Fibo kasutamine ehitusel (0)

Rakendusbotaanika
Igal teemal näiteliigid. 
Nimeandmine,võimu kehtestamine.
Põine mänd  hong ? Pedak n teget mändadega = mänd.
Pärn on niinepuu .
Raudrohuga raviti lõikehaava.
Loeng 2
Haavad, kased ,mänd, kuusk ...
Saar – laialehstest kõige suurema pindalaga.  Saart  oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 
0, midagi. 
Tamm –(ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun-
aeestis. Enamus  puisniidud  palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid 
Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu.
Jalakas - eestis on veel arvestataval hulgal.
Pärn-  jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks.
Vaher  – vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. 
Pöök- pm leidub parkides.
Metsapuud ammendatud  ( edasi mitte „päris puud, alusmetsa puud, lisapuud“)
 Paju- ei ole mets, vaid põõsastikud. Lammipajustikud -6-10 m ja jõeääes mõned suuremad. 
Metsapuu ei ole, aga on metsa vahel,  sel juhul mingi remmelgas- see on kiire kasvuga 
lühiealine ja  palki  ei saa( kasvab suueks aj laiaks, lämmatab paremad puud ja siis sureb ära). 
Rabe /hõbe remmelgas-sissetoodud liigid. Ülejäänud  pajud üpris pisikesed, puuks ei kasva.
Kadakas
Jugapuu - ei ole esimese rinde puu. 5000a tagasi oli.
Edasi roosõieised:
Toomingas / pihlakas ( tuhk -/ pooppuu (kõige puulikum))/metsõunapuu/viirpuu
Edasi pole enam üldse puud
Türnpuu-lääne ja põhjaeesti
Paakspuu -märjemad alad
Kukerpuu
Kuslapuu : harilik ja sinine. Harilik ausmetsa põõsana,salukuusikutes.Sinine aga luhbjarikastes 
madalsoo metsades ja puisniitudel.
Sõstrad- mage/must/ karvane
Sarapuu- kõrguselt kui puu aga  vormit  kui põõsas. Läbimõõt võib olaka isegi rohkem kui  1m. 
Kikapuu
Lodjapuu
Verev -Kontpuu- looduslik (võsuri ja siberi on metsisitunud  kultuurtaimed )
Kibuvitsad 
Tuhkpuud
Näsiniin – sama laadne Tuhkpuuga,puidu eesmärgl ei kasutata.
Võõrpuud
Lehis – üle 200 eestis kasvatatud  Vigalas , oodis ja võrumaal. Väärtusliku puiduga  
Hobuksastan
Paplid
Elupuu
Sirelid
Kirsipuu - 0,2 hektarit maguskirsi palgimetsa, Parasaarel
Astelpaju
Puidu tugevus
Suured puud on pehmema puiduga, väikesed põõsad on tugevamad. 
Mänd, kuusk haab ,lepad, paju, pärn-  pehmed puud.
Pikaealisemad puud on kõvemad. 
Kuslapuu on üks kõige kõvemaid. Näsiniin oli kõigepehmem.
Keskel lülipuit ja väljas  maltspuit . Lülipuit tüve sees on taime poolt suretatud puit. See on 
suetud ja konserveeritud.  Tavaliset tumedam( parkained ). Maltspuit on heledam ja sagel 
pehmem. Lülipuit mädananeb palju aegasemlt, maltspuit mädaneb kiiresti  pehmeks  pudiks. 
Seened aga ronivad sisse ja vivad seest mädandamahakata. Lülipuidu veejuhtivus  on väga 
halb, ei ima ka vett sisse. 
Maltspuidu kiire mädanemineon hea sest, see on tüve välimine pind ja täielikut  peened oksad  
– need surevad ära. Kui need oksad on madalamal ja ei tooda midagi,siis on kõigest 
koormaks, seega on parem kui kaoksid kiirest ära. 
Puude jagamine: 
Ainult malts:
Lodjapuu, näsiniin
Haab, kuusk, kask , (lepad/pajud kah, nagu eristub aga käi kah), pärn,
Ainult lüli:
Mänd,Tamm, Saar, Jalakas
Kulsapuu,türn- paakspuu
Puitu saab kasutada:
Puude küttevätuste ernevus. Suurim erinevus tuleb ruumihiku kohta, mis oleneb ku tihe/kõva 
on puit. Pehmepuidulised puud on ruumalaühikukohta väiksema kütteväärtusega ja seega 
odavamad. Sõltuat puidu kemilisestkoostisest sõltub tahma  eraldumine. Kõige paremaks 
loetakse Haaba, nö puhastab lõõre. Ruumalühiku kütteväärtus on väike aga ei tekita nii palju 
taham et lõõre ummistaks.  Tahm  toimib oojusisolatsoonina,ei ase ahjul soojaks minna. 
(eelistada haaba kasele, kask annab kõvasti tahama eriti soodest). Kasetoht on see mis tossab. 
Leegitemperatuur, kuusel/ kasel  on kõrge temperatuur. Leegipikkus, okaspuudel on leek pikk, 
kasel üpris lühike. Söepõlemine oluline sepatöös. Isaks vaja teada kui palju tuhka , mänd on 
hea sepatööks. Kõige kuumema temperatuuriga põleb eestis saar, võib isegi ahju lõhkuda. 
Saare süsi võib paakuda ahju põhja ja ei pruugi isegi lenduda.  Saar/haab seovadvett hästi. 
Suvel saab lõkke kõige kergemalt kuivanud  okstega  kuuse küljest, alumised oksad on ikka 
kuivad.  Märja sügisel aga männi koore roosteseena koha pealt, kus on mustad kohad, mis 
vaiku hästi täis, kohati ka kännud. Võtad laastud  ja lähevad ns tikust põlema, aga tossavad 
kõvasti. Paakspuu lülipuit põleb ka hästi,nagu püstised konddmis seisavad. Ei vetti ja seega ei 
oleka seeni küjes., kohati leidub sellised ka tammepuul ja haava oksad. Kuni 50% puust võib 
olla veel vettimata, surnult seistes.
Loeng 3
Palju puitu kulub ehitustes, tähtis vastupidavus ilmale, kuluvusele, soojusuhtivus ja 
mehaaniline  tugevus.  Ehituspoutu saab jagada:
Välisehitus
 Kõige olulisem on mänd.(lisaks hea tulepuu) Lisaks on hea puu kuusk, kuusel lülipuitu ei ole. 
Veel võib ehitada veel haavast, lisaks on ta ka eriotstarbeline. Tamm on kehv  sest on kallis 
ning hea  soojusjuht (tihe puit) – paksud tammepuidust seinad on „ igavesed “.  Kallis on, sest 
teda on vähe saada ja eestis on ta ka veel enamasti kõver. Kuna tamm on tihe ja raske siis 
läheb kasvamiseks kauem kui nt mänd. Haab läheb metsa all kiirelt mädanema,kui aga 
seinane siis ei saja talle otse vett peale. Ta ei võta hästi vett sisse ega anna ka väja. Haava 
palki tulevad kergelt suured praod sisse. Palsamipappel on sama hea kui haab aga ei tõmba 
kuivades  puruks.  Katuseks on kergem  laast  katus, sinder katus n ka võimalik. Sindern paks 
paku küljest tõmmatud laast nii 1cm paksune umbes. Laast on parem sest siis jäävadmängima 
tihedamad ja pehmemad puu osad, aga siski sinna koguneb ka rohkem niiskust.. ladukatuse 
puhu kask ja  lepp  on välistatud. Punnid millega palke kinni topiti on kuuse oksad.
