Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Allar Martson Heintaimed Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Heintaimed Heintaimed moodustavad rohttaimede valdava enamiku. Heintaimed võivad olla kõrrelised, liblikõielised, lõikheinalised, loalised ja rohundid. Käesolevast rubriigis tutvustatakse heintaimedest kahte väärtuslikumat liiki: · liblikõielisi, mis on proteiini- ja mineraalainerikkad söödataimed ning ühtlasi rikastavad ka mulda lämmastikuga; · Kõrrelised, mis ületavad pikaajalisel kasutamisel teisi heintaimi saagikuselt. Ka ohustab ebasoodus ilmastik nende saaki vähem. Kõrrelised heintaimed
välja arvatud liivad ja kruusad. Lüpsilehmadele viljakamad alad kui noorloomadele. Vasikad hästi viljakale. Aasnurmikas ja valge ristik väga väärtuslikud, aga nõuavad ka viljakat mulda. Lammaste karjamaa kuivemal kasvukohal, muidu levivad lammaste haigused, nt maksakaan. Rohumaa rajamise viisid: 1. Looduslike rohumaade pealtparandamine 2. Uuskülviga Rohumaade väetamine N – väetised: Saak suureneb kuni 5 korda. P, K – väetised: Saak suureneb 10-30% Liblikõielised heintaimed tahavad fosforit, kõrrelised kaaliumi koos lämmastikuga. Orgaanilised väetised: Perioodiliselt antavad väetised. Sõnnikut või komposti võib anda suuri koguseid, 50-100 t/ha rajamise alla. Pealtväetisena kuni 30 t/ha. Talvel lumele sõnnikut panna ei tohi. Läga: org/anorg väetis Kartul, teraviljad, rohumaad, palju toorproteiini söödas peab olema Seemnesegude koostamine ja heintaimede agrobioloogilised erinevused Heintaimede bioloogilised ja majanduslikud omadused
63454591676 18G PR 0,94 liblik+kõrrelineliblik+kõrreline 64541603771 1 P 44,91 põldhein põldhein 64541426896 3 P 11,63 põldhein põldhein 64441328500 5 P 10,13 põldhein põldhein 64341481106 7 PR 12,63 lutsern lutsern 64841351013 10 P 26,84 heintaimed heintaimed 64841207841 11 PR 13,26 lutsern lutsern 64741283140 12 PR 16,32 lutsern lutsern 64841211209 13 P 20,81 põldhein põldhein 64741195194 18 PR 5,45 heintaimed heintaimed 64741195194 19 PR 7,37 heintaimed heintaimed 64641174953 21 PR 2,39 lutsern lutsern
Savimullad KÜLVAMINE Külvikord Eesmärk: 1. Tagada mullastikust ja kliimast tulenevalt vastav tootmine 2. Tagada majanduslik kasu 3. Säilitada/parendada mullaviljakust Planeerimine: 1. Millised mullad on 2. Planeeritava kultuuri mõju mullale 3. Tööjõud 4. Orgaaniliste väetiste kasutamine Eelviljade väärtus Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad) Mitmeaastased heintaimed (liblikõielised, kõrrelised) Puhas ehk mustkesa – mula intensiivsemal harimisel umbrohtumus, haigustekitajate osakaal väheneb Keskmise väärtusega eelviljad Üheaastased liblikõielised (hernes, uba), raps, rups, tatar, mais Halvad eelviljad Teraviljad, eriti suviteraviljad – mulda minev orgaaniline aine lämmastikuvaene, seega huumuse tekkel väheväärtuslik Enamus põllukultuure ei talu enesele vahetult sarnast põllukultuuri Haljasväetised
juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, tuultolmlejad Õis- ehk On varred, lehed, Seemnetega katteseemnetaimed, juured, õied ja 225 000, Eestis viljad. Ligi 80% on umbes 1500 liiki putuktolmlejad. 5. Kõige liigirikkam hõimkond on õistaimed. 6. Õistaimede hõimkond jaotus kahte klassi: · Üheidulehelised enmasti teraviljad, kõrrelised ja heintaimed. Õied on väikesed ja ilmetud, enamasti tuultolmlejad. Varred on kõrred. Lehed on pikad ja kitsad. · Kaheidulehelised 1. ristõiellised nt. raps 2. liblikõielised nt. hernes 3. roosõielised nt. kibuvits 4. sarikalised nt. porgand 5. korvõielised nt. võilill 7. Eestis esineb nii pärismaiseid (kohalikke), kui ka võõrliike (sissetoodud). 8
3. Kirjeldage Eesti põllumajanduse eeliseid ja puuduseid lähtudes meie geograafilisest asendist. E: Parasvöötme mullad on head põllumajanduseks. Lisaks viljakatele muldadele on Eestis ka tasane pinnamood, mis annab eelise põldude rajamiseks. Kuna söödataimed kasvavad meie kliimas hästi, on Eesti põllumajanduse tähtsaim haru loomakasvatus. Peamiselt kasvatatakse piimakarja. Ka suurem osa teravilja läheb loomadele söögiks. Seepärast on peamisteks põllukultuurideks Eestis heintaimed, oder ja nisu. P: Eesti põhjamaise asendi tõttu tuleb arvestada siinse jaheda kliimaga. Suuremate saakide saamiseks tuleb põlde pidevalt väetada, liigniiskeid muldi ka kuivendada. Jaheda, niiske ja lühikese suve jooksul Eestis suuremat viljasaaki ei kasva. Pehmed talved soosivad puuviljaaiandust, kuid vilja valmimiseks napib suvel soojust. Lisaks sellele on Eestil põllumajandusturul raske konkureerida lõunapoolsete maade puuviljakasvandustega.
