käske saab jagada vaid klaviatuuril · Käske ja nende tähendusi peab täpselt teadma · Tava kasutaja jaoks keeruline · Graafilisest kasutajaliidesest lihtsam,kui on piisavalt teadmisi Graafiline kasutajaliides-saab kasutada käskude andmi...
Manipuleerimisel all peab autor silmas teksti ja pildi keeramist, suurendamist-vähendamist, lõikamist-kopeerimist jne. Elementaarsed on ka kõiksugu joonistamise võimalused (erinevad pliiatsid). Üldiselt saab teha kõike seda, mida enamike pildiredaktoritega. Kui nüüd küsida, miks on antud tarkvara parem kui pildiredaktor, siis vastuseks on lihtsus. Põhimõtteliselt on kõik tegevused hiireklõpsu kaugusel ja loodud just interaktiivset tahvlit silmas pidades. Kasutajaliides on väga lihtne ning kiiresti kohandatav erineva pikkusega inimestele piisab ühest nupuvajutusest, et tuua tööriista riba alla-üles, vasakule või paremale. Kasutajaliidese kohandamine on vajalik eriti siis, kui tahvel on paigutatud seinale, kuna lühematel inimestele võib tekkida probleeme tahvli kasutamisega. Interactive Whiteboards and Learning 13.11.2010
Kasutajaliides Server AB Autoriseerimine läheb huvikeskuse saidile Päring serverisse Tagastus veebisaidilt Vaatab kõiki kursuseid Päring veebisaidile Päring AB-si Kursuste info tagasi Kursuste infot näidatakse Valib esmaabikapi kursuse Kas on autoriseeritud Info serverisse kasutaja ...
OS Ülesehitus OPS tähtsamaid osad · Tuum. Kernel · Plaanur. Scheduler · Protsessihaldur. process manager · Failihaldur. Filemanager · Mäluhaldur. Memory manager · Välisseadmete haldur. I/O manager o Draiverid. Drivers OPS osad · Sekundaarse salvestusruumi haldus. Secondary memory management · Võrgu tugi. Network support · Kaitsesüsteem. Security system · Käsuinterpretaator. Shell · Kasutajaliides. User interface · Rakendus programmeerimise liides. Application programming interface · Administreerimine. Administration Operatsioonisüsteemi tuum · Tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis pakub rakendustele kooskõlastatud juurdepääsu arvuti ressurssidele, nendeks on: o Protsessori aeg o Mälu o Välisseadmed o Välisseadmetel andmete sisestamist/välistamist
infosüsteem, mis võimaldaks koguda isikute tööraamatutest enne 31.12.1998 tehtud sissekannete andmed Riiklikku pensionikindlustuse registrisse pensionikindlustatute pensioniõigusliku staazi arvestamiseks ja samuti võimaldaks neid andmeid töötleda. Oodatud tulemuste loetelu Projekti oodatavaks tulemuseks on Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi täiendatud andmebaas ja pensioniõigusliku staazi andmetega opereerimist võimaldav kasutajaliides ning tehtud arendustööd dokumenteeriv infosüsteemi projekteerimise dokument. 2. Projekti tulemuste võrdlus eesmärkidega ja kõrvalekallete võimalikud põhjused Tegelikult saavutatud tulemuste loetelu Projekti eesmärk suudeti täita, etteantud ajaks valmis Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi allsüsteem "Pensioniõiguslik staaz". Eesmärki aitasid täita järgnevad tulemused: · täiendatud andmebaas; · funktsioneeriv kasutajaliides;
Elektromuusika Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Küsimused; 1)Mis kuulub elektronmuusika alla? elektroonilise muusika mõiste alla mahub muusika, mille puhul heli tekkimiseks on vältimatult vajalik elektri olemasolu. 2)Millised on akustilise ja millised elektroonilise instrumendi omadused? Akustilise muusikainstrumentide puhul tekib heli keelt või membraani võnkuma pannes, kõlakorpuse vastu lüües ja läbi huuliku pillitorusse puhudes. 3)kirjelda lühidalt süntesaatorit , digitaalklaverit ja rütmimasinat. Süntesaator; „On muusikas muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) Sünte...
toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. 28. Rakendustarkvara - rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). 29. Kasutajaliides - on arvuti kasutamise keskkond, milles kasutatakse lisaks tekstile ka graafilisi elemente, kuvamaks infot ja tegevusi, mis on kasutajale saadaval. Tavaliselt toimub sellises keskkonnas instruktsioonide edastamine arvutile graafiliste elementide otsese manipuleerimise teel (nupule vajutamine, menüüst valiku tegemine jms). 30. Fail - informatsiooni kogum. 31. Kaust koht kus hoida oma faile.
olemas ka tasuta ja vabad alternatiivid. Niivõrd suure tarkvarakogumiku puhul näevad Windowsi arendajad palju vaeva, et oleks ühilduvus igas uues Windowsi väljalaskes vanemate süsteemidega. 2 Windowsi pere Winsowsi perekonda kuulub praeguseks ajaks 12 operatsioonisüsteemi liiki. Kõige populaarseim neist on XP. Perekonda kuuluvad: Windows 1.01 - Microsofti esimene graafiline kasutajaliides personaalarvutile. Opsüsteem lasti välja 20. novembril 1985. aastal, aga seda ei avalikustatud tõsise programmeerimisvea tõttu. Windows 2.0 - ilmub aastal 1987. Täiustatud graafikaga said inimesed selles versioonis juba kontrollida ekraani väljanägemist ja kasutada klahvikombinatsioone, et avada näiteks infot. Windows 3.x - perekond Microsofti poolt toodetud 16-bitised graafilised kasutajaliidesed MS-DOS ühilduvatele DOS operatsioonisüsteemidele, mis ilmusid ajavahemikul 1990- 1994
aasta juulis, see maksis siis 666,66 dollarit • Apple II toodi turule 16. aprillil 1977 • Rivaalidest erines ta sellepoolest, et ta oli värvilise graafikaga ja tal oli kaasas ka tabelarvutusprogramm APPLE LISA • Apple Lisa on Apple Inc.-i valmistatud personaalarvuti. • Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978 • 1983 jõudis Lisa turule, algne hind oli 9995 dollarit • Lisa oli esimene personaalarvuti, millel oli graafiline kasutajaliides • Müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ja tema tarkvara oli limiteeritud APPLE MACINTOSH • Esimene Macintosh, Macintosh 128K, tuli müüki 24. jaanuaril 1984 ja see oli esimene majanduslikult edukas laiatarbearvuti, millel oli hiir ja graafiline kasutajaliides • Esimesel turustatud mudelil oli hulk puudusi. Tal oli vähe mälu isegi teiste sama aja arvutitega võrreldes, ainult 128 kB • Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid
CIM Computer Integrated Manufacturing; MBS Multi-Body Simulation; FEM Finite Element Modeling; RP Rapid Prototyping; PDM Product Data Management; CAM Computer Aided Manufacturing; VR Virtual Reality; LEM Lõplike Elementide Meetod; PLM Product Lifecycle Management; CAT Computer Aided Testing; CAPP Computer Aided Process Planning; CAD Computer Aided Design; MRP Material Requirements Planning; CAQ Computer Aided Quality Assurance; CAx Computer Aided anything; ERP Enterprise resource planning; CRM Customer Relationship Management; DMU Digital Mock-Up; MRP II- Manufacturing resource planning. Topoloogia matemaatika haru, mis uurib kujundite omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes. Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega ja uurimisobjektideks on kujundid. Top-Down modelleerimine asmeline disain, süsteemi osadeks jagamine, et saada ülevaade alamsüsteemidest (väiks...
dokumendihalduslahenduste loomisel. See dokument sisaldab ülevaadet programmist Office Word 2007 ning eriti selle uutest ja parematest funktsioonidest. Siin näidatakse ka, kuidas Office Word 2007 töötab, et saaksite parema ülevaate selle uutest võimalustest. Tagasi algusse Professionaalse ilmega sisu loomine Koos tulemustele orienteeritud kasutajaliidesega Office Fluent pakub Office Word 2007 tööriistu, mida vajate professionaalse ilmega sisu loomiseks. Kasutajaliides Office Fluent pakub õigeid tööriistu just siis, kui neid vajate. Koosteüksused. Valmis sisu koosteüksuste lisamine aitab vähendada vigu, mis muidu sisu kopeerimisel ja kleepimisel tekkida võivad. Kiirlaadid. Kiirlaadid säästavad teie aega, aidates teil terve dokumendi ulatuses kiiresti teksti ja tabeleid vormindada. Dokumendi kujundused. Kujunduste abil saate dokumentidele ühtse ilme tagamiseks samu värve, fonte ja efekte rakendada.
