MathCad-i eksami kordamiskonspekt · Lineaarvõrrandite süsteemi lahendamine Gaussi meetodiga. Näiteülesanne ORIGIN := 1 <--TÄHTIS !!! 3 -1 0 5 A := - 2 1 1 b := 0 2 -1 4 15 Süsteemi laiendatud maatriks on: Ab := augment ( A , b ) 3 -1 0 5 Ab = -2 1 1 0 2 -1 4 15 1 0 0 2 Ag = 0 1 0 1 ...
docstxt/135689530237.txt
docstxt/123749137948977.txt
docstxt/123749131648977.txt
docstxt/135689515013.txt
Kordamisküsimused 1. Mitme muutuja funktsiooni ekstreemumid Lokaalsed ekstreemumid (tarvilikud ja piisavad tingimused ekstreemumite leidmiseks) o Lokaalse ekstreemumi tarvilikud tingimused: Olgu funktsioonil f punktis A(a1;...; an) lokaalne ekstreemum ning eksisteerigu gradient (f )(A). Siis A on funktsiooni f statsionaarne punkt st (f )(A) = 0. o piisavad tingimused: Lokaalse ekstreemumi piisavad tingimused antakse tavaliselt teist järku tuletiste abil. Selliseid tingimusi nimetatakse ka teist järku tingimusteks (ingl. second order conditions), eristamaks neid esimest järku tarvilikest tingimustest. Globaalsed ekstreemumid o u u x, y, z,... x, y, z,... D . Öeldakse, et funktsioonil f on kohal Olgu antud funktsioon P0 D globaalne miinimum, ...
docstxt/12111116549144.txt
docstxt/123270542425677.txt
docstxt/135689521601.txt
docstxt/135689524477.txt
docstxt/135689527354.txt
docstxt/125734160682490.txt
docstxt/13673913722388.txt
docstxt/125734173782490.txt
Välisustest läbi minev soojushulk Uvälisuks 2.3 2 2 Avälisuks 2.64 2 tväljas -24 6 Qvälisuks = 4.023 10 Qvälisuks Uvälisuks Avälisuks ttuba - tväljas hküte 1 Created with PTC Mathcad Express. See www.mathcad.com for more information. Aken 1 läbi minev soojushulk Uaken1 1.9 2 2 Aaken1 2.24 45 7 Qaken1 Uaken1 Aaken1 ttuba - tväljas hküte Qaken1 = 6.345 10 Aken 2 läbi minev soojushulk Uaken2 1.9 2
docstxt/12431891454016.txt
___.___ .. Mathcad 6.0 Plus 2001 2 621.391.2(07) .. : - Mathcad 6.0 Plus. , - , 2001. 189. : , , - - . Mathcad 6.0 Plus. . " - " , . . 2. . 155. .: 14 . .. , . . , . 3 1. 1.1. 1.1.1. -- x(t) = x(t+mT), T -- , m - - , m= 1, 2, .... x(t) - x(t ) = a 0 + (a k cos k1 t + b k sin k1 t ) =a 0 + A k cos(k1t + k ) (1.1)
KUI TAHAD LISA MIDAGI- plaplaplpla Excel Miks? Nt: sain teada, et HUVITAV/IGAV Excelil on palju rohkem võimalusi vms. ÜLESANDED UUT MIDAGI? (NT: SAIN UUT TEADA) KEERULISED/LIHTSA D VMS MUU SEAL OLI Mida uut said teada? Parim/lemmik ülesanne Mathcad HUVITAV/IGAV (CAPSLOCKIGA) (põhjendus) läbi aastate liiga palju seda õpitud UUT TEADA ?- mida? ÜLESANDED KEERULISED LIHTSAD MIS??- lemmik ülesanne KUI TAHAD LISA MIDAGI- plaplaplpla OpenOffice Writer Miks? Nt: sain teada, et HUVITAV/IGAV Excelil on palju rohkem võimalusi vms. ÜLESANDE D
Joonis 2.6. Kinemaatika lisaskeem (külgvaade) 7 Parameetrid: H1=220mm H2=130mm H3=135mm L1=245mm L2=270mm A1=95mm 1=J1 2=J2 3=J3 4=J4 5=J5 6=J6 3. Roboti kinemaatika otsene ülesanne Roboti kinemaatika otsene ülesanne seisneb haaratsi tööpunkti leidmises baaskoordinaadistikus, pöördenurkade abil. Ülesande lahendamiseks on vaja koostada teisendusmaatriksid, mille arvutamiseks kasutan programmi MathCad. Teljestik nr 1 on baasteljestiku nr 0 suhtes pööratud nurga 1 võrra ning nihutatud vektori [0;0;H1] võrra. Leiame esimese teisendusmaatriksi T01: cos ( 1) sin ( 1) 0 0 sin ( 1) cos ( 1) 0 0 T01 0 0 1 H 1 0 0 0 1
hõõrdejõudu arvestamata.Võtame liikumisteljeks x-telje ja keha tasakaaluasendiks koordinaatide alguspunkti. Telje positiivne suund näiteks vedru väljavenitamise suund. Nüüd avaldub kehale vedu poolt mõjuv jõud F=-K*X, kus K on vedru jäikus ja X keha asukoha koordinaat. Miinusmärk tähendab, et kui keha koordinaat on positiivne (ehk vedru venitatud) siis jõud on suunatud X-telje negatiivses suunas ja vastupidi. (R-K 2. meetod) Graafik: 23. Programm Mathcad võrdluses programmiga Stella- Mathcadis modelleeritakse kasutades Given-Solve blokki. Alguses defineeritakse parameetrite väärtused; siis Given blokis antakse väärtused võrranditele (DV) ja nende väärtustele mingites punktides. Lahendatakse (odesolve). Mathcad ei võimalda testida tundlikkust, simuleerida. Stellas modelleerides lisatakse kõigepealt muutujad ja määratakse nende vahelised seosed. Siis antakse muutujatele väärtused. Stella teeb kõik arvutused Sinu eest, aga