Siseviimistlus 
Põrandalauad  kuusk ja mänd. Oksakohad võivad jääda muhklikuks. – odav põranda materjal. 
Hea põrand on tamm ja saar ( tugevad lehtpuud ). Laeauad n eelistatud kuused, head sirged. 
Lepast saab laheda  punaka lae. Lakke  ie saa palsampapplit sest jääb „karvane“ ja mitte erit 
ilus. Põrandal võib kask minna kergelt hallitama, kardab hullult niiskust. Heleda põranda saab 
vahtrast.
Mööbel:  kõige kätte saadavam on kask. Kuusk või mänd läheb kergelt „mölki“. Väärtmööbel 
on tammest, raske ja vastupidav.  Eestison 2 väärismööbipuitu: must tamm: tamme pika 
ajalisel seismisel  turbas  või mulla sees( puidu sees olevate parkainete reageerimine  rauaga . 
Maa sees peab olema, et oleks anaeroobsetes tingimustes). Maarjakask : ilmselst 
viirushaigusest tingitud kasvuhäire kasel,nõrk vähk. Puid eiole sirge vaid seest on kõver ja 
sillerdav, samal ajal on ülimalt tugev(Maarjakask moodustub arukasest – nimetatakse ka 
karjalakaseks).  Maarjakask ei ole konkurentsi võmeline ja ei pea vastu, kuna on haige. 
Eriotstarbeline :
 Eriotstarbeline mööbe: Saunas pea olema ima  valguta  ja halva soojusjuhtivusega. Ära kasuta 
tamme. Halllepp liiga pehme,  sanglepp aga parem soojusjuht. Haab ja Pärn peaks päris head 
olema.
Vesiehitus: Sillapostid: Tamm on vesikeskkonnas kõige vastupidavam puit. Mänd kõdunueb 
läbi 7-10a.Tamm peab vastu 50a vb rohkemgi . Lisaks on hea veel sanglepp. Lehis on ka veel 
hea.Lehis on kõvasti vaigurikkam kui mänd, sellepärast püsib. Lehisest sirget lauda ei saa, 
hakkab igastpidi mängima, aknaaamid saab veel kuidagi tehtud. Laevad/paadid – 
tammest(tugevus)  kaared . Pangud kh tamm või mänd (seda on rohkem). Põhja läinud laevast  
saab musta tamme.  Siseveepaadid / ruhi-ühest tüvest õõnestatud  paat .  Kaksikruhi on kahest 
kokku pandud. Vene/ haabjas  – ka ühest tüvest aga laiaks painutatud läbi hautamise nö – haab 
ja pärn.  
Tänavasillutis: 150a tagasi olla olnud Peterburis tehtud teed  Lehise  püstpakkudest. Lisaks on 
veel kasutatud samamoodi tamme.
Masinad :  Veskid ,viljapeksumasinad. Massiivse tugevuse  jaks  on tamm(väikese jupina on 
üpris habras). Rootsis oli mingi aeg seotud seadusega kaitstud Tamm , Pihlakas ja 
Metsõunapuu. Jalakas, künnapuu ja isegi saar olid sitkuse poolest vajalikud:  rattad , hobuse 
loogad, rattarummud(?).  Libedust ja siledust: vaher,  veski  hammasrattad ja höövi  tallad . 
Männilt saadkse head sitket ja kõverat puud kohe juurele üleminekul(juurekaelapuit –nim ka 
jugapuiduks. Jugapuu on siis sama  sitke  kui teise puude juurekaelapuit). Reed 
Pillid . Eelistatuna kuusk. Annab hea kõlakasti on pikk ja sirge. Vaher on kõva ja hea kõlaga 
puit ( hea taguda) 
Tööriistad ja käsitöö puit 
Kirvevars- odav kasest, head aga  saarest (juurekaelast,mitte oksast). Veel sobib türnpuu. 
Rehapulgad- kuuseoksad(kuuse tüvi on pehme, oksad aga sitked) ja kuslapuu, lisaks ka 
sirel (mis  muutb lillalaks kui sinna ronib kallale  seen ).  Toidunõud: ummiknõud – õõnestatud 
nõud, pehmest puidust (haavast ja Pärnast). Laudadest nõud(need saadi kui lõhestati pikki 
puud ja saadi pinnale kõva/sile sügispuit) – kuusk. Kannule saadi  valamiseks  toru kui lükati 
oksakoht välja ja oligi auk. Palju kasutati nõudes kadakat. Luskad –kadakas, kask, türnpuu. 
Kukerpuu – kõva ja kollane.  
Loeng 4
Puu koor
Suures tükis saab seda hästi ja tugevana kuuselt ja veelapremini pärnalt. Suurt tükki nim: 
kosk (nt kuuse kosk).Sellest saadi katusematerjali (kergemini kui laastkatus)20-25a peab katus 
veel vastu, ei oleke kehvem kui tõrvapapp.   Niin  – sitke/noore puu koor. Kõige parem niin on 
niinepuul/pärnal. 
Rohusk – pehmest niinest tehtud riie ( pm kotiriie). Lisakskasutusel erineva 
punumismaterjalina. Veel kasutusel toominga niin.  
Toht – kasel tähtis, teistel tohu moodi.  Kase  toht eriline sest saab punuda ( toht pm  kordi  
erivorm, minig petuliin, polülipiidne ühend. Väärt ehitusmaterjal: vundamendi  isolatsioon , 
vett äbi ei lase ise ka ei mädane, sitke ja tugev. Sobib  arukask , sookask nii hea ei ole. 
Kasutada ka maja vooderdamisel.  
Tõrv
Tõrva saab vaigurikastest kändudest. Kui ikka 30a pole ära mädanenud siis järelikult tõva täis. 
Tõvaajamine: ahi aoti tõrvaseid täis ja hakati kuumutama, ahju ei tohtinud hapnikku saada. 
Puit millest tehti tõrva nimetati Saku.  
Tökat – kase tohu tõrv.  Kallim, selega nt katust ei tõrvatud. 
Süsi – Lauti ahi täis, laoti mättad peale. Joonistussüsi – paakspuu,pidi kõge paremolema,ka 
paju pidi hea olema. Tähtis, et oleks kõva ja ühtlane.  
Vaik  – sideaine.Tehti juukseharju. Vaigu sisse pandi  harjased ja lasti ära kuivada. 
