wordi kasutamine, kursor
Kursor- ja atribuutpäringud Vastuseleht ? [5.1.2.9.]Kui palju rahvast elab nendes linnades, mille vanus on teada? Andmetabeli 44 linnas elab EL_2008 andmevälja alusel 1065625 inimest ? [5.1.3.1.]*Mitu jõge suubub Soome lahte ja milline on nende keskmine pikkus? Soome lahte suubub 6 jõge ning nende pikkus on keskmiselt 49,5 km ? [5.1.3.2.]*Milline on Tallinnast algavate teede kogupikkus? Selliseid teid leidsin 6 ja nende kogupikkus on 827,45 km o Tallinnast algavate teede selekteerimiseks on mitmeid võimalusi. Millist kasutasid Sina? Kirjelda! Mina kasutasin andmetabelit ja otsisin tähestiku järjekorras sealt välja kõik teed mis algavad Tallinnast ja liitsin kokku nende teede pikkused. o Milliseid võimalusi saanuks veel kasutada? Ei saanud tööjuhendist aru, kuid kusagilt seadetest peaks saama valida, et näitaks ainult Tallinast algavate teede nimesid ja kogupikkust. ...
või nooleklahvi vajutus. 3. Joonda järgmine tekst vasakule. Muuda kiri 14punktiseks. Selleks et teha muudatusi tekstis, tuleb muudetav tekstiosa enne ära märkida. 4. Muuda järgmises tekstis kõigi sõnade esimesed tähed poolpaksuks. Pane kõik suured tähed kaldkirja. Siit algab uus lõik. Teksti redigeerimiseks tuleb viia kursor sinna, kus me tahame teha muudatusi. Tähe kustutamiseks kursorist vasakul kasuta BackSpace'i, kursorist paremal oleva tähe kustutamiseks aga Delete'i. Sõna, lause või lõigu kustutamiseks tuleb see kõigepealt ära märkida. 5. Kustuta üleliigsed tähed ja muuda järgnev tekst punaseks: See on ligu esimene rida. Iga sna vahel käib üks tühik. Kirjavahemärgi ette ei panda tühikut, tühik pannakse selle järele
Olulisemaid klaviatuuri kiirlülitusi 1.CTRL+a= märgista kogu töö 2.CTRL+c= kopeeri (copy) 3.CTRL+v= kleebi (paste) 4.CTRL+s= salvesta (save) 5.CTRL+z=võta tagasi 6.CTRL+y= tee uuesti 7.CTRL+x=lõika 8.CTRL+F=otsi või asenda 9.CTRL+N= ava uus fail 10. CTRL+End= kursor liigub kohe töö lõppu 11. CTRL+Home= kursor liigub kohe töö algusesse 12. End= kursor liigub rea lõppu 13. Home= kursor liigub rea algusesse Pildi lisamine 1. Kõigepealt kontrolli kus asub kursor, pilt asetub kursori kohale 2. Seejärel ava menüü LISA 3. Vali alammenüüst PILT 4. Edasi vali LÕIKEPILT 5. Paremalt paanilt vali KORRALDA LÕIKEPILTE 6. Avaneb uus aknake- klõpsa OFFICE KOLLEKTSIOONIDE ees olevale + märgile 7. Siis valid omale sobiva teema, mille alt saad valida sobiva pildi 8. Klõpsan pildi kõrval olevat noolekest ja kopeerin pildi 9. Nüüd lähen tagasi oma töösse ja kontrollin jälle kursori asukohta enne kui pildi kleebin 10. Kleebin pildi 2
Olulisemaid klaviatuuri kiirlülitusi 1. CTRL+a= märgista kogu töö (all) 2.CTRL+c= kopeeri (copy) 3.CTRL+v= kleebi (paste) 4.CTRL+s= salvesta (save) 5. CTRL+z=võta tagasi (undo) 6. CTRL+y= tee uuesti (redo) 7. CTRL+x=lõika (cut) 8. CTRL+F=otsi või asenda (find) 9. CTRL+N= ava uus fail (st. avab täiesti uue töö) (new) 10. CTRL+End= kursor liigub kohe töö lõppu 11. CTRL+Home= kursor liigub kohe töö algusesse 12. End= kursor liigub rea lõppu 13. Home= kursor liigub rea algusesse Pildi lisamine 1. Kõigepealt kontrolli kus asub kursor, pilt asetub kursori kohale 2. Seejärel ava menüü LISA 3. Vali alammenüüst PILT 4. Edasi vali LÕIKEPILT 5. Paremalt paanilt vali KORRALDA LÕIKEPILTE 6. Avaneb uus aknake- klõpsa OFFICE KOLLEKTSIOONIDE ees olevale + märgile 7. Siis valid omale sobiva teema, mille alt saad valida sobiva pildi 8
Näiteks on teil võimalus valida oma teksti fonti, värvi ja joondust. Joonlaud. Kasutage joonlauda, et kontrollida oma dokumendi teksti paigutust ja asukohta. Dokumendi ala. See on koht, kus te tipite oma dokumenti, muudate teksti ja kasutate vormindamist. Teksti valimine: Millal iganes te soovite teha midagi oma dokumendi tekstiga, nt kopeerida või vormindada, peate esmalt selle valima. Teksti valimiseks viige hiirekursor kohast, kust te soovite oma valikut alustada, vasakule. Kui kursor on paigas, klõpsake ja hoidke all vasakut hiire nuppu, samal ajal kursorit üle valitava teksti lohistades. Valitud tekst tõstetakse esile. Kui olete oma valiku lõpule viinud, vabastage hiire nupp. 4 Teksti kopeerimine ja teisaldamine Kui teil on ühes dokumendi osas tekst, mida soovite viia teise ossa, on teil kaks võimalust teksti
Tabelduskohad ja süvisinitsiaal – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabelduskohad ja süvisinitsiaal Räägime veel lõigu vormindamisest. Seekord vaatame menüükäske Vorming > Tabelduskohad… (ingl. Format > Tabs…) ja Vorming > Süvisinitsiaal… (ingl. Format > Drop Cap…). Tabelduskohad Kui vajutada Tab-klahvile, hüppab kursor mitme positsiooni võrra edasi; kui kursor paikneb mingi sõna ee, siis hüppab kursor koos sõnaga edasi. Tavaliselt asuvad sellised hüpped – tabulaatorid – 1,27 cm järel. Tabulaatorite moodus- tamiseks tuleb valida käsk, nagu sissejuhatuses juba öeldud Vorming > Tabelduskohad…. Kasti lahtrisse Tabelduskoht (ingl. Tab stop position) sisesta kaugus sentimeerites, näit. 5 cm. Tabulaator 5 cm tähendab seda, et lehel
Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (2. osa) Lahtri, rea ja veeru märgistamine Lahtri esiletõstuks (ehk märgistamiseks) tuleb hiirekursoriga osutada lahtri vasakusse serva, nii et kursor muutub laiaks kaldnooleks ja klõpsutada; mitme lahtri esiletõstuks tuleb neist aga üle lohistada. Ridade puhul tuleb kursor viia vasaku veerise peale (kursor muutub „tagurpidi nooleks“) ja kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks ja klõpsata, mitme veeru esiletõstuks klõpsata ja lohistada vasakult paremale. Rea või veeru saab välja valida ka, viies tekstikursori esiletõstetavasse ritta või veergu (klõpsata mõnel rea või veeru lahtril) ja valides menüükäsu Tabel > Vali > Rida / Veerg
tabeli lahtrite värvi ja joonte stiili, samuti muudavad osad kujundused kirja stiili. Korrastab tabelit, milles on sassi läinud kas tulbad või on tekst halvasti lahtritesse mahutatud. Võimalik teisaldada teksti tabeliks ja vastupidi. Tabeli sorteerimiseks tuleb terve tabel ära märkida. Tabelites on võimalik teha erinevaid tehteid, neist lihtsam on summa. Kui liikuda tabeli ülemise joone peale, siis muutub kursor suureks mustaks nooleks, selle noolega on võimalik märkida tulpasid ülevalt alla, see on kasulik juhul, kui soovite lisada lahtreid paremale või vasakule märgitud tulbast. Võimalik sisestada tabelit ja ka lisada tabelisse lahtreid, tulpasid ja ridasid. Lisab märgitud tulbast vasakule uue tulba.
Insert ehk lisamise- Enter ehk Kursorijuhtimisklah ülekirjutamise klahv sisestusklahv vid · Tavaliselt · Teksti · Vajutades lisatakse märgid sisestamisel parem- või olemasolevate vajutatakse vasaksuunaklah märkide vahele. Enter-klahvi vile liigub Valesti uue lõigu kursor ühe kirjutatud teksti alustamiseks ja märgi võrra võib ka üle tühja vaherea vastavalt kirjutada. tegemiseks. paremale või Ülekirjutuse · Kui ekraanile vasakule. puhul ilmub · Vajutades üles- sisestatakse dialoogiaken, või märk
· Topeltklõpsu aeg: Siin saab määrata hiire topeltklõpsu reageerimise aega. · Klõpsulukk: Siin saab panna peale luku et kui kaua tuleb nuppu peal hoida et see toiming aktiveeruks · Kursoriskeemide variante:11 · Valitud kursoriskeem:Windows Black · Kursori vari:Saab kursorile varju panna. · kursori liikumine:Saab määrata kursori liikumist kiirust. · Tõmme: Siin saab määrata kas kursor liiguks automaatselt dialoogiboksi vaikenupule või mitte. · Nähtavus : Siin saab muuta et kas kursorijälg oleks näha või mitte ja kas kursor on tippimise ajal nähtav või ei ole. Veel saab näidata kursori asukohta CTRL klahvi vajutamisel. · Kerimine: Siin saab muuta mitu rida rullik kerib kui ta ühe pöörde ära teeb. · hiire tüüp:PS/2 Compatible Mouse 3. Klaviatuur
Ctrl+Home – viib kursori dokumendi algusesse; Ctrl+End – viib kursori dokumendi lõppu; PageUp – ekraani võrra üles; PageDn – ekraani võrra alla; Shift+F5 – viimasesse parandamiskohta liikumine (MO Word peab meeles 3 viimast parandamiskohta). Teksti sisestamine ja kustutamine Klaviatuurilt sisestatud tekst ilmub vilkuvast kursorist vasakule poole. Teksti jõudmisel dokumendi paremasse äärde, liigub kursor automaatselt järgmise rea algusesse. Teksti sisestamisel tuleks silmas pidada mõned reeglid: 1. mitme tühiku asemel tuleb kasutada tabulatsiooniklahvi (Tab-klahv), s.t me ei kasuta järjest rohkem kui ühte tühikut (ja ka tabulatsiooni; sellest hiljem lähemalt); 2. Enter-klahvi tuleb kasutada ainult tekstilõigu lõpul või tühja rea sisestamiseks; kui aga on soovi minna uuele reale lõigu sees, siis kasutame klahvikombinatsiooni Shift+Enter; 3
Pivot' diagramm on seotud Pivot' tabeliga. P. tabel võimaldab olemasolevaid andmeid esitada kokkuvõtvalt. P. diagramm sobib kõige paremini siis, kui on olemas palju üksikandmeid, mida soovid grupeerida ja summeerida. P diagrammi ei ole mõtet asutada, kui andmed on juba summeeritud või koondatud. Näide Pivot diagrammi moodustamisest. Teil on nimekiri teatud aja jooksul müüdud toodetest. Moodustame P. diagrammi. Andmed on failis Pivot_tabel_diagramm.xls Aseta kursor andmetabelisse. Menüü Andmed - Pivottable- ja PivotChart-aruanne... Wizardi esimesel sammul vali PivotChart aruanne Teisel sammul kontrolli andmepiirkonna vastavust, kui kursor ei olnud algul andmetabelis, pead nüüd andmepiirkonna määrama. Kolmandal sammul vali - Uuele töölehele ja Valmis töövihikusse ilmub uus tööleht koos tühja P. diagrammiga. Lohista väljaloendist väljanimetused erinevatesse asukohtadesse.
