sõna. Sel juhul on kohustuslikud mõttekriips ja tühikud. Näide: Kell 11.20 vväljub Roosna-Alliku – Tallinna buss. KALDKRIIPS Kaldkriipsu kui sõnaalternatiivide eraldaja kokku- ja lahkukirjutamine on analoogiline kuni- mõttekriipsu omaga: kui ühel või mõlemal pool kriipsu on sõnaühend, kirjutatakse kriips lahku. Näide: Sillamäe / Kohtla-Järve, muidu aga kokku ja/või. Topeltaadressi puhul käib tühik: Pärnu mnt 17 / Roheline 5. Kui kaldkriips eraldab ainult majanumbreid, siis tühikuid ei panda: Narva mnt 36/38. Murru ja suhtemärgina kirjutatakse kaldkriips kokku.. Kokku kirjutatakse ka järjestikuste aastaarvude vahel olev kaldkriips: 2005/2006. õppeaasta. MÕTTE- JA KATKESTUSPUNKTID Mõttepunktid tähistavad sisulist katkestust, katkestuspunktid vormilist. Mõttepunktid, mis asendavad sõnas ärajäetud tähti, kirjutatakse kokku: Meenutab, et Vilde kolhoosis oli üks
Teeme siis võrdelise jaotamise teile selgeks näidete abiga. Näited: 1) 28 suhtes 3:4 (sageli on jagamis märgi (:) asemel kaldkriips (/) 3k + 4k = 28 (selles tehtes see täht k , ei tähenda otseselt midagi. Te võite enda soovil panna sinna ükskõik mis tähe, aga kindlasti täht) 7k = 28 (tekib küsimus kust tuli 7? väga lihtne liitsite lihtsalt 4 ja 3 kokku) k = 4 (Kust tuli 4? lihtsalt jagasite 28 seitsmega) Kontrollimiseks kas ikka see on õige vastus, tehke nii: 3 * 4 = 12 4 * 4 = 16 28 2) 96 suhtes 11:10:3 11k + 10k + 3k =96 24k=96
järgi Sõnaseletused Täpsustavad Liidete võrdväärsete lauseosad võimaluste korral Ümarsulud NT: viieprotsendi(li)ne Nurksulud Hääldus Tsitaadis [kus,kes,millal] Kaldkriips Valikuvõimaluste Järjestiku olevate NB! Ei tohi kasutada vahel aastaarvude vahel. lühendites. Küsitava / kahtlust Lauses üksiku Väidete lõppu ei panda äratava fakti järel. küsisõna järel. küsimärki, kui nad on Küsimärk pealkirjad.
Soovitame kirjutada 1940. aastad, mitte ,,1940ndad aastad". Õige on kirjutada 4 °C, mitte ,,4° C". Õige on valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 5, mitte ,,määrus nr 5 5. maist 2000. a". Kui arvu käände saame teada talle vahetult järgnevast sõnast, on käändelõpp arvu juures liigne, seega ,,30ks tükiks" asemel kirjutage 30 tükiks. Kas õige on ,,110.-ndast aastapäevast"? Ei, 110. aastapäevast. Mis märk on paarismaja numbrite vahel? Seal on kaldkriips, nt Tulika 10/12. Võib kirjutada kas 50 000-kroonine või 50 000kroonine (mitte ,,50 000 kroonine"). Kirjutage TV3 ja Kanal 2 saated (mitte ,,TV3-e ja Kanal 2-e saated", ,,TV3e ja Kanal 2e saated"). Tavatekstis on kellaaeg punktiga, nt 10.10. Kuidas kirjutada telefoninumbreid? Telefoninumbreid rühmitatakse Rahvusvahelise Sideliidu soovituse järgi tagantpoolt alates nelja kaupa: 5334 5678, 631 3731. Rahvusvahelise riigikoodi alguses on plussmärk, riigikoodi ei
Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest: &;|*?`"'[]()$<>{}%!#@ Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele. Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips '/', näiteks: /home/htg/a5/a5marge/referaadid.doc.1 Samuti puudub kettaseadmemõiste kõik failid asuvad ühises puus. Faili täisnimi algab alati kaldkriipsuga, mis tähistab juurkataloogi. Failide juurdepääsuõigused Teine tähtis mõõde Ubuntu failisüsteemis sisaldab endas infot selle kohta, kas faili on lubatud lugeda (read, r), kas faili tohib muudatusi salvestada ja kustututada (write, w) ning kas seda faili tohib käivitada ja otsida (execute, x)
Joonisel tuuakse ainult seadise tingmärk ja selle pistiku klemmidel aadressid millega nad on ühenduses. Kõikidele auto elektriseadistele on antud oma tunnuskood. Aadressi esimene täht ja arv tähistavadki seadise tunnuskoodi. Täht näitab osarühma ja number spetsifikatsiooni järjekorda. Tunnuskoodile peale koolonit järgneb klemmi ühendusnumber (euroopa autodel vastavalt DIN- Deutsche Industrie-Norm nõuetele). Peale ühendusnumbrit on kaldkriips ning sellele järgneb juhtme värv ja ristlõikepindala. Juhul kui värvi tähisele on joon alla tõmmatud siis tähistab see juhtmel asuva kaitsekatte värvi (see võib olla näiteks juhtme otsas asub värviline plast või kummi kaitse jne). Juhul kui aga värvi lühendi asemel on number, siis tähistab see eri juhet mille värv ei vasta ühelegi tunnusele. Klemmil olev seest tühi ring tähistab lahtivõetavat ja seest täis ring lahtivõetamatut liidest. 11 & ProDiags
loenditest enne joone tõmbamist. Kogemata valesti joonistatud joone kustutamiseks tuleb klõpsata tabelite nupuriba kustutuskummi nupul (2. nupp) ja lohistada üle joone. 4. Kui on vaja mingi tekstiosa teisendada tabeliks, siis tuleb appi menüükäsk Tabel > Teisenda > Tekst tabeliks. Valmisteksti tabeldamisel peavad read olema vormistatud sarnaselt, kusjuures veergude andmed peavad üksteisest eraldatud andmeeraldajatega (Tab-klahvi vajutus, koma, semi- koolon, kaldkriips vms.) ja iga rea lõpus peab olema vajutatud sisestus- ehk Enter-klahvi. Tabeli tekst tuleb esile tõsta (ehk märgistada) ja valida menüükäsk, mispeale avaneb paremal pool nähtav dialoogiaken. Rühmad Tabeli suurus (ingl. Table size) ja Automaatsobitus (ingl. AutoFit behavior) on sarnased dialoogiaknas „Tabeli lisamine“ olevatega, ainult selle erinevusega, et ridade arvu ise muuta ei saa (toimub automaatselt, vastavalt veergude arvu muutmisele).
