ETIKETI konspekt (0)

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
ETIKETT
Õppematerjal
Miljan Kalmus
[email protected]
MÕISTED
ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada , esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele.
Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi.
Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus.
Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette , mis tähendab sedelit või pealkirja.
15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea ( 1396 -1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada.
Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV ( 1643 - 1715 ) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähikondlaste kõik toimingud alates ärkamisest hommikul ja lõpetades uinumisega õhtul.
PROTOKOLL on kokkulepitud põhimõtted, mis käsitlevad ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja suhtlemisnorme, hierarhiat, ühiskondlikku positsiooni, tseremooniaid.
Termin PROTOKOLL pärineb kreekakeelsest sõnast protokollon, mis otsetõlkes tähendab esimest liimi (protos – esimene, kolla – liim )
Bütsantsi riigis mõisteti selle all esimest lehte, mis liimiti dokumendirullide ülaserva ning millele märgiti dokumendi sisu ja autor. Hiljem hakati sama moodust kasutama notariaalset tõestust vajavate dokumentide juures, et kinnitada nende ehtsust ja eristada originaaldokumente võltsingutest.
Veel hiljem hakati protokolli all mõistma nõudeid, kuidas vormistada kirju (valida viisakusvorme kirjade alustamisel ja lõpetamisel) ning kuidas korraldada tseremooniaid.
DIPLOMAATILINE PROTOKOLL on riikidevahelises suhtlemises väljakujunenud normide ja reeglite kogum.
Diplomaatiline protokoll käsitleb riikidevahelist kirjavahetust, diplomaatiliste esindajate vahetamise korda, nende ameti- ja auastmeid, riiklikke tseremooniaid, ametlikke kohtumisi ja vastuvõtte.
Diplomaatilise protokolli alusdokumendid on:
- Viini konventsioon „Diplomaatilistest suhetest” (1961)
- Viini konventsioon „Konsulaarsuhetest” (1963)
AMETIPROTOKOLL on ametialases suhtluses üldtunnustatud käitumisnormid, tavad, kombed.
Ametiprotokolli alus on asutuse või ettevõtte põhiväärtused, missioon , visioon .
ÄRIPROTOKOLL on ametiprotokolli alaliik , mis käsitleb käitumispõhimõtteid ja norme ärimaailmas.
TSEREMOONIA on kombetalitus pidulikeks juhtumiteks.
VIISAKUS avaldub inimese vaoshoituses ja korrektsuses, oskuses ennast igas olukorras valitseda .
Käitumisviisakus tähendab oskust tõmbuda õigel ajal tagaplaanile, olla teiste vastu tähelepanelik ja hooliv ning suhtuda kõigesse austuse ja lugupidamisega.
Viisakalt käituvad inimesed võidavad kaaslaste poolehoiu ja neist saavad oodatud külalised igas seltskonnas.
TAKTITUNNE väljendub oskuses rõhutada eelkõige meeldivat ning olla ettevaatlik selles suhtes,
mis võib teise tundeid riivata.
Taktitundega inimene

• Oskab seltskonnas kiiresti kohaneda
  
• Oskab õigel ajal õnne soovida , kaastunnet avaldada, seisusekohaselt kõnetada
  
• Oskab olukorrale vastavalt rõivastuda
  
• Arvestab , et igal inimesel on õigus eraelule ja teistsugusele eluviisile; ta ei esita ebasobivaid küsimusi pereasjade, rahalise seisu, intiimsuhete või tervise kohta ega vasta sellistele küsimustele ka ise.
  

TERVITAMINE JA ESITLEMINE

Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võib otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse.
Tervitussõnad on tähtsaimad esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje.
Noogutamine ja kummardamine

• Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega.
  
• Naine ei kummarda temast tunduvalt vanemale daamile.
  

Tervitamine ja peakatted

• Kergitatakse kaabut, nokamütsi jt samatüübilisi peakatteid.
  
• Peakatet hoitakse põhi enda poole.
  
• Peast ei võeta sõjaväelase, politseiniku või muud vormimütsi ning peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna – barett , spordimüts, läkiläki va matustel.
  
• Naised ei võta tervitamise ajal peakatet ära.
  

Vastu- ja kaasatervitamine

• Tervitusele tuleb alati vastata.
  
• Kui ei mäleta, kas kohtuti on mõistlik lähtuda põhimõttest: parem rohkem kui üldse mitte.
  

Püstitõusmine tervitamisel

• Naistuttavate, endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed alati püsti.
  
• Naised tõusevad siis, kui tervitavad eakaid härrasid või suhtlevad ametialaselt oma ülemusega.
  
• Ametiasutuses tõuseb töötaja, kes võtab klienti vastu (sekretär, teenindaja ) võimaluse korral alati püsti.
  

Kes tervitab esimesena?

• Noorem vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid.
  
• Ametlikul koosviibimisel/vastuvõtul tervitatakse kõigepealt ürituse peakorraldajat, seejärel abikaasat.
  
• Olenemata soost tervitab esimesena see, kellele oli adresseeritud kutse.
  

Kätlemine

• Sirutatakse parema käe avatud peopesa tervitatavale, peopesad puutuvad kergel käesurumisel kokku.
  
• Käepigistus on tugev ja lühike.
  
• Ettevaatlik daamide sõrmustatud käepigistusel.
  
• Esimesena ulatab käe
  

- vanem nooremale
- naine mehele
- ülem alluvale

• Ärimaailmas on naised ja mehed võrdsed partnerid - mehed ei pea ootama, kui naine
  

sirutab käe.
Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad

• Euroopa lõunapoolsetes riikides tervitatakse häid naistuttavaid põsele suudeldes.
  
• “Pidulik” embus = akolaad (tuleneb pr k sõnast accoler)
  
• Euroopa riikides mehed teineteist ei emba , küll aga islamimaades .
  

Käesuudlemine

• Naine tõstab käe rinna kõrgusele, mees kummardab selle kohale.
  
• Mees ei puuduta huultega daami kätt, vaid peatub mõni sentimeeter käest kõrgemal ja õhkab suudluse välja!
  
• Kätt ei sobi suudelda tänaval ja avalikes kohtades
  

Tutvumine üritustel

• Inimest esitleb alati kutsuja.
  
• Ametlikel üritustel mainitakse külalise akadeemilist ja ametialast positsiooni.
  
• Kaaslast tutvustatakse ees- ja perekonnanimega.
  
• Tutvustatavad võivad, kuid ei pruugi anda kätt.
  
• Kui käsi ulatatakse, siis teeb seda esimesena positsioonilt kõrgem või keda tutvustati esimesena.
  

Esitlemisel tuleb silmas pidada järgmist:

• Madalama positsiooniga ametnikku esitletakse kõrgema positsiooniga ametnikule
  
• Kohalikku elanikku tutvustatakse alati välismaalasele
  
• Meest tutvustatakse alati naisele
  
• Kui naine kannab teist perekonnanime , siis nimetab mees esitlemisel ka tema perenime
  
• Naiste esitlusel kasutatakse üldjuhul määratlust “proua”. Kui naine soovib, siis
  

tuleb pöördumisel kasutada sõna “ preili ”

• Nooremat inimest tutvustatakse vanemale
  
• Ametialane tutvustamine põhineb positsioonil; tutvustades nimetatakse ka asjaomaste isikute ameti- või tegevusala , tiitel ja perekonnanimi .
  
• Lõuna- ja õhtusöögile saabunud külalisi esitleb perenaine või peremees vastavalt saabumise järjekorrale
  
• Ennast tutvustades ei lisata oma nimele sõna “proua” või “härra”. Ka akadeemiliste tiitlite
  

ja ametinimetuste “magister”, “ doktor ”, “dotsent”, “ professor ” lisamine pole enda tutvustamisel kombeks.

• Abielus mitteolevate kaaslaste puhul tutvustatakse kaaslast ametlikult kui preilit, prouat
  

või härrat ja mitte kui elukaaslast või kaaslast.

• Endast tunduvalt kõrgemal positsioonil olevale isikule pole kombeks ennast tutvustada
  
• Kui kõrgele ametiisikule soovitakse tutvustada oma tuttavat, siis tuleb paluda selleks kõigepealt luba. Esitlemisel mainitakse esitletava tiitel ja nimi, kõrgel positsioonil oleva isiku nime ei öelda. Sellist esitlusviisi nimetatakse ühepoolseks tutvustamiseks.
  
• Mees peab esitlemisel alati seisma (kui ta pole invalid, haige või kõrges eas)
  
• Naine tõuseb alati püsti, kui teda esitletakse temast vanemale naisele, kõrgemalseisvale isikule või tolle abikaasale. Naine tõuseb ka siis, kui esitleb end ise vanemale mehele.
  
• Üksikisikut tutvustatakse grupile
  
• Kui teid esitletakse või tutvustatakse, siis võtke käed taskust välja, seiske korrektselt, pange kinni pintsaku nööbid (va viimane) ja olge tähelepanelik
  
• See, keda esitleti peaks ütlema:
  

“Väga meeldiv!”
“Väga rõõmustav!”
“Meeldiv tutvuda!”
Ärimaailmas tuleb tervitamisel, tutvumisel ja esitlemisel pidada silmas järgmist:

• Tervitage esimesena – kehtib nii büroosse siseneja kui ka teenindaja kohta
  
• Tutvumisel ja esitlemisel öelge alati esimesena kliendi nimi, olenemata sellest, kas ta on mees või naine
  
• Tutvustamisel kasutage alati ees- ja perekonnanime
  
• Ärivestluses kasutage inimese nime võimalikult sageli, sest miski ei paelu partneri
  

tähelepanu rohkem kui tema nimi

• Kui vestluse ajal astub tervitamiseks juurde keegi kolmas, siis pole tema tutvustamine
  

ilmtingimata vajalik. Sellega annate delikaatselt märku, et soovite jätkata vestlust nelja silma all.
Hüvastijätmisel kehtivad sarnased nõuded, mis tervitamisel

• tõuske püsti
  
• vaadake silma
  
• naeratage
  
• ulatage käsi
  
• tänage
  

Tänada tuleb aja eest, mille vestluspartner teile pühendus, vastuvõtu eest, külalislahkluse eest.
ärakuulamise eest, võimaluse eest tutvuda jne.Tänamisega ei tohiks koonerdada ega liialdada!
PÖÖRDUMISED JA TIITLID
Olenemata riigi ühiskondlikust ja majanduslikust korraldusest on viisakad pöördumisvormelid olemas igas keeles ning nende kasutamine on niisama loomulik kui tervitamine ja hüvastijätmine.
Kõnetlussõnad

