ning olema tähelepanelik internetis leiduvate programmidega. Samuti peaks teadma ttermineid: arvutitarkvaralisents, vabavara ja jaosvara); andmeside kaitsmine Eestis ( inimene peaks teadma arvutikasutamise seadusandlust) · Infotehnoloogia ja Eesti- Internetilevik ( Inimene peaks oskama kirjeldada arvuti ja interneti kasutamise levikut ning oskama seda võrrelda teiste maadega); Infoteenused Eestis ( Inimene peaks oskama kasutada: põhiliselt kasutatavaid otsingumootoreid, internetipanga kasutamise võimalusi ja nende aadresseid, veebiajakirjade kasutamisvõimalusi, riigiga seotuid internetilehekülgi jne. ) 2. moodul arvutikasutamine ja failihaldus · Elementaaroskused( Inimene peaks oskama arvutit sisselülitada, väljalülitada, restarti teha jne) · Töö ikoonidega (Peab oskama orienteeruda arvutitöölaual Peab teadma põhilisi
seisukohalt eelistatumad transpordiliigid raudtee- ja meretransport kui ökoloogiliselt puhtamad transpordiliigid võrreldes praegu prevaleeriva autotranspordiga. 6. Logistika kaudu kliendile pakutavad lisandväärtused 5p Lisandväärtused on: kättetoimetamise aeg, kiirus ja kindlus, tellimise kergus, pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga, tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus kokkulepped kliendiga, dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus, pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused (joonkood), tagastusvoogude juhtimine, korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed, kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaz, viimistlus, edasiarendamine, maksmise lihtsus ja rahastamisteenused, paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine. 7. Milliste näitajate abil saab mõõta logistika efektiivsust? 6p
SWOT analüüs on võimalus kaardistada firma kasutatavate infosüsteemide ning nendega Varad on väärtused, mis võivad kaduda ohtude tugevused (strengths), nõrkused (weaks), seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. toimel. võimalused (opportunities), ohud (threats) Infovarad on andmed ise, infoteenused, infotehniline aparatuur, andmesidekanalid, 28. Mis on etalonturve? baas- ja rakendustarkvara. Samuti 20. Kuidas tehakse turvaauditit Etalonturve on turvameetmestik, mille organisatsioon, personal, andmekandjad, Audit viiakse läbi neljas etapis: rakendamine on vajalik andmete turvalisuse
tihedalt integreeritud turunduse, tootmise ja finantsjuhtimisega, selleks et kooskõlastada ettevõtte tähtsaimat strateegilist protsessi – tellimuste täitmist. Ulatuslikult rakendatakse väljasttellimist ja partnerlussuhteid. 12) Väärtust lisavad teenused lk 79 1) kättetoimetamise aeg, kiirus ja kindlus; 2) tellimuse kergus; 3) tagavaraosad, hooldus, remont; 4) erikokkulepped kliendiga (paindlikkus) 5) erinevad infoteenused, info kulgemise kiirus; 6) pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga; 7) pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused; 8) korje; 9) kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaz, viimistlus, edasiarendamine; 10) maksmise lihtsus. 13) Laienenud toote kontseptsioon lk 88-89 Terviklikus turunduses ei piisa ainult tootest endast, sest toodet on lihtne konkurentidel kopeerida.