Närimiskummi saab täiesti äa kuivanud kuusevaigust. Kui on pooleli  kuivanud – hammaste 
küljes ja põletvat kibe. Seest peavad oleakadunud kõiklenduvad terperoidid. 10min läheb, ni 
kaua on puru,siis aga muutub elastseks. Maitseks säilub kerge vaigumaitse.  Lisaks tügevat 
hügeeniline, tugevalt bakterite vastane, põletke  allasuruja. 
Paberipuidu tähtis et oleks palju tselluloosi ja vähe lingliini? –sobib kuusk ja mänd, kui on 
palju vaiku ei sobi. Lehtpuudest sobib kask ja haab. Lülipuidised lehtpuud ei kõlba, sest 
lülipuit on alati ligliini rikkam ( nt tamm)
Sissejuhatus toidutaimedele
Mida arvestada söömisepuhul:
Taim ei taha et teda süüakse. Taimedes on sagedamini vähem v rohkem tervist  kahjustavaid  
aineid. Mürgid putukate vastu on enamasti nõrgatoimelised. Sellest toituda mitmekesiselt. 
Isegi lehmad karjamaal ei söö järjest, et ei saaks mingit mürgitust.  Eestis arvestada et siinsed 
marjad on lindude toit. Toit mis mõeldud imetajatele on aafrikas, ahvidele. Kolmas grupp on 
mõeldud ehk sigadele .
Marjade puhul 2 tüüpi marju:
Marjad tervelt söömiseks – võivad kiirendada seedimist et sa ei jõuaks neid ära seedida. 
Nende mürgisus avadub kõhulahtisusena. Mõned marjad ka nii,et alguses hea maitse aga aja 
pärast maitse muutub ebameeldivaks, et ei sööks põõsast tühjaks. 
Matseerumine – Rakkude üksteisest lahkumine(valminud viljad muutuvad jahuseks- raku 
vakuool on hapu, raku kest aga magus) tekib maos ülehappelisus, ja läheb minema. 
Loeng 5
Metsataimed
Metsas on parimadmuuukas, metsmaasikad ja kuumaasikad. Lisaks on eesti metsades kõrge 
maasikas – aedmaasika eelane. Seda kasvatati enne kui nüüdset. Ta on väheke mahedama 
maitsega, enamuses  temalt marju ei saa, sest tegemist on kahekojalise tamega. Veel leiab 
metsast  aedmaasikat- on aiast  plehku  pannud nagu ka kõrge maasikas.  Kuumaasikas on 
ebamäärane mõiste, pm algsena oli metsmaasika taasviljuv vorm ehk metsmaasikas  mille kõik 
külgvõrsed on õisikuraod. Kuumaasikatel ei tulevõsundeid vaid ainult õied.
Peale maasikate on metsas veel vaarikad:  Vaarikale lähedane mari on  rabamurakas  ( sama 
pere) ette heidetakse suured seemned. Tal on omane võime järgi valmida. 
Soo ehk  mesimurakas  (ka sama  perek ) isegi kasvatatakse aias.  Ta on väike  rohttaim , roosade 
õitegaj a kujul tmeenutab vaarikaid. Maitselt  väga head. Kasvab madal/ siirdesoo aladel.
Põldmari, seda paljud jällegi ei söö. Nimetus on selline,sest tartased panid talle nime. Loode 
ja põhjaeesti taim. Põldmarja moosid,värgid on petukaup, tegemist on pampliga ehk 
põõsakmurakaga, kuhu kuulub sadu pisiliike.
Kitsemurakas/ seavabarn(seavaarikas) – parima  maitsega just ei ole, täiesti söödav aga 
põldmari ikka parem. Kasvab metsas, kõrge nagu vaarikas,marjad nagu põldmarjad,sinised. 
Kõik  vaarika  ja muraka  ligid on söödavad. Lillakas (nimi) on tegelikult punane,see nimetus 
sest värvus nimetus  lillakas tui hiljem. Lillakas on pm hapu, seemned on liiga tugevad,need 
välja sõeluda. 
Mustikas on oluline kaubamari, sinikas  „ ei ole nii hea“ . Kuna  sinikad on kehvad ja need ei 
müü siis selle pärast õpetati neid mitte sööm, ja sellest tulnud et sinikad on halvad. 
Jõhvikas: harilik ja väike jõhvikas. Neid peotäitekaupa ei söö, tekivad maohaavad . Jõhvikaid 
saab korjata koguaeg, kevadel ka –siis aineid on vähem aga söödavus ikka veel hea. Väike 
jõhvikas on mätastel ja küngaste ns.
Sõstrad:punane ja must. Looduslikut on mustsõstar, eelkõige loostuvad metsad ja viljakas 
värvmaa. Punane sõstar on võõrliik,mis ronib hästi metsa, seal kasvav punane sõstar on 
karvane sõstar. Karvane punasõstar on sama hea kui tavaline. Mage sõstar on läägemaitsega, 
läikiv sõstar on selle teine vormmis on ns välja mõeldud, mida olemas ei ole. See on ka kahe 
kojaline, isastaimedei kanna maju. Sisaldavad pektiini, teevad moosi  paksuks. 
Karusmari  ( vist on sõstar,mingi  alamliik ) esineb eesti pärispalju. Paks-jahukastet täis 
metsistunud  juba 100a tagasi. Kui on karvane siis on kh sama. Kui on aga siledate ja 
jahukastmeta marjadega on  Ameerikast .  Tikker on laen sõna, karusmari on enda nimi, 
laenatud nimi tuleb saksa keelest. 
Lihtsalt söödavad marjad
Kukemari/karumastikas mingi pisike must... 
Ta on mõrkjas vesi ja  saepuru . Ta on joogimari. 
Pihlakas on peale öökülmasid parem. Tuhk- ja harilikphlakas ning pooppuu. Pooppuu on kibe 
ja lääge aga pm söödav.  Tuhkpihlakas  pm sama. Peaaegu eesti pihlakas on soomepihlakas, 
pooppuu ja hariliku  pihlaka  hübriid. Toompihakas, toominga moodi pihlakas ,teine perekond. 
Neid võib peoga süüa, pole pobleemi. Eesti levinud tähtjas- toompihlakas , ameerika liik. Need 
marjad on mustad ja kobaras nagu toomingal. Toompihlakaid saab kasutada biotõrjena, rästad 
söövad neid marju ja siis hoovi ei  roni . 
Metsõunapuu – kibedad marjad, mis on paremad pealeöökülmi. Metsas võib olla ka mingi 
vesik -metsõunapuu.Kui õunad on suured, on aedõunapuu.Pisikeses mõõdus on siis 
metsõunapuu. Metsas paljaste  lehtedega  õunapuu võib olla hoopis mariõunapuu, siberist. 
Loeng 6
Mürgised marjad
Näsiniin – üpris mürgine, välitda söömist. Midagi hobuse  tapab kh ära vist. 
Maikelluke  – mürgised  alkaloidid . Ravimina kasutataskeka südamele, kui on rütmist välja siis 
võib tagasi rütmi lüüa. Pole erilise maitsega.
Ussilakk – jutte  et pole mürgine kuni on väga mügine. Maitselt lääge.
