Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutiõpetuse põhimõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
Arvutikasutamine ja failisüsteemid
Infotehnoloogia põhimõisted.
Riist ja tarkvara ,IT
Informaatika- On teaduse ja tehnika haru,mis tegeleb arvutite abil toimuva infortöötlusega
Infotöötlus- On informatsiooniga järjepidav operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone).
Programm- On üksus mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest.
Riistvara - All mõistetakse nii arvuti füüüsilisi komponente kui ka sisend -väljundseadmeid ekh nn. "käegakatsutavad" osad: monitor ,hiir,korpus jms.
Tarkvara- Hõlmab endas kõiki arutiprogramme ning nende andmeid.
Infotehnoloogia-(lüh.IT)-Tehnoloogia mis tegeleb informatsiooni talletamise,töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil.
Arvuti koostisosad:
Arvuti-
(personaal arvuti,raal,ingl,computer) On kahest komponendist koosnev süsteem , mis on määrtud info töötlemiseks.Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara.
Sisendseadme -Abil sisestatakse info(andmed) arvutisse ,
Töötlusseadmed- Aöötlevad seda ja,
- Väljundandmed
Väljastatakse väljundseadmete kaudu.
Töötlusseadmed Paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega.
-Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmikäskude jada) täitmist.
-Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema ,nimetatakse arvuti välisseadmeteks.
-
Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor, klaviatuur ,hiir.
-Lisa välisseadmed aga printer ,skänner, heliseadmed ,modemid.
-Põhiplokk on metallkast (korpus),kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistavara.
-Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust ,sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed .
Põhiplokis asuvad emaplaat , koos sellel asuvate seadmetega ( protsessor ,operatiivmälu,kontrollerid,lienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade,kõvaketas,CD-seade jt.)
Emaplaat kujutab endast suurt plaati ,palju väikeste elektroonika detailidega.
-Teised arvutiosad ,mis paiknevad korpuses ,paigaldatakse ka sotse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil .Ema plaadil oasuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu.
Arvuti "ajuks" on keskseade ehk protsessor.
Sisendseadmed
-Arvuti saab ainult siis töötada , kui teda varustatakse infoga
-Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki.
Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on:
-klaviatuur (klahvistik)
teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks.
Hiir
kui elekroonile "nimetissõrm"
Skänner,mida kasutakse peamiselt pildikujutise optiliseks kujutamiseks.
-Juhthoob(joystick) ,peamiselt arvutimängude tarbeks.
-Kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule .

Väljundseadmed
- Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval või mull arusaadaval kujul või edastada neid sisekanalite kaudu teistele süsteemidele.Väljundseadmed võib liigitada:
-Kuvarid
- Printerid
-Audio- ja audiovisuaalsedseadmed

Monitor-Elektronkiirekuvar ehk monitor on televiisori kaksikvend arvutimaailmas.
Printer-On arvuti kirjutav välisseade , mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale
Kõlarid-Nimetatakse akustiliselt kujutatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks.

Modem -
On vajalik Internetti pääsemiseks.
UPS-On katkematu toite allikas,mis kaitseb arvutit vooluvõrgu häirete eest ning tagab toite voolukatkestuse ajal mõnest minutist mitme tunnini.
Väline kõvaketas-Võimaldab programme ja faile.Erineb tavaliselt tuntud kõvakettast ainult nii palju ,et teda on võimalik transportida ilma arvutita.
Mälu-Arvutimälu on vajalik informatsiooni (programmide ja andmete) säilitamiseks.
Tarkvara- Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme.

Programmiks
nimetatakse käskude jada,mis kirjeldab samm- sammult ,mida on vaja teha
Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõppeb selle sulgemisega.
Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi:
-Süsteemitarkvara
-Rakendustarkvara

Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine .
Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem
Operatsioonisüsteem on tarkvara ,mis määrab arvutis programme täidetakse (käivitab,haldab,hooldab,tegeleb ressursijaotusega,juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga
Tema ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine.
Operatsioonisüsteem võtab vastu korraldusi kasutaja käest, muudab need arvutile mõistetavaks ja korraldab nende täitmist.
Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik.
On olemas mitmeid erinevaid
operatsioonisüsteeme
( UNIX ,SOLARIS,VMS,DOS,OS/2,WINDOWS95/98,WindoesNT/2000/XP jne..)
Rakendustarkvaraks ehk tarbeprogrammiks on programmid , mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab ning mis käivitatakse alles pärast operatsioonisüsteemi tarkvara alglaadimist.
Rakendustarkvara liigid:
-Tekstiredaktorid
-Tabelarvutusprogrammid
-Mänguprogrammid
-Graafikatöötlusprogrammid
-Majndustarkvara
-Audio ja videoprogrammid(loomine, redigeerimine ,kasutamine) ehk multimeedia .
-Seadmete juhtimiseks vajalikud programmid.
Arvutivõrk –On teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid ,mis võimaldab nendevahelist andmevahetust.
Kohtvõrguks-Nimetatakse sellist arvutivõrku, mis asub füüsiliselt piiratus alal ning mille võrguteenused on mõeldud kasutamiseks sama võrgu kliendil.
Tehniliselt on Internet laivõrk.
(ingl.WAN-Widse Area Network )-koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest.
Kohtvõrkude omavaheliseksühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine,raadiosidet,valgustuskaablit
Kohtvõrk ühendamisest internetti tulevad turvaprobleemid.Mõlemad vajavad kaitset.
Kohtvõrku ja selle kasutajat tuleb kaitsta võimalike väljast sisse tulevate rünnakute eest.
Kohtvõrku tuleb kaitsta seestpoolt tulevate selle sama kohtvõrgu ja tema kasutajate vastu suunatud rünnakute eest.
Sellised probleemid on andmete hävitamine ja muutmine,volitamine juurdepääs või arvutisüsteemi töö häirimine mitmel muul viisil.
Elektronpost
Elektronpost(e-post.e-mail,meil) on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise.
Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli-, või videomaile.
Elektronposti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust :
Kasutada oma arvutisse installeeritud e-posti klientprogrammi või
Minna online – teenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeile.
Internet
Internet –On ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,territoriaalvõrke,piirkondlike ja riiklike magistraalvõrke.
Otsimootor -On süsteem ,mis leiab kasutajale kõik dokumendid ja võrguleheküljed, mis sisaldavad etteantud sõna või sõnade kombinatsiooni.
Praktikas osutab otsimootor sageli parimaks meetodiks ,mille abil suurest materjalihulgast endale vajalike teksti üles leida.
Portaal - On rohkeid ressursse ja teenuseid(e-post,uudisegrupp,otsimootorid,elektronkauplused,päevauudised jt) ehk kasutaja kõiki infovajadusi ühes kohas rahuldada püüdev veebisait .
Andmeside-Nimetatakse andmete kogumist väljastamist sidekanalite kaudu,mis hõlmab nende edastamist ja vastuvõtmist nii analoog - kui ka digitaalkujul.Andmeedastuse kiiruse ühikud:
bps ( bits per second9- bitte sekundis(bit/s) standartne mõõtühik andmesidevõrkudes.
Bood -edastuskiiruse ühik elektrisignaali muutuste arv sekundis.Andmesides on võimalik kodeerida ühe signaalimuutusega enam kui 1 bitti , nii , et bood ja bit/s pole samatähenduslikud mõistes.Näiteks 9600 bit/s kiirusega modem töötab tavaliselt boodisagedusega 2400 boodi.
Arvutid igapäevaelus
Arvutid kodus
Õppimine ja hobid - väga efektiivne õppimisvahend lastele ja täisealistele.
Alustades lihtsatest rvuti programmidest lastele ja lõpetades võõrkeelte ja muude õppeainete täismahulist õppekursustega.
Käsiraamatud,atlased ja entsüklopeediad

-Ühele CD-ROM ile saab talletada mitu entsüklopeediaköidet , muud liiki elektroonilist käsiraamatut,atlast,ajakirjade või muude kataloogi.
-Seejuures salvestatakse mitte ainult staatilisi tekste ja pilte(fotosid) , vaid ka muusikat, kõnet, filme ja videosalvestisi.
- Meelelahutus
-Mänge koos videoefektide rakendamisega
-Peale selle osa arvutimänge omab selgelt õppematerjalist suunitlust (keeleõpet jt.)