• Kuningas ja kuninganna Teie Majesteet
  
• Kroonprints ja kroonprintsess Teie Kuninglik Kõrgus
  
• Suursaadik Teie Ekstsellents
  
• Paavst Püha Isa
  
• Katoliku kardinal , paavsti nuntsius Teie Pühadus
  
• Õigeusu patriarh Teie Õndsus
  
• Peapiiskop , piiskop Teie Hiilgus
  
• Kõrgema protestandi vaimulik Kõrgeausus
  
• President Härra President
  
• Presidendi abikaasa Proua President
  

Proua Evelin Ilves

• Minister Härra/proua minister
  
• Parun Parun + perekonnanimi
  
• Krahv Krahv + perekonnanimi
  
• Hertsog Hertsog + eesnimi
  
• Sir (inglise alamaadliku tiitel) Sir + ees- ja perekonnanimi
  

Sir Bernard Lovelle

• Akadeemiline kraad Professor, magister, dotsent, doktor + perekonnanimi
  
• Sõjaväeline auaste Kindral , kolonel, leitnant
  

+ perekonnanimi

• Tundmatu naine: proua või preili? Proua + nimi/perekonnanimi
  
• Maavanem Proua maavanem
  
• Linnapea Härra linnapea
  

Kui inimesel on mitu tiitlit , siis pöördumisel kasutatakse kõige kõrgemat.
Viisakustiitleid kasutatakse seltskonnas ka kellestki kolmandast kõneldes:
proua Kask tuleb10 minuti pärast, härra Kuusk palub vabandada .
VISIITKAARDID
Vaatamata elektrooniliste suhtlusvõimaluste paljususele on klassikalised visiitkaardid
säilitanud ametlikus suhtlemises oma tähenduse. Eelkõige kasutatakse neid kontaktandmete vahetamiseks.
Visiitkaarte hakati esmakordselt kasutama Vana-Hiinas, kust need levisid üle kogu maailma ja leidsid kohe laialdast kasutust .
Visiitkaarti kasutati enne telefoni leiutamist selleks, et anda teada oma külaskäigust, kui inimest parajasti kodus ei olnud - külaskäigu märgiks jäeti kaart oma nimega. Kaardile kirjutati sobiv prantsuskeelne lühend, mis selgitas külaskäigu eesmärki. Visiitkaardi jätmist või käskjalaga saatmist mõisteti kui toimunud visiiti.
VISIITKAARTIDE LIIGID
Ameti- ehk ärikaart
Ärielus olulisel kohal ettevõtja turundusstrateegia väljendamisel ning firmakultuuri tutvustamisel.
Ärikaardile märgitakse:
1) ettevõtte logo
2) ettevõtte täisnimetus
3) isiku ees- ja perekonnanimi
4) täpne amet
5) töökoha postiaadress
6) telefon
7) faks
7) e-post
8) veebiaadress
Inimese isiklik maitse tuleb ärikaardi kujundamisel jätta tagaplaanile ning ühe ettevõtte visiitkaardid kujundatakse ühtse stiiliga.
Lihtkaart
Lihtkaardile märgitakse ainult isiku ees- ja perekonnanimi, lisatud võib-olla ka ametikoht .
Lihtkaarti kasutatakse ettevõttesiseselt, palju diplomaatilises korpuses ning mitmesuguste sõnumite ja tervituste edastamisel, näiteks pannakse see õnnitluseks või tänuks saadetud lillekimbu juurde.
Eriti vajalik on lihtkaart, kui inimesel on keeruline nimi.
Abielupaari kaart
Abielupaari kaardile märgitakse abielupaari nimi ja kodused kontaktandmed .
Abielupaari kaarti on hea kasutada uutele tuttavatele andmiseks , kui suheldakse äripartneritega perekondlikult või vanadele sõpradele uude elukohta kolimisest teavitamiseks.
Abielus naise kaart
Kaardile märgitakse naise ees- ja perekonnanimi, kodused kontaktandmed.
Abielus naise kaarti kasutatakse isiklikus tutvusringkonnas, uue tutvuse käigus näit. koduste
andmete esitamine treeningukaaslastele, väikelastega kodus olevatele beebikooli tuttavatele.
Vallalise naise ja tütarlapse kaart
Kaardile märgitakse ainult ees- ja perekonnanimi ilma koduse aadressita.
Tänapäeval üldiselt väga harva kasutatav kaart. Võimaldab üllatada oma uusi sõpru esmakordsel tutvumisel, vallalise naise nime meeldejäämine on garanteeritud.
VISIITKAARTIDE VORMISTAMINE
Tähelepanu peaks pöörama järgmisele:

• Paberi kvaliteet
  
• Visiitkaardi mõõtmed
  
• Tekst
  
• Õigekiri
  
• Kaardi otstarve
  

Vormistades tasub teada:

• Klassikaline visiitkaart trükitakse kvaliteetsele paberile.
  
• Kiri visiitkaardile trükitakse selge, hästi loetava šriftiga.
  
• Rahvusvaheliselt kõige enam levinud visiitkaartide mõõtmed on 9 x 5 cm ja 9,3 x 5,5 cm.
  

Tavaks on mitte ületada formaati 10 x 7 cm

• Klassikaline visiitkaart on horisontaalne, kuid äris kasutatakse ka vertikaalseid visiitkaarte, et millelegi tähelepanu tõmmata (püstine logo, toode, firmahoone vms).
  
• Ettevõtte/asutuse ja isiku nimi paikneb kaardi keskel ja selle all on ametinimetus .
  
• Ühele kaardile ei trükita mitut ametikohta, tiitlit. Vajadusel vormistatakse teise ametikoha puhul eraldi kaart.
  
• Mida kõrgem on ametikoht, seda lihtsam ja lakoonilisem on üldjuhul kaart – näitab head maitset ja stiilitunnetust.
  
• Alati kasutatakse täisnime ilma lühendita. Erandi moodustab vaid liide „jun“ – lühend sõnast„juunior“, kui tegemist on tavalisest pikema nime või tiitliga.
  
• Kui kaardiomanikul on akadeemiline kraad, märgitakse see isiku nime taha.
  
• Aadress kirjutatakse paremasse alumisse nurka väiksemas kirjas, kuid samas stiilis ülejäänud kaardiga .
  
• Kaardi alumisse vasakusse ja paremasse nurka paigutatakse andmed enda või oma firma kohta
  

(aadress, telefon, faks, e-post, interneti aadress)

• Tänapäeval on lubatud andmeid visiitkaartidele mitut moodi paigutada, kuid eelnimetatud stiil on klassikaline ja eksimisvõimalus väiksem.
  
• Tekst võib paikneda ühel või mõlemal küljel, viimasel juhul trükitakse kaardi teisele
  

küljele võõrkeelne tekst.

• Liigse sümboolikaga ei tasu visiitkaarti koormata.
  
• Visiitkaart enamasti trükitakse, kuid on lubatud ka käsitsi, kalligraafiliselt kirjutatud kaardid.
  

VISIITKAARTIDE KASUTAMINE

• Kingituste ja lillekimpude juures;
  
• Tervituste, õnnitluste, kaastundeavalduste puhul;
  
• Traditsiooniliselt võib visiitkaardiga edastada ka teateid, soove jne.
  

VISIITKAARTIDE VAHETAMINE

• Visiitkaarte pole kombeks vahetada või jaotada kohe pärast tutvumist. Erand - ärikohtumised,
  

kus pooled vahetavad kaarte enamasti vestluse alguses või edastavad need koos kohtumiseks
ettevalmistatud materjalidega.

• Esimesena ulatab oma kaardi madalama positsiooniga isik. Kui positsioonid on võrdsed, ulatab kaardi esimesena noorem.
  
• Vastuvõttudel ei anta visiitkaarti korraldajatele, vaid jäetakse selleks ette nähtud lauale.
  
• Visiitkaartide vahetamiseks tuleb valida hetk, mil see ei häiri vestlust, ega ole vestluskaaslasele
  

pealetükkiv.
Diplomaatilises käitumises ja rahvusvahelises ärisuhtlemises võib kasutada visiitkaartidel prantsuskeelseid lühendeid, et enamlevinud sõnumeid edastada.
p.m ( pour memoire) - meeldetuletamiseks. Sellisele kaardile ei vastata
p.f (pour feliciter) - õnnitlemiseks rahvuspühade jt pidulike sündmuste puhul. Saaja
vastab kaardiga, millel lühend p.r – „Tänan!“
p.c (pour condoler) - kaastunde avaldamiseks; sümpaatia väljendamiseks
p.r (pour remercier) - tänamiseks õnnesoovide, kingituste eest. Kaardile ei vastata.
p.p (pour presente) - kasutatakse esitlemiseks või tutvumiseks kellegi kolmanda isiku vahendusel
p.p.c (pour prendre conge) - diplomaatilises korpuses kasutusel, kui lahkutakse teenistuskohustuste täitmiselt
p.f.N.A (pour feter le Nouvel An) – „Head uut aastat! Vastatakse samal viisil.
NB! Või N.B. (ld nota bene) - „Pange tähele!“ teil palutakse kontakteeruda kaardil olevatel
koordinaatidel

KUTSED

Miks saadetakse kutseid?

• tähistada ühiselt tähtpäevi
  
• arendada suhteid
  
• lahendada tülisid
  
• väljendada austust
  

Kuidas liigitatakse kutseid?

• ametlikud
  

- täielikult trükitud (eriti pidulik vastuvõtt, ettevõtte juubel . Tiitel ja nimi kirjutatakse käsitsi)
- osaliselt trükitud (sagedased vastuvõtud ettevõttes. Blankette saab kasutada erinevatel sündmustel)

• mitteametlikud
  

- käsitsi kirjutatud (kodused vastuvõtud)

Mida tuleb kutsete koostamisel meeles pidada?

• hea paber, mis on veidi paksem kui tavaline paber
  
• tekst tumeda värviga, kutset ei voldita
  
• soovitavad mõõtmed 15 x 10 cm või 18,5 x 12 cm
  
• kõik nimed, tiitlid ja aadressid õiged
  

Milline on oluline info kutsel?

• Kes on kutsuja(d)
  

Härra ja proua Saarel on au paluda Teid…
Eesti Vabariigi suursaadiku ja pr Karul on au paluda Teid ....

• Keda kutsutakse
  

Tiitel ja inimese nimi kirjutatakse kutsele tavaliselt käsitsi

• Põhjus, miks kutsutakse
  

Kutsel on kirjas sündmus, mis põhjusel oleme korraldatavale üritusele kutsutud ja millisel viisil
seda tähistatakse

Olete palutud osalema koolitusfirma “Tarkur” 10. aastapäevale pühendatud aktusele ja

sellele järgnevale “Pokaalile vahuveinile”

• Toimumise aeg
  

Nädalapäeva nimetus, kuupäev kuu aasta ja kellaaeg
Laupäeval, 7.märtsil 2013 algusega kell 19.00
Kellaaeg võib olla märgitud ajavahemikuna 19.00 – 23.00

• Toimumise koht
  

Aadress märgitakse kutse paremasse või vasakusse alumisse nurka.
Kutsele võib lisada vastuvõtu toimumise asendiplaani või kohalesõidu juhise

• Vajadusel märkus riietuse kohta
  

Meeste riietus märgitakse kutse alla vasakusse nurka, naised riietuvad vastavalt härra riietusele

• Dark suite /tume ülikond; Black tie/ smoking ; White tie/ frakk ; Informal /päevaülikond
  

Diplomaatilisel kutsel võib olla märgitud riietusena rahvariided ja see on pidulik riietus naistele.
Kutsetel päevastele vastuvõttudele võib olla riietuse kohta märge “Vaba riietus” (ing.k. Casual)

• Kutsele vastamise märge
  

Vastus kutsele kirjutatakse kutse paremasse nurka
Palume vastata 15. aprillini 2013 R.S.V.P. – prantsuskeelne lühend (“vastake palun”)
Telefon 6790 9923
E-post [email protected]
Kuidas kutse edastada?
Kutse saadetakse ümbrikus. Kutsutava nimi kirjutatakse ümbrikule kas käsitsi või trükitakse.
Kutsed saadetakse laiali enamasti 2-6 nädalat enne ürituse toimumist.
Kuidas kutsele vastatakse?
Kui kutsete väljasaatmise aeg on 2-3 nädalat enne toimuvat sündmust, siis kutsele vastatakse
koheselt peale kutse kättesaamist.

• Tseremoniaalne jaatav vastus kutsele
  

Härra ja proua Saar tänavad härra ja proua Kaske austava kutse eest õhtusöögile neljapäeval,
14.veebruaril kell 20, millest nad meeleldi osa võtavad.
Kui ametiastmelt madalamal positsioonil isik vastutab kõrgemalseisvale isikule, siis võib
lõpetada vastuse järgmiselt:
…millest neil (või temal ) on au osa võtta.