ristiku kohalikud sordid. Sõltumata sellest, kas kummalgi osapoolel või mõlemal on õigus tunnistavad teadlased, et nende sortide kujunemisel on suurt rolli mänginud kohalikud looduslikud ristikud. (Bender, 2011) Punase ristiku kasutusala Punase ristiku kasutusala on laialdane. Kasutatakse peamiselt loomasöödana, väetisena, aga ka ravimtaimena. Kuna taim on valgurikas, kasutatakse teda loomasöödana. Punane ristik annab suurt niitesaaki. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevadest hilissügiseni. Lammaste toitmisel tuleb aga olla ettevaatlik, kuna liiga suures koguses võib tekkida ebasoovitavaid kõrvalmõjusid. Punane ristik võib tekitada lammastel sigimishäireid, kuna taim sisaldab ainet mis matkib organismis emassuguhormoonide toimet. (Kuks) Punast ristikut kasutatakse haljasväetisena. Liblikaõielised haljasväetised rikastavad mulda peamiselt lämmastikuga ja ka teiste mineraalsete toiteelementidega. Lämmastikku taimed
kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised kasvukohad. Ebasobivad on madalad niisked ja külmad alad. Ei talu maapeal seisvat vett. Umbrohi Kilemults Mulla katmine õlgedega
Paberi valmistamiseks on parimad taimed, mille koostises leidub palju puhast tselluloosi. Samuti on oluline tselluloosikiudude pikkus. Eriti hästi sobivad pikki kiude andvad ja võimalikult vähe liit- ning sideaineid sisaldavad taimed. Oluline on, et side- ja lisaained oleksid taime töötlemise käigus kergesti eemaldatavad. Selliste looduslike materjalide hulka kuuluvad kanep, lina, puude (peamiselt erinevate mooruspuu liikide) niinekiud, mitmesugused heintaimed ja kõrrelised (erinevad õled), puuvill, bambus, džuut, ramjee,rotang jmt. Neist kõige rikkalikumalt ja kõige puhtamat tselluloosikiudu annavad kanep, lina ja puuvill. 1867. aastal sai alguse puidumassist tehtud paberi tootmine. Põhjuseks, miks vahetati kaltsu paber tselluloosist paberi vastu oli toormaterjali saamine. Kuna keskajal kanti riided ribadeks, ei tarvitsenud olla kantud linane materjal piisavalt kvaliteetne paberi valmistamiseks. Samuti
Savi- ja ibeosakeste omadused Ioonide koosseis Mulla orgaanilise aine kvaliteet Mikroorganismide liigiline koosseis ja arvukus Mullaagregaatide veele vastupidavus sõltub kasvatatavatest kultuuridest ja viljavaheldusest: Põllukultuur Veekindlate agregaatide % mullas Rühvelkultuurid 10 - 15 Teravili 15 - 25 Hernes 30 - 35 Kõrrelised heintaimed 50 - 60 Põldhein 70 11. Struktuurse ja struktuuritu mulla tunnused (mullapind, künnikiht, üleminek, alumine kiht) Struktuurne muld: Üksikagregaadid selgesti märgatavad Mittemudastunud Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad Vihmausside väljaheited Erineva suurusega struktuuriagregaadid, poorne
Sugukond aastane opt.idan. luvus Mullad Muld pH Eelviljad us keem KAPSAD suure Liblikõielised, huumusesisald Kartul, 40- usega liivsavi- heintaimed, 50x20- Peakapsad Ristõieline 2 +18-+20 -8 või saviliiv 6,0-7,5 teravili 30 30x40;4 kergemad Ei sobi 0x40;60 Lillkapsas Ristõieline 1 +15-+18 -2 liivsavi- 6,5-7,5 ristõielised x30
Et rapsi seemned on väikesed ja sisaldavad vähe toitaineid, tuleb mulda enne külvi korralikult harida. Raps on mulla toitainesisalduse suhtes väga nõudlik. Seemneks külvatakse taliraps sügisel 2-3 dekaadi varasemalt kui talinisu. Aug I dekaad.Seemne saamiseks külvatakse juulis augusti I pooles.Suvirapsi külviaeg 6 mai. Opt külvisügavus on 3-4 cm. Opt külvisenorm 200 id seemet 1 m². Talirapsi reavahe 45 cm,suvi kah. Raps koristatakse täisküpsuse algul otsese kombainimisega. 58) Heintaimed põllukülvikorras( liigid, agrotehnika põhiküsimused). Mitmeaastased liblikõielised heintaimed: punane ristik, roosa ristik, lutsern, mitmeaastased kõrrelised heintaimed: põltimut, harilik aruhein, kerahein, kõrge raikaerik, soonurmikas. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevades hilissügiseni, üsna kõrge toiteväärtusega, soodustavad huumuse kogunemist mulda, juured takistavad taimetoitainete väljauhtumist mullast. 59) Seemnekontrolli üldmõisted.
Et rapsi seemned on väikesed ja sisaldavad vähe toitaineid, tuleb mulda enne külvi korralikult harida. Raps on mulla toitainesisalduse suhtes väga nõudlik. Seemneks külvatakse taliraps sügisel 2-3 dekaadi varasemalt kui talinisu. Aug I dekaad.Seemne saamiseks külvatakse juulis augusti I pooles.Suvirapsi külviaeg 6 mai. Opt külvisügavus on 3-4 cm. Opt külvisenorm 200 id seemet 1 m². Talirapsi reavahe 45 cm,suvi kah. Raps koristatakse täisküpsuse algul otsese kombainimisega. 58) Heintaimed põllukülvikorras( liigid, agrotehnika põhiküsimused). Mitmeaastased liblikõielised heintaimed: punane ristik, roosa ristik, lutsern, mitmeaastased kõrrelised heintaimed: põltimut, harilik aruhein, kerahein, kõrge raikaerik, soonurmikas. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevades hilissügiseni, üsna kõrge toiteväärtusega, soodustavad huumuse kogunemist mulda, juured takistavad taimetoitainete väljauhtumist mullast. 59) Seemnekontrolli üldmõisted.
Õietolm · ära suitseta; · väldi tolmust ja suitsust keskkonda ning tugevaid lõhnu ja kemikaale; ära võta endale korterisse kodulooma, lindu; · hoidu külaskäikudest kodudesse, kus on loomad, linnud; · jälgi aerobioloogiajaama teateid õietolmude õhus esinemise kohta; · ära mine "ohtlikul perioodil" heinamaale ega metsa; · ära võta osa heinatööst, ära maga heintel; · niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts); · ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli; · kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu; · tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu; · ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu. Elamutolmu lestad · hea ruumide ventilatsiooniga püüa hoida relatiivne niiskus alla 45%; · tuuluta sageli ruume, eriti magamistuba;
Kasvu lõpetavad ka kõik kõrsi ja varsi moodustanud ning õisikuid omavaid võrseid millistel ei valmi seemet. 7. Generatiiv võrsete välja suremine - Pärast veget pikk võrsete ja generat pikk võrsete suremist alustavad kasvu veget lühivõrsed ja see kestab kuni öökülmade saabumiseni. Võrsete kasv sügisel on seda kiirem mida rohkem on mullas P ja K. Võrsete arengu kiirus eristatakse kolme tüüpi heintaimi: · Suve tüüpi heintaimed neil taimedel algareng toimub kõrgetel temp. Õhu temp peab olema keskmisena ööpäevas üle 10 kraadi. Sellised taimed annavad külviaastal generat võrseid ja rohustub kasutamis aastatel, võivad anda mitu pälvkonda gen võrseid. Sellise arengu tüübiga on karjamaa raihein, 1a raihein, ja varase punase ristiku sordid. · Talve tüüpi heint milliste võrsete algareng peab toimuma madalatel temp st
taimede poolt. 3. Mõned taimeliigid (kaer, lupiin) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest kui teised. 4. Kultuurid mõjutavad mulla füüsikalisi omadusi, ka juurekarva. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus: (on erinevatel kultuuridel ja kultuurirühmadel erinev) 1. Iseendale järgnevust taluvad kultuurid: mais, kõrrelised heintaimed, kartul, talirukis. 2. Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid: oder, nisu, kaer, kaalikas, kapsas. 3. Ennast mittetaluvad kultuurid: lina, hernes, punane ja roosa ristik, lutsern, raps, rüps, peediliigid, päevalill. (Samal kohal ei tohi kasvatada enne 3...6 aasta möödumist, lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need,
Avaldab taimedele nii otsest kui kaudset mõju ja pidurdab mügarbakterite arengut( lutsern, ristik). Taimed jaotatakse 4 rühma, reageerumise põhjal mulla hapesusele. 1) Ei talu hapelist reaktsiooni , nõrgalt kasvavad neutraalsel või leelisel pH 6,3 8. Lutsern, peet, kanep. 2) Vajavad nõrgalt hapelist mulda pH 6-7. Ristik, oder, nisu, kaunviljad, hernes, mais, söödakapsas. 3) Hapesuse vähetundlikult taimed, kasvatatakse laias pH. Kartul rukis, kaer, kõrrelised, heintaimed, lina,tatar. 4) Eelistavad happelisi muldi. Lupiin, roosa ja valge ristik. PÕHI TOITELEMENDID. N Eestis on keskmiselt 0,1 0,3%, huumus karbonaatsetes muldades on ta palju rohkem. Liivmuldades vähe. N esineb mullas orgaaniliste ühendite koostises. N allikas mullas 1) Potentsiaalsed ülslämmastiku varud 2) Mullas elunevad bakterid seovad õhu lämmastiku 3) Õhu lämmastiku seovad liblikõielistel mügarbakterid 4) Elektrilaengu teel 5) Taimede jäätmed
Eksami küsimused 1.Mis on fotosüntees ja selle valem. Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost k...
harimistarbeliste tööorganitega - valida sobiv harimistööde aeg - suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades NB! Kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, mis oma tugeva juurestikuga soodustavad sõmerate teket; samuti jääb neist mulda rohkesti taimejäänuseid Põllukultuur ja veekindlate agregaatide % mullas: - rühvelkultuurid 10 15% - teravili 15 20% - hernes 30 35% - raps 40 50% - kõrrelised heintaimed 50 60% - põldhein 70% * 40 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 2.5 m tugevama juurekavaga Mullakaetus % Huumuse sisalduse % Struktuuragregaatide stabiilsus% Infiltratsioon % Struktuurse mulla tunnusteks on: 1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid 2) Ülakiht: - erineva suurusega struktuuragregaadid, poorne
Heintaime kasvatamiseks valitakse sellised heintaime liigid, mis annavad kõige suurema ja väärtuslikuma heintaime saagi. Kui kõrrelisi heintaimi väetada lämmastikuga kõiguvad nende saagid aastate lõikes tunduvalt vähem kui liblikõieliste saagid. See võib olla ka keskkonnale ohtlik. Jääb kasutamata liblikõieliste võime mügarbakteritena siduda õhu lämmastikku. Et see edukas oleks on vaja tunda heintaimede bioloogilisi omadusi. Liblikõielised heintaimed Kuna lämmastik on kallis ,siis on rohkem tähelepanu pööratudki liblikõielistele. Nad on pioneertaimed, mis kasvavad ''tühikutes'' kus ei ole teisi taimi. Eestis on levinum valge, punane ja roosa ristik, kuid valge ristik põldheinaks ei sobi, see on karjamaataim. Lutsern, ida kitsehernes, nõiahammas. Kõikidele eelnimetatud liikidele on iseloomulik sümbioos vastava liigi mügarbakteriga. Mis moodustavad juurte mügaraid
) 2. Biolagunevad jäätmed (Biorenewable wastes): •− Põllumajandusjäätmed (Agricultural wastes) •− Põllukultuuride jäätmed (Crop residues) •− Saeveski jäätmed (Mill wood wastes ) •− Aia ja pargijäätmed (Urban wood wastes ) •− orgaanilised olmejäätmed (Urban organic wastes) 3. Energiakultuurid (Energy crops): •− Kiirekasvulised puittaimed (Short rotation woody crops) •− Puituvad rohttaimed (Herbaceous woody crops) •− Heintaimed (Grasses) •− Tärklist sisaldavad taimed (Starch crops) •− Suhkrut sisaldavad taimed (Sugar crops) •− Söödakultuurid (Forage crops) •− Õlikultuurid (Oilseed crops) 4. Veetaimed (Aquatic plants): •− Mikrovetikad (Algae) •− Merevetikad (Water weed) •− Vesihüatsint (Water hyacinth) •− Pilliroog ja kõrkjad (Reed and ruhes 5. Toiduviljad (Food crops): •− Teraviljad (Grains) •− Õliviljad (Oil crops) 6. Suhkrutaimed (Sugar crops):
Parandab külma-, põua- ja seisukindlust, vastupidavust haigustele · Väävel on vajalik S sisaldavate aminohapete ja ensüümide koostises. Tagab normaalse N ainevahetuse · Mikroväetised. B, Mn, Mo väetatakse pritsimislahustega juureväliselt · Optimaalseks lämmastikuannuseks on suvirüpsil 80...100 kg/ha ja rapsil 100...120(140) kg/ha · Neid koguseid võib huumusrikkal mullal või mulda suurema lämmastikujäägi jätva eelkultuuri (liblikõielised heintaimed, hernerikkad segaviljad) järel vähendada 20...30 kg/ha võrra · Vähema viljakuse korral ja kooskõlas teiste kasvuteguritega võib N kogust suurendada10... 30 kg · Lämmastikväetise liig võib põhjustada lamandumise juba õitsemise perioodil, mis vähendab saaki Rapsi koristamine ja säilitamine Kvaliteetse õli saamiseks peavad seemned olema täiesti valminud Koristatakse kombainiga, mis vajab eelnevat seadistamist rapsi koristuseks
söödaks, inimtoiduks, seemneks ja tööstuslikuks otstarbeks ning teravilja veetakse igal aastal täiendavalt sisse. Kuigi teravilja biomassi ressursina praegu käsitleda ei saa, on teravili ja eriti rukis, arvestades maaressurssi, suurima potentsiaaliga tööstustoorme allikas. Suhkrupeedi kasutamist energiakultuurina piirab Eestis tootmiskvoodi puudumine, mille tootja ei saaks toetust, mida saavad tootjad kvoodiga riikides. · Looduslikud heintaimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad Loodushoiu eesmärkidel niidetavate maa-alade biomass sobib kasutamiseks eelkõige väiketootmises kas biogaasi tootmiseks või põletamiseks. Meie järved ja merelahed on viimastel aastatel muutunud toitaineterikkamateks ja roostike kasv on kiire. Soomes on seda näha Ahvenamaalt kuni Lapimaani välja. Vanad roostikud laienevad keskmiselt üks meeter aastas. Nende biomassi kasutamine oleks kasuks kõigile
lühema kestusega heintaimi. Seemnesegudesse võetakse 2-3 liiki, mis arengukiiruselt oluliselt ei erine. Rohumaad, millel karjatatakse võivad olla liigirikkamad (3-6 liiki) kui niidutüübilised. Liikide valikul lähtume kasvukoha tingimustest ja rohumaa kasutusotstarbest. Rohumaad rajatakse tihti piiratud kasutussobivusega alale, seetõttu sõltub rohumaade majandamise tulemuslikkus liikide ja sortide valiku oskusest. Kasvukeskkonna suhtes on nõudlikumad liblikõielised heintaimed. Liblikõieliste ja kõrreliste iseloomustamiseks ning valikuks potentsiaalse rohusöödana on vaja analüüsida nende morfoloogilisi erinevusi arengufaasides, hinnata erinevate koristusaegade mõju lehtede ja varte keemilisele koostisele ning toiteväärtusele ja kuivaine(KA) saagi suurusele. Täisväärtuslik rohusööt piimakarja ratsioonis peab olema hea söömuse, kõrge seeduvuse ja mõõduka proteiinisisaldusega. Rohusööt ja ilmastik
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 1.Tungaltera perekond.................................................................................................................2 2.Tunglatera.................................................................................................................................2 3.Harilik tungaltera.....................................................................................................................2 4.Tungaltera esinemine...............................................................................................................3 5.Tungalteramürgistus- ergotism.....................................................................................
27. Taimede rühmitamine mulla happesuse taluvuse alusel. 1. väga tundlikud happesuse suhtes -- sobiv pH 6,5...8, selliseid nimetatakse ka lubjalembesteks kultuurideks (nt peet, lutsern, valge mesikas, peakapsas); 2. tundlikud happesuse suhtes -- sobiv pH 6...7 (suvi- ja talinisu, oder, kaunviljad, raps, ristikud, mais, sibul, kurk, salat); 3. vähem tundlikud happesuse suhtes -- kasvavad laias pH vahemikus, pH 4,5...7,5 kuid optimaalne on 5,5...6,0 (nt rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, lina, kartul, tatar, redis, tomat, porgand); 4. happelist mulda eelistavad taimed -- sobiv pH 4,5...5,0 (lupiinid, kultuur mustikas, kultuur jõhvikas, rododendron, asalea, kanarbik). 28. Kuidas mõjutab happeline muld taimede kasvu ja arengut? Taimede toitekeskkonna kõrge happesus avaldab otsest kahjulikku mõju taimedele, mõjutades taimede kasvu ja arengut. Mulla happeline reaktsioon takistab katioonide, eriti kaltsiumi ja magneesiumi sisenemist taimedesse
3) kultuuride iseendale järgnevuse taluvus 4) kultuuride väärtus eelviljana. 5) allelopaatiline mõju Iseendale järgnevuse taluvus on erinevatel kultuuridel ja kultuurirühmadel isesugune. Selle alusel jagunevad kultuurid kolme rühma: 1) iseendale järgnevust hästi taluvad kultuurid, mida võib ühel ja samal kohal kasvatada kaks või rohkem aastat, ilma et saak oluliselt väheneks. Siia kuuluvad mais, kõrrelised heintaimed, kanep ning tingimisi ka kartul ja talirukis; 2) iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid, mis annavad mitu aastat samal kohal kasvatamisel tunduvalt vähem saaki. Siia kuuluvad kõik teraviljad (v. a. talirukis), jmt; 3) iseendale järgnevust väga halvasti taluvad kultuurid, nagu lina, hernes, päevalill, punane ja roosa ristik ning kõik peediliigid, raps, rüps, kaalikas, kapsas ja enamik ristõielisi.
struktuuriga. Palju heintaimede kasvatamiseks kõlblike muldi. Heintaimi külvad korra ja saad niita mitu korda. Liblikõielised akumuleerivad lämmastikuv. 75-85% rohusöötades omandavad täiskasvanud ja noorloomad isegi 100% seeditavust. Rohumaade igaaastane uuendamine: Põldhein ristikurohke 50% Lutsernirohumaad 20% Kultuurniidud 15-20% Kultuurkarjamaad 10-15% Heintaimede kasvatamise majanduslik hinnang Võimaldab sööta vara kevadest hilissügiseni, Heintaimed on odavad. Vähe töökulu nõudvad, kiirekasvulised. Saagid suhteliselt stabiilsed. Igalt hektarilt saadakse 10-15% seeditavaid valke. Suur proteiini sisaldus, soodasam. Heintaimede eelised: - aastate lõikes stabiilsed - Vähem sõltuvad ilmastikust - Võimaldavad vähendada inimtööjõudu - Energiakulu toodangukuludele väike - Saaki saab maist hilissügiseni, peaaegu kadudeta - Väärindavad kõige paremini mineraalväetiseid
Tutvustatakse taimekasvatust, kui põllumajanduse põhiharu. Kirjeldatakse taimede kasvutegureid ja tutvustatakse kultuurtaimede rühmitamise aluseid. Antakse lühiülevaade Eesti klimaatilistest tingimustest. Tuuakse välja mõned võimalikud arengustsenaariumid maaviljeluses. Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus. Põllumajandusliku tootmise tootmise alus ainult roheliste taimede kaudu toimub päikeseenergia sidumine ja orgaanilise aine tootmine. Kultuurtaimed: eesmärgiks on saada õigetes tingimustes suur ja kvaliteetne saak Kultuurtaimede kasvatus põhineb taimede evolutsioonilisel adaptsioonil so kohastumine kasvutingimuste mõjul, mis on kujunenud paljude põlvkondade jooksul. Kohastumine avaldub iga taimorganismi individuaalse arengu (ontogeneesi) vältel. Iga liigi või sordi sobivamate kasvutingimuste kompleksi põhinõuete teadmine võ...
nuttides. Kroon on liblikjas koosneb ülemisest (puri), kahest külgmisest (tiivad) ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke). Liblikõielistel on kaunvili. 4. Liblikõielistega nende juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa. 5.Levivad seal, kus on võimalik ka mügarbakteritel elada (?) 6.Rohumaal on liblikõielised (koos kõrrelistega) peamiselt heintaimed. Liblikõieliste hulka kuulub rohkesti majanduslikult kasulikke taimi (sh. väga vanu kultuurtaimi): valgurohkete seemnetega toidutaimi (hernes, põlduba, aeduba, lääts), söödataimi (ristik, vikk, lutsern, seradell), õlitaimi (sojauba , maapähkel), ravim-, värvi- ja korjetaimi. SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, iminõgeselaadsete seltsi 2.Maailmas liike ligi 3500, Eestis 55. 3
(soodne väliskliima) Maapiirkondades rohkem õietolmu, AGA siiski soovitatav maal elada, sest linnas palju saasteaineid (heitgaasid), seal õietolmu allergeene sisaldavad partiklid penetreeruvad koos lenduvate saasteosakestega väikestesse hingamisteedesse. Aerobioloogiline seire Eestis ambroosia õietolm Ungari, Ukraina ja Venemaa lõunaosast Okaspuud puudub allergoloogiline tähtsus Männi õietolmuosakestel paks pind ei vabasta proteiine kohe Suvel - heintaimed pollinoosi põhjustab Timut, kerahein, kastehein Heintaimede õietolmu diameeter suur nina- ja silmapõletik August september koirohi, puju, malts, oblikas Ambroosia (korvõieline) õietolm on väga tugev allergeen võrreldes teistega Teraviljad allergoloogilist tähtsust ei oma, õietolmuosakeste pind õline, kleepuvad üksteisega kokku Puju suhtes allergiline putuktolmlejad (võilill) Bensoe viigipuu Lõikelilled Kroonülased ehk anemoonid kontakt nahapõletik ning aaloe
Seda võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomiliselt, majanduslikult ja keskkonnakaitselisest. Agronoomilistest nõuetest lähtuvalt määravad mulla kasutussobivuse: 1. Mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele vajadustele 2. Mulla harimiskindlus 3. Muldade haritavus 1. Nt lutsern tahab kasvuks lubjarikast parasniisket mulda, ta ei talu liigniiskust. Lupiin nt ei talu kõrget pHd. Ristik kasvab niisketel raskema lõimisega muldadel. Heintaimed taluvad liigniiskust paremini kui põllukultuurid. Paljude teraviljade k asutussobivus väheneb raskete lõimiste korral, kuid nt nisu on lepplikum selles suhtes. 2. HARIMISKINDLUS rühma: LEHEL! 3. HARITAVUS LEHEL Tegurid, mis piiravad kasutussobivust: Veerežiimi varieerumine Mullapeenese vähenemine Õhuke mullaprofiil Turvastumine Leetumine Mulla happesus Erosioon Vähene bioloogiline aktiivsus Kivisus
Tooma Katsebaas Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. Selleks, et saada maaparandusmeistri diplom, tuli kaks aastat koolipinki nühkida. Koolis õppis 30−40 õpilast ja koolmeistreid oli kuus. Kooli esimeseks direktoriks oli Enn Terasmäe, kes pidas seda ametit viis aastat. Siis asus kooli etteotsa Osvald Ojaveer, kes oli sel ametikohal kuni kooli likvideerimiseni fašistliku okupatsiooni päevil. Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema tugev ja töökas poiss. Nõrgad langesid õige pea välja. Õppeaineid oli palju. Peamine rõhk oli edaspidises töös vajaminevatel ainetel: maaviljelus, sookultuur, maaparandus, geodeesia, loomakasvatus, piimandus, turbatehnoloogia, arvepidamine. Olid ka üldained. Lisaks õpiti aiandust, tervishoidu ja suu...
Võimalik on samaaegne allergia sarapuupähklite vastu. · Kask Erinevate kaseliikide õietolm on väga agressiivne ja laialt levinud allergeen. Põhiline õitsemisaeg on aprillist juunini, mil õietolmu kontsentratsioon õhus on kõige kõrgem. Kuna kase õietolmu allergeenne ehitus sarnaneb mitmete puu- ja juurviljade allergeenidega, siis võivad kase õietolmu allergia all kannatavad inimesed olla allergilised ka õuna, kiivi, tomati, porgandi jt puu- ja juurviljade vastu. · Heintaimed ja teraviljad Kõige levinumad õietolmuallergeenid. Heintaimede liigid on omavahel nii lähedalt suguluses, et immuunsüsteemil on peaaegu võimatu neid eristada. Nii et kui inimene on ühe heintaime vastu allergiline, siis on ta tavaliselt allergiline ka kõigi teiste heintaimede ning olulisemate teraviljasortide vastu. Heintaimede õitsemise kõrgperiood on juuni lõpp ja juuli algus. Heintaimede seast kõige agressiivsem allergeen on rukis, mis õitseb mais-juunis. Kaer ja mais
PK.1568 Ökoloogiline taastamine (3 EAP) Kordamisteemad eksamiks: I Ökoloogiline taastamine Looduskaitsemeetmed ● Hoidmine ja kaitse ● Mõjutamine ja majandamine ● Taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk.Loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas-)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline) Erinevate süsteemide taastamine ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne) ● elusloodus ○ populatsioonid ja liigid ○ kooslused ○ ökosüsteemid Taastamise eesmärk (soovitav seisund)Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi isetoimimine e tervis.Eri organismirühmadel ja liikidel võivad olla konfliktse...
Mõned taimeliigid (kaer, lupiin) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest kui teised. Juurte lagunemisel jäävad need toitained mulda ning on hiljem teistele kultuuridele kergesti omastatavad. Bioloogilistest põhjustest hinnatakse kultuuride erinevat mõju umbrohtude ning taimehaiguste ja kahjurite levikule. Põllukultuurid jagatakse vastavalt väärtusele eelviljana gruppidesse. Head eelviljad on rühvelkultuurid ja mitmeaastased heintaimed. Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda- ja söögijuurviljad), eriti need, mida väetatakse orgaanilise väetisega ning kasvuaegselt intensiivselt haritakse. Pikaajaline rühvelkultuuride viljelemine samal kohal võib aga vähendada mulla huumusesisaldust (rohke mullaharimise korral toimub orgaanilise aine ulatuslik lagunemine). Mitmeaastased heintaimed (nii liblikõielised kui kõrrelised) jätavad mulda juure- ja varrejäänustena rohkesti orgaanilist ainet ning muld rikastub
kesiseks). 2)Keskmise lõimisega mullad on parasniisked ja piisava veemahutuvusega, samalajal rahuldavalt õhustatud. Need on kõige kõrgema viljakusväärtusega mullad, sobivad pea kõikide kultuuride kasvatamiseks tagades maksimaalse saagikuse. 3)Raske lõimisega mullad on väga suure veemahutuvusega ja halvasti õhustatud. Saak ikaldub eriti vihmasel aastal. Sellistel muldadel kasvavad hästi kõrrelised heintaimed ning seega sobib sellise mullaga piirkondades kasvatada piimakarja. Teiste maade mullalõimise kvalifikatsioonid on meil kasutatavast Katsinski skaalast erinevad. Ernevad on fraktsiooniläbimõõdud ja nimetused. Näiteks on Katsinski järgi ibeme läbimõõt 0,001 mm, USA-s aga 0,002 mm. Katsinski järgi jaotatakse mullad füüsikalise savi sisalduse järgi, mujal maailmas kasutatakse selleks kolme fraktsiooni: liiv, tolm ja ibe.
Õietolm * ära suitseta; * väldi tolmust ja suitsust keskkonda ning tugevaid lõhnu ja kemikaale; * ära võta endale korterisse kodulooma, lindu; * hoidu külaskäikudest kodudesse, kus on loomad, linnud; * jälgi aerobioloogiajaama teateid õietolmude õhus esinemise kohta; * ära mine "ohtlikul perioodil" heinamaale ega metsa; * ära võta osa heinatööst, ära maga heintel; * niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts); * ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli; * kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu; * tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu; * ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu. Elamutolmu lestad * hea ruumide ventilatsiooniga püüa hoida relatiivne niiskus alla 45%;
Eesti perspektiivseimad energiakultuurid on: · õlirikkad põllukultuurid (raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep), mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · kiirekasvulised, lühikese, alla 15-aastase raieringiga puuliigid (paju, hall lepp, kask, haab), mida kasutatakse ahjukütteks; · kiirekasvulised rohttaimed (päideroog, roogaruhein, idakitsehernes, kiukanep), mida kasutatakse biogaasi tootmiseks; · etanoolikultuurid (nisu, rukis, kartul, suhkrupeet); · looduslikud heintaimed (niidetav biomass püsi- ja poollooduslikelt rohumaadelt, märgaladelt), mida kasutatakse biogaasi tootmisel. Biomassi kasutamise eelised: + taastuv energiaallikas; + biomassi põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud, seega ei suurenda biokütuste kasutamine süsihappegaasi kogust atmosfääris; + kergesti kättesaadav; + võimaldab metsa- ja põllumajanduse ning toiduainetetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamist;
Aastal, suvirüpsil 1971. Aastal. 00-sortide seemnetes on lisaks sellele alandatud ka glükosinolaatide sisaldust 8%-lt (kuivaines) 0,5...1%-ni. Esimesed seda tüüpi sordid registreeriti Kanadas rapsil 1974. aastal ja rüpsil 1977.aastal. 23. Hernes sobib kasvatamiseks eelkõige suviteraviljade järel. Vältida tuleks eelviljaks rapsi/rüpsi, millega on neil ühine haigus valgemädanik. Samuti ei sobi rikkalikult väetatud rühvelkultuurid või taliviljad, liblikõielised heintaimed või muud liblikõielised kultuurid. Ka ei talu ta iseendale järgnemist. 4. Taliraps ei ole nii talvekindel. Kevadiseja suvise külvi korral leherohket vartmoodustavat talirapsi võib kasutada sügisel haljassöödana söödakapsa asemel. Sügiselseemne tootmiseks külvataval talirapsilon eeldusi heaks talvitumiseks siis, kui varrealge (kasvukuhik) jääb lühikeseks (1 cm) ja juurek aela läbimõõt umbes 8 mm. Talvitumise edukus sõltub suurel määralsordist, külviajast,
Tuleb märkida, et teraviljast toodetava etanooli omahind on madalam kui kartulist toodetaval etanoolil eelkõige just suurte hoiustamis- ja transpordikulude tõttu. Lisaks vedelkütuste tootmisele sobivad kõik nimetatud kultuurid ka biogaasi tootmiseks. Teravilja tootmisel saab lisaväärtusena kasutada ka põhu põletamist. Suhkrupeedi kasutamist energiakultuurina piirab Eestis tootmiskvoodi puudumine, mille tootja ei saaks toetust, mida saavad tootjad kvoodiga riikides. [4] Looduslikud heintaimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad. Loodushoiu eesmärkidel niidetavate maa-alade biomass sobib kasutamiseks eelkõige väiketootmises kas biogaasi tootmiseks või põletamiseks. Suuremaskaalalist kasutamist piirab ilmselt madal saagikus võrreldes põllukultuuridega ning sellest tulenev suur transpordikulu. Märgaladelt pilliroo ning hundinuia kogumist energiaotstarbel piirab ka mõlema liigi paralleelne kasutatavus ehitusmaterjalina. [4]
Niidule on rohkem väetist vaja, sest sinna ei satu midagi tagasi. Väga suured normid võivad kahjustada loomi. Väetamise kogus sõltub niitmiste arvust. PK väetiste kasutamine Nad on ka põhiväetised, aga nende kasutamisele ei järgne järsku saagitõusu. Olenevalt mullas leiduvatest kättesaadavatest toitainetest saak võib tõusta 10-30%. Samas kui lämmastik võib tõsta 5 korda(500%) saaki. PK väetised tagavd teiste toitainete parema omastamise. Liblikõielised heintaimed vajavad rohkesti fosforit. Kõrrelised akumuleerivad saagis enam kaaliumi, fosforit kasutavad taimed vastavalt vajadusele. Kaalium võib koguneda taimerakumahla väga suurtes kogustes. Soovitavaks peetakse kaaliumisisaldust 0,9-1% kuivaines. Üle 3% kutsub esile üle 3 %. Loomad vajavad fosforit 0,3-0,5 % kuivaines. Kuna PK väetised on aeglase toimega, siis antakse nad rohumaadele sügisel või varakevadel isegi külmunud mullale
kuid väikese veekinnipidamisvõimega seega põuakartlikud. Saak sõltub sademete hulgast suvel. Keskmise raskusega mullad kerged ja keskmised liivsavi mullad. Õhutatud ja võrdlemisi hea vee hoidja. Rasked mullad rasked liivsavi ja savimullad. Veekinnipidamisvõime. Halvasti õhutatud. NB! Kartul ja rukis kasvavad paremini kergelõimisega muldadel. Tali nisu, aga kasvab raske lõimisega muldadel hästi, samuti ka heintaimed. NB Raske lõimisega muld seob saaste aineid rohkem, kui kerge lõimisega muld. NB Aluspõhi(kõik vanaaegkonna setted, mis lasuvad graniitsel kristalsel aluskorral. Põhjarannikul alamkambriumi sinisavi ja liivakivi, Põhja Eestis ordoviitsiumi ajastu lubibaas ja dolomiit, Lõuna - Eestis valdavalt keskdevoni liivakivi, Kagu Eestis ülemdevoni lubjakivi. Kõikjal on aluskord kaetud hilisema pudeda settega, mille ülemine mullatekke protsessist haaratud osa moodustab mulla lähtekivimi.),
peetidele, porganditele ja ristõielistele kultuuridele. 15 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 4. kloor – on kahjulik kartulile, tatrale, hernele, ristikule, paljudele köögiviljadele ja ilutaimedele. Kloori suhtes ükskõiksed on teraviljad, lina, kõrrelised heintaimed. Kasulik on ta mõõdukates kogustes peetidele. Muld seob kaaliumväetistest kaaliumi hästi, sulfaatioone halvemini. Kloor jääb peaaegu täielikult mullalahusesse, kus ta allub sademete ja lumesulamisvete poolt väljauhtumisele. Sellepärast on kaaliumväetiste puhul valdavaks põhiväetisena kasutamine ja parim andmise aeg on sügiskünni alla (kaob ka kloori kahjulik mõju). Raskema lõimisega mullad on suurema neelamismahutavuse tõttu võimelised kaaliumi siduma suhteliselt suurtes
segusid (nt ristik/kõrrelised) · külvikord sisaldab toitainete kasutamise faasi · kasutusfaasis kasvatatakse teravilju, kartulit, üheaastaseid kultuure Liigid Stabiilsed Ebastabiilsed Üksikpõllu külvikord 45. Külvikorra koostamise ja sisseviimise alused -Jaotada külvikord lülideks.Lüli koosneb tavaliselt 2-4 kultuurist, millest esimene (sed) on mullaviljakust tõstvad ja millele järgnevad "halvemad " kultuurid -Kesksel kohal on liblikõielised heintaimed (ristik, lutsern, mesikas jt) Arvestada - mulla viljakuse säilitamise ja parandamise vajadust - umbrohu-, haiguste- ja kahjuritetõrje vajadust - kultuuride agrobioloogilisi nõudeid 46. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Head,halvad eelviljad, vaata lehelt Iseendale järgnevus 47. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle omadustele ning taimehaiguste ja kahjurite levikule Kultuuride mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................
Siia hulka kuuluvad raps, rüps, valge sinep, tuder, likanep jt., mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · Kiirekasvulised, lühikese, alla 15 aastase raieringiga puuliigid - paju, hall lepp, kask, haab. Kasutatakse ahjukütteks. · Kiirekasvulised rohttaimed - päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes. kasutatakse biogaasi tootmiseks; · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet · Looduslikud heintaimed, niidetav biomass püsirohumaadelt, (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt jm. Neid kultuure kasutatakse biogaasi tootmisel; 1.4.2 Biokütuse eelised: Biomass on: · taastuv energiaallikas; · laialdaselt levinud; · kergesti kättesaadav; · vimaldab metsa- ja pllumajandustootmisjäätmete kasutamist; · aitab kaasa kohaliku tööstuse arengule ja töökohtade tekkele. 1.4.3 Biokütuse puudused:
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
peakapsas, kähar peakapsas Valgusnõudlik Neutraalsed mullad kahjurite eest kaitseks Kõplamine (umbrohu ja Säilita keldris või hapenda Seemed säilivad 4-5 aastat Umbrohi kitkuda kohe Eelviljadeks köögiviljad nt. Varased tihedalt, hilised mullakorba vastu) Vajavad palju lämmastiku, kartul, heintaimed, teravili harvemalt Pealtväetamine fosforit ja kaaliumi (va. ristõielised) Põua ajal tuleb kasta (1 m2 Sõnnik, kompost 20-30l vett)
• Vastupidavad – kaer, timut Mulla happesuse suhtes jagatakse taimed alljärgnevalt: • Väga tundlikud happesuse suhtes (sobiv pH 6,5…8) – lubjalembesed ehk kaltsifiilsed taimed. Peedid lutsern, valge mesikas peakapsas. • Tundlikud happesuse suhtes (pH 6…7). Nisu, oder, kaunviljad, ristikud, raps, sibul, kurk, salat. • Vähemtundlikud mulla happesuse suhtes (pH4,5…7,5), kuid optimaalseks tuleb pidada 5,5…6,0. Rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, kartul, lina, tomat, porgand. • Happelist mulda eelistavad (pH4,5…5,0) – lubjapelglikud ehk kaltsifoobsed. Lupiinid, seradella Happesuse mõju mullale, kui toitekeskkonnale: • Happelised mullad on toitainetevaesemad • Kasulikud mikroorganismid ei talu happelist mulla reaktsiooni ja nende aktiivsus on madal. • Enamus raskmetalle on happelises mullas taimedele paremini omastatavad ja lupjamisega saab vähendada nende akumuleerumist taimedesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
