IT küsimused (0)

1.  Mida tähendab termin "ri stvara"?  
Arvuti  riistvara  on  arvuti  koosseisu  või  arvuti  juurde  kuuluvad   seadmed   ja 
seadised . 
2.  Mida tähendab termin " tarkvara "?  
Tarkvara  hõlmab  endas  kõiki  mittefüüsilisi  arvuti  tööks  vajalikke  või 
rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - 
andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 
3.  Mil est tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia  
IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information  technology . 
4.  Mis on PC? - personal computer 
Personaalarvuti  ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma 
suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 
5.  Mis on Mac?  
Mac on  Apple  tehtud op süsteemi või arvuti nime lühend. 
6.  Mis on võrguarvuti?  
Võrguarvuti spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud 
arvuti,  mil el  on  minimaalselt  mälu,  kõvaketta  mahtu  ja  protsessorivõimsust. 
Võrguarvuti  idee  on  selles,  et  enamik  rakendusi  töötab  võrguserveril  ning 
kasutajad  ei vaja  tegelikult  kogu  seda  arvutusvõimsust,  mida pakub  tavaline 
personaalarvuti. Internetis töötamiseks mõeldud võrguarvuteid nimetatakse ka 
internetiboksideks  NetPC- deks   või  internetimasinateks  ( Internet   appliance). 
Peamine  argument  võrguarvutite  kasuks  on  asjaolu,  et  nende  kasutamine 
võimaldab vähendada kogukulusid  infotehnoloogiale . 
7.  Mis on PDA? Personal digital assistant 
Pihuarvuti  on  väike   kantav   arvuti,  mis  on  peamiselt  mõeldud  isikliku  teabe 
haldamiseks , aja plaanimiseks ja tegevuste korraldamiseks. 
Pihuarvuti kasutab enamasti samasuguseid rakendusi kui tavaline arvuti. Suurt 
osa  tänapäevastest  pihuarvutitest  saab  internetti  ühendada  ja  seega 
kasutada veebilehitsejana.  Uutel  mudelitel on olemas heli, mis võimaldab neid 
kasutada ka mobiiltelefoni või kaasaskantava pleierana. Paljusid pihuarvuteid 
saab  WiFi  või   traadita   laivõrgu  kaudu  internetti,  intraneti  või  ekstranetti 
ühendada. 
8.  Mis on  emaplaat ?  
Emaplaat  on  elektroonikaseadmetes,  eriti  mitmesugustes  arvutites  peamine 
trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja 
mil ele  enamasti  kinnituvad   pistikud   täiendavate  komponentide  ja 
lisaseadmete ühendamiseks. 
9.  Mis on  protsessor ? CPU 
Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid. 
10.  Nimeta 3 mälutüüpi!  
RAM, ROM,  Cache  
11.  Mis on  sisendseadmed ?  
Sisendseadmed  on  kõik  seadmed,  mil e  abil  on  võimalik   arvutisse   andmeid 
sisestada. 
12.  Loetle niipalju sisendseadmeid, kui sa tead!  
Klaviatuur,  hiir , skänner, mikrofon, veebikaamera, sõrmejäljelugeja. 
13.  Mis on väljundseadmed?  
Väljundseadmed  on  kõik  välisseadmed,  mil e  abil  on  võimalik  arvutist 
andmeid väljastada. 
14.  Loetle niipalju väljundseadmeid, kui sa tead!  
Kõlar, videoprojektor, monitor. 
15.  Mil eks kasutatakse plotterit?  
Plotterit  kasutatakse  sel eks,  et  prindida  välja  graafikuid  ja  joonaseid 
(laiaformaatiga). 
16.  Mil ised  eelised  ja  puudused  on   maatriks -(nõel-)printeril,  tindiprinteril  ja 
laserprinteril!  
Maatriksprinterite  tööiga  on  pikk  ja  eelkõige  kasutatakse  neid  kohtades,  kus 
on vaja 
printida  läbi isekopeeruva paberi. 
Tindiprinteri  mi nuseks  on  eelkõige  see,  et  ühe  värvi  otsa  saamisel  tuleb 
vahetada kogu kassett. 
Laserprinteri suurimaks mi nuseks tindiprinteri ees on tema võime printida 
resolutsiooniga ainult kuni 600 x 600 dpi resolutsiooniga. 
17.  Mida näitab kuvari värskendussagedus?  
Värskendussagedus  näitab,  mitu  korda  sekundis  elektronki r  laotab   kuva  
ülevalt 
alla (mil ise sagedusega joonistatakse kogu pilt  ekraanil  uuesti). Mida kõrgem 
on 
kaadrisagedus,  seda  vähem  pilt  vilgub  ja  väsitab  silmi  ning  seda  selgem  on 
kujutis. 
18.  Mis on välisseadmed?  
Välisseadmed on seadmed, mida saab ühendada arvutiga ja mis jagunevad 
sisendseadmeteks ning väljundseadmeteks. 
19.  Mil est sõltub arvuti jõudlus?  
Arvuti  jõudlus  sõltub  protsessori  jõudlusest,  muutmälu   suurusest   ja  jõudlusest, 
graafikakaardi jõudlusest. 
20.  Mil e lühend on MHz, GHz?  
1 megaherts (MHz) = miljon hertsi 
1 gigaherts (GHz) = miljard hertsi 
21.  Kui suur on kaasaea on kaasaegsete arvutite kõvakettad?  
Tänapäevase arvuti kõvaketas on tavaliselt mahuga 120 GB. 
22.  Kui palju on kaasaegsetel arvutite protsessori tööki rus?  
2GHz – 4 GHz 
23.  Mil ise mahutavuseggsetel arvutitel operati vmälu?  
1 – 4 GB 
24.  Kas operatiivmälu lisamine suurendab või vähendab arvuti jõudlust?  
Suurendab. 
25.  Mil eks on vajalik protsessor?  
Protsessori on vaja selleks, et täita operatsioone ja töödelda andmeid. 
26.  Mil istes ühikutes mõõdetakse  protsessorite  tööki rust?  
Hertsides. 
27.  Loetle mõned protsessorite tootjad !  
Intel, Cyrix, AMD. 
28.  Mil est tuleneb lühend RAM?  
Random -access  memory .  Muutmälu. 
29.  Mil est tuleneb lühend ROM?  
Read-only memory 
30.  Mil eks on operati vmälu?  
Operatiivmälu  on vaja  sel eks,  et saada  andmeid lugeda,   kustutada   ja  kuhu 
saab 
andmeid juurde kirjutada. 
31.  Mil eks on püsimälu?  
Püsimälu  on  mälu  li k,  mis  on  tavaliselt  ainult   loetav   või  lugemine  on  oluliselt 
kiirem  kui  info  tal etamine.  Püsimälu  on  kasutusel  ni   arvutites  kui  ka  teistes 
elektroonikaseadmetes. 
32.  Kui arvutireklaamis öeldakse, et  arvutil  on 512 MB  mälu, kas see  käib RAM või 
ROM kohta?  
RAM 
33.  Nimeta vähim infoühik (mäluühik)!  
bitt  
34.  Mitu  baiti  on 1 KB?  1 000 
35.  Mitu baiti on 1 MB?  1 000 000 
36.  Mitu baiti on 1 GB?  1 000 000 000 
37.  Mitu baiti on 1 TB? 1 000 000 000 000 
38.  Loetle andmekand  mahutavus ? 
CD-R, CD-RW, DVD, DVD-R….. USB mälupulgad. 
39.  Kui suur on DVD mahutavus?  
700 mb, 4,7GB,  8,5 GB, 16 GB ja 32 GB. 
40.  Järjesta mahutavusejaid!  
CD, vno,  floppy , dvd, mälupulk, väline kõvaketas. 
41.  Mis on Zip- ja Jaz- kettad ?  
Vahetatav  3,5-tol ine   ketas   mahtuvusega  100MB,  250MB  või  750MB  firmalt 
Iomega.  Vi mased  tulid  välja  2002.a.  ja  nende  puhul  on  kasutusel  USB  ja 
FireWire  li desed.  Nagu  flopiketaste  puhul,  nii  on  ka  erineva  suurusega  zip-
ketaste   ajamid   erinevad.  250MB  kettaajamid  (1998.a.)   loevad   ka  100MB 
kettaid.  750MB  ajamid  loevad  kõiki  kettaid,  kuid  kirjutavad  ainult  250MB  ja 
750MB ketastele. Jaz - Andmevarunduseks mõeldud firma Iomega "kõvaflopi" 
(1 GB või 2 GB kassettketas) ja vastav ajam. Andmevahetuski rus 8 MB/s. 
42.  Kui suur on flopi mahutavus?  
1,44 MB 
43.  Kui  suur  on  CD'i  järgi:  kõvaketas,  CD,  DVD,   diskett ,  zip-ketas  (alusta  kõige 
väiksemast)! 
CD, DVD, zip-ketas, diskett, kõvaketas. 
44.  Mida tähendab ketta formaatimine?  
Ketta  formaatimine  on  harilikult   ketast ,  lugemiseks  ja  salvestamiseks  ette 
valmistama.  Ketta  formaatimisel  kustutab  operatsioonisüsteem  kogu  kettal 
oleva informatsiooni, testib ketast ja kui leiab vigaseid sektoreid, si s märgistab 
need  ära  ning  loob  sisemise  aadressitabeli,  mida  hiljem  kasutatakse 
informatsiooni  salvestamisel  ja  otsimisel.  Üldjuhul  on  iga  uut  ketast  vaja  enne 
kasutuselevõttu. 