• Lihtne jaatav vastus kutsele
  

Täname kutse eest õhtusöögile 14.veebruaril kell 20. Osaleme meelsasti. Hr ja pr Kuusk.
Kui kutse on inglisekeelne, siis koostatakse ka vastus inglise keeles:
Mr and Mrs Jaan Kuusk accept with pleasure the kind invitation of Mr and Mrs Smith to dinner on
Thursday, March fifth at eigth o´ clock Vahe Street 17.

• Tseremoniaalne eitav vastus kutsele
  

Härra ja proua Saar tänavad Tema Ekstsellentsi ….saadikut ja proua …. kutse eest õhtusöögile
neljapäeval, 20.veebruaril kell 20.
Neil on väga kahju, et nad varem vastuvõetud kutse (haiguse, ärasõidu vms) tõttu ei saa sellest osa võtta.
Kui kutsuja pole diplomaatilise korpuse liige, võib kasutada ka lihtsamat vastuse vormi:
Härra…. ja proua…. tänavad kutse eest õhtusöögile neljapäeval, 20.veebruaril kell 20,
kuid ootamatu ärasõidu tõttu ei saa sellest kahjuks osa võtta.

• Lihtne eitav vastus kutsele
  

Praktikas kasutatakse kutsele vastamiseks märksa lihtsamat sõnastust:
Täname kutse eest õhtusöögile, kuid kahjuks ei saa lapse haigestumise tõttu sellest osa võtta.
Vabandame. Hr ja pr Kuusk
Inglisekeelne vastus on alati suhteliselt lakooline:
Mr and Mrs Jaan Kuusk regret that a previous engagement prevents their accepting the kind
Invitation of Mr and Mrs Smith to dinner on Thursday, March fifth.
Kuidas tänada kutse ja peo eest?
Kutse eest tänatakse juba sellega, et vastatakse kutsele.
Vastuvõtult lahkudes tänatakse peoperemeest ja peoperenaist kutse ja meeldiva peo eest.
Võimalusel kirjutatakse tänusõnad külalisteraamatusse või jäetakse visiitkaart vastavale
kandikule või lauale.
Väga kena komme on tänada võõrustajaid meeleoluka vastuvõtu eest kirjalikult mõne päeva pärast.
Klassikaline tänukaart on parim, kuid tänapäeval sobib ka telefoni või e-posti teel tänusõnade edastamine .
Näidis
AS Sõber juhatuse esimees ja proua Kadri Saar paluvad Teid
hr peadirektor ja pr Helle Kask
AS Sõber 20.aastapäeva puhul pidulikule kontserdile ja sellele järgnevale
vastuvõtule laupäeval, 14. aprillil 2013 algusega kell 19.00 Rotermanni soolalaos,
Tallinnas Pikk 34
Smoking, pikk õhtukleit
Palume osavõtust teatada kuni 03.04.2012
Tel 5678 9999 või [email protected]
Palume kohal olla hiljemalt kell 18.45
Sissepääs kutse esitamisel
VASTUVÕTUD
Ametlikud vastuvõtud

• Vastuvõtud, mille sisu on töine; üldjuhul ilma abikaasadeta.
  
• Tavaliselt kohtuvad kindla eriala asjatundjad, kes jätkavad tööküsimuste lahkamist vabamas vormis.
  
• Korraldatakse rahvuspühade, tähtpäevade puhul, kõrgete külaliste auks, kongresside või konverentside lõpetamisel, lepingute sõlmimise tähistamiseks.
  
• Meelelahutuslik osa (tants) enamasti puudub.
  
• Õhkkond on konservatiivne ja väljapeetud. Kestus 2 -2,5 h.
  
• Jook , toit ja teenindus on kvaliteetsed, kuid mitte esiplaanil.
  
• Joogivalik ja kogus on piiratud, eelistatud kerge alkohol .
  
• Riietus ametlik, konservatiivne.
  

Mitteametlikud vastvõtud

• Vastuvõtud, millel puudub kindel tööalane eesmärk ja mis pakuvad ennekõike meelelahutust.
  
• Kutsutakse tavaliselt koos kaaslasega (kutsutava nimele on lisatud märge „avec“, „kaaslasega“, „kutse kahele“ vm
  
• Organisatsiooni jõulupeod, perepeod: pulmad , ristsed,sünnipäevad jne.
  
• Vestlusteemade valik on vaba, töövestlused lühikesed ega häiri peomeeleolu.
  
• Vastuvõtu kestus sõltub pererahva soovist ja võimalustest.
  
• Sageli on üritus tantsuga.
  
• Avatud võivad olla baarid.
  
• Riietus valitakse vastavalt ürituse etiketile.
  

Kombineeritud vastuvõtud

• Vastuvõtud algavad tavaliselt ametliku osaga (org-i tähtsündmustele pühendatud pidulikud koosolekud, lepingute allakirjutamise tseremooniad), millele järgneb meelelahutuslik osa.
  
• Kutse on esitatud ametiisikule koos kaaslasega.
  
• Kirjalikule kutsele lisatakse vajadusel üksikasjalike selgitustega etiketikaart
  
• Riietus vastab ametliku vastuvõtu nõuetele, vajadusel võib ürituse käigus vahetada riided ja jalanõud.  
  

Hommikused vastuvõtud

• Toimuvad 7.00 – 12.00 ning ei kesta üldjuhul üle tunni.
  
• Korraldatakse sageli hotellides, ärireisidel viibides .
  
• Enam levinud on ametialased kokkusaamised hommikusöögilauas.
  
• Hommikusele vastuvõtule esitatakse kutse suuliselt
  
• Üldjuhul ei kesta üle 1 h, õhkkond töine.
  

Päevased vastuvõtud

• Toimuvad 12.00 – 18.00
  
• Üldjuhul ei ole väga pidulikud ja kestavad 1-2,5 tundi. Erandi moodustavad pidulikud lõunad,
  

mis võivad olla pikemad ja laud kaetud rikkalikumalt.

• Kutsetele üldjuhul ei märgita riietust.
  
• Riietus ametlik, igapäevane korrektne tööriietus
  
• Pakutavad road ja joogid kerged.
  
• Üldjuhul pakutakse pokaal vahuveini , veini, kokteili ning sinna juurde suupisteid.
  
• Näituste avamisel, uute toodete esitlemisel ei kaeta laudu, vaid kelnerid pakuvad sobilikke
  

suupisteid kandikutelt.
Õhtused vastuvõtud

• Võivad olla ametlikud, mitteametlikud ja kombineeritud, korralduslikult sageli väga efektsed ja pidulikud,
  
• Algavad tavaliselt kell 19.00 või hiljem (Lõuna-Euroopa riikides mitte enne kella 22.00)
  
• Saadetakse kirjalik kutse, millel märge riietuse kohta (frakk, smoking).
  
• Vastuvõtu pikkuse määrab pererahvas.
  

VASTUVÕTTUDE ALALIIGID
Euroopas on kõige populaarsemad vastuvõtud: pokaal veini, pokaal šampanjat või kokteili-vastuvõtt ning rikkalikumat toiduvalikut pakkuvad fourchette ja buffet.

• Brunch – ameerika päritolu eine, mis ühendab hommikueinet ja lõunasööki. Korraldatakse tavaliselt pühapäeviti ajavahemikus 11.00 – 15.00. Algab hommikusöögiga, mis areneb sujuvalt lõunaks.
  
• Pokaaal šampanjat/Pokaal vahuveini/Pokaal veini – vabas vormis vastuvõtt ajavahemikul 12.00 – 15.00. Pakutakse 1 – 2 pokaali alkohoolset jooki ja suupisteid. 
  
• Kokteilivastuvõtt – sarnaneb vastuvõtuga pokaal veini, kuid toimub ajaliselt hiljem – tavaliselt 17.00 – 19.00 ning kestab kuni 2 tundi. Pakutakse mitmesuguseid alkohoolseid jooke ja suupisteid.
  
• Fourchette – kokteilivastuvõtu alaliik. Tegemist on kerge einega, mida saab püsti seistes süüa kasutades ainult kahvlit. Rikkalik külmade ja soojade roogade valik. Vastuvõtu lõpus dessert .
  
• Buffet e rootsi laud – menüüvalikult sarnane fourchette- lauaga . Soovitatav on planeerida kõigile külalistele ka istekoht ja väikesed eraldi lauad.
  
• Kellaviietee – vastuvõtt on nime saanud Suurbritanniast, kuid tänapäeval korraldatakse seda ka paljudes teistes Euroopa riikides. Pakutakse teesid, kohvi või kakaod koos väikeste võileibade, kookide , tordi või saiakestega. 
  
• High Tea (tee-õhtusöök) – märksa rangem kui kellaviietee ning asendab õhtusööki.
  

Daamid kannavad pärastlõunakleite ja mehed ülikondi. Menüüsse sobivad lihtsamad toidud: munatoidud, kana , suitsuforell jne.

• Jour fixe (kindel päev) – mingil kindlal päeval, kindlal kellaajal regulaarselt toimuv vastuvõtt. Jour fixe võib olla mingi kindla suunitlusega näit. kunsti- või kultuuritegelaste kogunemine. Kutse kehtib üldjuhul hooaja lõpuni.
  
• Eine – lõunasöök, mis toimub ajavahemikul 12.00-15.00 ja kestab kuni 1,5 h. Korraldatakse kindla isiku või sündmuse auks. Eine on laudadega vastuvõtt ja külalised kutsutakse enamasti abikaasadeta. Menüü koostamisel arvestatakse rahvuslikke tavasid.
  
• Bridžilõuna – mitteametlik lõbus vastuvõtt, võimalus kohtuda vanade sõpradedega ja sõlmida uusi tutvusi. Kutsutakse ainult need, kes soovivad ja oskavad kaarte mängida.
  

Enamasti korraldatakse nädalavahetusel.

• Lahtiste uste päev (´A table ouverte) – vabas vormis vastuvõtt, mida korraldatakse
  

asutuse sünnipäevade, jõulu- ja uusaastaeelsel ajal, soolaleivapeo puhul.
Külalistele teatatakse, millal neid oodatakse . Menüüs kergemad joogid ja toidud.

• Grillipidu – mitteametlik vastuvõtt vabas õhus, kuhu sobib kutsuda telefonitsi. Riietus vaba, sageli sportlik. Peo õnnestumisel on tähtsaim osa peremehel, kes küpsetab liha, kana, kala vm.
  
• Soolaleivapidu – uude korterisse või majja kolimise puhul on paljudes maades kombeks
  

kutsuda sõbrad ja tuttavad. Koduse peo korraldab pererahvas oma äranägemise järgi, kuid
uue ameti- või tootmishoone valmimist tähistava vastuvõtu korraldamiseks on kujunenud
kindlad tavad: külalistele saadetakse kirjalikud kutsed, pakutakse tervitusjooki, sissejuhatava kõne peab asutuse juht, edasi kõneleb ehitusfirma juht, toimub lindi läbilõikamine.

• Pidulik lõunasöök e DINEE – korraldatakse alati mingisuguse sündmuse või kindla külalise auks: konverentside avamine ja lõpetamine, ettevõtete tähtpäevad, mitmesugused
  

sündmused diplomaatilises korpuses, äriläbirääkimiste lõpetamine.
Algab kella 19 ja 21 vahel, kestab kuni 2,5 h. Alati saadetakse kutsed ja kutsutakse külalised koos abikaasadega. Pidulik riietus mustast ülikonnast kuni frakini.
Pärast tervitamist ja esitlemist juuakse aperitiivi. Lõunasöök on pidulik ja mitmekäiguline (eelroog, vaheroog, pearoog, dessert, juustulaud, kohv). Iga külalise ees on nimekaart ja menüü.

