Nimetu (2)

1.
Mida nimetatakse personaalarvutiks ?
Millised on personaalarvuti põhiosad?
Maailmas on kasutusel umbes miljard arvutit. Enamik neist on personaalarvutid. Nii nimetatakse arvuteid, millega saab samaaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest:
2.
Milline on arvuti kõige väiksem mälu mahu ühik?
Millised ühikud on veel olemas?
Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri — 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu mahu kõige väiksem ühik.
Bitil on kaks olekut — „sisse lülitatud” või „välja lülitatud”. Seda võib mõista ka kui „õige” või „vale”, „jah” või „ei”. Bittidel põhinevat süsteemi kutsutakse kahendsüsteemiks, sest igal arvjärgul (numbril) saab olla ainult kaks väärtust.
Arvuti mäluseadmete või andmete mahu kirjeldamisel kasutatakse palju suuremaid ühikuid:
Bait (B) 1 B
8 b (8 bitti )
Kilobait (KB) 1 KB
1024 B
Megabait (MB) 1 MB
1024 KB
Gigabait (GB) 1 GB
1024 MB
3.
Kui palju mälu vajab arvuti ühe märgi kujutamiseks?
Andmete maht sõltub nende tüübist ja arvutis esitamise viisist.
Siin on mõned näited:
4.
Millised arvuti riistvara osad asuvad põhiplokis (korpuses)?
Emaplaat
Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat (motherboard), mis asub põhiplokis. See kujutab endast suurt montaažiplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad , mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu.
Kõvaketas
Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas ( Hard Disk Drive , HDD). Kõvaketas asub põhiplokis ning seda sealt välja ei võeta. Suurem osa programmidest ja andmetest säilitatakse kõvakettal.
Kettaseade
Praktiliselt igas arvutis on kettaseade ( Floppy Disk Drive, FDD), mille abil saab diskette lugeda ja neile infot salvestada . Diskett on plastikümbrises magnetketas.
CD–lugeja ja CD–kirjutaja
Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on suhteliselt odavad ning neile mahub palju (650–800 MB) infot. CD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CD– lugejat (CD–ROM drive), mis asub põhiplokis.
5.
Mida iseloomustab protsessori taktsagedus ?
Protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse gigahertsides (GHz), vanematel arvutitel ka megahertsides (MHz). Kaasaegsete arvutite taktsagedus on 1–3 GHz.
6.
Mis erinevus on operatiivmälul ja andmekandjatel? Nimeta erinevaid andmekandjaid.
Operatiivmälu
Kuna operatiivmälu on kiire, hoitakse seal programme nende töö ajal ja andmeid nende töötluse ajal. Samas on see aga täiesti tarbetu informatsiooni pikaajaliseks säilitamiseks, sest pärast arvuti väljalülitamist kustub kogu operatiivmälu sisu.
Diskett ja kettaseade
Praktiliselt igas arvutis on kettaseade (Floppy Disk Drive, FDD), mille abil saab diskette lugeda ja neile infot salvestada. Diskett on plastikümbrises magnetketas.
Kompaktketas (CD), CD–lugeja ja CD–kirjutaja
Heli, fotode ning videopildi salvestamiseks on arvutil vaja rohkesti mälumahtu. Ka enamik programme on keerulised ja mahukad ning nende levitamine diskettidel pole mõeldav. Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on suhteliselt odavad ning neile mahub palju (650–800 MB) infot. CD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CD–lugejat (CD–ROM drive), mis asub põhiplokis.
DVD– ketas ja DVD–lugeja
Järgmine samm arvutustehnika arengus on DVD-d ( digital video disk) ja nende lugejad. Väljanägemiselt on DVD-d äravahetamiseni sarnased CD-dega, tegelikult erinevad need aga nii füüsiliste omaduste kui ka andmete salvestamise ja lugemise meetodite poolest. DVD-le mahub võrreldes CD-ga umbes 10 korda rohkem andmeid — DVD maht jääb 4–8 gigabaidi vahele.