Lumimari  – mürgine ilupõõsas.
Tulikalised – kõik omavad alkalide ja on kibedad. Marjad võiksid isegi  suus  põletusi tekitada. 
Rootsi kukits –võib segi ajada pohlaga, mõrgine. Vars  10-20 cm, otsas on kobaraga suuri 
punaseid marju.
Harilik  maavits  – mürgine Must maavits kasvab umbrohuna.
Harilik kuslappuu – kibedad marjad.
Paakspuu ja türnpuu – mõlemad tugevad lahtistid. Müüdi isegi türnpuu marju.
Muskuslill-  Rohekad liitmarjad, kasvab maas .
Söödavad seemned
Sarapuu – kõvakest on selle jaoks, et saaks teda võimalikult kaugele vedada. Pähkli lõhn tuleb 
läbi kesta ja siis veetakse endaga kaasa.
Tammetõrud  - pm söödavad aga seal on palju parkaineid . Parkained on aga mürgised. 
Toidutaimeks oleks teda pidanud pikka aega aretama,aga tamm kasvab kaua ja sellega ei 
tegeletud.
* Hobukastan  – (* kultuurtaim ) on väga mürgine, sisaldab saponiine ( seebi taolised 
orgaanilised ained, mis vahutavad ja hakkavad  vereliblede  membraane hävitada. Neid saab 
muuta söödavaks kui panna vina sisse likku, seda ksutatakse reumarohuna, teine  leotus  
teebtäiesti puhtaks. Alles jäävad magusad pähklid???  Kastan on pöögiline, tamme sugulane. 
Võib süüa kastanit paetult. Hobukastan ja kastan ei ole sugulased. Hobukastan on mingi 
seebipuu.
Väiksemad seemned
Hanemalts  – (näljaleib vene keeles) sisadavad saponiine.  Vits  hanemalts – müüdi seemneid 
maasika  spinati  nime all.Vähese saponiini kogusega. Üheaastane taim. 
Linnurohud – täiest söödavad nagu tatraterad. Probleem on nende kokku korjamisel. 
Hapuoblikas  –seemned söödavad
Rebasehein – aialilled (rebaseseaba) ka tähtjas rebashein. Seemned täiesti söödavad – 
umbrohuks ei kasva, sest  linnud söövad äa.
Parthein – kasvab seal kuus  riis . 100a tagasi olla nedi soomes kogutud, nii, et müüdi poes 
mannana.
Timut  – meeutab hirssi. Ei tohiks mürgised olla.
Jalakas – tooed seemned. Söödavad
Künnapuu – toored seemned söödavad.
Õlirikkad seemned
Õli ja palju kaoreid aga inimese jaoks otseselt söödavad tavaliset ei ole. Omane korvõielistele. 
Inimese jaoks söödav on pävalill aga ka ohakad, takjad ja võililled. Lisaks on omased  
ristõielistele:  kapsas , naeris , kaalikad, rõigas, sinep, põldsinep, raps, merisinep, õlituder jne. 
Rapsi õli on algset kibe ja sinpjas –sisaldavad väävliühendeid. 
Roosõielised – (roosiõli – eeterlikud õlid, kerged ja lendlevad). Õunapuu seemned sisadavad 
sinihappe ühendit mis muutub maos  happega  sinihappeks. 
Okaspuud – neil on söödavad pähklid. Kõlbavad süüa kõik kuuse ja männi seemned. 
Pärn –ka tema seemnetas palju õli aga mitte maitsev.
Kaselised - kõlbavad ka süüa.
Verev kontpuu – temal  vljaliha õlirikas
Söödavad juured, juurikad ja  risoomid
 Need on taime üleelamiseorganid. Taimed miellel on toitanete rikas  risoom / juur kipuvad 
olema suures ulatuses mürgised. Kui taim on üheaastane ja üks kord viljuv ei pruugi olla 
mürgine ja võib elada sümboosis nt seaga. Nt köömen, ohverab mõned isendid seale söögiks 
aga siga künnab maad ja köömen saab jälle hästi kasvada. Nt  orashein  võib olla sümbioosis 
uruhiirtega. 
Kõrrelised – orashein, väga suhkru rikas . Päris roosuhkurt teha ei saa. Jahvatatult võib seda 
süüa. Tuleb kuivatada enne jahvatamist. 
Pilliroog  –jämedamadrisoomid,neid võik ka toiduks kasutada,minig mal maitse juures, ei istu 
söömiseks). Samad ka kõrkjad, egiptuses söödi ka lõikheina. 
Kõõlusleht- ka söödav. 
Luigelil – natukene mürgin aga käib kah
Hundinui  – mõni vastik, mõni aga täitsa ok ja söödav. 
Soomõhk – välja võttes mürgine aga kuvatatult söödav.
Ubaleht  – sama,värskena mürgine, peale leotamst aga söödav.
Konnaosi  – rohkem loomasööt, risoome on piisavat palju,et tarbida.
Vesiroos ja  vesikupp  täiest söödavad. Aga sisaldavad palju saponiine. Saab juurikast tärklise 
välja pesta. 
Kilpjalg – kh söödav
Kivi-imar- „head“ magusa maitsega. Keemiliselt magusa maitsega. Kõik sõnajalgtaimed on 
pm mürgised
Juured
Putked – mets  porgand , köömen, mets  harak putk . Mets porgand väga kibe. Mets harkaputk 
on väga vänge, ka  liigisisene  varieeruvus on suur, mõni kõlbab süüa. Pastinaak – moorputk. 
Aedpiimjuur – maapealne osa on söödav, söödav nagu võilille juur aga kibe.
Soonõianõges –pidavat omama söödavat risoomi
Kurekellukas –pole proovitud
Angervist – soomek. Sea angervaks. Pm söödavad, tärpentini mõrkjas maitse.
Kanakoole – pidi olema enne õitsemist söödav. Eestis võõrliik
Laugud –mets/rohu/karu  lauk . Kõik need  sibulad  ja lagud on mügised. Pool kg toorst sibuat 
põhjustab kõhuprobleeme.
Loeng 7
3 valget muna kaasa võtta.  Peale vahenädalat. Lisaks valget lõnga paar m. Peitsimine? Miski 
kolloidkeemia
Värvitaimed
Lihtsad toonid: kollakad, pruunikad, hallikad.
Keerulisemad  toonid,on eredamad toonid. Erkkollast sab veel kuidagi.Punane ja sinine toon 
on väga piiratud. 
Punased toonid on seotud madaralised( nende juured).Värvi annab puit mis on toorest  peast  
valge. Kui ära kuivatada ja siis uuesti niiskeks teha siis värvub punaseks. Sobivad värv/hobu 
ja lõldmadar,neil on suuremad juured. Krapp (troopika madarlaine) on suurte juurtega. 
Sinine – küllagal pool marjades. Värvus on aga väga ebapüsiv. Sinerõigas – võimalik, et sisse 
toodud kultuurtaimvärvi eesmärgiks. Seal olev värv:  indigo . Potisinine- värvijad olid keskajal 
linnast välja visatud. Sinise värvi saamiseks ol aja ammoniaaki, mida saadi uriinist. Sinine 
värv haises alguses vängelt. Peen ja täpne töö, saadav värv on helesinine. Värv oksüdeerub 
õhu käes siniseks.  
