Arvuti ehitus (0)

Arvuti ehitus.
Põhiosad:
· - Mikroprotsessor 486DX,PENTIUM (Celeron, III)
75 ... 700 MHz
· - Sisemälu (RAM) 4...128 MB
· - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB...20GB
Diskett (FDD) 3,5" 1,44 MB
CD-ROM 650 MB
DVD 20 GB
· - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz
· - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" ­ 21"
Punktisamm 0,26 mm
· - Sõrmistik (Keyboard)
Seotud riigi kooditabeliga.
Lisaseadmed:
· - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter
kvaliteet 600 DPI
Trükkimiskiirus 10 lk/min
· - Hiir (Mouse) Arvuti juhtimine koostöös ekraaniga
· - Scanner Valmis trükiste sisestamiseks arvutisse
· - Modem Arvuti ühendamiseks teiste arvutitega
telefoni liinide kaudu
Kiirus 56 Kbps
· - Võrgukaart (LANcard) 10/100 Mbps
· - UPS Katkematu toitepinge allikas
võimsus 500 W
Tarkvara
· Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme.
Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-
sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle
käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega.
Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system
software) ja rakendustarkvara (application software).
Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja
rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine.
Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem
(operating system).
· Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi
konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word),
esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint),
tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access),
joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid
(PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton
Antivirus) jne.
Riistvara
· Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest:
· sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon);
· töötlusseadmed (keskseade, välismälud);
· väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid).
· Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti
suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi
arvuteid:
· pihuarvutid (handheld PC);
· sülearvutid (laptop, notebook);
· lauaarvutid (desktop, minitower, miditower);
· suurarvutid (mainframe).
Põhiplokk ehk korpus
· Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on
metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli
nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed.
Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega
(protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja
välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt).
Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega.
Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile
või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige
olulisemad protsessor ja operatiivmälu.
· Arvuti "südameks" on keskseade e. protsessor (CPU ­ Central Processing
Unit). Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu
sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida
mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud
protsessor ühes sekundis teha.
Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid.
Arvuti mälu
Mäluühikud
· Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul ­ see on teabe
ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja
pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk
digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik
elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine,
hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul
andmete kogumeid failideks.
· Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1
abil. Iga selline 0 või 1 kanab nimetust bitt. Bitt on väikseim arvuti
mälu ühik, millel on kaks olekut - "sisse lülitatud" või "välja lülitatud".
Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks. Nii
saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe
bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja
8 bitiga 28 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada
inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu
(00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis).
Arvuti klaviatuur.
Kursori juhtimisklahvid ja nende
selgitused:
Nooleklahvid liigutavad kursorit
sammu võrra vastavas
suunas
Home toob tekstis kursori rea
või faili algusesse
(sõltub
rakendusprogrammist)
End viib rea, lehekülje, faili
vm lõppu, sõltuvalt
programmist
PageUp liigutab teksti lehekülje
võrra (nii mitme rea
võrra, kui palju ekraanile
või akna tööalasse
mahub) ettepoole
PageDown liigutab teksti lehekülje
võrra tahapoole
Hiir
· Windows' töökeskkonnas sooritatakse enamik juhtimistegevustest
arvutihiirega. Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises
töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire kasutamiseks tuleb
teda hiirematil libistada. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse
üle kursori liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil
olevaid objekte märkida ja käivitada. Hiir leiutati juba 1960-ntatel
aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates.
Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt
rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust
sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti
kaks või kolm nuppu (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie
nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire
vasakpoolset nuppu.
· Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav
kasutada pikema teksti lugemisel.
Kuvarid
· Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid, mille tööpõhimõte
ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad
peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete
numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti
graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid
videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest
pildipunktidest koosnev terviklik kujutis.
Arvutiga töötamise põhietapid
· 1. Lülitada arvuti sisse
· 2. Oodata kasutajatunnuste sisestusakna ilmumist ekraanile (kui ei
tule tegutseda vastavalt ekraanil teatatu järgi, või kutsuda
spetsialist)
· 3. Sisesta oma tunnused (tunnus ja parool)
· 4. Käivitada kasutaja programm või ava andmete kataloog:
· 5. Töö kasutaja programmiga
· 6. Vajadusel teha arhiveerimis-, või faili operatsioonid
· 7. Windows keskkond tuleb sulgeda
· 8. Lülitada arvuti välja.
Võtmesõnu:
· Program - programm
· Run - käivita
· Exit, Quit - väljuda
· Menu - valikud
· Install - arvutile paigutamine
· Illegal Operation - arvuti või programmi viga
· Error - viga
· Data - andmed
· File - fail
· New - moodustada uus fail
· Open - avada fail töötlemiseks
· Print - välja trükkimine printeriga
Arvuti ostähtsus ühiskonnas