Väärtus = toote füüsilised ja emotsionaalsed omadused / raha+aeg+JP(füüs.+em.) 5. Mis on lisandväärtus? Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lisandväärtuseks võivad olla näiteks: kättetoimetamise aeg tellimise kergus pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus kokkulepped kliendiga dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaz, viimistlus, edasiarendamine maksmise lihtsus ja rahastamisteenused paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine 6. Mis on väärtuse lisamise võimalikud strateegiad? A. Keskendumine kuludele keskendutakse madalamatele kuludele kui konkurentidel B
EVA Lisaväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lisaväärtuseks võivad olla näiteks: kättetoimetamise aeg tellimise kergus pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus kokkulepped kliendiga dokumentatsiooni ja infoteenused, info kulgemise kiirus pakkimisteenus, toote ja pakendimärkimise teenused korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaz, viimistlus, edasiarendamine maksmise lihtsus ja rahastamisteenused paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade Kapuadele väärtuse lisamine Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid või muudab kauba kliendile
Käive – (tegevuskulud + kapitalikulu) = EVA Lisaväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lisaväärtuseks võivad olla näiteks: kättetoimetamise aeg tellimise kergus pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus kokkulepped kliendiga dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaž, viimistlus, edasiarendamine maksmise lihtsus ja rahastamisteenused paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade Kapuadele väärtuse lisamine - Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid või muudab
· omanikuvaguni registreerimine; · raudtee kaubaveo kataloogide, raamatute jm müük; · kaubasaatelehtede otsimine arhiivist ja koopiate väljastamine; · laadimisskeemi läbivaatamine ning selle osas konsulteerimine, · veodokumentide täitmine; · klientide töötajate atesteerimine; · kauba vastuvõtt veoks üldpargi vaguni kiire tagastuse režiimi ajal; · üldpargi spetsialiseeritud vaguni laadimine spetsialisatsiooni rikkumisega; · infoteenused oma kaubasaadetise liikumise kohta; · läbipääsuload veo korraldamiseks kaubajaama territooriumil. 18. Kuidas jagunevad kaubaveod raudteel? Kaubaveod raudteel: · kohalikud (ei ületata riigipiire); · rahvusvahelised (ületatakse vähemalt Eesti riigipiir. 19. Kuidas jagunevad kohalikud raudtee kaubaveod? Kohalikud veod: · kaubajaamade vahelised; · ettevõtte siseveod oma territooriumil (ei liigitu veonduse korralduslike ja statistiliste näitajate alla)
ja annaks lisandväärtust. Kliendi lähtumine ja lisandväärtus. Kliendi kasu koosenb toote omadustest ja neile liidetud lisandväärtustest. Lisandväärtusteks võivad olla · Kättetoimetamise aeg, kiirus ja kindlus · Tellimise kergus · Pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga · Tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus · Kokkulepped kliendiga · Dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus · Pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused (joonkood) · Korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed · Kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaz, viimistlus, edasiarendamine · Maksmise lihtsus ja rahastamisteenused · Paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine. 33. Loetleda logistilise teenuse tasandid. 1
infosüsteem, mille keskus asub Viinis Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juures. Töö algas 44 riigi koostöö tulemusena. INIS, Rahvusvahelise Tuumaenergiaalane infosüsteemi, loodi 1970 vastuseks IAEA mandaati "... soodustada vahetada teaduslikku ja tehnilist teavet tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise". INIS on edukalt täitnud oma ülesande: toimib praeguse ajani Motoks: luua reservuaar tuumaenergia alase teave praeguste ja tulevaste põlvkondade kvaliteetsete tuumaenergia infoteenused liikmesriikide pädevusse ning aidata kultuuri edendamisele infoja teadmiste jagamisega. ARPANET 1969.a. käivitas USA kaitseministeerium ARPANETprojekti (Advanced Reserch Projects), mille eesmärgiks oli luua andmesidevõrk, mis töötaks edasi ka kahjustuse järel. Ühendati neli USA eri piirkondades asuvat tolleaegset superarvutit kiirete sideliinidega. The Royal Society Teadlaste omavahelise suhtlemise soodustamiseks ning nende tegevuse toetamiseks hakati asutama teadusühinguid