Jalgratturi osalusel 161 184 182 167 183 Mootorratturi ja mopeedi osa 139 142 143 158 137 Veoauto osalusel 89 84 89 108 97 Bussi osalusel 72 79 91 109 78 1. Koosta 2017 a toimunud liiklusõnnetuste põhjal sektordiagramm. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. Vii kursor 2017. a vabalt valitud väärtusele, klõpsa hiire paremat klahvi ja vali Sort-Sort Larges to Smallest. Märgista andmed A veerus, seejärel vajuta alla Ctrl klahv, märgista andmed F veerus, vali Insert menüüst käsud Insert Pie or Doughnut Chart-Pie. Sisesta pealkiri. Kustuta legend. Diagrammile väärtuste ja andmesiltide lisamiseks ning % näitamiseks klõpsa diagrammi parema kõrval olevat + märki ja vali Data Label-More Options. Märgista Category Name, eemalda
Signaali parameetrid: Pinge : U = 476mV Periood : T = (2,750,4) * 1(ms) = 2,35 (ms) Sagedus : F = = 425,53 (Hz) 2. Kõne uurimine Amplituud: A = 2,8 Periood: T = 2,8*2,5 = 7 (ms) Sagedus: F = = 142,86 (Hz) 3. Kutsesignaali uurimine Pinge: U = 206 V Periood: T = 40,4 ms Sagedus: F = 24,75 Hz 4. Impulssvalimine Pinge: U = 48,4 V Periood: T = 96ms Sagedus: F = 10,42 Hz 5. Toonvalimine Kursor 1 = 1,47Khz = 1470 Hz Kursor 2 = 770 Hz Vastavalt tabelile, antud sagedustele vastav arv on ,,6". Osa III Takistusmagasiniga Valimistoon I II III IV V Rvalimistoon kaob [] 6540 6557,4 6551,9 6559,4 6565,2 Rvalimistoon tagasi [] 6539,9 6557,3 6551,7 6559 6565,2 Rvalimistoon kaob []=R1 Rvalimistoon tagasi []=R2
ridasid lisada. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Rea lisamiseks lahtri alla klõpsake jaotises Read ja veerud nuppu Lisa alla . Ridade lisamiseks võite ka tabelis eelnevalt valida (märgistada) vajaliku arvu ridasid ja siis nupule Lisa alla (või Lisa üles) vajutades lisatakse valitud ridade arvule vastav ridade arv. Tabeli lõppu saab uue rea lisada vajutamisega tabeldusklahvile (kursor peab olema viimase rea viimases lahtris). 3. Lisage tabelisse üks veerg. Klõpsake lahtrit, mis on kohast, kuhu soovite veeru lisada, vasakul või paremal. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Veeru lisamiseks lahtrist vasakule klõpsake jaotises Read ja veerud nuppu Lisa vasakule . 3 Veeru lisamiseks lahtrist paremale klõpsake jaotises Read ja veerud nuppu Lisa paremale.
käske. Alt Alt nupu mõju sõltub programmist. Num Lock Delete Numbriklahvid Numbriklahvid asuvad põhiklahvidest paremal. Neil on kaks ülesannet: numbrite sisestamine ja kursori juhtimine. Numbrite sisestamiseks tuleb NumLock tööle panna ja sellega süttib ka tuluke. Numbrid ja märgid töötavad nagu tavalise kalkulaatori omad. Kursori juhtimiseks peab NumLock olema välja lülitatud ehk siis sellele vastav tuluke ei tohi põleda. Siis liigub kursor vajutatud suunas ühekorra. Kustutusklahvi abil kustutatakse kursorist paremal asuvad märke. Kursorijuhtimisklahvid Noolekelkahvid võimaldavad liigutada kursorit ekraanil ühe noolega näidatud suunas. 7 Home Klahv Home viib enamustes programmised kursori vasakusse äärde. 1 End Lõpuklahv viib enamasti kursori rea lõppu ekraani paremale äärde või internetis lehe lõppu. 3 9 PgDn PgUp
põhitõdede omandamisel, ent see pole mõeldud ainult vaatamiseks. Redigeerige seda, et saaksite õppida tegevuse käigus. Selles dokumendis annab punases kirjas tekst Proovige järele märku võimalusest harjutada Wordi funktsioonide kasutamist. Wordi abil on õigesti kirjutamine hõlpsam Word kontrollib õigekirja ja grammatikat automaatselt ning joonib valesti kirjutatud sõnad alla punase lainelise joonega. Grammatikavigu tähistab sinine topeltallakriipsutus. Proovige järele. Viige kursor selle lõigu lõppu ja vajutage uue lõigu alustamiseks sisestusklahvi (ENTER). Kirjutage mõni õigekirja- ja grammatikavigadega lause ning seejärel vajutage lõigu lõpetamiseks sisestusklahvi (ENTER). Paremklõpsake allakriipsutatud teksti või vajutage klahvi F7. Valige vigade parandamiseks mõni pakutud soovitustest. Word peab sõnaarvestust teie asemel Proovige järele. Minge selle rea lõppu, vajutage sisestusklahvi (ENTER) ja tippige mõni sõna.