7.
Kui palju infot mahub ühele disketile? Aga CD-le?
Ühele disketile mahub 1,44 MB infot. Sellest piisab mõne dokumendi või lihtsa programmi salvestamiseks.
Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on suhteliselt odavad ning neile mahub palju (650–800 MB) infot. CD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CD–lugejat (CD–ROM drive), mis asub põhiplokis.
8.
Milleks kasutatakse DVD-sid?
Kuna DVD on alles uus ja kallis tehnoloogia , siis andmete salvestamiseks arvutis seda eriti veel ei kasutata. Küll on aga laialt levinud DVD-dele salvestatud filmid, mida saab vaadata arvuti DVD–lugejate või teleriga ühendatavate seadmete abil. DVD–filmid on väga hea kvaliteediga ning tavaliselt varustatud mitmekeelse heliga — nii saavad eri keeli valdavad inimesed vaadata filmi samalt DVD– kettalt , valides ise sobiva keele.
9.
Mida nimetatakse andmete salvestamiseks?
Ka kõige kiiremad andmekandjad töötavad operatiivmälust sadu kordi aeglasemalt. Kuna programmide normaalseks tööks sellisest kiirusest ei piisa, siis kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Töödeldavad andmed, nagu ka töö käigus tekkivad uued andmed, salvestatakse samuti andmekandjatelt operatiivmällu.
Programmide töö käigus andmed muutuvad, samuti võib juurde tekkida uusi andmeid. Pärast andmete tekkimist või töötlemist tuleb need salvestada, st kirjutada operatiivmälust ümber andmekandjale.
10.
Mis on arvuti sisendseadmed? Too näiteid.
Sisendseadmed on näiteks klaviatuur, hiir , juhtimispult (joystick), mikrofon. Piltide sisestamiseks kasutatakse skannereid. Juba on laialt levinud ka digitaalsed kaamerad, millega saab pildi otse arvutisse salvestada.
11.
Mida tähendavad „hiireklõps” ja „topeltklõps”?
Hiire vasaku nupu vajutus ehk klõps tähendab ekraanil oleva objekti valikut (näiteks kohta tekstis, mida kavatsed parandada). Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse Internetis uuele leheküljele. Hiirega on võimalik joonistada, teksti kerida, programmi küsimustele vastuseid valida ja palju muud teha.
Klõpsuks () nimetatakse ühekordset vajutust hiire nupule. Topeltklõps () on kiire kahekordne vajutus hiire nupule. Topeltklõpsu kasutatakse tavaliselt programmi käivitamiseks. Programmi saab käivitada ka teistmoodi — valides programmi või dokumendi ühe klõpsuga ja vajutada klahvi .
12.
Millise klahvi abil lülitatakse sisse suurtähtede sisestamise režiim?
Pikema teksti kirjutamiseks suurtähtedega on kõige mugavam vajutada klahvi
ja minna üle suurtähtede sisestamise režiimile. Selles režiimis olemist näitab tuluke Caps Lock klaviatuuri paremal ülanurgas. Järgmine klahvi
vajutus viib suurtähtede režiimist tagasi tavalisse režiimi. Väiketähtede saamiseks suurtähtede režiimis (tuluke Caps Lock põleb) tuleb teksti sisestamisel -klahvi all hoida.
13.
Kuidas sisestada klahvil olevat kolmandat märki
(näiteks £, $)?
Mõnel klahvil oleva kolmanda märgi (@, £, $ jne) saamiseks tuleb kasutada klahvi .
14.
Milleks kasutatakse klahvi ? ? ? ?
Klahviga
saab liikuda vahelelisamise ja ülekirjutamise režiimide vahel. Ülekirjutamise režiimis tuleb sisestatav märk tekstis olemasoleva märgi asemele.
Sisestusklahvi
(klaviatuuril tavaliselt ) vajutusega antakse arvutile teada, et teksti sisestamine on lõppenud. Teksti sisestamisel kasutatakse seda klahvi üleminekuks uuele lõigule, arvutiga suheldes aga oma valiku kinnitamiseks.