[ objekt. ] funktsioon ([parameetrid]); N: document.write (,,Hi There!"); alert (,,Terekest"); Plokid { Esimene plokk { Teine plokk } } JavaScript on tõstutundlik document.writeln (,,blaah"); document.writeln (,,blaah"); document.writeLN (,,blaah"); Märgid stringides n Uus rida t Tabulaator r Kursor tagasi rea algusesse f ,,Form Feed " - lehe kerimine b Samma tagasi \ Kaldkriips DIALOOGIAKNAD. Teated. Konfirmatsioonid. Informatsiooni pärimine. Teated alert (,,Siin on üks veateade"); alert (,,Tere tulemast meie leheküljele"); Konfirmatsioonid tulemus = confirm (,,Kas sobib?"); o Avab dialoogiakna päringiu ja ,,Yes " ,,No" variantidega o tagastab boolean väärtuse vastavalt tehtud valikule Informatsiooni pärimine tulemus = propmpt (,,Mis on sinu nimi ? ,, , ,,nipitiri"); o tagastab stringi kujul sisestatud väärtuses
Iga element on lehekülje lähtekoodis tähistatud vastavate märgendite abil. Kõik HTML-märgendid on ümbritsetud noolsulgudega < ja >. HTML-märgendid annavad brauserile teada, mida sisuga teha, mil moel seda vormindada ja kuvada. HTML märgendid on näiteks
,
ja
. On ka elemente, mille märgendid on ühekordsed ega vaja sulgemist (,
Süntaks on kuidas antud keeles programmikoodi kirjutada tuleb. Põhisüntaks · Plokid · JavaScript on tõstutundlik (case-sensitive) [objekt.]funktsioon([parameetrid]); N: document.write("Hi There!"); alert("Terekest"); { Esimene plokk { Teine plokk } } document.writeln("blaah"); doeument.Writeln("blaah"); document.WriteLN("blaah"); Erilise tähendusega märgid stringides n Uus rida t Tabulaator r Kursor tagasi rea algusesse f "Form Feed" - lehe kerimine b Samm tagasi "backspace" \ kaldkriips DIALOOGIAKNAD Teated Avab akna vastava teatega alert("Siin on üks veateade"); alert("Tere tulemast meie leheküljele"); Konfirmatsioonid Avab dialoogiakna päringu ja "Yes" "No" variantidega Tagastab boolean väärtuse vastavalt tehtud valikule Informatsiooni pärimine Tagastab stringi kujul sisestatud väärtused tulemus = confirm("Kas sobib?"); tulemus = propmpt("Mis on sinu nimi?", "nipitiri"); ANDMETÜÜBID Meelis Jander A-08 JavaScript on vähetüpiseeritud keel, kuid vahet
Too nide. * Astmete astendamisel antendajad korrutame ja siis astendame. nt: (a astmes n) astmes m = a astmes mn ; (2 astmes -3) astmes 4 = 2 astmes -12 6. Astmete jagamine. * Sama alusega astmete jagamisel me lahutame astendajad ja siis astendame astme alust. 7.Negatiivne astendaja. Too nide . * Negatiivse astendajaga aste thendab murdu , mille lugejaks on arv ks ja nimetajaks sama aste positiivne astendaja. nt: a ( astmes -m) = 1 / a(astmes m) 2(astmes -3) = 1 / 2(astmes 3 ) = 1 / 8 (PS! kaldkriips ( / ) = murrujoon ) 8. Arvu standartkuju. Too nide . * Arvu standartkuju on see, kui me esitame arvu kahe teguri korrutisena, kus ks tegur on arv, mis on hest suurem ja kmnest viksem, teiseks teguriks on 10'ne aste. nt: 256 000 000 = 2,56 * 10 ( astmes 8 ) ; 0,000 0054 = 5,4 * 10 (astmes -6) 9. Ligikaudse arvu tvenumbrid. Too nide. * Tisarvu tvenumbrid on kik selle arvu numbrid v.a. nullid arvu lpus. nt: 3001 = 3-0-0-1 ; 2130=2-1-3 ; 869040 = 8-6-9-0-4 10
Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest: &;|*?`"'[]()$<>{}%!#@ Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele. Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips '/', näiteks: /home/htg/a5/a5marge/referaadid.doc.1 Samuti puudub kettaseadmemõiste kõik failid asuvad ühises puus. Faili täisnimi algab alati kaldkriipsuga, mis tähistab juurkataloogi. Failide juurdepääsuõigused Teine tähtis mõõde UNIX'i failisüsteemis sisaldab endas infot selle kohta, kas faili on lubatud lugeda (read, r), kas faili tohib muudatusi salvestada ja kustututada (write, w) ning kas seda faili tohib käivitada ja otsida (execute, x)
Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim.), Raamatu nimi kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta. Näide: KÕIV, K. Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. T. Edovald (Toim.), Võrgustikutöö võimalusi töös lastega. Tallinn: Lastekaitse Liit, 2003. · Ühe autori artikkel ajakirjast: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli pealkiri. - Ajakirja nimi kaldkirjas. Aasta kaldkriips ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub,. Näide: LÄÄNEMETS, U. Õppekavad erivajadustega lastele. - Haridus. 2003/6, lk 10-12. · Mitme autori artikkel ajakirjast: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). & AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli pealkiri. - Ajakirja nimi kaldkirjas. Aasta kaldkriips ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide: SISASK, U. & KAHRO, A. Astroloogia ennustab minevikku. - Loodus. 2003/3, lk 10- 13.