Ühetasemelised teatmikud kujutavad endast järjestikkuseid kirjed, millised asuvad akna ülaosas (Näiteks teatmik Artiklid) . Kahetasemelised teatmikud koosnevad kahest omavahel seotud tabelist. Kõrgema taseme tabelis ( vaskpoolne tabel) tuuakse ära alumise taseme tabeli (parempoolne tabel) kirjete grupid (Tüübid). Kui liikuda kursoriga vasakpoolse tabeli kirjetel, tuuakse parempoolsesse tabelisse välja vastava gruppi kirjed millel asetseb kursor. Uute gruppide lisamine toimub vasakpoolses tabelis. Selleks asetatakse kursor tabeli lõpus olevale tühjale reale ja viimasesse tulpa sisestatakse uue grupi (tüübi) kood. Seejärel sisestatakse grupi nimetus kahes keeles. Kõik ülejäänud sümbolites andmed peale nimetuse sisestatakse ladina tähestikus. Akna ülaosas olevates tabelites võime näha kogu teatmiku kirjeid ( ühetasemeline) või teatud grupi kirjeid (kahetasemeline).
FORMAT korraldused teksti vormindamiseks (välimuse muutmiseks) Font - saab valida eri kirjastiile Paragraph - saab muuta lõikude formaati (reavahe, laius, taandread jms) Bullets and Numbering - nummerdatud ja nummerdamata loetelude tegemine Borders and Shading - teksti ümber piirete tegemine ja taustavärvide muutmine Columns - teksti asetamine veergudesse Tabs - tabulatsiooni määramine (millistesse positsioonidesse hüppab kursor, kui vajutada klahvi TAB) Drop Cap - lõigu esimese tähe suuruse muutmine Text Direction teksti suuna määramine Change Case - teksti SUUR- ja väiketähtedeks muutmine Auto Format - teksti automaatne kujundamine Style Gallery - saab teksti kujundamisel kasutada juba valmistehtud stiile Style stiilide kiirmuutused ja täiendused Background lehekülje taustavärvi muutmine (Online layout vaate puhul) Object objekti (pilt, joonistus vms) vorming
Plangi malli tegemine Open Offices (Libre Office) Ava Open Office org Writer 1. Ava Vormindus Lehekülg. Pane paika veerised vasak 30, parem 15, üleval, all 12 cm 2. Ava - Lisamine (Insert) Väljad (Fields) - Muud (others) Avaneb Väljad sealt Funktsioonid kohahoidja (placeholder) tekst Trükkida järgemööda kõikide elementide nimetused näiteks "Aadress" Ilmub sõna "aadress" vasakule poole, kursor paika allapoole ja kordub sama, trüki vajalikud elemendid. Pane paika vahed! Salvesta
Kui selle peale minna hiirega, siis kuvatakse vihjena aadress, kuhu see hüperlink viitab. Hoides ctrl klahvi all ja klikkides sõnal, saab sinna netilehele. Kui kirjutada teksti veebiaadress tavalisel kujul nagu see ikka on, siis luuakse hüperlink automaatselt. Joonealune märkus: · kommenteeritav sõna aktiivseks muuta · references · footnotes · insert footnote · lisatakse automaatselt sõna lõppu ülanumber ja lehekülje lõppu sama number ja kursor hakkab seal vilkuma Kui valida endnote märkus lisatakse dokumendi lõppu. Käsklus next footnote võimaldab liikuda ühe joonealuse märkuse juurest teise juurde. Previous footnote võimaldab tagasi liikuda. References lehel footnote lahtris on all nurgas märge, millele klikkides avaneb aken Footnote and Endnote, millel saab lisaks muuta valikuid. Sellelt lehelt saab muuta ka endnotes-ite (järelmärkus) kriteeriume aga juhul kui sõna oma aktiivseks muudetud.