Ussikeel annab lillat,mis määrib kõik muu ka ära.
Paakspuu annab intensiivset punakaspruuni, seda annab  korp . Eluskoor on ravim  (lahtisti) 
Paakspuu kooriti ära ja pandi kotiga maaalla, seal  niineosa  hävines ja alles jääb ainultkorp. 
Surnud puu pealt korp ei värvi. 
Kuldsekollase annab kollane karikakakar.
Mustjaspruuni saab kreekapähkli puu viljalihaga, seeon luuvili . 
Värve saab veel seentest ja samblikest. Vöödikutega saab värvida, natukene mürgised – 
nnavad väga head lillat/pruuni värvi. Puravikud , vahelkud, liimikud annavad pruuni. 
Põdramokk(igivana), värvtorik-annavad  sinist . Šoti  seelikud  olla nendega vävitud.
Rohttaimede parim aeg kogumiseks on õitsemine või sügis. Värvained osalevad mingil 
määral ka kaitses. Kasutatakse juuri risoome,koort,korpa, õied ja marju. Värv peab külge 
jääma ja ei toh kaduda ning peab olema püsiv. Sellele ei vasta klorofüll( laguneb ära), 
karotinoidid ( ei lahustu piisavalt – porgandiga ei saavärvida) ega antotsiüaanid ( annavad 
marjadele värvuse).
Loeng 8
Tehnised jt taime (kiutaimed)
Kõrvenõges -  sellest on leitud lausa kiviaegseid tõendeid, et kõrvenõgesest on midagi tehtud. 
Võimalik,et kõvenõges n eestisse sisse toodud taim, kiudtaimena(/söögitaimena?). Mingi liik 
peaks kohalik olema.
Humal  – mite samamis õllesees,vaid  vanadest  humalavartest. Need väädid on üpris tugevad. 
Niine  omavad puud 
Rogusk – pärna juurdunud juurest saadud kiududest saadud kotiriie.
Pajuvitstest saab punuda. Punumiseks vajalikud tingimused: ühtlane jämedus, võimalikult 
väikesed  pungad , lopsakaskasv. Urbadega oksad punumiseks hästi ei sobi. Parimon 
vitspaju:kartulikorvid, mööbel,  vitsad on jämedad. Eestis suures osas sisse toodud liik. 
Peenema töö jaoks sobib punapaju, pikad,peened ja sitked vitsad.Selle  tootlikus  on väike. 
Saadud on nendekahe vahel hübriid. Hundipaju- täiesti eesti liik aga väga pikad ja õnad 
oksad.
Võib kasutada veel raberemmelgat: rabe on aastakasvu aluselt . 
Kaislad – vees elav taim millest saab teha pehmeid matte.
Pilliroog- saab punuda nö vahevõresid. Lisaks saab katuseid ja soojustuseks(matid) ja  pude  
kaitseks roomatid. See on parem sest  laseb hingata  ja ei lähe kopitama. 
Mõõkrohi – sellest saab ka teha katust.
Merihein  – on pehme mööbli sisu
Tuderluga – sobib ka mööbli  sisuks .
Kanarbik – ka mööbi sisu
Rohttamedest saab paberit.Nt õlgedest aga paremad on suurtarnad, päideroog, pilliroog.
Kollad – kasutusel metallurgias
Turbasamma- eelistatud vanades  majades  pragude kinni toppimisel. 
Raudosi  – peenike  liivapaber
Seebilil/vahulill - pesemisvahendina sisse toodud. Toimeaineks on saponiinid.  Eelistati  siidi 
pesemiseks. 
Tõrjetaimed 
Kasutati lõhna ja pealepritse kaudu. 
Pealepritse:
Kõrvenõges – panna tünni ja lasta laagerduda. Lisaks on ta väetiseks.
Soolikarohi/püreeter – püretroidid. Soojaverelistele vähemürgised, putukate väga mürgised – 
mitte kasutada. 
Koirohi , Raudrohi  , Kesalill ,  Puju , Küüslauk, Toomingas, 
Lõhnana:
Maarjahein – riidekirstu. Riietelhealõhn ja koidest lahti.
Sookail – kirbu - ja koitõrje. 
Ravimtaimed
Suurtakjas on ravimtaim .Villtakjast ei loeta ravimtaimek, sest sel aja kui teadus saksamaal 
arenes seda seal erti ei kasvanud. 
Tegelikud sarnased ja lähedased iigid omavad sarnased tunnuseid. Liskas  on harudasi 
liike,mille kohta ei saanud infot edasi anda, sest neid oli nii vähe. Lisaks puuduvad 
kasutusalad väga tavaliste liikidekohta – tavalised rohtaimed . Mingites tingimustes, mingits 
olukordades  on kõik taimed kuidagi ravimtaimed.
1.viis: Need on bioloogiliselt aktiivsed ained,mis on enamasti kellegi tõrjumiseks.
Põletike vastu on hea võtta  naistepuna  (bakterite vastu)
2.viis: Ravib / ergutab uinunud organismi. 
Akaloidid on närvisüsteemile mõjuvad mürgid. Nõrkaderavimtaimede puhulon rakse 
saadaüledoosi. Tugevatoimeised taimedon sama pulga tabelttidega. Ka ravimtaimedega võib 
harjuda, inimene võib saada mürgiusekakõrvalainetest.Sepärast kasutada harilikku naistepuna. 
Kasutamine
Namus on värskeltkasutatav. Mõnda saab aga ainult hoiustatult,mõnelkaovad hoiustatult 
kõrvatoimed.Hoiustamiseks on enmus juhul  kuivatamine  ja tõmmised ( vee ja viinaga). 
Preparaatdega sama tõhusad on õlid. Naistepunast teha õlis, japanna veelpäikese kätte. Mõni 
kord võib teha ka segu. Arvestada igasuguste võimaustega, mis see kaasa võib tuua.
Kogumine
Koguda puhtalt. Koguda ühte liiki, mitte pärast jagama hakata. Korjata õigel ajal; kui 
toimeaineid leidub( on kõige rohkem). Tavaiset sügisest varakevadeni, suvel kasvuajal on 
vähe. Kui kasutada lehti, siis korjata suvel. Kui annavad õied siis korjata õitseise ajal, sest 
õitsedes aine tehulk kahaneeb. Meliss korjata enne õitsemist. Puu koort koguda  talvisel  ajal. 
Nt piparmüntikorjata sügisel,siis on taimes  rohkem vajaikke aineid. 
Paremad ravimtaimed saab metsast, sest taimedel on stressi tingimustes rohkem kaitseaineid. 
Metsast korjates ei tohi täielikut ära korjata kaitsealuseid liike. 
Kaubandus
Väikeseõieline  pajulill  on taim mida palju müüdakse. 