-> kopeeri aadressiribalt. 12 Kodulehtede kirjapanemise viisi saab alati vaadata www-brauseri (Internet Explorer ) menüükäsuga View -> Source HTML dokumente võib kirjutada iga tekstiredaktori abil . Kõik koodid kirjutatakse erimärgiste vahele : Alustav märgis < . . . > Lõpetava märgise tunnuseks on tema alguses olev kaldkriips < / . . . > N1 ! tabelile pealkirja lisamine
Keelesedetest sõltub ka eraldajate kasutamine loeteludes (võivad esineda valemites) Meil, Eestis, on tüüpilised Eesti/Vene ja USA/Inglise keeleseaded (vt. Tabelit) Eraldajad sõltuvalt keeleseadetest Eesti/Vene USA/Inglise Liik eraldaja näide eraldaja Arvud koma 13,05 punkt Kuupäevad punkt 3.05.2002 kaldkriips Kellaajad koolon 14:28:15 koolon Loetelud semikoolon a; b; c koma NB! Keeleseadeid saab muuta Windows'i aknas Control Panel / Regional Options Tõeväärtused peratsioonid (funktsioonid), ng väärtuste diapasoon. se lahtrisse või leitakse valemi poolt. . Väärtuste esituses valemites on eleseadetest, mis on määratud Window'sis udes (võivad esineda valemites) keeleseaded (vt. Tabelit) USA/Inglise
aastal. Ta on sündinud Tartumaal Kavastu vallas Lõhmuse talus. Nädalapäeva ja kuupäeva märkivad sõnad ei hõlma teineteist, mistõttu nende vahele pannakse lauses koma: Koosolek toimub esmaspäeval, 8. mail. Koosolek toimub esmaspäeval, 15. mail kell 14. Täiendid. Täiendite seostumisviisist võib oleneda tähendus: Ilmus teose kolmas, täiendatud trükk. Ilmus teose kolmas täiendatud trükk. Taim kasvatas uusi, tumerohelisi lehti. Taim kasvatas uusi tumerohelisi lehti. Kaldkriips. Kui kummalgi pool kaldkriipsu on üks number (numbrirühm), täht (täherühm) või sõna, siis kriipsu ette ega taha vahet ei jäeta: EPL/JT, aga Eesti Päevaleht / Järva Teataja. Nurksulud. Nurksulgudesse pannakse teatmeteostes ja keeleteaduslikus tekstis sõnade hääldus: Marlowe [mälou] TÄHEORTOGRAAFIA TSITAATSÕNA, VÕÕRSÕNA, OMASÕNA TSITAATSÕNA
fumktsioonide argumentides: SUM(K13; L5:M12; N21) Eestis, on tüüpilised Eesti/Vene ja USA/Inglise keeleseaded (vt. tabelit) Eraldajad sõltuvalt keeleseadetest Eesti/Vene USA/Inglise Liik eraldaja näide eraldaja näide Arvud koma 13,05 punkt 13.05 Kuupäevad punkt 13.05.2002 kaldkriips 05/13/01 Kellaajad koolon 14:28:15 koolon 14:28:15 Loetelud semikoolon a; b; c koma a, b, c NB! Keeleseadeid saab muuta Windows'i aknas Control Panel / Region and Language veeb d Language Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Loogikaavaldised Ajaavaldised veeb Valemid ja avaldised
või ei oska tippida tema otsimisteed, klõpsa nupul Browse, mis avab samanimelise akna. Vali aknast Browse õige kaust ja fail ning klõpsa nupul Open. Otsimistee on nende kaustade loetelu, mis tuleb läbida failini jõudmiseks oma arvutis või võrgus. Otsimistee algab andmekandja tähisega, milleks võib olla oma arvuti kõvaketas, flopikettaseade, CD-ROM või jagatud võrgukaust, milles dokument asub. Otsimistee algusesse tipi seadmele viitav täht, millele peab järgnema koolon (:), kaldkriips () ja kaustade loetelu nende läbimise järjekorras. Kui kaustu on rohkem kui üks, eralda nende nimed kaldkriipsuga (). Kõige lõppu tipi faili nimi. Mõned näited: Viitamaks failile test.doc, mis asub seadme C kausta My Documents alamkaustas tekstid, tuleb tippida järgmine rida: c:My Documentstekstidtest.doc Viitamaks CD-lugeril D paikneva ketta failile setup.exe, tuleb tippida: d:setup (programmidel võib nimelaiendi jätta tippimata)