Word 2007 Sektsioonivahetus lisada sellele leheküljele, mis on viimane, millel numbrit olla ei tohi (,,Sissejuhatus"). Järgmisena tuleb siseneda jalusesse Kursor teise sektsiooni jalusesse (Footer Section 2). Eemaldada seos eelmise sektsiooniga st andke korraldus, et alates teisest sektsioonist algavad uued reeglid st nüüd ilmuvad nähtavale leheküljenumbrid. Valige ,,design" nupuribalt korraldus Page Number (lisa leheküljenumber) ning seejärel Format Page Number (kui soovite teistsugust nummerdamist jms) Lõpuks kontrollige, et Footer Section 1 oleks kindlasti tühi ja Footer Section 2 oleks
See aitab üha kasvavates dokumentide hunnikutes paremini navigeerida. Selleks, et panna kuupäev dokumendi jalusesse, tuleb jalused ja päised esmalt aktiveerida. Selleks valige menüüst 'View' valik 'Header And Footer'. Selle peale aktiveeritakse dokumendi päised ja jalused. Valige dokumendi jalus. Jaluse aktiveerimisel ilmus 'Header And Footer' nupurida. Sellel on nupp, millel on kujutatud avatud kalender. Sellel nupul klõpsates sisestab Word kuupäevavälja kohale, kus asub kursor. 1.7 Kuidas teha Wordis joonealuseid märkeid Raamatutes ja kirjalikes töödes kasutatakse pea alati viiteid, mille kohta on selgitused kas lehe alaservas või dokumendi lõpus. Microsoft Wordis on üsna lihtne teha joonealuseid märkeid. Märke lisamiseks pange kursor kohta kuhu tahate panna viidet joonealusele märkele. Seejärel valige 'Insert' menüüst 'Footnote'. Avanenud dialoogiaknas on teil võimalus valida, kas tegu on
See aitab üha kasvavates dokumentide hunnikutes paremini navigeerida. Selleks, et panna kuupäev dokumendi jalusesse, tuleb jalused ja päised esmalt aktiveerida. Selleks valige menüüst 'View' valik 'Header And Footer'. Selle peale aktiveeritakse dokumendi päised ja jalused. Valige dokumendi jalus. Jaluse aktiveerimisel ilmus 'Header And Footer' nupurida. Sellel on nupp, millel on kujutatud avatud kalender. Sellel nupul klõpsates sisestab Word kuupäevavälja kohale, kus asub kursor. 1.7. Kuidas teha Wordis joonealuseid märkeid Raamatutes ja kirjalikes töödes kasutatakse pea alati viiteid, mille kohta on selgitused kas lehe alaservas või dokumendi lõpus. Microsoft Wordis on üsna lihtne teha joonealuseid märkeid. Märke lisamiseks pange kursor kohta kuhu tahate panna viidet joonealusele märkele. Seejärel valige 'Insert' menüüst 'Footnote'. Avanenud dialoogiaknas on teil võimalus valida, kas tegu on
Kõvaketas Hard disk Ketas, mis on püsivalt arvuti korpuses ning kus säilitatakse andmeid Häkker Hacher Isik, kes tungib lubamatult arvutisüsteemi Kursor Cursor Vilkuv märk ekraanil, mis näitab arvuti kasutajale kohta, kuhu tuleb järgmine täht või number Mälu Memory Arvuti osa kuhu salvestatakse andmed ja programmide käsud
Selleks peab tekstikursor olema viimases lahtris). Tabelis on võimalik teha ka tabelitöötluses MS Excel tuntud tabeliarvutusi valides menüü- käsku Tabel > Valem… (ingl. Table > Formula; sellest mõnes järgmises tunnis lähemalt) või kasutades lühikäsku klaviatuurilt F2 (tundub, et MS Office 2003 seda ei toeta). Teksti kirjutamine enne tabelit. Kui tabel on dokumendi alguses, ei ole ühtegi nähtavat viisi teksti trükkimiseks enne tabelit. Trikk seisneb selles, et tuleb kursor asetada esimesse lahtrisse ja vajutada Enter-klahvile. Nüüd võib tabeli ette lisada ükskõik kui palju teksti. Tabuleerimiskoha seadmine lahtrisse. Soovides lahtrisse lisada tabuleerimiskohta kasutades Tab-klahvi, siis kursor viiakse järgmisse lahtrisse. Et seda toimingut ikka teostada saaks tuleb kasutada klahvikombinatsioone Ctrl+Tab. -3- Tabel (1
..) 4. Kontrolli kas kogu kopeeritud tekstil on normaallaad 5. Anna pealkirjadele Pealkiri 1 laad 6. Muuda Pealkiri laadi järgnevalt: · Font - Verdana14 paks kiri · Joondus keskele (Parema hiire klahviga klõps Pealkiri 1 ekraaninupul > muuda...) 7. Iga uudis algab uuelt lehelt, lisa leheküljepiirid. (Ctrl+Enter) 8. Lisa leheküljenumbrid. Tee nii, et esimesel kolmel lehel numbreid ei näidata. (Lisa > leheküljenumber > Erinev Esilehekülg > kursor esimese lehe lõppu > Küljendus > Piirid > järgmine leht) 9. Loo automaatne sisukord juhendi järele (Kursor paika > Viited > sisukord)
Pesade kopeerimine, väljalõikamine ja kleepimine. Paste Special Kleepimist on võimalik läbi viia, kui Clipboard sisaldab andmeid. Lõikepuhvrisse kantakse andmed käskude Cut voi Copy täitmise tulemusena. Kleepimine toimub käsuga Paste. Kleepimise lisavoimaluste kasutamiseks tuleb valida käsk Paste Special. Veerg & rida Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ... Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, AA, AB, ... Pesa kommentaarid Kui kursor paigas, siis klõpsad Insert menüüst Comment (Lisa-Kommentaar). Avanevasse kasti saadki kirjutada soovitud jutu. Kommentaari tunneb ära kolmnurga järgi. Töölehed Lehed võib jagada töölehetedeks ja diagrammilehtedeks. Töölehe lisamiseks võta ette tööleht, mille ette soovid uut ja vali Insert-menüüst korraldus Worksheet. Töölehe kustutamiseks vali edit-menüüst korraldus Delete Sheet. Seeriad ja fill