9/10 Ettekanded
Veiste südamerohi – kasvab päikesepaitel,levinud pigem ida poolne. Pole põline, vaid sisse 
tooduna. Sarnane liik on lääne-südamerohi, millelon  pajad  varred. Veiste südamerohi on 
hallikas. Kogumisekson soovitatav täisõitsemise aeg,säilib kunikolm aastat. Närvilisuse, ja 
revuse, igasuguste südameprobleemidega. Värsketestlehtedest tehakse mahla. Ei tohi sel ajal 
kohvi juua. Sarnased on palderjan, meliss ja humal. Kolm korda tugevam kui palderjan. 
Koirohi – puju perekonnas. Taime eesik nimetus tuleb arvausest,et tapab koisid. Eestisse 
jõudis lõunaasiast, kasvab rannaniitude ja õues. Ta erineb oma perekonnas teistest  taimedest  
erineva  aromaatse  lõhnaga. Võsude  tipud ja lehed kuivatatakse. Üks vanemaid ravimtaimi, 
eestisse sisse toodud. Teeb seedimist korda, ja kaotab suuhaisu. Vänge lõhn on ergutava 
toimega. Kasuttakse tinktuurina, tilkaena. Mitte pikaajaliselt, võb esile kutsuda närvihäireid. 
Sisaldab asuleene,mis annavad rohka värvi,murgine. Üleannustamine võib tuua 
hallukad,peapöörituse,lihaskrambid ja isegi  sapikivid . Ravi ajal hoiduda alkoholist. Lisatakse 
vermutile, absintile ( hull koostis)
Harilik astelpaju – kasvab euroopast siberini. Eestis looduslikult ei ole. Kerge kasvatamine. 
Ohida ei tasu, sest juured on väga pinna lähedal, ta ei talu varju. Lehed ja noored oksab 
panevad hobuse akrva läikima. Hea on teha toormoosi, millest saab teha teed. Astelpajupulber 
on vitiamiinide ja kiudainete rikas. Väga palju vitamiine. Stimuleerib immuunsüsteemi, 
üldtugevndav vahend gripi  ja külmetusekorral. Soovitatakse veresoontelupjumisekorral, 
isegipõletus/külmahaavade parandamiseks( toored marjad). Siirupiga ettevaatikud refluxi ja 
maohaavade korral. Õli saadakse külmpressi teel. Pohmelli korral ning naha põletike 
leevendaja .
Nõmm- Liivatee  – mitmeaastane poolpõõsas, igihajasste okstega. Putitunud püstise varrega. 
Varre alla tekivad juured, mille kaudu ta levib. Täisõites juulis. Kasuta püha suitsuna. 
Kaetisrohi on tähtis teine nimetus. Sarnased on aedliivatee(tüümian) ja paljalehine liivatee. 
Kasutatakse noorilehti ja õisi. Teed tehes 1 teeluskatäis kuuma vee kohta, jahtunult peale 
sööki. Kasutatakse kõha ja gripi vastu, alandab ka palavikku.Sapisnteesi,maksa ja 
seedehäirete korral. Vaigistab närvipõletikke. Lisada maitseaineks pm igale poole. Palju 
eeterlikke õlisid. Pohmeluse vastu. Koide ja  tigude  peletamiseks. Pannakse lelisisegude 
koostisesse. ( terpenoidid – apelsini  koores ,männivaigus jne) lisakspalju parkaineid. 
Eeterlikud õlid rahustavad silelihaseid. Raseduse ülekandmisel juua.
Paiseleht kuldkollasedlehed,kasvab igalpool. On savikalpinnasel,alumisedjuured on valged ja 
algusesilmalehtedeta. Rvmina lehed ( juunis ja juulis) jaealtpaljad, ned kuivama, õhukese 
kihina õhu käes, tuleb ümber pöörata et ühtaselt kuivaks. 50-60 kraadi juures võiv 
kuivatada,säiib kuni 3 a. Sisse süüa igasugu hingamsiteede ja neeruda problemidel.Välispidi 
mädapaisete puhul. Mahlaga pestud ka pead, et kõõmast lahti saada. Mustaks kuivanud lehed 
ravimiseks ei kõlba. Paiselehest saab siirupit ,panna lehed ja suhkur purki , kinni panna 7 
nädalaks, jahedas ja pimedas. 
Kummel  Sisse toodud kultuurtai,nüüd hajusalt kuskil. Meil on teekummel  ja lõhnav kummel. 
Ledub igapool. Ametlikultantibakteriaalne,gaaside vastu põletiku ja kõhupuhituse vastu. 
Kasutatakse vestõmmise,tinktuuri võivannina. Nohu vastu tõmmati  pulbrit  ninna.  Odraiva  
vastu, kui viinaga võtta siis potentsi probleemide vastu. 
Kera lõvikõrv Mihkelrospuu Kasvab aafrikas, ausrtaasi  usas ja vahemeremaades.  Armastab  
kuiva, eestis seemned ei valmi, vaid mädanevad ära. (Kasvab kuni 3 pikkuseks ) Tolmeb tänu 
lindudele. Ainetes alkaloidid, ja katonid. Aitab külmetuse, nohu, astma , liaskrambid, 
depressioon , emotsinaalsed  traumad , kõhukinnisus, kõrgvererõhutõbi,  hepatiit ,  epilepsia , 
unetus , puhutakse  hammustused . Pidavat tekitama sõltuvust
Üheksavägine Lääneeuroopas alju ei ole. Eestis on tavaline. Kasvab, ku teisi liike on vähem. 
Osaliselt liivlisel, kruusalpinnal. Eelistab päikest ja tuulevaju. Kahe aastane taim – alguses 
kasvab pundar ja järgmine aasta kasvab kõrge taim. Teed juua köha jaoks, korjata õisi ( mitte 
segi ajada musta vägiheinaga mille  tolmukad on punased /lillad) Lehti puruks k’’rudes saab 
ravimihaavadele.  Kroonlehed koos tolmukatega.  Rögalahtistav toime, kogu taimeomab 
narkootilist ja rahustavat toimet. 
Harilik raudrohi – levinud kõikjal. Palju inimmõjudega paikades. Õisikuid korja kui on 
õitsema puhkenud, ja ühkski õitest ei tohi olla muutunud hallks. Pärismeditsiinis nagi e 
kasutatagi. Seedehäirete vasti, ( 1:1:1 raudrohi,koirohi,köömned), verejooksu peatav,aga peab 
ettevaatlik ( trombioht),ninas/ kopsus  haavad siis aitab peatada. Muditudehti  haavale  pandud 
siis aitab hüübida. Valuvaigistina  mensa  ajal, 3korda päevas. Kasutatud unasarja põletiku 
korralistevnni. ( 100-220g keeta, siislasta jahtuda ja teha vann ja 10päeva järjest nii teha). 
Kuklapeavalu ja külmetushaiguste vastu.Suurepärnae gripiravim. Lisaks rahustav toime, 
vanni nt.  Naistepuna  salvei , paiseleht ja raudrohi, keeta,ktõmmataja lisada  viina  – 
rasuselenahale. Lisaks juustele – puhastada  tõmmisega( 1sp segu koht panna vett) Teed thes 1 
teelusikas  tassi kohta. Noored lehed kõlbavd salatisse, kuivatatult kõlbab kasutada nt lihale. 