• Pidulik õhtusöök e SUPEE - tähistatakse tähtsaid sündmusi või korraldatakse see mõne
  

tähtsa ametiisiku auks. Kõige pidulikum vastuvõtuliik, mis dikteerib eelkõige ülipiduliku
riietuse: mustast ülikonnast frakini, naistel pikk galakleit.
Tavaliselt algab kell 21 või veelgi hiljem ja kestab enamasti kuni 3 h. Kutsed on kohustuslikud ja külalised kutsutakse koos kaaslastega. Menüü väga läbimõeldud, nelja- kuni kuuekäiguline, portsjonid väikesed ja väga kaunilt serveeritud, tihti pakutakse gurmeetoite.
VASTUVÕTU KAVANDAMINE
Mida suurem ja tähtsam on vastuvõtt, seda üksikasjalikumalt tuleb see läbi mõelda.
Kavandamisel tuleks vastata järgmistele küsimustele:

• Mis on vastuvõtu eesmärk ja sisu
  
• Millist vastuvõttu on otstarbekas ja sobiv korraldada
  
• Millal ja kus vastuvõtt korraldatakse
  
• Keda kutsuda
  
• Millised on majanduslikud võimalused
  
• Kuidas vormistada ja saata kutsed
  
• Kuidas koostada menüü
  
• Kuidas kaunistada vastuvõturuum
  
• Milline on stsenaarium
  
• Kuidas on korraldatud transport
  
• Kuidas alustada vastuvõttu
  
• Kuidas luua ja hoida sundimatut õhkkonda
  
• Kuidas lõpetada vastuvõtt
  
• Mis juhtub siis, kui …
  

Toitlustusfirmale tuleks esitada tellimiskirjas järgmised andmed:

• Vastuvõtu eesmärk
  
• Sisu lühikirjeldus
  
• Toimumise aeg ja koht
  
• Kestus
  
• Kutsutud külaliste arv (naised, mehed, lapsed)
  
• Joogi- ja toidueelistused
  
• Eelarve (summa ühe inimese kohta)
  
• Soovitavad lisateenused
  
• Kontaktisiku andmed
  

Eestis on palju võimalusi tellida kogu ürituse ettevalmistus ja läbiviimine asjatundlikult firmalt.
Samas peab iga korraldaja andma endale aru, et vastutust külaliste ees kannab tema,
mitte teenindajad . Sisseostetavate teenuste puhul on soovitatav korraldada konkurss, andes
kõigile osalejatele täpsed algandmed .
Pärast vastuvõttu tuleb analüüsida, kuidas läks ja kas oli arusaamatusi.
Kui teenindusfirmadele on pretensioone, siis tuleks need ühiselt läbi arutada.
Ilus tava on tänada teenindajaid ja partnereid .

RIIETUMISE ETIKETT VASTUVÕTTUDEL

FRAKK (WHITE TIE)
Kutsel märge: frakk, frac, evening dress, white tie
Kantakse eriti pidulikul vastuvõtul või tähtsündmusel mitte enne kella 19.00
1.Sabakuub..........................................................................................................................................
2.Nööbid..............................................................................................................................................
3.Viigipüksid.......................................................................................................................................
4. Vest ...................................................................................................................................................
5.Frakisärk...........................................................................................................................................
6. Kikilips ............................................................................................................................................
7. Sokid .................................................................................................................................................
8. Kingad ...............................................................................................................................................
9.Siidtaskurätt rinnataskus...................................................................................................................
10.Aumärgid........................................................................................................................................
11.Käekell............................................................................................................................................
12.Frakki tohib asendada .....................................................................................................................
Daamide rõivastus
1.Õhtukleit...........................................................................................................................................
2. Kindad kleidi juurde.........................................................................................................................
3.Käekott..............................................................................................................................................
4. Soeng .................................................................................................................................................
5. Ehted ..................................................................................................................................................
6.Käekell ..............................................................................................................................................
7.Õhtukleidi võib asendada...................................................................................................................

SMOKING (BLACK TIE)

Kutsel märge: smoking, cravate noire, tuxedo, dinner jacket, black tie
Kantakse pidulikul sündmusel algusega pärast kella 18.00 (õhtusöögid, esietendused, kokteilipeod)

• Siidlameest reväär- või sallkraega ühe- või kaherealine pintsak (must, tumehall, tumesinine,
  

tumeroheline, valge e. troopikasmoking)

• Rinnataskus võib kanda valget või lipsu värvi taskurätti, mis tohib taskust välja paista 1 cm.
  
• Nööbid kaetud atlass-siidiga
  
• Viigipüksid, mille küljeõmblustel siidlampassid
  
• Vest või lai drapeeritud vöö (cummerbund). Mõlemat korraga ei kanta !
  

Värv must või kikilipsuga sama tooni, sobib ka mustriline, mille puhul lips ja vöö samast kangast .

• Valge, soovitavalt püstkraega särk; ehisnööpidega kinnise või katteliistuga, tihti plisseeritud
  

rinnaesisega. Topeltmansetid ja mansetinööbid.

• Must või vesti värvi kikilips või rosett
  
• Soovitavalt mustad lakk -kingad.
  
• Mustad pikemad sokid
  
• Smokingut võib asendada spencer – puusajooneni ulatuv lühike pidulik pintsak, mida täiendavad smokinguga sarnased lisandid. Erandiks on see, et pintsak ja püksid võivad olla eri värvi.
  
• Ei ole sobiv kanda aumärke.
  
• Smokingut võib asendada tume ülikond.
  

Daami rõivastus

• Hinnalisest materjalist ( siid , samet, šifoon, taft) pikk või lühike õhtukleit.
  

Lubatud on paljastatud õlad ja avar dekoltee .

• Tohib kanda ka kostüümi, kui see on valmistatud luksuslikust, hinnalisest materjalist.
  
• Ridikül (väike käekott) harmoneerub kingade ning kleidi koloriidi ja materjaliga .
  
• Pidulikud, mitte kunstmaterjalidest valmistatud ehted.
  

TUME ÜLIKOND (DARK SUITE)

• Kutsel märge: tume ülikond
  
• Kandmisvõimalused mitmekülgsed: pidulikud vastuvõtud nii enne kui pärast kella 18.00.
  

• Must, tumesinine, tumehall ühe- või kaherealine ülikond. Ülikonnal võib olla peen mikrostruktuur ,
  

tagasihoidliku triibu või ruudumustriga. Pidulik tume ülikond on kvaliteetsest, hinnalisest materjalist.

• Üherealise ülikonna puhul võib kanda vesti, mis harmoneerub ülikonna ja daami rõivastusega.
  
• Üherealise ülikonna kõige alumine nööp jäetakse lahti.
  
• Traditsiooniliselt valge, elevandiluu värvi või pastelset tooni särk, soovitavalt topeltkäiste ja
  

ja mansetinööpidega. Päevasel üritusel on igati kohane ka värviline või must särk.

• Eelistatult pikk lips, mis valitud kooskõlas pintsaku, särgi ja vestiga ning daami tualetiga.
  

Mustrita musta lipsu loetakse tavaliselt leinalipsuks.

• Mustad või ülikonnast tooni võrra tumedamad, pikemad sokid.
  
• Mustad, nahktallaga või ülikonnast ühe tooni võrra tumedama värvitooniga kingad.
  
• Tavaliselt ülikonnaga aumärke ei kanta, lubatud on nööpaugus kanda aumärgi rosetti .
  
• Väga piduliku sündmuse puhul (kui tume ülikond asendab frakki) võib kanda särgi tooni
  

taskurätti rinnataskus.

• Tumedat ülikonda ei asendata fraki või smokinguga.
  

Daamide rõivastus

• Olenevalt sündmuse pidulikkusest võib kanda lühikest või pikka õhtukleiti, kostüümi sh
  

pükskostüümi. Päevasel ajal ei ole sobivad sügava dekolteega, paljaste õlgadega kleidid,
kostüümid.

• Väike, elegantne ridikül
  
• Ehted valitakse vastavalt sündmuse iseloomule
  
• Daam ei eksi kunagi, kui riietub nn väiksesse musta kleiti.
  

PÄEVAÜLIKOND

• Kutsel märge enamasti puudub või tenue de ville, informal
  
• Kantakse kõikjal enne 18.00, kui kutsel ei ole märgitud teisiti.
  

• Pintsak ja püksid samast materjalist, kuid sobib ka kombineeritud tervik.
  
• Talvel sobilikud kõik tumedamad, tagasihoidlikumad toonid ja mustrid ning suvel ka heledad toonid.
  
• Vesti, särki, lipsu võib vabalt kombineerida.
  
• Kingad korrektsed ja mugavad. Paksutallalisi tänavakingi tasuks piduliku sündmuse puhul vältida.
  

Daamide rõivastus

• Üldilme asjalik : kleit, kostüüm vms.
  
• Ei sobi avar dekoltee, paljastatud õlad, kindad, hinnalised ja silmatorkavad ehted.
  

SMART CASUAL (Poolametlik rõivastus)

• Seltskondlike koosviibimiste (firma- ja perekondlikud peod) kutsetel kasutatakse riietuse märget.
  
• Nimetatud stiili juures on üks osa klassikat ja kaks osa vaba stiili.
  

• Meestel mugav pintsak kombineeritud vabamate pükstega ( teksa - või velvetpüksid)
  
• Lips sportlikum või ei kanta üldse.
  
• Pintsaku all võib kanda päevasärki, T-särki, pulloveri
  
• Naiste riietus liberaalne, valikuterohke: seelik /püksid ja kootud džemper; pluusid ja jakid.
  

EESTI VABARIIGI SÜMBOLID
EESTI RIIGILIPP

• Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp .
  
• Ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge.
  
• Sinine väljendab helget tulevikku ja tähistab põhjamaist taevast.
  
• Must meenutab rahva minevikku ja tähistab mullapinda. 
  
• Valge märgib rahva püüdlusi vaimuvalguse poole ning tähistab talvist valget lund ja suviseid valgeid öid.
  
• Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 x 165
  

• Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp.
  
• Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.
  Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette aastatel 1987-1988, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine.
  
• Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. a. 1990. aasta augustis antud seadusega otsustati sinimustvalge lipp uuesti riigilipuna kasutusele võtta;
  
• Eesti lipu seadus jõustus 01.01.2006
  

Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni

• Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00 ja langetatakse päikeseloojangul.
  
• Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri (02.07.2009)
  

Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus

• Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides Eesti lipu seaduse sätteid ja head tava.
  
• Iseseisvuspäeval (24.02), võidupühal (23.06) ja taasiseseisvumispäeval (20.08) heisatakse Eesti lipp kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetel.
  

Eesti lipu heiskamine alaliselt

• Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu , kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikantselei , ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ning piiripunktis.
  
• Eesti lipp heisatakse Eesti välisesinduse hoonel, arvestades asukohamaa seadusi ja tavasid.
  
• Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp.
  
• Kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt.
  
• Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal.
  

Lipupäevad

• 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
  
• 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev;
  
• 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
  
• 14. märts emakeelepäev;
  
• maikuu teine pühapäev emadepäev;
  
• 9. mai Euroopa päev;
  
• 4. juuni Eesti lipu päev;
  
• 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
  
• 23. juuni võidupüha
  
• 24. juuni jaanipäev
  
• 20. august taasiseseisvumispäev
  
• 1. september teadmistepäev;
  
• oktoobrikuu kolmas laupäev hõimupäev (jõust. 19.03.2011)
  
• novembrikuu teine pühapäev isadepäev
  
• Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev
  
• rahvahääletuse toimumise päev
  
• Euroopa Parlamendi valimise päev
  
• Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
  
• Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval, rahvahääletuse toimumise päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval heisatakse Eesti lipp ka valimisjaoskonna hoonele.
  
• Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse hoonele heisatakse koos Eesti lipuga 16. veebruaril, Leedu iseseisvuspäeval, Leedu riigilipp ja
  

18. novembril, Läti Vabariigi väljakuulutamise päeval, Läti riigilipp.
Lipu heiskamise ja langetamise aeg

• Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.
  
• Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja.
  
• Eesti lippu ei langetata jaaniööl
  

Lipu heiskamise koht

• Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti.
  

Nõuded heisatavale lipule

• Heisatav lipp peab olema puhas ja terve.
  
• Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit .
  
• Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul.
  
• Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest.
  

Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega

• Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal.
  
• Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule.
  
• Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras.
  
• Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras.
  
• Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti maakonna, linna või valla lipp või muu lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule.
  
• Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatavad lipud on võrdse laiusega.
  

Eesti lipu ja Euroopa Liidu lipu heiskamine

• Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitseväe Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval. (jõust. 01.01.2009)
  
• Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp.
  

Lipu heiskamine leinalipuna

• Üleriigilise leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna.
  
• Kui Eesti lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.
  
• Lipumasti heisatakse leinalipp nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipumasti keskkohta.
  
• Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu ja seejärel langetatakse.
  
• Lipuvardaga Eesti lipu leinalipuna heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.
  
• Surnud sõjaväelasele ning riigi- või ühiskonnategelasele korraldatava sõjaväelise või riikliku matuse kombetalituse ajaks võib lahkunu puusärgi austuse märgiks katta Eesti lipuga. 
  

Lipp paigutatakse puusärgile nii, et lipu sinine laid asetuks lahkunu vasaku külje kohale. Seejuures ei tohi lipp puutuda maapinda.
Pärast mälestusteenistuse lõppu võtavad selleks määratud isikud puusärgilt enne selle hauda laskmist või krematooriumisse saatmist lipu ning voldivad kokku.
Soovi korral võib anda sarka katnud lipu lahkunu omastele.
Eesti lipu paigutamine ametiisiku liiklusvahendile

• Eesti lippu võib paigutada diplomaatilise protokolli nõuete kohaselt Eesti välisesinduse juhi ja välisriigi esindaja Eesti-visiidil kasutatavale liiklusvahendile ning liiklusvahendile, mida kasutavad Riigikogu esimees, peaminister või Eesti Vabariigi muu ametlik esindaja oma teenistusülesandeid täites.
  

Eesti lipu heiskamine ja kasutamine laeval

• Eesti lipu heiskamist ja kasutamist laeval reguleerivad laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus ning head rahvusvahelised meretavad ja -kombed.
  

Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamine

• Eesti lippu või selle värvikombinatsiooni kasutatakse head tava järgides.
  
• Kaitseväe väeosa lipu üks külg võib olla Eesti lipu värvikombinatsioonis.
  
• Igaühel on õigus kasutada Eesti lipu värvikombinatsioonis vimplit. Vimpel ei asenda Eesti lippu.
  
• Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- või teenindusmärgina.
  
• Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.
  
• Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi Riigikantselei.
  

Lipu eest hoolitsemine

• Lipukanga elupea pikendamiseks tuleb selle eest hoolitseda.
  
• Märg lipp tuleb enne hoiukohta panemist ruumis kuivatada.
  
• Määrdunud lipp tuleb pesta ja rebenenud lipp parandada sobivat värvi niidiga.
  
• Täpsemad juhised lipu eest hoolitsemiseks annab liputootja.
  

Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipu hävitamine

• Kui lipp on sedavõrd määrdunud või rebenenud, et see on muutunud kasutamiskõlbmatuks, tuleb see sündsal viisil hävitada. 
  
• Lähtudes heast tavast loetakse lipu sündsal viisil hävitamiseks tema lahtilõikamist värvilaidude kaupa ning seejärel tekkinud riidetükkide põletamist mitteavalikult või diskreetses pakis prügikasti viskamist.
  

Vimplid

• Mastivimplid heisatakse lipumasti ajal, mil seal ei lehvi mastilipp.
  
• Lipupäevadel asendatakse mastivimpel lipuga.
  
• Mastivimpel võib mastis lehvida ööpäev läbi, elavdades ja kaunistades koduaedu ning asutuste ja firmade hoonete esiseid haljasalasid.
  
• Vimpli soovitatav pikkus on pool lipumasti kõrgusest.
  

EESTI RIIGIVAPP

• Eesti Vabariigi tunnus on riigivapp.
  
• Riigivapi kasutamine annab märki riigi toimimisest, osutab riigivõimu rakendumisele ning visualiseerib põhiseadusliku korra kehtivust.
  
• Riigivapi kasutamine tagab visuaalse sidususe riigi ja tema allüksuste vahel ning usaldusväärse suhtluse kodanikega.
  
• Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavate organitel ja isikutel.
  
• Riigivapil on kaks kuju – suur ja väike riigivapp.
  
• Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus, väike riigivapp on põhiseadusliku riigivõimu tunnus.
  
• Riigivapi kasutamise korda reguleerib riigivapi seadus.
  

• Väiksel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi.
  
• Suurel riigivapil ümbritsevad külgedelt ja alt vapikilpi kaks ristuvat kuldset tammeoksa.
  
• Eesti riigivapi motiiv pärineb Taani kuninga vapist.
  
• Riigikogu kinnitas riigivapi 19. juunil 1925. aastal. Taasiseseisvumiseajal on korrastatud riigivapi etalonkujutisi.
  
• Riigivappi kasutatakse kujundus- ja turvaelemendina, samuti pitserites.
  

EESTI RIIGIHÜMN

• Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius . Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen .
  
• Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal.
  
• Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks.
  
• Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes.
  
• Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos , mõlema maa riigihümniks.
  
• Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud.
  
• Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka
  

Eesti riigihümn.

• Eesti hümni kasutatakse riiklikel tseremooniatel, spordivõistlustel või muudel avalikel üritustel.
  
• Hümni ei tohi teotada.
  
• Traditsiooniliselt tõustakse hümni laulmise ajaks püsti, osutades sellega austust oma maa ja rahva vastu.
  
• Hümni laulavad kaasa kõik koosviibijad.
  
• Hümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe auandmiseks vormimütsi juurde.
  
• Hümni lõppemisel ei aplodeerita.
  
• Tavapäraselt lauldakse hümni ürituse alustamiseks või lõpetamiseks.
  
• Kui samal üritusel esitatakse rohkem kui üht hümni, siis kantakse esimesena ette välisriigi hümn ja seejärel Eesti hümn.
  
• Kui hümne lauldakse ürituse lõpus, siis kõlab Eesti hümn viimasena.
  

TEENETEMÄRGID

Eesti Vabariigi teenetemärgid on kehtestatud 19.12.2007 Riigikogus vastu võetud teenetemärkide seadusega.
Teenetemärke on kuus
1. Vabadusristi aumärk
2. Riigivapi teenetemärk
3. Maarjamaa Risti teenetemärk
4. Valgetähe teenetemärk
5. Kotkaristi teenetemärk
6. Eesti Punase Risti teenetemärk
Vabadusrist on asutatud 1919. aastal Vabadussõja-aegsete teenete tunnustamiseks. Vabadusrist on sõjaline aumärk Eesti iseseisvuse kaitsmise eest. Alates 1925. aastast Vabadusristi enam välja ei anta.
Riigivapi teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks.
Riigivapi teenetemärk on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest. Riigivapi teenetemärgil on kuus klassi.
Maarjamaa Rist on asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. Maarjamaa Risti annab Vabariigi President välismaalastele, kes on osutanud eriti suuri teeneid Eesti Vabariigile. Maarjamaa Ristil on kuus klassi.
Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Valgetähe teenetemärgil on seitse klassi.
Kotkaristi teenetemärgi on asutanud 1928. aastal Kaitseliit Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva puhul. Kotkaristi teenetemärk antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest. Kotkaristi teenetemärgil on kaheksa klassi.
Eesti Punase Risti teenetemärgi on asutanud 1920. aastal Eesti Punase Risti Selts. Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. Eesti Punase Risti teenetemärgil on kuus klassi.
Teenetemärke annab Vabariigi President.
Teenetemärkide andmiseks taotlusi esitab Vabariigi Presidendile Teenetemärkide Komitee.
NÕUANDED TEENETEMÄRKIDE KANDMISEKS

• Mitmesuguste pidulike ürituste või seltskondlike koosviibimiste kutsekaardil võib olla kirjas, kas kutsuja eeldab külalistelt ka ordenite/teenetemärkide kandmist.
  

Vabariigi aastapäeva puhul seisab näiteks presidendi kutse alumises vasakus nurgas :
Frakk või tume ülikond
Rahvariided
Aumärgid

• Kui kedagi on ordeniga austatud, siis tuleks ordenit ka kanda.
  
• Igapäevastel puhkudel ja ametlikul suhtlemisel kantakse pintsakurevääril nööpaugus või selle kohal, daamid kostüümil ordeni tunnusmärki – linti või rosetti. Neid kantakse ainult ühte korraga.
  
• Välismaiste ordenite puhul tuleks rosetti või linti tingimata kanda siis, kui ollakse palutud koosviibimisele selle riigiga seoses või auks, kes on ordeni annetanud.
  
• Ordeneid, mida Eestis nimetatakse ka riiklikeks teenetemärkideks, on kõrgemaid ja madalamaid klasse, lisaks kuuluvad mõne teenetemärgi juurde madalaima klassina medalid (mitte segi ajada mitmesuguste mälestus- jm medalitega).
  
• Rahvusvaheliselt kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi, esimese klassi orden on suurrist, V kl orden on rüütlirist jne.
  
• Eesti I klassi orden on õlalindi ehk suurpaela küljes. Linti kantakse paremalt õlalt üle fraki vesti rinnaesise vasakule, nii et orden ise jääks kuue hõlma alt välja paistma.
  
• Ordeni täht on vasakul kuuehõlmal rinnataskust allpool.
  
• Korraga võib kanda kuni nelja rinnatähte, kuid praktikas soovitatakse siiski vähema arvu tähtedega piirduda.
  
• Täht, mille linti kantakse, on paigutatud esimesele kohale, st. kõige kõrgemale.
  
• Daamidel on I klassi ordeni asetus õhtukleidil sarnane meeste omale.
  
• Rahvariietele kinnitatakse ordenid fraki või õhtukleidiga sama skeemi järgi.
  
• Tumeda ülikonnaga õlalinti ei kanta, kuid võib kanda rinnatähte.
  
• Ordeni kaelaristi kantakse fraki puhul valge kikilipsu all, nii et ordeni lint jääb ristlipsu lindi peale. Täht on kuue rinnaesisel vasakul rinnataskust allpool.
  
• Rinnatähtede arvu puhul kehtib eelpool öeldu, I klassi rinnatäht paigutatakse II klassi oma(de)st ettepoole .
  
• Üldreeglina kantakse korraga vaid üht kaelaristi. Frakiga võib soovi korral kanda kuni kaht kaelaristi, sellisel juhul on omamaine aumärk kõrgemal.
  
• Tumeda piduliku ülikonnaga kantakse korraga vaid üht kaelaristi ja üht tähte, lisaks rinnal kantavaid ordeneid.
  
• Lindiga rinnalkantav IV või V klassi orden kinnitatakse vasakule kuue rinnaesisele rinnataskust veidi kõrgemale, lindi ülemine servaga umbes revääril märgistatud nööpaugu kõrgusel.
  
• Kui teenetemärke on mitu ja neid soovitakse korraga kanda, siis tuleks lähtuda põhimõttest, et kõrgem klass asetatakse lähemale rinna keskjoonele.
  
• Mitme sama klassi ordeni olemasolul paikneb hiljem annetatud orden eespool .
  
• Eesti ordeneid kantakse välismaistest eespool.
  
• Ordeneid kandes rinnataskusse taskurätti ei panda.
  
• Mõne teise riigi vastuvõtul on hea tava kanda esimesel kohal selle riigi ordenit.
  