Infotööstust on teoreetikud rühmitanud erinevalt, sest infoühiskonna eristamise korral infotööstuse kaudu tuleb esmalt määratleda see, millised majanduse osad moodustavad infomajanduse. Fritz Machlup (1962) püüdis eristada infoühiskonda statistiliste terminite kaudu. Ta eristas viis gruppi: 1. Haridus (nt koolid, raamatukogud, kõrgkoolid) 2. Meedia ja kommunikatsioon (nt raadio, televisioon, reklaam) 3. Masinad (nt infotehnoloogia, arvutid, muusikariistad) 4. Infoteenused (nt juura, kindlustus, meditsiin) 5. Muud teenused (nt uurimine ja arendus, mittetulundussektor) Selliste kategooriate alusel on võimalik uurida erinevate sektorite majanduslikku kaalu.Tuntuim infomajanduse uurija on Mark Porat (1977), kes jagas majanduse kolmeks: Primaarseks, sekundaarseks ja TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon mitteinformatsiooniliseks sektoriks veel enne seda, kui ilmusid personalaarvutid, Internet või satelliittelevisioon. Primaarset sektorit
ole aktiivset raamatukoguteenuse osutamise ülesannet, millest tulenevalt puudub neil raamatukogudel ka tõpselt ja konkreetselt määratletud kasutajate sihtrühmad. Rahvusraamatukogude kui rahvusliku kultuuripärandi kogujate ja haldajate ülesannete täitmiseks peavad olema seaduslikud garantiid tasuta sundeksemplaride saamiseks ja nende säilitamiseks. Kogud ja AB-d moodutavad terviku ning on osa Eesti avalikust inforessursist. Avalikud teenused on seadusest tulenevad üldkättesaadavad infoteenused, mida osutatakse võrguteenusena, teenustena teiste raamatukogude vahendusel ja lugemissaalides. Eesti RR arengut mõjutavad tegurid- Eliga: 1)ühinemine (uued võimalused-projektid, koolitused, tehnol. süsteemid), avaliku sektori ahenemine (tasulise info kasv, avaliku teenuse muutumine ärilisemaks), infokommunikatsiooni tehnoloogia tähtsustumine (kasvab rahvusliku inforessursi kasutamine), info väärtustumise kasv (Euroopastumine, kasvab valmidus maksta info eest)
Ta näitas et paljud süsteemid pole mõjutatud vaid mehaaniliste jõudude poolt, vaid informatsiooni mõjust (tagasisidest) süsteemi juhtelementidele. Claude Shannoni informatsiooniteooria, avaldati kahes artiklis ja 1949a raamatuna, mille Shannon kirjutas koos Warren Weaveriga. See käsitle informatsiooni edastamise tehnilist efektiivsust. SÜNDMUSED 1948a Londoni Kuninglik Ühing Scientific Information Conference (Teadusliku Informatsiooni Konverents). Konverentsi põhiteemaks oli infoteenused teadustöö tõhustamiseks. 1958a International Conference on Scientific Information (Rahvusvaheline Teadusliku Informatsiooni Konverents). Sellel osales 1000 delegaati 25st riigist. Konverentsil oli suur mõju järgnevate aastate uurimissuundade kujunemisele ja professionaalsele tegevusele. Rahvusvahelistumine. Ingwersen. 1966a Annual Review of Information Science and Technology raamatu väljaandmine 1970a Tefko Sarasevici ülevaade infoteadusest. 1977a määratles G.Ford oma kirjanduse
Reaalne kasum ei tule mitte kasumlikest toodetest, vaid kasumlikest klientidest. Pareto printsiipi saab üle kanda ka kliendisuhete valdkonda: 80% kasumist tuleb 20%-lt klientidelt, järelikult selle 20% hulgast klientide kaotamine võib ettevõtte jaoks olla valus juhtum. Kliendi jaoks võivad olla lisandväärtusteks: kättetoimetamise aeg; tellimise kergus; pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga; tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus; kokkulepped kliendiga; dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus; pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused; korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed; kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaž, viimistlus, edasiarendamine; maksmise lihtsus ja rahastamisteenused paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine 5. Mida õpetas sulle Beer Game? Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on