P a 4 C1 a 2 C2 a 2 - (1 - ln a) + + C3 ln a + C 4 = 0 64 D 4 4 P b 4 C1 b 2 C2 b 2 64 D - 4 (1 - ln b) + 4 + C3 ln b + C 4 = 0 - P a - C1 (a - 2a ln a) + C 2 a + C3 = 0 3 16 D 4 2 a P b (3 + ) + C1 (1 - ) + C1 ln b (1 + ) + C 2 (1 + ) - C3 (1 - ) = 0 2 Kasutades MATHCAD- 16 D 4 2 2 b2 i leidsin tundmatud konstandid C1,C2,C3,C4 P C1 = -0.6001761786 D P C 2 = -0.3788437376 D P C 3 = -0.0104678513 D P C 4 = -0.0480662533 D
CO km 1. SINU 43;45 1,45 9 58 18 150 0,5 36 106 66 60;7 20 PERENIMI 44 10 0 AGA minu andmed! Ülesanne nr. 1. 3 Kommentaar: Muretse MathCAD, sest need arvutused on sellega tehtud. Võid ka käsitsi arvutada, kui on tahtmist ja aega. Kuidas toimub praktiliselt kauguste vahe mõõtmine LORANiga vaata netist. Antud: AB = 58 km B AC = 44 km O AO BO = 18 km o AO CO = 10 km
Loengutes räägitakse elektrimõõtmistest ja mõõtetulemuste usaldatavuse hindamisest erinevate mõõtevahendite ja erinevate mõõtmisviiside korral. Praktikumides tuleb üliõpilasel loengus omandatud teadmiste kinnistamiseks sooritada 6 laboratoorset tööd peatükis 16 toodud nimekirjast. Seminarides õpime praktikumitöid andmetöötlusele esitatavate nõuete kohaselt vormistama kasutades inseneritarkvara paketti MathCAD. 5 Mõõtmisteooria alused MÕÕTMISTEOORIA ALUSED 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed 1.1. Mõõtmine Tänapäeval tegeldakse mõõtmisega väga erinevates eluvaldkondades: alates füüsikast ja keemiast ning lõpetades majanduse ja sotsiaalteadustega. Näiteks: vee kulu mõõtmine,
Reeglina tarkvarapaketi uuemas versioonis salvestatud faile ei ole otseselt võimalik käivitada tarkvarapaketi vanemas versioonis. Kasutatakse konverteerimise programme. Veel näiteid rakendustarkvarast: · esitlustarkvara (MS PowerPoint, OpenOffice.org Impress) · raamatupidamisprogrammid (HansaRaama) · statistikapaketid (StatGraphics, SysStat, SPSS) · graafikatoimetid(CorelDraw, AutoCad, Adobe Photoshop, Illustrator) · inseneripaketid (MathCAD, Stadyworks) · integreeritud paketid tekstitoimeti + tabelitöötlussüsteem + andmebaasisüsteem +... (MS Works, MS Office, StarOffice, OpenOffice.org) 5. Arvutivõrgud Arvutivõrk (ingl. computer network) on teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid, mis võimaldab nendevahelist andmevahetust. 5.1 Lokaalvõrgud ja laivõrgud Kohtvõrguks (ingl. LAN - Local Area Network) nimetatakse sellist arvutivõrku, mis
Opik ~ [12] on abiks lineaaralgebraga seotud probleemide lahendamisel. Opikust ~ [18] leiate numbrilised meetodid. M~olema peat¨ uki l~opus on u¨lesanded, mis enamikus on varustatud vastustega, kusju- ures m~ oningatele u ¨lesannetele on lisatud n¨apun¨aide sobiva lahendusmeetodi valikuks. ¨ Ulesandeid esitatud teooria kohta on v~oimalik leida ka u ¨lesandekogudest [1], [8], [14] ja ~oppevahendist [16] . Matemaatikapaketid MATLAB, MAPLE, MATHCAD, MATH- EMATICA [10] jpt v~ oimaldavad kinnistada selles kursuses omandatut. Oppevahendi ~ koostamisel on kasutatud paketti "Scientific WorkPlace 3.0", l¨ uhendatult SWP. T¨anan dotsente A. L~ ohmust ja F. Vichmanni, kes abistasid autorit paljude kasulike m¨arkustega k¨ asikirja vormistamisel. Autor 5 0.2. Kasutatav s¨
Tekla Structures v13 Tekla Structural design of abutments and pylon, drawings AutoCAD Autodesk Drawings Final structural design Tekla Structures v13 Tekla General concept of bridge, drawings of the structure Lusas Bridge FEM Lusas Structural analysis AutoCAD Autodesk some drawings MathCad PTC Mathematical analysis, e.g. prestressing and concrete creep Construction Tekla Structures v13 Tekla Basic use on site - viewing of the model, quantity surveying Tekla Structures v15 Tekla 4D simulations and temporary structures PERICad PERI Modeling formworks Reinforcement List v3.1 CELCA Steel service (reinforcement)
annaabi.ee 