45.  Miks  võib  arvuti  muutuda  aeglaseks,  kui  samaaegselt  töötada  paljude 
programmidega?  
Mälu  puhver  saab täis. 
46.  Mis on operatsioonisüsteem?  
Operatsioonisüsteem  on  arvuti  süsteemitarkvara,  mis  käivitatakse  arvutis 
alglaadimisprogrammi  poolt  ning  mis  juhib  arvutisüsteemi  tööd  ja  teenindab 
rakendusprogramme. 
47.  Nimeta operatsioonisüsteeme! 
Mac OS X,  Linux , Microsoft  Windows , UNIX. 
48.  Mis on  rakendusprogramm ?  
Tarkvara 
võib 
jaotada 
kahte 
rühma 
– 
süsteemitarkvaraks 
ja 
rakendustarkvaraks.   Rakendustarkvara   ehk  lõppkasutajaprogrammid  nagu 
andmebaasiprogrammid,  tekstitöötlusprogrammid,  tabelarvutusprogrammid 
jne suudavad arvutiga suhelda ainult üle opsüsteemi ja süsteemiutili tide. 
49.  Nimeta rakendusprogramme!  
MS  Excel  MS Word MS Access 
50.  Mida sisaldab  graafiline  kasutajali des?  
Kursor , osutusseade,  ikoonid , aknad ja menüüd. 
51.  Nimeta mõned  tekstitoimetid !  
Wordpad, Notepad, MS Office Word, Open Office Writer. 
52.  Nimeta mõned veebilehe loomise  programmid !  
Notepad, Macromedia Dreamweaver. 
53.  Nimeta mõned  veebibrauserid !  
Firefox, Internet Explorer, Google Chrome, Safari, Opera. 
54.  Mida tähendab graafiline kasutajali des (GUI)?  
Arvuti  Graafikakuvamise  võimalusi  kasutav  tarkvarali des,  mis  teeb 
programmide  kasutamise  lihtsamaks.  Täiuslik  graafiline   kasutajaliides  
vabastaks kasutaja täielikult vajadusest õppida programmeerimiskeeli. 
55.  Mida kujutab endast süsteemiarendus? Nimeta selle 4 põhietappi!  
  Ülesande analüüs 
  Tööprotsesside kaardistamine 
  Tarkvara loomine / arendamine 
  Tarkvara  testimine  
  Dokumenteerimine 
   Juurutamine  
56.  Mis on LAN?  
Local   Area   Network .  Kohalik,  harilikult  firmasisene  arvutivõrk,  kus 
arvutitevaheline kaugus ei ületa 1000m. 
57.  Mis on WAN?  
Wide  Area Network. Arvutivõrk, mis kasutab järjestikli ne ja mil e ulatus ületab 1 
km. 
58.  Mida tähendab klient / server ?  
Hajusrakendus, mil e täitmine toimub osaliselt serveris ja osaliselt klientarvutis. 
59.  Mida kujutab endast võrgus töötamine?  
Võrgus töötamine –  LANis /WANis töö tegemine. 
 
60.  Mil ised eelised on võrgus töötamisel?  
Saab nn rühmatööd teha, ise eri kohtades asudes. 
61.  Mil ised puudused on võrgus töötamisel?  
Võrgus  võib  tekkida  ebastabi lsusi  ja  kui  võrk   nakatub   viirusega,  võib  paksu 
jama tul a. 
62.  Mis on  modem ?  
Modem  on  seade,  mis  moduleerib  analoogsignaali,  et   edastada   kodeeritud 
digitaalset  sõnumit  üle  sidekanali  ning  demoduleerib  sellise  analoogsignaali, 
et  dekodeerida  saadud  sõnum.  Seadme  eesmärk  on  tekitada  signaal,  mida 
on  lihtne  edastada  ja  mida  on  võimalik  dekodeerida,  et  taastada  esialgne 
info. 
63.  Mis on  faks ?  
Faks on  seadeldis , mis  saadab  elektroonselt edasi dokumente ja võtab vastu 
paberile prindituna. 
64.  Mis on andmeedastuski ruse ühikuks?  
Bitt ja kb/s, Mb/s. 
65.  Mis on tavaline modemiühendus?  
Tavaline modemiühendus on internetiühendus, 56kb/s. 
66.  Mis on  ISDN ?  
ISDN  on  integreeritud  teenustega  digitaalvõrk  Rahvusvaheline  sidestandard 
kõne,  pildi  ja  andmete  edastamiseks  mööda  digitaaltelefoni  või  tavalise 
analoogtelefoni li ne. 