igal kasutajal kasutajatunnus, paroolikaart ja pinkood ·lepingu 6)Pankadevaheline kurss- pankadevaheliste tehingute kurss; 7)Kliendi Luuakse ka ajutised ja alalised töörühmad ülesannete täitmiseks: osalised nii juriidilised kui füüs. isikud ·kõikvõimalike kontode ja panga vahel toimuvate tehingute kurss- on kaubel-dav; ·arenduskomitee ·laenukomitee ·eelarvekomitee ·kvaliteedi-komitee ühendus. PC-pangandus: 1)infoteenused- saldoinfo, toimingud, 8)Müügikurss- pank müüb välisvaluutat; 9)Ostukurss- pank või diiler ·regionaalkomitee uudised; 2)maksed- kodumaised ja rahvusvahelised; 3)valuuta ostab välisvaluutat. Ostu/müügi kursivahe on spread- sisald. endas
Eriteenused: - kopeerimine - tõlketeenused 13 - andmebaaside koostamine ja kasutamine - puuetega inimeste koduteenindus Raamatukoguteenuste hulka kuuluvad ka teatme ja infoteenindus, raamatukogubuss, raamatunäituste korraldamine, bibliograafilised ülevaated. Infoteenused Infoteenindus on infovajajate varustamine teaduslikuks ja praktiliseks tegevuseks vajaliku informatsiooniga. Infoteenindus on infotegevuse lõppeesmärk, mis peab viima kõigi muude protsesside informatsiooni kogumise ja valiku, analüüssünteestöötluse ja infootsingu tulemused neist huvitatud tarbijateni. Infoteeninduse põhivormid: - infoväljaannete koostamine ja levitamine
loobunuteks. 30% ehk TNS Emori hinnangul umbes 316 000 inimest on Interneti mittekasutajad. Informatsiooni levikust ja kes üldse kasutab ja mida põhiliselt Internetis tehakse on võimalik juurde saada järgnevatelt aadressitelt: · http://internetikasutajad.ee · http://www.emor.ee · http://www.stat.ee Viimased andmed - Interneti kiire levik on toonud kaasa küberkuritegude ohu kasvu ning enamik mujal maailmas levinud küberkuritegude liike on tugevalt esindatud ka Eestis. 9.2 Eesti infoteenused veebis Eesti suuremad Interneti portaalid ja populaarsemaid otsimootorid Portaalid on suured veebisaidid, mis pakuvad laias ulatuses veebiteenuseid: lühiuudiseid, ilmateateid, müügikeskust, reaalaja vestlusrühmi, e-posti, kodulehtede ülalpidamist ja ka otsivahendeid internetis. Näiteks: · http://www.riik.ee/ · http://www.ee/ · http://www.neti.ee/ · http://www.everyday.com/ · http://www.delfi.ee/ · http://www.google.ee/
Internetipõhised finantstehingud hoiavad palju aega kokku. See tähendab, et pangandus, arvete saamine ja maksmine või aktsiatega kauplemine toimub interneti- ja arvutipõhiselt. Hiljuti on lisandunud ka mobiiltelefonide, pihuarvutite ja teiste traadita seadmete kasutamine. e-teenused kõikvõimalikud teenused (kasutajale lisaväärtust loovad toimingud) elektroonses keskkonnas. Teenused võivad olla väga erinevat tüüpi: ühekordsed infoteenused, pikaajalised protsessipõhised menetlusteenused, e-demokraatia teenused (hääletamine, valimine jms). Teenuste pakkujateks võivad olla mistahes asutused, ettevõtted, organisatsioonid üksikisikud. Teenused võivad olla nii inimesele suunatud kui ka infosüsteemide vahelised. e-kaubandus (e-commerce). Kaupade ja teenuste müük Internetis. Terminit "e-kommerts" ja uuemat terminit
See ei ole sama mis kasum!!! Käive – (tegevuskulud + kapitalikulu) = EVA Lisaväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lisaväärtuseks võivad olla näiteks: kättetoimetamise aeg tellimise kergus pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus kokkulepped kliendiga dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaž, viimistlus, edasiarendamine maksmise lihtsus ja rahastamisteenused paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade Kaupadele väärtuse lisamine - Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid või muudab kauba
annaabi.ee 