• Smokingil kantakse teenetemärkide miniatuure, mitte kunagi originaalsuuruses ordeneid, õlalinte või rinnatähti.
  
• Daamid kannavad lindiga kinnitatavaid ordeneid kleidi vasakul rinnaesisel.
  

PRESIDENDIETIKETT
Vabariigi President on kõrgeim põhiseaduslik isik ja Eesti riigipea.
Vabariigi President on institutsioon ja temaga suhtlemisel on järgmised põhireeglid:
1) Presidendi saabumisel ja lahkumisel tõusevad kõik püsti;
2) Kätlemisel ulatab esimesena käe president või presidendi abikaasa;
3) Presidendi juuresolekul võib istuda alles siis, kui president on andnud selleks märku;
4) President alustab ja juhib vestlust;
5) Presidenti kõnetatakse: „Härra Vabariigi President“ või „Härra President“
6) Presidendi abikaasat kõnetatakse: „Proua ….(nimi)“
7) Presidenti ei sinatata ametlikel kohtumistel. Kui president peab eravestluses sinatamist võimalikuks, siis ütleb ta seda ise.
Külalised
Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes institutsioon või isik oma riigist.
Kellelgi ei ole õigust lükata tagasi presidendi kutset.Kui kutsutu ei saa tulla, tuleb sellest
kohe teatada protokolliosakonnale.
Soovitud audients või visiit lepitakse alati enne ja aegsasti kokku kantselei protokolliosakonnaga.
Üritused
Tseremooniatel, talitustel, kohtumistel on kutsekaardile märgitud, et kohal on ka
Vabariigi President. Külalised on kutsutud 10-15 min varem, president saabub viimasena.
Majaperemees/naine (asutuse juhataja) on välisukse juures vastas, et tervitada presidenti ja
juhatada ta edasi.
Presidendile ja tema abikaasale on varutud koht paremat kätt esimesse ritta võ eraldi looži.
Adjutant istub presidendi seljataga.
Kontserdil, kirikus, kongressil, loengul vm on presidendile vahel ka eraldi iste.
Kodustes oludes antakse presidendile aukoht.
Pidulikud vastuvõtud, lõuna- ja õhtusöögid
Külalised on kutsutud 15 min varem enne tegelikku algusaega.
Piduliku lõuna- või õhtusöögi alguses juhatatakse president salongi või kõrvalruumi, kus külalised juba ootavad .
Külalisi esitletakse presidendile või tervitab president neid kõiki korraga.
Pärast seda juhatatakse külalised söögisaali, kus kõik leiavad oma koha üles vastavalt
lauakaardile ning jäävad tooli taha seisma.
Seejärel siseneb peoperemehe saatel president.
Kui president on istunud, istuvad ka teised külalised.
Austav osavõtt
Kui president on andnud oma nõusoleku osaleda mõnel üritusel, näituse, hoone vms avamisel,
siis lepib protokolliosakond korraldajatega täpselt kokku kavas.
Riigipeal on vastas kutsuja, kes juhatab tseremoonia seisse.
Kombeks on, et president kõneleb kohe pärast seda või viimasena.
Presidendile ei anta sõna.Kutsuja kas palub kõnelda või teatab , et kõneleb Vabariigi President.
KINGITUSED JA KINKIMINE
Kinkimine on kunst . Iga kingitus on kinkija maitse, leidlikkuse ja taktitunde ilming.
Kinkijale ei ole esmatähtis kingituse rahaline väärtus, vaid selle saaja rõõm ja üllatus.
Oskuslikult valitud firmakingitus meenutab asutust-ettevõtet heast küljest veel aastaid.
Lähtuvalt asutuse-ettevõtte näost on soovitav välja kujundada firmakingituste ühtne standard:
milliseid kingitusi, millal ja kellele teha ning kes annab kingitused üle.
Mida kinkida ?

• Mõelda kas te ise sooviksite niisugust kingitust saada;
  
• Kolleegile kingitust valides teha pisut eeltööd ja uurida ka tema lähematelt
  

töökaaslastelt kingisaaja eelistusi, soove;

• Ettevõttes töökaaslastele ja ülemustele tehtavad kingitused ei tohiks olla isiklikud.
  
• Firmades , kus on kombeks alati üksteisele teatud puhkudel midagi kinkida, tuleks
  

kingituse valimine ja ostmine jätta kingi saajale kõige lähedasema inimese ülesandeks.

• Kui on kokku lepitud, et kingitusi sünnipäevade puhul ei tehta , peaks sellest kokkuleppest
  

ka kinni pidama ja erandeid mitte lubama .

• Kingiraha korjamise korral ettevõttes võiks leida ühe organisaatori, kes võtab korraldusliku poole enda kanda.
  
• Kingitused ei tohi kunagi oma hinna või sobimatuse tõttu saajas kimbatust tekitada.
  

Näit. kink valmistab kinkijale rohkem rõõmu kui selle saajale; kink võimaldab kinkijal
millestki lahti saada; liiga kallis kingitus võib kingi saajas tekitada võlatunnet ja edaspidist
kohustust vastata samaväärselt.

• Alati tuleb mõelda, kellele kingitus peab sobima (mehele, naisele, ülemusele, alluvale) ning
  

et see ei oleks liialt intiimse iseloomuga .

• Toredad on tihti esemed, mis pakuvad nuputamisainet, tekitavad emotsioone ja head
  

meeleolu. Eelistada võiks koostööd kohalike kunstnikega ja käsitöömeistritega.
Eesti keraamiku tehtud kohvikruus või taldrik on alati unikaalne , väärtust lisab ka autorlus.

• Firmakingitused kuuluvad tavaliselt ettevõtte imago juurde ja peaksid kokku sobima ettevõtte
  

üldise reklaamikonseptsiooniga.

• Firmakingituste valikul pidage nõu võimalikult paljude inimestega, kuna arusaam heast reklaamkingitusest on väga subjektiivne.
  
• Ärikingituste valimisel kehtivad samad kirjutamata reeglid nagu mis tahes muude kingituste puhul – eelkõige tuleb arvestada kingisaajatega ning olukorraga, millal kingitus üle antakse.
  
• Kohatu on kinkida heale koostööpartnerile tähtsa sündmuse puhul odav pastapliiats või võtmehoidja.
  
• Lihtsaim viis ärikingitusi valides alt minna on ajada taga võimalikult odavat hinda – kingitus on samamoodi firma visiitkaardiks nagu klienditeenindaja hääl telefonis .
  

Negatiivne emotsioon on kerge tekkima , kui kingiks saadud käekell kolmandal päeval töötamast lakkab või sulepea mapi vahel olevad dokumendid ära määrib.

• On tore, kui kliendile kingitav toode vahetub igal aastal ja haakub firma imago ning eripäraga.
  

Näit. reisifirma võib oma klientidele kinkida rannarätiku või päevitusmati, järgmisel hooajal
aga rõõmustada klienti päevituskreemi vms tootega .
Nii ei teki momenti, et püsiklient teab juba ette, mis teda tavapäraselt ootab.

• Kindlasti tasub pidada „kinkimise raamatut”, kuhu kirjutatakse, kellele, mida ja millal on kingitud ;
  
• Iga nutikas ettevõtja hoiab hoolega silma peal tähtpäevadel, millal võiks oma kliente ja koostööpartnereid mõne vaimuka kingiga üllatada.
  
• Kingitus ei pea alati pakitud olema, kõik sõltub kingist ja olukorrast.
  

Näit. võib raamatu kinkida ka ilma pakkimata, eriti tööalase kingitusena.

• Kingitust pakkides mõelda, missugune pakend sellele kingile sobib.
  

Ilus pakend lisab salapära, rõhutab kinkija tähelepanu ja lugupidamist.
Tänapäeval on pakendite valik lai ja mitmekesine , alustades mugavatest kinkekottidest ja lõpetades moodsa taaskasutatud paberiga.
Soliidsete firmakingituste (kallid sulepead, nahkehistöö) pakkimisel tuleb jälgida klassikalist joont ja väljapeetust: sobib ühevärviline paber, tagasihoidlik pael või naturaalne nöör.
Kui kingitus on pisut eriline, võib ka pakend olla üllatuslik.

• Alati on sobilik kinkida lilli, maiustusi, raamatuid, kirjutustarbeid, nahkesemeid, kunstiteoseid .
  
• Väga populaarsed on ühiskingitused (saab valida midagi suuremat), raha kinkimine pulmadeks ja töötajatele jõulude või uusaasta puhul palgalisaks.
  
• Ärikingitust peaks saama paigutada büroosse nii, et see oleks nähtav, veel parem – kasutatav.
  

(Näit. maalid, graafilised lehed, teatmeteosed, kroonikaraamatud, seinakellad, kvaliteetne kohviserviis vms).

• Alkoholi sobib kingiks viia vaid oma lähedasematele äripartneritele..
  

• Kui olete kutsutud kellegi koju lõunale, on tavaks, et viiakse ka väike kingitus (šokolaad, puuviljad , lilled).
  
• Kinkida ei sobi riietusesemeid, aluspesu, kalleid ehteid. Need kingid on sobilikud vaid väga
  

lähedasele inimesele.

• Ettevaatlik tuleks olla köögi- ja majapidamisriistade kinkimisel.
  
• Kollektsionääridele sobib kinkida täiendust nende kogusse.
  
• Igal kultuuril on omad tavad. Kohtudes teiste kultuuride esindajatega ning soovides neile kingitustega meeldivaid üllatusi valmistada, peaks eelnevalt uurima nende kinkimis- kombestikku.
  
• Nupukas on mõelda kingituse juurde ka lugu.
  

Näit. Radisson SAS hotellis ootas esimest 1000 külalist toas karbike , milles olid esmavajalikud asjad uues majas tegutsemiseks: taskulamp, haamer, kruvikeerajate komplekt, plaaster , küünal ja tikud . Juures oli kiri, kus vabandati, et uues majas võib ikka üht-teist juhtuda ning selgitati, kuidas end abistada. Enamik asju oli varustatud firma logoga.
Kuidas kingitus üle anda?

• Kingituse üleandmine on tseremoonia üks osa.
  
• Suuremate sündmuste puhul on oluline külalisi informeerida kinkide üleandmise kohast ja ajast. Nii saavad külalised end mugavalt ette valmistada.
  
• Koduse peo puhul suruge õnnitletava kätt, vaadake talle silma ja edastage õnnesoovid ning
  

ulatage lilled ja kingitus.

• Suurema vastuvõtu või peo puhul on kingituste tarbeks tavaliselt eraldi laud, mis asub peoruumi ääres või eraldi ruumis. Kingid asetatakse lauale ja õnnitlemisel surutakse vaid kätt ning edastatakse õnnesoovid.
  
• Kindlasti varustage kingitus ja lilled kaardiga, mis oleks kinnitatud kingituse külge ja kus peal on õnnitleja nimi.
  
• Lilled võtab tavaliselt vastu spetsiaalne abiline , et mitte koormata tähtpäevalist.
  

• Kingituse saatmisel kulleriga tuleks lisada kindlasti oma visiitkaart või õnnitluskaart.
  
• Üldjuhul kingitusi peo või vastuvõtu käigus ei avata , sest see võtab aega ja võib põhjustada külalistes ebamugavustunnet.
  

Kui kingitus siiski avatakse, ei tohiks teadustada, kellelt iga konkreetne kingitus on.
Avage kink, esitlege seda külalistele ning samal ajal võtke hetkeks silmside kinkijaga.
Kingituse eest tänamine

• Ükskõik, kes on kinkija ja missugune on kingitus, seda vastu võttes tuleb kinkijat kenasti tänada ja pakk tema juuresolekul lahti võtta.
  

Vahetevahel peab pisut silmakirjalik olema, kuid see on kingi vastuvõtmisel õigustatud.