67.  Mis on  ADSL ?  
ADSL  on  asümmeetriline  digitaalne  abonendili n,  ADSL-ühendus.   Tehnoloogia  
andmeedastuseks üle tavaliste telefonili nide. 
68.  Mis on DSL?  
DSL  on  meetod  andmete  edastamiseks  tavalisi  telefonili ne  mööda.  DSL-li nid 
on  palju  ki remad  kui  tavaline  telefoniühendus,  kuigi  ka  si n  kasutatakse 
neidsamu vasest telefonijuhtmeid. 
69.  Mis on e-post? 
Kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. 
70.  Mis on e-äri?  
E-äri  tähendab  veebitehnoloogia  kasutamist  äriprotsesside  sujuvamaks 
muutmiseks,  tootlikkuse  tõstimiseks ja efekti vsuse  suurendamiseks. See annab 
firmadele  võimaluse  hõlpsasti  suhelda  äripartnerite,   hankijate   ja  klientidega 
ning  ühendada   firmasiseseid   infosüsteeme  ja  teostada  äritehinguid  turvalises 
keskkonna. 
71.  Loetle mõned e-kaubanduse eelised ja puudused!  
Eelised: kiire kauba leidmine ja kättesaamine.  
Puudused: Li gub palju pettureid, st. ei pruugi saada tel itut kaupa kätte. 
72.  Loetle terviseprobleeme, mis võivad tekkida arvutiga töötamisel!  
Liigesehaigused , nägemise halvenemine, nõdrameelsus. 
73.  Miks kasutatakse paroole?  
Oma andmete kaitsmiseks ja privaatsuse säilitamiseks. 
74.  Mil eks kasutatakse UPS-i?  
Elektrivõrgu   rikete   või  häirete  korral  kasutatav  varutoiteal ikas.  Väiksemad  ja 
odavamad  varutoiteallikad  tagavad  patareitoite  mõneks  minutiks,  mis  on 
piisav arvuti normaalseks väljalülitamiseks. Keerulisemad ja kallimad süsteemid 
on  seotud  elektrigeneraatoritega,  mis  võivad  anda  toidet  mitme  päeva 
jooksul. 
75.  Mil ine keskkond on arvutile mittesobiv?  
Niiske, kuum, tolmune. 
76.  Kuidas sa saad teha andmetest tagavarakoopiaid?  
Tõmmates välisele kõvakettale, mälupulgale, kirjutades laserplaadile vms. 
77.  Mis on  arvutiviirused ?  
Arvutiviirused  on  pahatahtliku  häkkeri  kirjutatud  programmijupike,  mis  on 
lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja 
sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. 
78.  Kuidas arvutiviirused levivad?  
Levivad  üle  võrgu,   veebis   külastades  kaitseta  veebilehti,  tõmmates  välisele 
andmekandjale. 
79.  Kuidas vältida arvutiviirusi?  
Tuleks paigaldada viirusetõrje ja mitte avada kahtlaseid saite, faile vms. 
80.  Mis on  litsents ?  
Litsents  -  garanteerib  kasutajatele  vabaduse  tarkvara  levitada  ja 
modifitseerida. 
81.  Mis on  vabavara ?  
FSF’i  poolt  levitatav  avatud  koodiga  tarkvara,  mida  kasutajatel  on  õigus 
paremaks muuta ja levitada kas tasuta või tasu eest.  Tingimuseks  on seejuures, 
et muudatused oleksid korralikult dokumenteeritud ja lähtekood jääks avatuks. 
82.  Mis on  jaosvara ?  
Ühiskasutusega  tarkvara,  saab    tasuta  alla   laadida ,  kuid  kasutusaeg  on 
piiratud või on osa funktsioone blokeeritud. 
83.  Mis on kommertsvara?  
Tarkvara, mil e kasutamise eest tuleb alati maksta sõltumata sel est, kes seda 
kasutab. 
84.  Mis on  andmekaitse ?  
Andmekaitse  seadused  peavad  vältima  isiku  personaalse  informatsiooni 
sattumist  sellelt  arvutisüsteemilt,  kus  see  seaduslikult  asub,  teistesse 
arvutisüsteemidesse ilma isiku nõusolekuta. 
85.  Mida tähendab lõppkasutaja litsentsileping?  
EULA  – tingimused, mil ega peab nõustuma, kui mingit tarkvara soetatakse. 
86.  Mis on MPS?  
Mobiil -positsioneerimissüsteem,  GSM-võrgus  kasutatav  süsteem  mobiiltelefoni 
asukoha  kindlaksmääramiseks  võrgu  tugijaamade  suhtes.  Eestis  pakub  seda 
teenust EMT.