Tabeldusklahv  viib tekstis järgmisele tabelduskohale, dialoogiaknas viib ühelt objektilt teisele.
Paoklahvi
kasutatakse mingi tegevuse katkestamiseks. Sageli aitab see klahv väljuda kogemata käivitatud tegevusest.
15.
Millist klahvi kasutatakse tekstikursorist vasakul oleva märgi kustutamiseks? Aga paremal oleva?
Kursorist vasakul asuva märgi kustutamiseks kasutatakse klahvi , paremal asuva märgi kustutamiseks aga klahvi .
16.
Milleks on mõeldud funktsiooniklahvid  – ?
Funktsiooniklahvid – on mõeldud programmi funktsioonide täitmiseks (käskude andmiseks )
17.
Nimeta kuvarite kaks põhitüüpi.
Kuvar (monitor) on tavaliselt telerit meenutav seade, mille ekraanile tekib arvuti poolt edastatav kujutis. Kuvar on kõige tähtsam väljundseade, sest ilma selleta pole kasutajal võimalik arvutiga suhelda.
Lisaks tavalistele kineskoopkuvaritele (CRT) on viimastel aastatel personaalarvutite tarvis hakatud tootma uut tüüpi vedelkristall – ehk LCD–kuvareid, mida varem kasutati ainult kaasaskantavatel arvutitel.
Vedelkristallkuvaritel on kaks suurt eelist: need võtavad laual vähem ruumi ning on tänu kuvaripildi heale kvaliteedile palju sõbralikumad arvutikasutaja silmadele.
18.
Millised põhilised näitajad iseloomustavad kuvareid?
Kuvareid iseloomustavad näitajad on punktitihedus, esitatavate värvuste arv ja sagedus.
Eraldusvõime (resolution) iseloomustab korraga ekraanile mahtuva info hulka ning selle kirjeldamiseks kasutatakse rõht- ja püstsuunaliste punktide arvu, näiteks 800×600, 1024×768 jne.
Kõige väiksem võimalik eraldusvõime on 640×480 punkti. Sel puhul on kujutatavad detailid kõige suuremad ja neid mahub korraga ekraanile vähe. Kaasaegsed kuvarid võimaldavad näidata vähemalt 800×600 punkti.
Kujutatavate värvuste arv näitab, mitut erinevat värvitooni saavad programmid üheaegselt ekraanil kujutada. Värvitoone võib olla 16, 256 või rohkem. Sageli esitatakse suuremat hulka värvuste arvu ligikaudselt, näiteks „32 tuhat värvust” või „miljoneid värvusi”. Kasutusel on ka väljend „loomulikud värvid” (true colors ).
Mõnikord tunneb arvutikasutaja juba pooletunnise ekraanivaatamise järel, et silmad hakkavad väsima. Põhjuseks võib olla valesti valitud kujutise uuendamise sagedus. Sagedus näitab, mitu korda sekundis uuendatakse ekraanil olevat kujutist. Sagedust mõõdetakse hertsides (Hz). Kui ekraani uuendamise sagedus on liiga madal (näiteks 60 Hz), siis võib tunduda, et kujutis lausa vilgub või lainetab ekraanil.
Kineskoopkuvarite puhul peetakse normaalseks vähemalt 85-Hz sagedust, kvaliteetsemad kuvarid võimaldavad kasutada sagedust 100 Hz või üle selle.
Enamasti on kuvari kolm põhiomadust omavahel seotud, näiteks samade värvuste arvu korral saab sagedusel 75 Hz kuvar kujutada 1280 ×1024 punkti, aga sagedusel 85 Hz vähem, vaid 1024×768 punkti. Seda tuleb kuvarit hankides ja seadistades arvestada.
19.
Mis on videokaardi ülesanne?