• Tänatakse tavaliselt kohe kingi üleandmise ajal.
  
• Tänu võib avaldada ka päev hiljem telefoni teel, kirjaga , visiitkaardiga. Eriti kohane on see siis, kui kingitusi otse käest kätte ei anta (posti- ja käsipakk).
  
• Avalik tänuavaldus ajakirjanduses tuleb kõne alla juhul, kui tegemist on mingi suursündmusega ja pole võimalik kõiki isiklikult tänada.
  

Lillede kinkimine

• Lilled kuuluvad nende kingituste hulka, mis on alati soositud.
  
• Lillede kinkimisel võiks võimalusel arvestada saaja soovide ja eelistustega.
  
• Piduliku firmaürituse puhul tuleks leida inimene, kes kõik lilledega seonduva enda peale võtab:
  

leiab vaasid, täidab veega, asetab lilled vette ja leiab igale vaasile sobiva koha büroos.

• Kui ei soovita lilli anda meesterahvast ettevõtte juhile, võib need ulatada sekretärile või mõnele
  

naisalluvale.

• Mehed kingivad üksteisele lilli erandjuhtudel: ametikõrgenduse, juubelite puhul.
  
• Üldjuhul on naistele mõeldud kimbud õrnemad, kuid see oleneb ka konkreetse inimese natuurist.
  
• Meestele lilli valides tuleks eelistada jõulisi ja suuremaid õisi ja kõrgemaid, tugevates värvides kimpe. Meestele võib lillede asemel kinkida ka puuvilju :ananass, kookospähkel, melon .
  
• Potililli üldjuhul ei kingita, ainult siis, kui kingi saaja selleks konkreetset soovi avaldab.
  

Sobilik on kinkida potilill soolaleivapeole minnes.

• Haigele potililli ei viida, sest mullas võib leiduda ohtlikke pisikuid.
  
• Lapse sünni, ristimise, leeri, kihluse, pulmade puhul kingitakse valgeid või pastelltoonides lilli-
  

roose, liiliaid jne.

• Välismaal viibides või teisest rahvusest inimesele lilli kinkides tutvuge enne kohalike lillekinkimistavadega, sest muidu võite oma valikuga teda solvata.
  

• Lillede üleandmisel tuleks need paberist või pakendist välja võtta va ilupakendist, mille enne vaasi asetamist eemaldab lillede vastuvõtja.
  
• Lilled ulatatakse saajale õied ülespoole.
  

Maailmas on lilledel palju tähendusi
Nelk on maailma kõige populaarsem lill, seda hinnatakse ja nauditakse väga paljudes maades.
Nelgid sümboliseerivad külgetõmmet ja nõidust. Roosa nelgi kinkimine näitab tänulikkust,
valge nelk tähendab mälestust. Kollast nelki võib kinkida inimesele, kes on elurõõmus ja vallatu.
Roos on läbi ajaloo olnud armastuse ja lugupidamise sümboliks. Roosa roos sümboliseerib sõprust, punane kirglikku armastust, valge puhtust ja kollane innukust.
Gerbera on rõõmsameelsuse väljendaja tänu oma suurtele, mitmevärvilistele õitele. Traditsiooniline gerbera tähendus on ilu ja süütus.
Tulp edastab graatsiat ja elegantsust. Maailmas tuntakse tulpe kui kultiveerituse ja harituse lilli.
Roosa tulp näitab hoolitsust, punane on armastuse avaldamiseks, valge tähendab andestust ja kollane viitab lootusetult armumisele.
Päevalill ei sümboliseeri oma kollaste säravate kroonlehtedega mitte ainult päikest, vaid ta kannab ka jäägitu jumaldamise tähendust. Päevalill tähendab soojust ja teda peetakse kestvuse märgiks.
Valged liiliad, kallad ja krüsanteemid on paljudes maades (Itaalia, Hispaania , Portugal ) kalmistulilled. Aegade muutudes on kaunid lilled Eestis kasutusel pidulike sündmuste tähistamiseks. Pruutkimp valgetest kalladest on väga suursugune ja stiilne.
SPONSORLUS , HEATEGEVUS
Sponsor on toetaja, kes annab raha kindlaks otstarbeks. Spondeerida võib isikuid, ettevõtteid, sündmusi.
Kui äriettevõte toetab rahaliselt või muul viisil, siis on see sponsorlus, mis aitab kaasa ettevõtte
turundus - ja korporatiivsete eesmärkide saavutamisele .
Toetuse eest ootab sponsor vastu kindlaid teeneid st tegu on äritehinguga, millest saavad kasu mõlemad pooled.
Heategevuse ja annetuste puhul ei oota annetaja avalikku tunnustust.
Taotlus
Enne kui asute kirjutama taotlust , mõelge põhjalikult läbi:

• Milleks vajate toetust
  
• Kes võiksid olla huvitatud enda sidumisest sama teemaga ehk kelle väärtused ja turundusplaan
  

haakuvad ettevõtmisega kõige paremini

• Kas keegi on varem samasugust projekti toetanud
  
• Mida saate pakkuda vastu (täpne kirjeldus, kus ja millal sponsorit esitletakse)
  
• Milline on vastupakkumise hind turul (kui palju lisaväärtusi suudate sponsorile pakkuda:
  

kontaktide arv, esitlusvõimalused)

• Millist toetussummat on põhjendatud küsida.
  

Taotlus tuleks esitada võimalikult varakult, et ettevõte saaks arvestada turunduseelarvet planeerides.
Soovitus on kõigepealt helistada ja uurida, kas ettevõttel on huvi niisuguse teema vastu.
Seejärel võib saata täpsema taotluse e-kirjaga, kuhu märkida kuupäev, millal ootate vastust.
Taotlusest peab selguma

• Ettevõtmise taust ja eesmärk
  
• Aeg, millal see tuoimub
  
• Sihtrühm, kellele on see suunatud
  
• Teised partnerid, kes on kaasatud
  
• Kus ja kuidas ettevõtmist reklaamitakse
  
• Millist positsiooni pakute sponsorile
  
• Tagasiside kuupäev
  
• Lisateabe saamise võimalus ja kontaktid
  

Ettevõte või organisatsioon lähtub spondeerides

• Oma missioonist ja eesmärkidest
  
• Äri- ja turundusplaanist
  
• Sobivusest mainega ehk mainekujundusest
  

KULTUURIDE ERINEVUSED JA NENDE TUNDMISE VAJADUS
Kultuuridevahelise suhtlemise õppimine algab äratundmisest, et teised on kujunenud erisugustes keskkondades . Äratundmisele peab järgnema teadmine, et normaalseks läbikäimiseks peame me võõraid tundma õppima, teadma nende arusaamasid, tõekspidamisi, tavasid ja kombeid.
Kultuuride erinevused väljenduvad mitmel eri moel ja sageli kirjeldatakse neid 4 aspektist :

• SÜMBOLID
  

Sõnad, žestid, pildid või objektid, mis kannavad teatud tähendust.
Neist saavad aru vaid samasse kultuuri kuuluvad inimesed. Siia kuuluvad vastavas keeles sõnad,
lipud ja staatuse sümbolid, tuntud brändi, firmade nimed – Coca -cola, McDonalds .

• IIDOLID
  

Surnud või elavad, reaalsed või kujutletavad isikud, kes on antud kultuuris hinnatud ja kelle käitumine on mõjuavaldav – Kalevipoeg, Madonna, Batman , Bill Gates

• RITUAALID
  

Kollektiivsed toimingud, mida peetakse mõnes kultuuris sotsiaalselt oluliseks ning mida toimetatakse just nende endi pärast. Siia kuuluvad näiteks tervitamine, austuse avaldamine, usutalitused jne.

• VÄÄRTUSED
  

Väärtused, mis asuvad kultuuri südames ja eri kultuuridel võivad väärtushinnangud olla väga
erisugused. Mõistetest “hea ja “halb”, “ilus” ja “ kole ” arusaamine on eri kultuurides väga isesugune.
Suhtlemisel ja käitumisel eri kultuuritaustaga inimestega tuleb kasutada kõiki õpitud suhtlemistehnikaid, etiketireegleid kuid mõningaid oskusi tuleb eriti rõhutada:

• Näidake nii suulise kui mitteverbaalse suhtlemisega oma positiivset suhtumist ja siirast huvi teisest kultuurist inimese vastu;
  
• Vältige omapoolset moraali lugemist ja väärtushinnangute andmist ning kuulake inimest viisil,
  

mis võimaldab tal end täielikult väljendada;

• Tunnustage inimese personaalseid väärtusi, arvamusi ja kombeid;
  
• Näidake empaatiavõimet – pange ennast teise inimese olukorda (ja kultuuri!) ning püüdke aru saada tema vaadetest ja tunda nii, nagu tema end tunneb;
  
• Valmistuge eri kultuurist inimeste erinevate vajaduste rahuldamiseks – mitte kõik ei saa aru inglise keelest;
  
• Tutvuge eelnevalt külaliste nimedega ja veenduge, kas oskate neid õigesti hääldada;
  
• Tervitage neid nende emakeeles.
  

Erinevad maad, erinevad tabud
Tabud on igal rahvusel ja igas riigis ning on hea, kui me neid teame.Tabude juured peituvad sageli kauges ajaloos, religioonis või uskumustes.

• Araabia maades on tabu juua alkoholi, süüa sealiha või pärida mehelt tema naise tervise järele;
  

• Kõik Buddhaga seotud paigad on pühad ja neid ei tohi pildistada ilma luba küsimata;
  
• Jaapani, Indoneesia ja India kodudesse ei siseneta tänavajalatsites;
  
• Egiptlased peavad ebaviisakaks süüa oma taldrik täiesti puhtaks;
  
• Korealased ei ava oma kingipakke kunagi kinkija juuresolekul;
  
• Islamimaade inimestele ei tohi kinkida alkohoolseid jooke;
  
• Malaisias on tabu osutada kellegi või millegi poole nimetissõrmega;
  
• Indoneesias ja Tais peetakse pead nii pühaks, et laste päid pole viisakas paitada;
  
• Euroopas peetakse ebaviisakaks seista käed taskus ja istuda jalad laiali.
  