D M L K J F B G H Valikueas nägime, et arvuti pakkus erinevaid edaasise töötlemise võimalusi. Kutsume välja uuesti, käsu PEDIT / M ( kaldkriips näitab, et töötame käsu PEDIT alamprogrammiga (valikuga) M – mitu liitjoont – ja valime liitjoone sirge ja temaga külgneva kaarja jupi punkti C lähikonnast, edasi valime kokku ühendamis , ja arvuti küsib: kui kaugeil võivad üksikosad üksteisesst olla: Töö 3 Klamber 19 ↵ (jupid on üksteisega vahetult kontaktis). Tulemus väljasuurendusel
Muul juhul kipub lehitseja otsima kohalikust kataloogist faili nimega www.ilm.ee (või näiteks faili nimega microsoft.com) ja ei leia kuidagi.
Peo osaliste tööjaotus
Vaata ilmateadet ja vali enesele sobiv
riietus!
Omadusi: · Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). Igal failil peab süsteem meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. · Nimed on suhteliselt vabalt valitavad, suur- ja väiketähed olulised, punktiga algavad nimed on "peidetud". · Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele (muudes kataloogides asuvaile). Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips "/". · Sellist mõistet nagu faili laiend UNIX-is pole ja seega on punktid samuti nime osa. Samuti puuduvad kettaseadmed - kõik failid asuvad ühises puus. Linux on laiemas tähenduses vaba UNIXilaadne operatsioonisüsteem koos komplekti valdavalt GNU rakendusprogrammidega. Kitsamas tähenduses on Linux tuum (ingl. kernel), mille patent kuulub Linus Torvaldsile ja mida levitatakse GPLi all. Linuxi olulisemad omadused: · töötab ka odavatel PC masinatel (so 486, Pentium, AMD jms
näitab, kuidas kujutis näeks välja arvuti või väljundseadme poolt tehtud joonisel. Korrastamine – objekti mingi omaduse muutmine, näiteks tekstile sõnade, tähtede lisamine, eemaldamine; joone kustutamine, värvuse muutmine, nihutamine jne. Isikud nagu Knicks-Marichjen, kasutavad siin selliseid väljendeidi nagu editeerima, redigeerima jne. Kurakriips või kuradikriips – „ ” – kaldkriips, mille suund on alt paremalt üles vasakule; kasutatakse teekide (kaustade) radades (“puu”) eraldajana ning mõnes käsus, näiteks ATTEDIT. Kursor – kriipsindeks; kuvaril olev kahe (ruumiliste jooniste korral – kolme) telgsuunalise sirglõigu lõikepunkt, mida juhitakse hiirega ja mis määrab siis joonestusväljal vajaliku punkti asukoha. Ka kolmemõõtmelisel joonisel määrab ÜLESANNE I Pinnatükk
Tabeltöötlus. Ülesanne 2 Tabelid Sellele lehele kopeerida ja täita andmetega "kirjanurk" eelmisest ülesandest. Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Kersti Antoi Õpperühm KTABB11 Koostada funktsioonide väärtuse tabel argumendi alg- ja lõppväärtusega mä Sammu arvutamisel jagatakse lõigu pikkus etteantud jaotiste arvuga. Algus Lõpp Jaotisi Samm Luua graafikud ja leida nõutud karakteristikud antud lõigul. X väärtuste leidm -5 5 20 0,5 otsifunktsioonid INDEX ja MATC...