täitmiseks. ¬Back Space Tagasilükkeklahv (¬ ehk Backspace) viib kursori ühe positsiooni võrra jooksvast positsioonist vasakule, kustutades kursori ees seisnud sümboli. Tab Tabeldus- ehk tabulatsiooniklahv (Tab) viib kursori tabulaatoris määratud arvu positsioone paremale. Kui vajutada tabeldusklahvi üheaegselt registriklahviga, siis liigub kursor vasakule tabulaatoris määratud positsioonile. Shift Klaviatuuril on kaks registriklahvi (Shift), mis täidavad sama ülesannet: aktiveerivad klahvide ülemise (suurtähtede ja ülemiste märkide) registri. Caps Lock Registrilukustusklahvi (Caps Lock) kasutatakse suurtähtede sisestamisel. Peale ühekordset vajutust süttib selle klahvi
Maksimaalselt märke reas 867 Lõigu tabulaatorite maksimaalarv 50 Tabeli veergude maksimaalarv 31 Kirjatüüpide (font) maksimaalarv 32000 Maksimaalne kirjasuurus 22,6 tolli Märgivormingu kopeerimine Kui samalaadset vormingut on vaja kasutada mitmes kohas, ei pea kõiki Vormingukäske kordama. Lihtsamatel juhtudel piisab vormingu kopeerimisest. Märgivormingu kopeerimiseks tuleb kursor viia vajaliku kujundatud tekstiosale, vajutada Nuppu VORMINGUPINTSEL. Seejärel tuleb "pintsliga" lohistada üle kujundatava tekstiosa. Tähtsamad klahvivõtted Üksi Shift Ctrl Ctrl+Shi Alt Alt+Shift ft OBJECT F1 HELP HELP PERVIOUS LOCKA UNLOCKA F11 NEXT FIELD
kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impullsideks (lihtsamalt öeldes on need hiire X/Y-suunalise liikumise andurid). Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta-valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Eriline tarkvara, hiire draiver(programm), arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja
Insert / Shapes menüüst. Abipomo Pomo Asepomo Sekretär Müügidirektor Ostudirektor Ostuosakond Müügiosakond Uue konnektori lisamiseks: Klõpsata sobivat konnektorit. Hiirekursor muutub väikeseks ristikeseks. Kui kursor on kujundi kohal ja ilmuvad nähtavale kujundi sidumispunktid (punased punktikesed, punktide arv sõltub kujundist: 2 kuni 8), valida sobiv punkt ja klõpsata seda. Viia kursor teise kujundi sobiva ühenduspunkti kohta ja klõpsata seda. Konnektor jääb aktiivseks ja tema markerid peaks olema rohelised. Kui side on katkenud (marker on tuhm), vedada marker vastava kujundi sidumispunkti kohta ja lasta hiire nupp lahti. Marker peaks muutuma roheliseks. Asepomo Sekretär
kirjaoskuse protsent GDP per capita (PPP US$)– SKT/in http://www.photius.com/rankings/index.html – palju erinevaid andmeid riikide järjestuse kohta http://www.sacmeq.org/statplanet/ - Statplanet – statistikatarkvara (palju andmeid nii kaartide kui tabelitena) - Start exploring - Noolest jagunevad need näitajad veel edasi indikaatoriteks. Indikaatorite kohta on kaardid, tabelid, graafikud ja animatsioonid. Kui kursor on riigi peal, avanevad riigi andmed. Ka graafikutel. http://www.xist.org/ - GeoHive – Global Statistics – maailma statistika https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ http://et.wikipedia.org/wiki/Turism -turismiliigid http://www.wttc.org/focus/research-for-action/economic-impact-analysis/country-reports/ - andmed riikide turismimajanduse kohta http://en.wikipedia.org/wiki/World_Tourism_rankings
[3] VIIDATUD ALLIKAD [1] Riigiteataja, Liiklusseadus, Tallinn: Riigikogu, 2011. RT I 2010, 44, 261. [2] Maanteeamet, Koolituse liigid. Available: www.mnt.ee/index.php? id=10735. [Kasutatud 10.12.2014]. [3] M. Rossmann, 2009, Kas kõiges on süüdi ikka autokoolid? Virumaa Teataja, 05.02. Juhised asendamise käsu kasutamise kohta 3. ülesande kommentaaris nõutule 1. Vali Home menüüst käsk Replace. (Avaleht-Asenda) 2. Avanenud aknas vali käsk More. (Rohkem) 3. Vii kursor Find what reale ja vali Special ripploendist kaks korda järjest käsk Paragraph Mark. (Otsitav-Muud-Lõigumärk) 4. Liigu Replace with reale ning vali Special ripploendist käsk Paragraph Mark, vt joonist. (Asendaja-Muud-Lõigumärk) 5. Klõpsa käsul Replace All. (Asenda kõik)
Ikoonid võimaldavad teil avada programme, faile, kaustu, kettadraive, veebilehti ja printereid. Kuna ikoonid ise on ainult otseteed failide või seadmete juurde, ei mõjuta nende lisamine või kustutamine tegelikke programme või faile. Kui käivitate Windowsi esimest korda, näete ainult üht ikooni. See on Prügikast. Sinna saate paigutada failid, mida soovite arvutist kustutada. Ikooni nime tuvastamine Ikooni nime või sisu kuvamiseks asetage kursor ikoonile. Faili või programmi avamine Ikooniga seotud faili või programmi avamiseks topeltklõpsake ikooni. Ikooni loomine Saate oma töölauale ikoone ka juurde luua. Need otseteed võimaldavad teil avada sageli kasutatavaid programme. Klõpsake nuppu Start, käsku Kõik programmid, leidke menüüst vastav programm, klõpsake ikooni ning lohistage see töölauale. Nii luuakse teie programmi jaoks otseteeikoon. Aknad