arvutitest, saab servereid tavaliselt seadistada, sisse ja välja lülitada ja taaskäivitada eemalt, kasutades ribavälist haldamist(Out-of-band management). Serverite riistvara käivitumine ja operatsioonisüsteemi laadimine võtab kaua aega, sest komponendid käivutuvad järgemööda, et toidet mitte ülekoormata. Operatsioonisüsteemid Serveritele suunatud operatsioonisüsteemidel on spetsiaalsed omadused, mis teevad nad serverikeskkonnale sobivamaks: Graafiline kasutajaliides kas puudub või valikuline Mingil määral võimeline ümberseadistama ja uudendama nii riistvara kui tarkvara ilma taaskäivitumiseta Edasiarendatud varukoopia tegemise võimalused, et teostada regulaarset ja sagedast varukoopiate tegemist olulise tähtsusega andmetest Andmete pidev ülekanne erinevate ketaste ja seadmete vahel Paindlik ja edasiarendatud arvutivõrgu võimekus
seda ka Microsofti lehelt. Windows Vista tuli 5 aastat peale oma eelkäijat, Windows XP-d, mis on pikim vahe kahe populaarse Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi vahel. Peale Vistat tuli Windows 7, mis muutus suurfirmadele kättesaadavaks 22. juulil 2009 ja kolm kuud hiljem, 22. oktoobril 2009, ka tavakasutajatele. XP ja 7-ga võrreldes on Vista täielik läbikukkumine. Windows Vista sisaldas palju muutusi ja uusi omadusi, mille hulgas on uuendatud graafiline kasutajaliides, uus visuaalne stiil "Aero" ning ümber kujundatud otsingusüsteem, multimeediatarvikud (sealhulgas Windows DVD Maker), võrgu, heli, printimise ja kuvari alamsüsteemid. Vista eesmärgiks oli parandada suhtlust koduvõrgus olevate arvutite vahel, kasutades selleks nn. peer-to-peer tehnoloogiat, et lihtsustada failide ja meedia jagamist arvutite ja muude seadmete vahel. Windows Vista sisaldab .Net Frameworki 3.0 versiooni. 7 Windows 7
Faililaiendid: Pilt- jpg, jpeg, bmp, gif, tiff, png Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale ...
Marko Normann E-valimiste haalte edastamise susteem Inimesed, nende rollid ja suhted (omavahel ja teiste susteemi elementidega) · hääletaja (ainult N-kordne kirjutamisõigus): · süsteemi turvaline sisse logimine; · kindla mudeli alusel hääle andmine; · digitaalne allkirjastamine; · hääletussüsteemi administraator(id) (vaatamisõigused): · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring; · lõppsüsteemi (kus kõik hääled koos on: digi+paber) administraator: · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; ·...