Lisaks kuvarile määrab ekraanipildi kvaliteedi graafikakaart ehk videokaart . Videokaardi ülesanne on ekraanipildi koostamine ja uuendamine. Videokaardil on oma mälu ehk ekraanimälu, milles hoitakse ekraanil olevat kujutist. Mõnele emaplaadile on graafikakaart juba sisse ehitatud, sel juhul ei ole täiendavat kaarti enam arvutisse vaja. Videokaardist sõltub, kui kiiresti kujutis ekraanil muutub. Eriti oluline on see kaasaegsete arvutimängude puhul, kus kolmemõõtmelised objektid ekraanil kiiresti liiguvad.
20.
Nimeta kolme erinevat liiki printereid.
Maatriksprinter
Maatriks - ehk nõelprinterid on oma tööpõhimõttelt sarnased kirjutusmasinatega — need trükivad läbi trükilindi paberile lüües. Lööjateks on nõelprinteris aga väikesed nõelad. Trüki kvaliteet oleneb nõelte arvust. Levinud on 9–, 18– ja 24–nõelased printerid . Mida vähem on nõelu, seda paremini on näha, et trükitud tähed koosnevad väikestest punktidest.
Maatriksprinterite trükk on odav, kuid nende töötamine tekitab tugevat müra. Maatriksprinterid on asendamatud isekopeeruvatele blankettidele trükkimisel.
Tindiprinter
Tindiprintereid iseloomustab hea trükikvaliteet ja vaevumärgatav töömüra. Trükitav kujutis kantakse paberile imepisikeste tindipiisakeste abil.
Kaasaegsete tindiprinteritega saab teha nii musta kui värvilist trükki. Parimate tindiprinterite trükk sarnaneb kvaliteedilt värvifotoga. Tindiprinterit ostes tuleb arvesse võtta, et tindipotid, mida hiljem vahetama peab, on küllalt kallid.
Laserprinter
Laserprinterid paistavad silma väga hea trükikvaliteedi poolest. Kujutis moodustatakse erilisest pulbrist, mis kuumutatakse paberile laserkiire abil. Ühe mustvalge lehe trükkimine tuleb laserprinteril odavam kui tindiprinteriga trükkides. Nii ollaksegi kvaliteetsema trüki ja tulevase kokkuhoiu nimel valmis maksma laserprinteri ostmisel kõrgemat hinda.
Värvilised laserprinterid on värviliste tindiprinteritega võrreldes kallid ning neid soetatakse vaid tõsise vajaduse korral.
21.
Milleks kasutatakse skannerit? Modemit?
Skanner
Skanner ehk skänner (scanner) — seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte.
Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise (skaneerib selle) ja edastab info arvutile, mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Foto saamiseks arvutisse tuleb käivitada skanneri juhtprogramm, asetada pilt skannerisse, häälestada ja käivitada skaneerimise protsess ning saadud kujutis lõpuks arvutisse salvestada.
Võib-olla oled märganud, et puutud skanneri tööga peaaegu iga päev kokku. See toimub kaupluse kassas, kus kauba vöötkood just nimelt skanneriga sisse loetakse.
Modem
Arvutitevahelise ühenduse loomist alustati omal ajal vastavate eriliste seadmete — modemite abil. Modem võimaldab ühendada arvuteid telefoniliini kaudu.
Modemeid on kahte liiki: sisemised ja välised — sõltuvalt sellest, kas modem paikneb arvuti põhiploki sees või eraldi karbikeses.
Kaasajal , Interneti püsiühenduste võrgu arenedes, on tavapärased modemipõhised arvutiühendused oma populaarsust kaotamas. Sageli kutsutakse modemiteks ka kaasaegseid palju keerukamaid, arvutit püsiühenduse liiniga ühendavaid seadmeid.
22.
Milliste lisaseadmetega saab pilte arvutisse laadida ?
Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise (skaneerib selle) ja edastab info arvutile, mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Foto saamiseks arvutisse tuleb käivitada skanneri juhtprogramm, asetada pilt skannerisse, häälestada ja käivitada skaneerimise protsess ning saadud kujutis lõpuks arvutisse salvestada.