Korjamiseks peavad taimed oleama kuivades kohtades, siis on vürtsikamad. Raudrohus on 
palju hamasuleeni ( sinaka värviga).  Antiseptiline , põletikuvastane. 
Võilill – eestis sage,mõned  tulnukad mõned pärismaised. Inuliin - vajalikud meie 
seedekulglas , mikroflooras. Aitab kaasa mg imendumisele. Rahustab, viib välja üleiigset 
kolesterooli,ravib maksa,neeru, kõhukinnisust, lümfide põletikku, väsimusevastu suurendab 
sapi  eritust.Inimene ise ei omista aineid, aga neid omistavad bakterid . ( ei tasu kasutada kui on 
maohaavad, reflux) Praetult saab aksutada kohvi asemel.Lehti saab aksutada salatina –kevadel 
esimesed, puhastavad verd. Mittesüüa palju,mürgised.Õitest saab tha nömett, millest saab 
ravida neeruhaigusi. Piimmahl võib tekitada oksendamist, kõhulahtisust võis isegi 
südamerütmi häired. Kõige söödavamad laialeheised- väheste vartega ja  varjus .
Toidutaimed  - Juurikad ja risoomid
Loodusikud vabbakasatusega  juurviljad . Tavalsielton nad aga kasmürgised või vänge 
maitsega. Mürgised asjad on kohat läbi töötuse võmalik muuuta söödavaks. 
Risoomid:
Soovõhk ongi siiski mügine. 
Vesiroos/veskupp – palju saponiine. Neist saaks toota tärklist( juur purustada ja pesta paar 
korda)
Hundinui – vänge õhn, aga maitse täitsa ok.
Pillroog –jämedad risoomid,suurel hulgl varuainedi. Aga kuidagi õline ja piisavalt tõrjuvad. 
(Vanad ei kõba kuskile)
Orashein –risoomid sisaldavad palju suhkurt . Peale kuivatamist kui magus  papp . 
Konnaosi – nö söödav.
Kiviimar – risooid tugevalt magusad. Natukene sahhariini  meenutav  maitse. Magusus  ei tue 
suhkrust  vad mingitest kõrvaltaimedest. Mingit magusareaktsioone esile kutsuv.
Juured:
Putked( mets harak/köömen/ metsporgand /moorputk) – väga vänge maitsega aga ei riku 
suppi ära. Individuaalne vareeruvus on liiga suur, mõni on hea. Metsporgand on väga kibe, 
pole eestis põlistaim. Metssead söövad köömenjuuri.
Takjad – suurtakjas, omapärane kõrvalmaitse-
Hanijag – mugulad pidid olema söödavad.
Põldosi – söödav.
Soonõianõges – ugujad risoomid
Kurekellukas – mugulad
Angerpist  - surm silmees sööd seda.Tugeva tärpentini maitsega. (mugulad)
Laugud  - metlaugal muguad, natuke kibe. Rohulauk umbes sama. Karulaugul paremmaitse. 
Murulaugul on ülipisikesed mugulad,neid ei leia. Võivad olla võõrliigid.
Pung kirburohi – risoom ka küllaltki hea maitsega.
Kanakoole – tulikas , kõik mürgised. Söödav kevade enne õitsemist. Lehed pidid ka olema 
söödavad. Vist eestis võõrliik.
Söödav puukoor, mähk
Kasutatav vaid elus osa korba all. 
Mänd – jahule isaks,väidikemänni  maitseline  aga sai leiba ja kõhu täis. Neeruhaigetele mõjus 
surmavalt. 
Kased/lepad -  (mähk) Kaskoliparim. Mähk on kambiu  kevadiselt vuhav kambium. Kooe 
alune kevadel. Häsi mahlane ja pehme (lausa lusikaga), kergelt magus. (nagu noored 
maisitõlvikud). Leppmääris aga suu punaseks. 
Jalakas – Lääne euroopas männiga sarnaselt.
Loeng 11
Maitsetaimed
Kikkaputke juur – ametlikvürts
Nõmmeliivatee / pune – võrdsedvürtsid
Kollane  karikakar  pigem toidu värvimiseksv või looma liha vürtsina, õisikud.
Puju/koirohi – rasvane liha. 
Lõhnhein(lääne) – fumariin/rotimürk. Annab eha heina lõhna nagu maarjahein.Maarja ja 
harilknii head ei pidavat olema. Maitsestatakse ka viina – subrofka, pühvli  viin .
Mustsõstar – teed, kurgi maitsetamiseks
Laugud-toiduja matsetaimena.Karu/mets/muru(sibula maitselne) on küüsaugu maitselised. 
Ristlauk võib olla asenduseks.
Ristõieliste seemned- põldsinep. Tühjale kõhule paar sp kanget ja kirab ootab. 
Kadakas –marjad ja oksad õlle tegemisel.
Humal – õllemaitsestaja
Metspipar – pipra  asendaja. Hea musta pipraõhnaga, pidavat olema mürgine. Pole hullu kui 
vähe normaalselt kasutada. 
Paljalehine liivatee – kaerapätsidele sobib väga hästi
Kalmus  – jõgede ääres, seemneid eestis ei tasu hankida, lähistroopiline taim. Tuli 
mongolitega. Vees kannata külma aga valmis ei jõua saada. Kalavürts eelkõige.
Heintaimed
Liblikõielised(looduslikud) – tähtsad on sest on valgurikkad . Valgurikkad taimedpeavad end 
kaitsma,seega on minigl määral mürgised ja kibedad. Seega karioomad  nied hea meelega ei 
söö. Kuivatatuna on päris ok.
Looduslikud kõrrelised – enam vähem täitsa söödavad. Ka nende seal on umbrohtusid  – luht 
kastevars  – kare kõva ja keele lõikaja. On taimi, mis ei talu niitmist – sinihelmikas, kastikud, 
jusshein . Head kõrrelised on nurmikad, aruheinad, kerahein, timut. Murunurmikas tagab 
esimese aasta muru. Hea murutaim on hea  karjala  taim. 
Pilliroog, toorest peast tehtud maitseb päris hästi loomadele. Pilroog ei talu niitmist ja ära 
söömist,ennast kaitseb vanade kõrte rägastikuga nii loomade kui konkurentide eest. 
Lõikheinalised – eelkõige kevadel ja varasuvel, sügise poole liiga puitunud.  Tupp villpea on 
üpris arvestatav söödataim. Mõõkrohi kohe kindlasti ei kõlba süüa.
Luhaheinad –tarnad tuleb enne jaanipäeva ära teha. Neid aetkse nüüdisajal ahju, seega mdia 
hiljem võta seda puitunum ja parem.
Saar/vaher/pajud/paakspuu/haab – peamine oomasööt talvisel ajal eesti alal, enamuse 
karjakasvatamise ajast. Heina hakati eesti tegema alles u 1000 a tagasi. Vikati kasutusee 
võtuga laienes loomadele söödaksantavat taimedehulk. 