Muul juhul kipub lehitseja otsima kohalikust kataloogist faili nimega www.ilm.ee (või näiteks faili nimega microsoft.com) ja ei leia kuidagi.
Peo osaliste tööjaotus
Vaata ilmateadet ja vali enesele sobiv
riietus!
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine......................................................
Kontrollstringis saab kasutada järgmisi sümbolipaare vastava mõiste tähenduses:
a hoiatus, genereerib helisignaali
b backspace, samm tagasi koos kustutamisega
c rea väljastamine ilma reavahetuseta
f form-feed, lehekülje lõpetamine
n new-line, reavahetus
r carriage return, väljastamisjärje toomine rea algusesse
t tabulaator
v vertikaalne tabulaator
' apostroof
\ backslash, tagurpidine kaldkriips
n väljastab 8-bitise sümbol, mille ASCII kood on kuni neljakohaline
kaheksandsüsteemi arv n ja mille esimene number on 'null'.
Märgiga '%' alustatakse andmete teisendamise informatsiooni blokki, mille üldine süntaks on:
'%' [
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna....
Tabelid. Päringud ja kokkuvõtted; otsifunktsio Kopeerida eelmisest tööst "kirjanurk". Sisestada oma andmed otsifunktsioonid Siia kirjutage oma üliõpilaskood kood: 164790 Variant Filter1 0 Filter2 4 Risttabel1 0 Risttabel2 kõik Kokkuvõte 4 Filtreerida arendatud filtri (advanced filter) abil teisele töölehele variantidega määratud andmed (2 päringut). Koostada kaks risttabelit (PivotTable) ja kokkuvõte (Subtotal). Vajadusel võib lisada tabelitesse lisaveerge valemitega abiandmete arvutamiseks. Leheküljel 'Abi' on tabelid, mida saab kasutada otsifunktsioonides vajalike andmete leidmiseks. NB! Valemites kasutada nimesid. Variandid leitakse üliõpilaskoodi numbri järgi, kirjutage see lahtrisse nimega kood. Variant 0 1 2 3 ...
tähenduses:
a hoiatus, genereerib helisignaali
b backspace, samm tagasi koos kustutamisega
c rea väljastamine ilma reavahetuseta
f form-feed, lehekülje lõpetamine
n new-line, reavahetus
r carriage return, väljastamisjärje toomine rea algusesse
t tabulaator
v vertikaalne tabulaator
39 / 115
' apostroof
\ backslash, tagurpidine kaldkriips
n väljastab 8-bitise sümbol, mille ASCII kood on kuni neljakohaline
kaheksandsüsteemi arv n ja mille esimene number on 'null'.
Märgiga '%' alustatakse andmete teisendamise informatsiooni blokki, mille
üldine süntaks on:
'%' [
1. Need, milledel on ka täiskoht olemas (näiteks 3 4/5 või 1 2/3). Neid murde peadki nii kirjutama nagu piltidel näed: o Kirjutad täisosa 3 o Vajutad tühikule o Kirjutad 4/5 o Vajutad Enter Kaldkriipsuna on kõige mugavam kasutada NumLocki kõrval olevat kaldkriipsuga klahvi. Mõnel uuemal klaviatuuril võib küll klahvil olla hoopis jagamise märk, aga trükkides tuleb ikka kaldkriips. Siin on just suurim eksimus, et unustatakse tühik lisamata. Teise grupi moodustavad murrud, kus täisosa puudub (näiteks 1/3 või 7/8). siin pead kirjutama nii: o Täisosa asemele kirjutad 0 o Vajutad tühikule. o Kirjutad 1/3 Siin on juba kaks põhilist eksimust: ei kirjutata nulli ja ka tühik jääb enamasti sisestamata. Miks ei või siis ainult 1/3 kirjutada
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