Digitaalse fotoaparaadi ehk digitaalse kaamera (digikaamera) tööpõhimõte on sisuliselt väga sarnane skanneriga — seegi edastab kujutise arvutisse, kus vastav tarkvara teisendab selle uuesti pildiks, mida saab seejärel kuvada arvutiekraanile, salvestada andmekandjale või printida paberile.
23.
Mis on arvutiprogramm ?
Programmiks nimetatakse käskude jada, mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha.
Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisest ja lõpeb sellest väljumisega ehk selle sulgemisega. Käsud, millest programm koosneb, võivad juhtida arvuti riistvara või käivitada teisi programme.
24.
Mis vahe on süsteemsel ja rakendustarkvaral?
Arvutiprogramme on kahte liiki — süsteemsed programmid ja rakendusprogrammid , mõlemad on ühtviisi vajalikud. Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst.
25.
Kuidas toimub üleminek ühe klaviatuuri keele kasutamiselt teisele?
Ümberlülitus eesti keelelt inglise keelele toimub nii:
Kui valida töötamiseks selline keel, millele vastavat klaviatuuri arvutil tegelikult ei ole, siis töötab olemasolev klaviatuur edasi, kuid klahvidele vajutades võivad ekraanile ilmuda oodatust erinevad märgid.
Kui näiteks arvutil on eesti keele paigutusega klaviatuur, arvutis on aga valitud inglise keel, siis täppidega tähtede asemel tulevad ekraanile kandilised ja loogelised sulud, samuti on paigast nihkunud teised märgid.
26.
Kuidas arvutit välja lülitada? Miks ei tohi arvutit lihtsalt nupust „kinni panna”?
Selleks tuleb enne arvuti väljalülitamist Windows ’ist väljuda. Kuna Windows on operatsioonisüsteem, siis sellest väljumine toimub veidi teisiti kui rakendusprogrammidest väljumine.
Enne arvuti väljalülitamist klõpsa nupul Start ja vali Windows XP korral käsk Turn off Computer või Lülita arvuti välja, teiste Windows’i versioonide korral Shut Down....
Selleks et kirjutada töömärkmed kõvakettale, läheb Windows’il veidi aega. Kui kõik andmed on kettale kirjutatud, lülitub enamik kaasaegseid arvuteid ise välja, vanematel arvutitel ilmub ekraanile järgmine kiri:
See tähendab: „Nüüd võid oma arvuti ohutult välja lülitada.” Ja nii see tõesti on.
Pane tähele! Ära kunagi lülita töötava Windows’iga arvutit välja enne, kui ekraanile pole ilmunud sellist teadet.
Windows on operatsioonisüsteem ja see tegeleb arvuti kõigi ressursside, sealhulgas ka mälu juhtimisega. Windows lubab rakendusprogrammidel kasutada mingit osa mälust. Just Windows mäletab, kus millised andmed on säilitatud.
Juhtimaks keerulist tarkvara „kuningriiki”, on Windows’il oma „isiklikud” töömärkmed. Osa sellisest märkmikust säilib andmekandjatel, osa operatiivmälus. Kui lülitada arvuti koos töötava Windows’iga välja, siis ei jõuta kõiki töömärkmeid andmekandjatele salvestada ja need kustuvad .
Isegi Windows’i töömärkmete osaline kadu võib kaasa tuua kurbi tagajärgi kuni Windows’i rikkiminekuni, mille järel arvuti ei tööta enam üldse. See on muidugi kõige halvem variant, mida tavaliselt ei juhtu. Vale väljalülitamise puhuks on Windows’il olemas ka kaitsesüsteem.
Pane tähele! Pärast töötamise lõppu ei tohi arvutit lihtsalt välja lülitada. Kõigepealt tuleb väljuda Windows’ist.
Ei maksa loota , et ehk ei juhtu arvutiga vale väljalülitamise järel midagi. Sa säästad küll täna minuti, aga homme ei pruugi su arvuti enam tööle hakata.