Mürktaimed
Need kolm on pm euroopa mürgised taimed. Mürgilisust hinnatakse poolletaalse doosi järgi. 
Mürkputk – taim kellega eestis on kõige rohkem lollusest surma juhtumeid. Tööleminemine 
võtab tükk aega aega (mõned  tunnid )ega midagi päästa ka ei ole. Maitselt on kahjuks 
meeldiv(selleri ja  porgandi  maitseline). Elupaik on sellerga sarnane. Kasutatakse mürgi 
saamiseks, tuleb juurt keeta. Pidavat vombatitele maitsema.
Surmaputk – sama,mis  eelmine  aga kuninglik.Tehti vanadele kunnidele asjad selgeks. Sarnane 
toime käokinnale –halvab motoorikatjuhvitvaid ihaseid, järgneb hingamise peatumine. 
Hiirekuse  hais  juures. Põhja pool juhusik prahitaim.  
Käoking – mugulad on väga mürgised. Eests kollane käoking looduskaitse all. Lehed niii 
hullud ei ole. 
Sõrmkübar- mürgine. Südameregulatsioonis tähtsal kohal.
Karumustikas /belladonna(kaunis daam) – mõjub närviregulatsioonile ja teeb silmad suureks. 
Selleks nimetatakse ka ussilakka,millest ka üleliigne paanika
Soolikarohi – usside vastu, tugeva kõrvaltoimega. 
Koirohi  absint
Hobukastan – värskena mürgine
Harilik krass 
Verehurmarohi
Sinililled/ülased
Karukellad – looduskaitse all
Ogaõun- eriti seemned
Unimagun
Kollane mesikas
Kilpjalg
Jugapuu
Hane/jõgi/koer/(mets harak - söödav)/vesi/haneputk
Hiirekõrv – mürgine,samas kõrgvererõhu korras alandab.Madala vererõhu korral mitte tabida. 
Kukehari
Tungaltera
Kõõlusleht
Kultuurtaimed eestis
4-5tuhat aastat tagasi. Esimesena sai eestis arvestatavaks toidualuseks enne põhja ui lõuna 
eesti. Tänu paekivile räägime eesti mitte läti keelt. Siia  asunud põlluharijad eestistusid siin. 
Lõunasse asunud põlluharijad säilitasdkontakti lähteküladega, neil jäi keel püsima. 
Esimestena oderja nisu,köögiviljadena naeris ja rõigas, uba ja  hernes .
Oder I 
Rukis  -  oli algselt nisupõldude  umbrohi . Põhjapool osutus kehvadel aastatel suurema kasuga 
kui nisu. 
Nisu I 
Kaer – odra umbrohi, umbrohuna säilinud( tuulekaer – metsik)
Tatar – keskajal alles
Hirss  – eesti kohta palju ei teata
Naeris I
Kapsas
Porgand-  keskaeg olnud juba olemas
Rõigas I
Peet – keskajalolemas juba
Pastinaak – keskajal olemas
Kartul -  19saj kolmandla veerandil ,kogu eestis üldlevinuks. 
Kaalikas  – naeri ja kapsa hübriid, vara keskajal
Põlduba ja hernes I
Petersell  – all olevad maitseaiend kaasa arvtud, kehvasti kasvnud . Umbes 100a olnud.
Seller
Aedtill
Pirnipuu läänest ja kagust
Har. Ploompuu  ja kreegipuu – kakssisse tueku teed. Kreek on lihtsalt väikesema viljaga. Vahe 
on kadunud. 
Haraline ploompuu e. Alõtsa – moositaim. 
Kirsipuu – keskajast läänestja kagust. Magus kirsipuu oli  kasvuhoone  taim. Mirell  – hapu 
kirsid .
Aroonia –loodud liik,kasvataist alustatsi 50. Ja läheb metsa.
Sõstrad – 19. Saj asi. 
Punane sõstar
Ebaküdoonia – algselt ilutaim
Pampel
Kõrge maasikas –aedmaasiaka eelkäia
Aedmaasikas – tekkis 1860 hübriidina. Eestis ka metsas
Pampel –aedmurakas,sininiste viljadega vaarikamoodi
Toompihlakas-arjataimena 19. Saj lõpus.ameerikaliik kasvatatv, mets täis atm
Astelpaju – kassid lõhuvad
Sidrunväendik – hapu nagu astelpaju
Aeduba /türgiuba – nimi tueb seda, sest nähti türgi sõjas esimestkorda. Tegelt ameerikast. 
Sibulad – keskaeg,enne seda olid laugud. Ehk vikingitega jõudnud.
Küüslauk – pms sibulaga võrreldav
Porrulauk –keskaeg
Kurk – troopika taim 19.II pooleleestis
Tomat  – sama
Kõrvits – sama
Paprika  20saj II pool
Maitsetaimed olidpikka aega kasutusel ravmtaimena. 
Lina – keskajal olemas, esialgu ei olnud
Kanep – kanep lõunaeestis, lisaks kiudtaimele olid seemned toidutaimed.
Kõrvenõges- kõige vanem kiudtaim,avatavasti lausa kasvatati.
Suhkrupeet – suhkrutaimena 19. Saj taim. 
Raps – kaalika  vorm, kasvattai vad tehniliseksõliks. Ei saadud sinepi  maitset  kätte, seega olid 
kibedad
Rüps – naerivorm,kasvatati aga mitte toiduõli vaid tehnilise õli jaoks
Galeega – kitsehernes, kaob öökülmadega.siin olnud 40a. valgurikas  ristõieline
Kodused marjad, mets maasikas, h vaarikas, must sõstar – põhinevad sisse toodud likidel?
Punane ristik oluline heintaim
Valge ristik
Lutsern –harilik on sissetoodud,geograafilised assid. H on heintaim. Sirplutsern on karjamaa 
taim. Hariliku  lutserni  seema on tähtis idandamiseks.

Document Outline

• Rakendusbotaanika
• Loeng 2
• Loeng 3
• Loeng 4
  • Sissejuhatus toidutaimedele
• Loeng 5
  • Metsataimed
  • Lihtsalt söödavad marjad
• Loeng 6
  • Mürgised marjad
  • Söödavad seemned
  • Väiksemad seemned
  • Õlirikkad seemned
  • Söödavad juured, juurikad ja risoomid
    • Juured
• Loeng 7
  • Värvitaimed
• Loeng 8
  • Tehnised jt taime (kiutaimed)
  • Tõrjetaimed 
    • Pealepritse:
    • Lõhnana:
  • Ravimtaimed
    • Kasutamine
    • Kogumine
    • Kaubandus
• 9/10 Ettekanded
  • Toidutaimed - Juurikad ja risoomid
    • Risoomid:
    • Juured:
    • Söödav puukoor, mähk
• Loeng 11
  • Maitsetaimed
  • Heintaimed
  • Mürktaimed
  • Kultuurtaimed eestis