tööle. Teksti on võimalik kujundada ka tööriistaribalt. Selle töö lihtsustamiseks võiks tõsta kaks ülemises ääres kõrvuti paiknevat tööriista riba kahele eraldi reale, kuid see pole kohustuslik. 1. Tuleb liikuda kahe tööriista riba vahele, teise tööriistariba alguses on kolm üksteise kohal paiknevat punktikest, nende peale liikudes muutub kursor neljas suunas näitavaks nooleks, see tähendab, et vasaku hiireklõpsu tegemisel on võimalik valikut vabalt ringi liigutada, vajutage vasakut hiireklahvi ja liigutage samal ajal hiirt alla. 2. Kui liikusite hiire vasakut nuppu all hoides dokumendi peale näeb teie tööriistariba välja selline: 3. Kui liikusite piisavalt alla, või vajadusel tagasi üles, hoides vasakut nuppu all, siis võib tööriista riba paigutada teise alla nii:
Vali avanevast rippmenüüst _ Show Elevation Profile. o Lohista kursorit piki profiiljoont. Leia profiiljoonel kõige madalam ja kõrgem koht . ? Kui pikk on Sinu profiiljoon? Joonis 1. Kongo profiiljoon ? Kui kõrgel on kõige madalam koht? ? Kui kõrgel on kõige kõrgem koht? ? Kas Sinu riik on tasase või liigestatud pinnmoega? ? Mis pinnavorme profiiljoon läbib? Kursor kõrgeim o Tee profiiljoonest ekraanipilt ja salvesta oma töölauale. koht Praktiline töö: Google Earthi kasutamine. Riigi maastike uurimine 3. Teekonna salvestamine kmz-failina Kmz-faili saab saata kirja manusena näiteks sõbrale või säilitada arvuti töölaual. Sõbralt või mõne muu võrgust saadud kmz-faili avame oma arvutis Google Earth keskkonnas. Selliselt võid joonistada näiteks teekonna suvilasse (New Path) ja selle
Maksimaalselt märke reas 768 Lõigu tabulaatorite maksimaalarv 50 Kirjatüüpide (font) maksimaalarv 32000 Maksimaalne kirjasuurus 22,6 tolli Märgivormingu kopeerimine Kui samalaadset vormingut on vaja kasutada mitmes kohas, ei pea kõiki vormingukäske kordama. Lihtsamatel juhtudel piisab vormingu kopeerimisest. Märgivormingu kopeerimiseks tuleb kursor viia vajalikult kujundatud tekstiosale, vajutada nuppu VORMINGUPINTSEL. Seejärel tuleb "pintsliga" lohistada üle kujundatava tekstiosa. 1 Word 2016 põhioskused 3.10.2018 Tähtsamad klahvivõtted
(-paragraph) Jätab tühja rea lõikude vahele. 13 Salvestamiseks : 1. loo Z-kettale kaust public_html public_htmls.o avalikuks vaatamiseks kättesaadav kataloog . Salvetsa sellesse kasuta kõik kodulehe asjad. NB! Faili lainediks on .html Faili nimes ära kasuta täpitähti ega tühikuid.
0.08333333 11.5 1. 1. Koosta Koosta andmete andmete põhjal põhjal radiaaldiagramm. radiaaldiagramm. Vii Vii kursor kursor andmetabelisse, andmetabelisse, vali vali Insert Insert menüüst menüüst 0.16666667 11.3 käsud Insert Stock, Surface or Radar Chart-Radar.
piki rida (kõrvale). · Piki veergu kopeerimisel muutub reanumber. · Piki rida kopeerimisel muutub veerutähis. Lahtrisse I3 on sisestatud valem =G3*H3. Valemi kopeerimiseks viia hiirekursor lahtri parempoolsesse allnurka. Kui kursor muutub mustaks ristiks, lohistada vasakut hiireklahvi all hoides üle lahtrite, kuhu on vaja valemit kopeerida. Absoluutne aadress kopeerimisel ei muutu ja jätkab viitamist samale lahtrile, millele ta viitas lähtekohas. Absoluutsel aadressil on nii veeru tähise kui rea numbri ees dollarimärk $.
100%. 1. Sümbolite lisamine Vahetevahel tuleb ette, et sellist märki või tähte, mida oleks vaja sisestada, klaviatuuril ei olegi. Sel juhul tuleks kasutada vahekaardi Insert, valikut Symbol, mille korral kuvatakse joonisel kujutatud aken. 2. Teksti ilmestamine Kopeerimiseks aktiveerida tekstiosa, anda käsk Copy (kiirkäsk Ctrl+C). Teisaldamiseks Cut või kiirkäsk Ctrl+X. Selleks et kopeeritud/teisaldatud tekst satuks õigesse kohta, viia kursor hiireklõpsuga vajalikku kohta, anda käsk Paste (kiirkäsk Ctrl+V). Samuti võib kasutada ka hiire paremklõpsu järel avaneva hüpikmenüü käske lõikamiseks, kopeerimiseks ja kleepimiseks või asetamiseks. Viimase tegevuse juures saab kasutada veel Paste Options nuppu ning määrata, mil viisil soovite asetatud teksti näha.
MATERJALI SAID. INTERNETIAADRESS ALATI KOPEERI, HOIAD SEL JUHUL AEGA KOKKU JA VÄLDID VIGU!! Sisukorra automaatne koostamine (koosneb 2st osast) 1. Pealkirjade määramine laadide (style) abil Märgista tekst, mis on pealkiri ja vali kas Heading 1 1. taseme pealkiri e suur pealkiri Heading 2 2. taseme pealkiri e alapealkiri Heading 3 3. taseme pealkiri e alapealkirja alapealkiri 2. Sisukorra tekitamine Vii kursor kohta, kuhu soovid sisukorra paigutada ja vali menüüst Insert > Reference > Index and Tables... > Table of Contents sakk Lisa > Viide > Registrid, sisukord ja loendid... > Sisukord NB! LISADES PEALKIRJU JUURDE VÕI NEID HOOPIS ÄRA KUSTUTADES, ON VAJA SISUKORRA TABELIT KA UUENDADA. UUENDAMINE EI KÄI AUTOMAATSELT, VAID TULEB MINNA SISUKORRA TABELI PEALE JA VAJUTADA PAREMAT KLAHVI. ILMUB RIPPMENÜÜ, KUST VALI UPDATE...