Mac OS X, Linux, Microsoft Windows, UNIX. 48. Mis on rakendusprogramm? Tarkvara võib jaotada kahte rühma süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Rakendustarkvara ehk lõppkasutajaprogrammid nagu andmebaasiprogrammid, tekstitöötlusprogrammid, tabelarvutusprogrammid jne suudavad arvutiga suhelda ainult üle opsüsteemi ja süsteemiutiliitide. 49. Nimeta rakendusprogramme! MS Excel MS Word MS Access 50. Mida sisaldab graafiline kasutajaliides? Kursor, osutusseade, ikoonid, aknad ja menüüd. 51. Nimeta mõned tekstitoimetid! Wordpad, Notepad, MS Office Word, Open Office Writer. 52. Nimeta mõned veebilehe loomise programmid! Notepad, Macromedia Dreamweaver. 53. Nimeta mõned veebibrauserid! Firefox, Internet Explorer, Google Chrome, Safari, Opera. 54. Mida tähendab graafiline kasutajaliides (GUI)? Arvuti Graafikakuvamise võimalusi kasutav tarkvaraliides, mis teeb programmide kasutamise lihtsamaks
11s · faili suurus 22.976KB 4.2.5 Failide pakkimine Proovisin erinevaid failide pakkimise võimalusi, programmi tar Linuxi keskkonnas, programmi WinZip MS Windowsi keskkonnas ning programmi Arj MS DOS keskkonnas. Tulemused olid pisut eklektilised: näib, et (vähemalt väikeste failisuuruste juures) erineb pakkimise kiirus suhteliselt vähe (sõltudes eelkõige protsessori võimekusest). Liiatigi teeb WinZip'i aeglasemaks graafline kasutajaliides. Kokkusurumise efektiivsus sõltub suhteliselt palju pakitava faili iseloomust. Leian, et pakkijate efektiivsuse järgi ritta panemisel oleks kõige selgem eristada neid pakutavate listaeenuste (faili lõikamine mitmeks ettenähtud suurusega tükiks jne) järgi. 4.2.6 Ping-käsu tundmaõppimine Käsk 'ping ee.tut.fi c X' (X ) saadab testpakette antud aadressil täpselt X korda. Aadress: pakette kadu kiirus(ms): min max keskm zaphod.cc.ttu
Töölaua OS Public Beta: "Kodiak" Loodi kasutajate tagasiside saamiseks. Väga palju muudatusi tehti kasutajate arvamusi järgides. See versioon suleti aastal 2001. Versioon 10.0: "Cheetah" Algne versioon oli aeglane ning poolik. Sisaldas väga vähe rakendusi. Seda OSi nähti kui aluspõhja, millest edasi areneda. Versioon 10.1: "Puma" Jõudlus oli parem kui 10.0'l. Juurde sai lisatud rakendus, mis võimaldas DVD lugemist. See versioon määrati tasuta uuenduseks 10.0'lt > 10.01'le. Versioon 10.2: "Jaguar" Esimene väljalase kaslase koodnimega. Kõrge jõudluse kasv. Stiilsem välimus. Palju UI arendusi ja täiustusi (150 Apple väitel). Eelnev logo ,,Happy Mac" vahetati välja nüüdse ,,Halli Õuna" vastu. Versioon 10.3: "Panther" Järjekordne jõudluse kasv. Suurim uuendus UI'le tol ajal. Sisaldades näiteks ,,Update Finder", stiilne brushed-metal kasutajaliides, kiire kasutajate vahetus, jne. Versioon 10.4: "Tiger" Apple väitis, et see versioon sisa...
See on kui sild veebirakenduste ja töölauarakenduste vahel. Smart Client rakenduste plussideks on veel töövõime ilma internetiühenduseta, nad toetavad mitmeid platvorme ning keeli ja võivad töötada pea kõigis seadmetel, millel on internetiühendus. Rich Client rakendused omavad neid samu positiivseid külgi, kuid võrreldes Smart Client rakenduste on neil mitmeid puudusi. Neil on küll saranaselt Smart Client rakendustele väga kõrgkvaliteetne ja kasutajasõbralik kasutajaliides, aga Rich Client rakendusi on raskem juurutada, jälgida ning uuendada. Tavaliselt on Rich Client rakendused üksi seisvad ning töötavad kliendi arvutis, omades väga vähe infot sellest, mis toimub tema ümber keskkonnas. Kui väiksed ning keskmised rakendused on tavaliselt ehitatavad ning hooldatavad ühe insereneri poolt, siis suurte rakenduste loomiseks on vaja juba meeskonda ning protsess on kindlasti pikem. Üks viis luua väikes või keskmise suurusega rakendust on