Võrku ühendatud arvutiga
-Töötamine kodus
-Interneti teenuste kasutamine koduarvuti ,panga operatsioonide ja kauba tellimine interneti vahendusel jne.
Arvutiõpetuse põhimõisted #1 Arvutiõpetuse põhimõisted #2 Arvutiõpetuse põhimõisted #3 Arvutiõpetuse põhimõisted #4 Arvutiõpetuse põhimõisted #5 Arvutiõpetuse põhimõisted #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bbritta Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Arvuti ehitus
20
ppt

Arvuti ehitus

Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste kom

Informaatika
Arvuti ehitus
14
ppt

Arvuti ehitus

Arvuti ehitus. Põhiosad: · - Mikroprotsessor 486DX,PENTIUM (Celeron, III) 75 ... 700 MHz · - Sisemälu (RAM) 4...128 MB · - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB...20GB Diskett (FDD) 3,5" 1,44 MB CD-ROM 650 MB DVD 20 GB · - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz · - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" ­ 21" Punktisamm 0,26 mm · - Sõrmistik (Keyboard) Seotud riigi kooditabeliga. Lisaseadmed: · - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter kvaliteet 600 DPI Trükkimiskiirus 10 lk/min · - Hiir (Mouse) Arvuti juhtimine koostöös ekraaniga · - Scanner Valmis trükiste sisestamiseks arvutisse · - Modem Arvuti ühendami

Informaatika
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) ­ mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave ­ on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja

Infotehnoloogia
Arvuti ja selle põhikomponendid-töö Windows’i keskkonnas
11
doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

samasugust liikumist, nagu liigutatav hiir matil. Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu ehk klahvi (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. Windows töökeskkond ja põhimõisted Failid ja kaustad Fail (file)on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kataloog (directory) - failihaldussüsteemi hierarhia (ketas-kataloog-alamkataloog-fail) üks tase. Win95's kasutatakse ka terminit kaust (folder). Kuna kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja kiirkorraldused

Arvuti
Erialane sõnastik
18
docx

Erialane sõnastik

1. adapter- seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. 2. analoogarvuti- arvuti, mis analoogsignaalide manipuleerimise teel modelleerib uuritava süsteemi või võrrandi käitumist. Analoogarvutis toimuvad kõik operatsioonid mingi kindla signaaliga praktiliselt paralleelselt. 3. andmed- informatsiooni esitus kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 4. andmekandja- ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 5. arvuti arhitektuur- arvuti struktuuri ja tööviisi kirjeldus, millega on määratud andmete tüübid, käsustik, andmete ja käskude esitus - ja adresserimisviisid ning töötluse juhtimise üldpõhimõtted. 6. arvuti- mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7. atapi- CD ROM drive ühendatakse arvuti süsteemiga ide

Eesti keel
Informaatika ja biomeetria teooria eksam
15
docx

Informaatika ja biomeetria teooria eksam

Informaatika ja biomeetria teooria eksam 1.LOENG Informaatika - info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru. Arvutiõpetus - sama asi aga kitsam Infotehnoloogia - sama asi aga laiem Informatsioon ehk teave - andmeid ja teateid ● Informatsioon eristub teadmetest selle poolest, et andmed võivad olla töötlemata kujul faktid, millest üldistamise või muu töötlemise järel saab informatsioon. Vahetu info - kogud/ õpid midagi sinule uut (isegi kui ühiskonnale on vana info) Vahendatud info - teatud, räägid informatsioon ● Suurem osa meie infost on vahendatud Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik, tähis B. Infoühiskonna ajalooline areng Kirjakeele ja tähestiku leiutamine võimaldas edastada inimkonna talletatud kogemusi ja infot, ilma et oleks vajalik vahetu kontakt info koguja ja selle hilisema omandaja vahel. Paberi

Arvuti
IT küsimused
7
pdf

IT küsimused

1. Mida tähendab termin "riistvara"? Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 5. Mis on Mac? Mac on Apple tehtud op süsteemi või arvuti nime lühend. 6. Mis on võrguarvuti? Võrguarvuti spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud arvuti, millel on minimaalselt mälu, kõvaketta mahtu ja protsessorivõimsust.

Infotehnoloogia
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid ­ kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter ­ programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

Arvutiõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun