ja hea külaline pererahva jaoks. Diplomaatia Riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine Osa riigi välispoliitikast ja välispoliitika peamine vahend (teised vahendid: nt. sõjaline jõud, spionaaz) Bilateraalne diplomaatia kahe riigi vaheline suhtlemine Multilateraalne diplomaatia- suhtlemine rahvusvahelise organisatsiooni egiidi all Kultuuridiplomaatia Kodanikudiplomaatia Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu Esimene teadaolev diplomaatiline kirjavahetus: nn. Amarna kirjad (14. saj. e. Kr.) Egiptuse ja Kaananimaa valitsejate vahel. Vana-Kreeka linnad: ajutised saadikud, püsiv diplomaatiline esindus puudus. Proxenos : Vana-Kreeka linnakodanik, kel olid erisuhted mõne teise linnaga. Aprocrisiarius (responsalis ): mõne ilmaliku või vaimuliku resideeriv esindaja hilisantiikajal ja varakeskajal Ida-Rooma keisri juures Legatus saadik Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu
Põhimõtte When in Rome do as the Romans do! järgimine Tähendab kõige üldisemas mõttes kultuuride kohandumist. Tõlkes: ,,tee Roomas nii nagu roomlased teevad". Selle põhimõtte ellurakendamine tähendab seda, et firma esindaja teeb isikliku külaskäigu potensiaalsesse sihtriiki, kusjuures enne seda kogunud kõikvõimalikku infot antud riigi kohta. Imago Isikupilt suunatud ja sihikindel mulje, mille inimene ise teistele jätab. Kujutluspilt sellest, kuidas soovitakse end teadvustada nii avalikus kui sotsiaalse elus. Avalikkuse ja ümbritseva poolt tajutu, mis põhineb erinevatel muljetel, nii teadlikult kui ka alateadlikult. Imagi kujundajateks on inimese väärikus, kombed, väljendus- ja suhtlemisoskus, teadmised ja oskused, välimus. Lobbytöö Protsess, mille käigus organisatsioon või üksikisik tahab otseselt mõjutada seadusandlust või regulatsiooni. Lobbytöö on mõiste, mille definitsiooni võib leida igast sõnaraamatust, kuid defineeritakse lob
peetakse. Ka viimasel hetkel saabunud kutse võib tekitada arvamuse, et mõni kutsutu on ära öelnud. Kombeks on, et kutse vastu võtnud isik või organisatsioon korraldab samaväärse vastuvõtu. Mõtteviis, et “näe, äripartner X pakkus ainult kohvi ja küpsiseid, aga mina alles näitan talle, kuidas külalisi peab vastu võtma,” näitab kasvatuse puudumist. Ametlike kutsete vormistamisel pöörake tähelepanu protokolli ja etiketi nõuetele. 19 Kui kutsuja on kõrge positsiooniga isik, nagu president, peaminister, minister, suursaadik jne, märgitakse kutsele ainult tema tiitel. Kui kutse saadab kõrge ametiisik ja tema abikaasa, lisatakse ka abikaasa perekonnanimi. Näiteks: Eesti Vabariigi haridusministril on au paluda Teid ... Eesti Vabariigi haridusministril ja pr Kuusel on au paluda Teid ... Samasugust praktikat järgib ka ärimaailm
I Lipu ja vapi saamise lugu Lipu lugu 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. Eesti võimu tähisena heisati
ETIKETI KONSPEKT VASTUVÕTU PLANEERIMINE Küsimused, millele korraldajatel tuleb vastata: · Vastuvõtu eesmärk,olemus · Vastuvõtu liik · Kes maksab · Vastuvõtu aeg · Vastuvõtu koht · Vastuvõtu külalised · Vastuvõtu programm Konkreetsed tegevused: · Kutsete saatmine · Ürituse kavandamine Ruum Mööbel Kaunistused Lipud Muusika · Abiliste määramine · Transport · Riiete paigutamisvõimalus · Tualettruumid · Kingituse, lillede laud · Arutelu peale üritust, mis õnnestus, mis ebaõnnestus Läbiviija peab tea
1. LIPULUGU 20. sajandil toimus eesti rahva iseteadvuse tõus ning kultuuriline ärkamine. Mitmete kultuuriliste suursündmuste toimumine koondas esmakordselt kriitilise hulga eesti soost üliõpilasi end eesti kultuuri ja keele alal harima. 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Ki
...................12 7.2.2 Väike riigivapp.....................................................................................................13 Kokkuvõte.............................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................16 SISSEJUHATUS Käesolev töö on valminud etiketi õppeaine iseseisva tööna. Töös tutvus autor Eesti lipu seaduse, riigivapi seaduse, pühade ja tähtpäevade seaduse, Eesti lipu ja riigivapi ajalooga. Töö eesmärk on saada teadmisi lippude ja riigivapi kasutamisest. Töö koosneb sissejuhatusest, seitsmest peatükist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Töö esimeses osas tutvutakse Eesti riigilipu ja riigivapi ajalooga. Töö teises osas vaatleb auror lipu kasutamise head tava
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 LIPUETIKETT..................................................................................................................3 Eesti lipu etalonkujutis ja kirjeldus...................................................................................4 Eesti lipu heraldiline kirjeldus...................................................................................4 Eesti lipu tehniline kirjeldus......................................................................................4 EESTI LIPU KASUTAMISE KORD JA HEA TAVA.....................................................5 Eesti lipu heiskamine.....................................................................................................5 Eesti lipupäevad.........................................................................................................5 Li
Kõik kommentaarid