teras mastiks Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida uuel töölehel järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Luua kasutajaliides detaili mõõtmete sisestamiseks (määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele) ning värvi ja materjali margi valimiseks hinnakirjast (kasutada valideerimist loeteluga). Materjal ja värv valida vastavalt variandile (vt allpool toodud variantide tabel) lehtedelt Materjalid ja Värvid. 4. Koostada valemid, mis lähtuvad etteantavatest mõõtmetest ja võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala 1. Teha detaili ristlõike skeem 2
Tallinna Tehnikaülikool Andmebaas MS Accessis Raamatukogu Igor Sentsukov 084584 IASB20 Tallinn 2009 1. Ülevaade süsteemist Käesoleva süsteemi eesmärgiks on pakkuda raamatukogu infosüsteemi prototüüp koos vastava kasutajaliidesega. Süsteemist saab informatsiooni raamatukogus olevate raamatute pealkirja, nr.-i, hinna, autori ja lehekülje kohta. Süsteemi kasutajaliides võimaldab andmeid sisestada, muuta ja vajadusel kustutada, realiseeritud päringud ja aruanded annavad kiiresti vasuse süsteemile esitatavatele infopäringutele. 2. Infovajadused, Andmemudel Süsteem baseerub kolmel relatsioonilisel andmetabelil 3. Objektide ja atribuutide semantika Raamatud Raamatute andmetabel Raamatu nr Primaarvõti Pealkiri Raamatu pealkiri Autor Raamatu autor Hind Raamatu maksumus
Object Node Objekti sõlm
Send Signal Action Saada signaali tegevus
Value Pin Väärtuse varras
Class:
Abstraction Abstraktsioon
Aggregation (Shared Liitmine jagatud ühendus
association)
Association Class Assotsiatsiooni klass
Class Klass
Class <
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Janar Jerofejev Teoreetiline töö ÕPV I ja II Juhendaja: Maili Jakobson Pärnu 2015 OS põhiteenused Operatsioonisüsteemi põhiteenus on, et olla liigend kasutaja ja riistvara vahel. Kasutajal peaks olema mugav kasutada ja kõik peaks olema lihtsasti ligi pääsetav. Peaks olema graafiline kasutajaliides mis näeb hea välja ja hea kasutada. Operatsiooni süsteemiga peab saama ligi internetile muidu oleks see kasutu tänapäeval. Androidi struktuur Androidi struktuur põhineb Linuxi kernelil kuhu kuuluvad ekraani,-klaviatuuri-, kaamera,- WiFi,-heli driverid ja aku kasutuse haldamine. Järgmine tase on Androidi kestvus mille alla kuuluvad tuuma kogud ja virtuaal masin. Teekide alla kuuluvad meedia, SGL, SSL ja SQLite
Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid Määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele, kasutades valideerimist.
Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid Määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele, kasutades valideerimist.
Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid Määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele, kasutades valideerimist.
Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid Määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele, kasutades valideerimist.
Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid Määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele, kasutades valideerimist.
erinevustest arvuti sise ja välismälu, otsepöördusmälu (RAM) ja püsimälu (ROM) vahel), mälumõõtmine( peaks teadma arvutis kasutatavaid mõõtühikuid, seostama mälu mahtu sümbolite, teksti, pildi jne vahel) · Tarkvara-tarkvara tüübid (peab teadma operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvara mõisteid ning teadma nende erinevusi); operatsioonisüsteemid (peaks teadma selle põhilisi funktsioone, Tundma terminit graafiline kasutajaliides. Olema teadlik graafilise kasutajaliidese põhilistest eelistest.) rakendustarkvara ( teadma rakendusprogrammide peamiseid ülesandeid ja nende kasutamisvõimalusi) · Arvutivõrgud- lokaalvõrgud ja laivõrk ( teadma nende mõisteid, kasutamise eeliseid ja ohte); telefonvõrgu kasutamine arvutivõrkudes ( teadma nende kasutamist andmesidemes. Teadma mida tähendavad digitaal- ja analoog telefonivõrk. ISDN mõistet