Seda lahtrit nimetatakse juhtlahtriks ja selle aadressi näed valemirea vasakus servas. Kui sellel on ikka jäme joon ümber, siis on ta ikka märgitud. Miks on juhtlahter vajalik? Ehk selleks, kui teed vormindamisi, siis siin näed ära kohe tagajärjed. Teised lahtrid annavad ju veidi moonutatud pildi, kuna nad on märgistuse all. Märgistuse saad kindlasti maha hiirega töölehel klõpsates. Tavaliselt ka Enter või nooleklahvile vajutades. Viimastel juhtudel võib küll kursor hakata märgitud osa sees liikuma, aga märgistus veel sellest maha ei kustu. Veergude, ridade ja kogu töölehe märkimine Ühe veeru märkimiseks pakun kaks võimalust: 1. Kõige käepärasem on arvatavasti hiirega klõpsata veeru tähisel. 2. Võimalik on veerg märkida ka klaviatuurilt. Vii kursor märkimist vajava veeru ühte lahtrisse ja
nende uudsust. 5. Sisukord Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Sisukorras ja töös ei nummerdata resümeed, sissejuhatust, kokkuvõtet, käsutatud kirjanduse loetelu, registreid, lühendite, tabelite ja jooniste loetelu ning lisa. Sisukorras esitatakse lisade numbrid ja pealkirjad. Sisukord koostatakse automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud Headinding-stiilis Kursor viiakse sisukorrale vastavasse kohta ja valitakse InsertReferenceIndeks and Tables...Table of Contents või InsertIndeks and Tables...Table of Contents Avanevas dialoogiaknas antakse käsud sisukorra vormistamiseks: näidata lehenumbrid (Show Page Numbers), joondada need paremale (Right Align Page Numbers), käsutada pealkirja ja lehekülje numbri vahel täitesümboleid (Tab Leader rippmenüü), määrata sisukorra vormindus (Formats pakub erinevaid võimalusi, mis kuvatakse
3. Sorteeri andmebaasis olevad andmed tööstaaži järgi ettevõttes ja vanuse järgi suurimast väikseimani. Vali Home menüüst käsud Sort & Filter-Custom Sort. Vali esimeseks sortimisaluseks Sort by ripploendist tööstaaaž ettevõttes ja Order loendist Largest to Smallest. Teise sortimisaluse lisamiseks vali käsk Add Level. Sorteeri vanused suurimast väikseimani. 4. Kasutades filtreerimist too välja keskmisest nooremad kõrgharidusega töötajad. Vii kursor andmetabelisse, vali Home menüüst käsud Sort & Filter-Filter. Vali vanuse veeru ripploendist käsud Number Filters-Below Average. Kellaaeg Temperatuur 0:00 12.0 2:00 11.5 1. 1. Koosta Koosta andmete andmete põhjal põhjal radiaaldiagramm.
210 1 jne jne Vahemike ülemised piirid Sagedus Sisesta funktsioon piirkonda F16:F20 100 16 Data_array - piirkond 200 6 Bins_array - ülemised piirid 300 5 Lõpetuseks vii kursor sisestusribasse ja vajuta 400 3 SHIFT+CTRL+ENTER 500 1 rjestatud andmete puhul (veerg B) 31 Order=0 (Z-A), Order=ükskõik milline 0. suurem täisarv (A-Z) ine kvartiil 4 basse ja vajuta Otsingufunktsioonid NB! Enne järgmise funktsioonide kasutamist tuleb andmed eelnevalt sorteerida: Selekteeri A5:B13 -> Data->Sort->
2, 1.3. SÜNTAKS. Põhisüntaks. Plokid. Tõstutundlikkus. Erilise tähendusega märgid stringides. Põhisüntaks [ objekt. ] funktsioon ([parameetrid]); N: document.write (,,Hi There!"); alert (,,Terekest"); Plokid { Esimene plokk { Teine plokk } } JavaScript on tõstutundlik document.writeln (,,blaah"); document.writeln (,,blaah"); document.writeLN (,,blaah"); Märgid stringides n Uus rida t Tabulaator r Kursor tagasi rea algusesse f ,,Form Feed " - lehe kerimine b Samma tagasi \ Kaldkriips DIALOOGIAKNAD. Teated. Konfirmatsioonid. Informatsiooni pärimine. Teated alert (,,Siin on üks veateade"); alert (,,Tere tulemast meie leheküljele"); Konfirmatsioonid tulemus = confirm (,,Kas sobib?"); o Avab dialoogiakna päringiu ja ,,Yes " ,,No" variantidega o tagastab boolean väärtuse vastavalt tehtud valikule Informatsiooni pärimine
Kui dokument valmis, siis on aeg ta printeri abil välja trükkida. 2 VORMINDAMINE 2.1 Märkimine Selleks, et üldse midagi vormindama hakata, tuleb arvutile kätte näidata see, mida ta muutma peab ehk siis vastav koht tekstis ära märkida. Kõige lihtsam viis seda teha on lohistada hiire allhoitud vasakklahviga üle vajaliku teksti, tulemus peaks välja kukkuma selline: Kui on vaja ühekorraga ära märkida terve rida, siis tuleks hiir viia rea algusse, nii et kursor muutuks paremale kallutatud nooleks ja teha vasakklõps: Sellisel moel , vasakklahvi all hoides ja ridade eest läbi lohistades saab märkida ükskõik kui suure osa tekstist. Märkimist kergendavad veel mõningad trikid-nipid: · Ühe sõna märkimiseks tuleb sel teha topeltklõps · Terve lõigu märkimiseks kolm kiiret klõpsu. 2 2.2 Teksti vormindamine
annaabi.ee 