juhtseade (kontroller) – pidevad või diskreetsed regulaatorid (kas kontrolleri, elektroonika, reelede või pneumokomponentide baasil, mis toimub juhtprogrammi järgi. Juhtseadme osad: -sisendmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, eraldusplokid, jms; -väljundmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, kaitseahelad jms; täiturid – releed, elektromagnetid, mootorid, ajamid jt; kasutajaliides – juhtseadme ja protsessi jälgimiseks, juhtimiseks ja programmeerimiseks. Programmjuhtimine koosneb järgmistest etappidest: 1. Protsessor pärib kõigi sisendite ning väljundite olekuid ning salvestab need vahemällu (juhtimisprotsessi kuju). 2. Protsessor töötleb saadud infot kasutajaprogrammi järgi. 3. Protsessor kirjutab uued olekud väljundkaardile. Väljundklemmid muutuvad uueks olekuks. Täitur (ingl., actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis
Samuti tööpõhimõtete kirjeldamine olemasolevate teadmiste põhjal. Meie grupile seati ülesandeks tutvuda lähemalt Toyota Avensise SRS süsteemiga, samuti otsisime üles kõik ülejäänd lisa- ja mugavusseadmed. 2 SÕIDUKI TEHNILISED ANDMED Mark: Toyota Mudel: Avensis 2.0d Aasta: ~1997 Keretüüp: luukpära Joonis 1 – Toyota Avensis [1] 3 SÕIDUKI LISA- JA MUGAVUSSEADMED Passiivsed Turvalisuse Mugavusseadmed Kasutajaliides, Juhti turvalisussüsteemi süsteemid telemaatia ja abistavad d multimeedia süsteemid 2x airbag aknalukk 4x elektriaknad raadio valmidus udutuled turvavööde tulede kõrguse 2x elektripeeglid kojamehe eelpinguti reguleerimine sageduse
Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid Määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele, kasutades valideerimist.
20. Loetleda 3 kõrgema infosisaldusega mudelit. B-Rep; CSG; hübriidmudel 21. Splaini kontrollpunktide ja järgu vaheline seos. Kontrollpunktide ja järkude abil saab defineerida splaine. 22. Kuidas kirjeldada lusikat kujundavat pinda? Loodud on see kõverpindade abil? 23. Kuidas modelleerida tooli seljatoe toru? Nt flex käsuga 24. Tänapäevaste CAD süsteemide puudused. · Koostöötavate süsteemide / süsteemimoodulite erinev kasutajaliides · Puudulik läbipaistvus ja süsteemi käitumise mõjutamine · Puudulik individuaalne süsteemi konfigureerimine (kujundamine) · Ebapiisav meeskonnatöö toetus · Keeruline tundma õppida ja uuesti kasutamine pärast pikemat pausi · Minimaalsed rakendusepõhised sisend-/ töötehnikad · Ebapiisavad integreerimise võimalused nõutavate rakendustega · Konstruktsiooniprotsessi osaline toetus 25. Mis vahe on otsesel ja neutraalsele liidesel?
Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid Määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele, kasutades valideerimist.
historic qualities witch tend to give locations added character ajaloolised väärtused mis annavad maaalale juurde karakteristikat I SÕNARAAMAT imprecise ebatäpne inauthentic järele tehtud infrastructure infrastruktuur interface kasutajaliides J jargon mula K kerb appeal esma muljet parandama L linear block arrangements majade paigutus kus nad asuvad üksteise kõrval M majority developed land enamus arendatud maad
juhtimisel juhtmepaaride jäiga ühendamise korral. 9. Andmeedastuse koht- ja laivõrgud Kohtvõrk- (local area network, LAN) on piiratud alal toimiv võrk, mis rahuldab ühe kindla töörühma tarbijaid. Laivõrgud (wide area network WAN) moodustavad suuri süsteeme. näiteks telefonivõrk ja internet. elektrivõrgu op.juhtimiseks on vaid selleks otstarbeks loodud laivõrk, mille eest hoolitseb EE Televõrk. 10. Dispetšisüsteemi kasutajaliides Ehk MicroSCADA. Erinevate õigustega kasutajatel erinevad liidese omadused kasutada. MicroSCADA eeldab, et elektriseadmed klassifitseeritakse alajaamade ja nende elektriliste ühenduste kaupa. Häiretena on dispetseritel punane täpp mis näitab kõiki häireid. 11. Elektrienergia kaugmõõtesüsteem (Multifunktsionaalne kaugmõõtesüsteem) Saab mõõta nii reaktiiv kõi aktiivenergiat, fikseerida koormustippe, sättida tariifivahemikke,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