RIIKIDES KEHTIVATE TAVADE JA KOMMETE AUSTAMINE
Eelteadmised vajalikud, et sisse elada teise maa elurütmi ja valmis olla kõike pakutavat avasilmi vastu võtma. Teada võiks:

• Mis on selle maa pealinn ja teised suuremad linnad;
  
• Missugune on rahvastiku koostis ja arv, mis keelt nad räägivad;
  
• Milline on nende esimene võõrkeel;
  
• Milline on nende valitsus, kes on riigis esimene mees või naine;
  
• Millal on rahvuspüha ja kuidas seda tähistatakse;
  
• Kes on selle maa suurmehed ja naised;
  
• Mis usku nad on;
  
• Mida peetakse pühaks;
  
• Mida ja kuidas nad söövad;
  
• Millised vaatamisväärsused sellel maal on;
  
• Mida sobib külakostiks viia
  

Ühelgi maal ei sobi avaldada oma arvamust avalikes kohtades valjuhäälselt ja žestikuleerides – miimika ja žestid on arusaadavad ka keelt mitteoskavale inimesele.
JOOTRAHAKULTUUR ERI RIIKIDES
Riik Jootraha ligikaudne protsent arve summast
Itaalia 10%, kohane jätta lisaks 5%
Kreeka 10%
Poola 10%
Tšehhi, Slovakkia 10-15%
Ungari 10% muusikutele
Rumeenia ja Moldova 12-15%, jootraha ei jäeta lauale
Sloveenia , Horvaatia , Serbia , Bosnia ,
Montenegro , Makedoonia , Albaania,
Bulgaaria 10%
Venemaa 10%
USA, Austraalia , Uus- Meremaa 10%, üle peetakse taktituks ja tõusiklikuks
Suurbritannia , Iirimaa 10-15% - restoranid ja taksod.
Pakikandjad ja hotelliteenindajad 1 teenus - 1 nael,
Teatri- ja tualetiteenindajad 20-50 penni
Prantsusmaa Restoranides ja taksodes 10%. Tegelikult on 10%
jootraha juba arvele lisatud (pr service compris –
serveerimistasu lisatud) sobiv on jätta tagastatud
peenraha. Alati kontrollida, kas protsent on arvele
lisatud. Pakikandjad ja hotelliabilised kohvri eest 0.50 eurot.
Saksamaa 10%, sama mis Prantsusmaal
Austria 10% (arvele lisatud)
Šveits 10%
Belgia ja Luksenburg 10%, taksode puhul ei ole vajalik
Holland 10%
Rootsi 10%
Norra, Taani 5%, üldjuhul arvete sees
Soome Üldjuhul arvete sees, suurte pühade puhul 20%,
alati soovitav jätta lisamündid
Hispaania 10%, pakikandjatele antakse jootraha iga paki kohta
eraldi
Portugal 15%, alati ei ole arvele lisatud
Jootraha andmine lähtub eelkõige emotsioonidest ja väljendab tänutunnet enne või pärast
teenuse osutamist.
KÄITUMINE PÜHAKOJAS
Maailmas on sadu arhitektuuri- ja kunstiväärtusega sakraalehitisi, mis on muinsuskaitse all ja mida külastatakse nagu muuseume.
Austuse ja lugupidamisega tuleb suhtuda ka kõige väiksemasse maakirikusse või kabelisse.
Ükskõik millist pühakoda külastades käituge vaikselt ja tagasihoidlikult.

• Suhtuge jumalateenistusse aupaklikult ka siis, kui selle ülesehitus ja kombed on teile võõrad;
  
• Külastades pühakoda kunstiväärtuste pärast, püüdke teha seda ajal, mil jumalateenistust ei toimu;
  
• Ebaviisakas on kõnelda valjuhäälselt, naerda, teha kohatuid märkusi.
  
• Kõndige vaikselt, häirimata inimesi, kes on tulnud palvetama;
  
• Pöörake tähelepanu keelavatele siltidele ja ärge trügige sisse ustest, mis pole mõeldud tavakülastajale;
  
• Taktitu on piiluda pihitoolidesse, astuda pühimasse paika – altariruumi-,
  

katsuda religioosseid skulptuure, kõndida hauaplatsidel;

• Ei sobi võtta kaasa postkaarte, kirjandust, süüdata küünalt ilma vastavasse korjanduskarpi raha panemata;
  
• Riietuge jumalakoja tõsidusele vastavalt soliidselt. Lühikesed püksid, T-särk, suure dekolteega kleit, teksariietus, dressid võivad olla põhjus, miks teid ei lubatagi hoonesse;
  
• Naistel võiks olla kotis sall või rätik, millega katta juukseid ja õlgu;
  
• Hinduismi templis või islami pühakojas jäetakse tänavajalanõud ukse taha;
  
• Pühakotta sisenedes paljastavad mehed pea juba uksel;
  
• Kui külastate jumalateenistust muusika pärast, siis astuge või istuge võimalikult
  

kõrvalisse paika. Tehke kaasa tähtsamad kombetalitused, pidades silmas, mida teeb kogudus .

• Sageli ümbritseb kultusehoonet kalmistu . Lilled, puud ja põõsad kasvavad ning
  

õitsevad surnuaedades lahkunute mälestuseks. Seal ei murta ühtegi oksa ega õit.
Rist, hauaplaat või- kivi annavad tunnistust kunagi elatud elust, millesse tuleb
suhtuda austusega.
KÄITUMINE REISIL OLLES
Reisi etiketireeglid saab kehtestada reisikorraldaja ja ta peab sel juhul juba reisi müümisel nendest reeglitest turismigrupi liikmeid teavitama. Pole sugugi harvad juhused, kus reisipaketi müümisel on juures etiketireeglid planeeritud ürituste käitumise, riietuse jms kohta.
Juba enne reisi tuleks teha endale selgeks

• Mis teid huvitab ?
  
• Kui palju saate kulutada?
  
• Millal ja kui kauaks ning kellega soovite minna?
  
• Kas seal on varem käinud mõni tuttav, kes oskaks jagada praktilisi näpunäiteid?
  
• Kui sihtkoht on teada, siis tuleb otsustada, kas minna reisile iseseisvalt või kasutada reisibüroo pakettreisi , mille puhul on vaja vaid kohver pakkida .
  

Paketireisi puhul

• korralduse eest (transport, majutus , toitlustus, ekskursioonid jne) vastutab reisibüroo;
  

teate enne reisi üsna täpselt, mis teid ees ootab;

• saate nautida puhkust, ega pea mõtlema, kuidas ja kuhu järgmisel päeval edasi liikuda ;
  
• te ei saa valida reisiseltskonda.
  

Iseseisva reisi puhul

• olete oma aja peremees;
  
• sõltute ainult iseendast ja valitud reisikaaslas(t)est;
  
• koostate ise reisieelarve ning jälgite kulutusi;
  
• võite sattuda ka niisugustesse kohtadesse , kuhu rühmareisijad kunagi ei satu ;
  
• suhtlete rohkem kohalike elanikega;
  
• peate olema valmis ootamatuteks olukordadeks;
  
• kasuks tulevad eelteadmised kohalikust kombestikust ja keelteoskus.
  

Enne reisi tuleb

• vormistada tervise-, pagasi- ja reisikindlustus ;
  
• koostada võimalikult napp reisipagas;
  
• koostada isiklik reisiapteek;
  
• kontrollida mitu korda üle kõik vajalikud reisidokumendid.
  

Iseseisva reisi puhul tuleb lisaks

• soetada vastava piirkonna reisijuht (Lonely Planet , Moon Travel , Insight Guides vms) ja koguda teavet Internetist;
  
• uurida viisavõimaluste kohta;
  
• koostada oma ajakava ja sobitada see kohalike liiklemisvõimalustega;
  
• vajadusel lasta end vaktsineerida .
  

Hätta sattumine võõrsil

• Kui satute võõrsil hädaolukorda, siis on võimalik saada abi Eesti välisesindustest. Kui selles riigis ei ole Eesti saatkonda ega aukonsulaati, siis pöörduge Euroopa Liidu liikmesriigi lähimasse esindusse.
  
• Hädaolukorras on alati võimalik konsulteerida Välisministeeriumi valvesekretäriga ööpäev läbi töötaval telefonil +372 637 7000.
  
• Tagamaks Eesti kodanikele operatiivset konsulaarkaitset, soovitab Välisministeerium registreerida oma viibimise välisriigis eelkõige neil inimestel, kes elavad-töötavad välisriigis pikemat aega või kes reisivad riikidesse, kus Eestil puudub esindus . Registreerimiseks tuleb täita ankeet ja edastada see Välisministeeriumi konsulaarosakonda. Registreeruda on võimalik ka Välisministeeriumi kodulehel: www.vm.ee
  

Mõned kasulikud tähelepanekud

• Ükskõik, millise ettekujutuse olete loonud kirjanduse, filmide või kuuldud reisimuljete põhjal, üllatute kohapeal kindlasti. Austage kohalikku kultuuri ja tavasid! Käituge, riietuge ja suhelge nii, nagu teilt oodatakse. Olete ju külas.
  
• Reisibüroo esindaja ei ole ühegi turisti erasekretär. Samuti ei kuulu tema töökohustuste hulka olla kellegi isiklik saatja, giid , autojuht, lapsehoidja vms.
  
• Hoolitsege selle eest, et lapsed ei segaks esindajat ekskursioonide läbiviimisel ega häiriks teisi inimesi ka muul ajal.
  
• Olge parajalt ettevaatlik nii toidukohtade kui ka toidu valikul. Kaugetel soojadel maadel jooge ainult pudelivett.
  
• Tagasi kodus, on viisakas teavitada reisikorraldajat, kuidas reis õnnestus.
  

AMETIREISID
Kohver ja selle pakkimine

• Minge reisima vastupidava kohvriga, siis pole vaja muretseda, et pagasi paigutamisel kohvrile liiga tehakse.
  
• Kõige alla pesu, käterätid, ööpesu, sallid, kindad, vööd, sukad-sokid, jalanõud, kosmeetikavahendid (mida tee peal pole vaja).
  
• Seejärel pulloverid, pluusid, püksid, seelikud , jakid, kleidid.
  
• Kõige peale pidulik riietus.
  
• Rõivaste, eriti jaki varrukatesse on soovitav panna tühjad tsellofaankotid, et nad liialt ei kortsuks.
  

Kohvri lahtipakkimine sihtkohas

• Riided kohe riputada riidepuudele.
  
• Hea on riided viia kuuma auru täis vannituppa või duširuumi – õige pea on nad sirged , värsked.
  

Elamine hotellis

• Võimaldab ise päevaplaani koostada; külastada vaatamisväärsusi; süüa seda, mis maitseb ja on taskukohane; puhata siis, kui teile meeldib.
  
• Koht eelnevalt broneerida , teatada erisoovid.
  
• Kui reisiplaanis tulevad muutused, siis tellimus annulleerida.
  
• Kogu maailma hotellides loetakse päeva alguseks 12.00.
  
• Lahkumispäeval tuleb võti anda registreerimislauda enne kella 12.00. Kui lennuk, laev, rong läheb hiljem on võimalik kohver jätta hotelli pakihoiuruumi.
  
• Hotelli numbritoas üle kontrollida, kas kõik teie käsutusse usaldatud inventar on olemas ja töökorras – hilisemate pretensioonide vältimiseks.
  
• Väärtasjad ja raha on võimalus paigutada šeifi.
  
• Saabumisel hotelli öösel, tuleb nii vähe kära teha kui võimalik.
  
• Pretensioonid hotelli personali või töökorralduse suhtes esitada rahulikult hotelli administraatorile.
  

Käitumine numbritoas

• Tühjendage kohvrid, pange riided, pesu, jalanõud ja muud asjad kappi või sahtlitesse;
  
• Ärge jätke oma pesu, särke- pluuse , ehteid, kosmeetikavahendeid jms vedelema toolidele ja laudadele;
  
• Visake prügi selleks ettenähtud kasti/korvi;
  
• Pärast kasutamist loputage vann , kraanikauss üle;
  
• Seep , käterätikud, vannimütsid, pesemiskindad jt esemed on mõeldud kohapeal kasutamiseks, mitte koju viimiseks .
  
• Hotellitoa külmkapist/minibaarist tarbitud jookide, maiustuste eest tuleb eraldi tasuda;
  
• Arvestage, et toateenija soovib teie tuba korda seada enne lõunasööki, leidke siis endale muud tegevust.
  
• Kui soovite ennelõunasel ajal toas olla, riputage vastava sooviga silt ukse külge:
  

Palun mitte segada!
Käitumine hotelli söögisaalis

• Tervitage söögisaali teenindajaid ja oma lauanaabreid;
  
• Riietuge korrektselt, kuid mitte silmatorkavalt;
  
• Suvituskohtades ei minda einestama ujumispükstes või trikoos, paljajalu ja palja ülakehaga;
  
• Õhtusöögiks riietutakse veidi pidulikumalt;
  
• Ärge ahnitsege rohkem toitu, kui süüa jõuate;
  
• Ebaviisakas on võtta toitu numbrituppa kaasa;
  
• Kohatu on söögisaalis endale tähelepanu pöörata valjuhäälse jutu ja naeruga, kritiseerida personali, külalisi, toitu ja serveerimist;
  

Käitumine fuajees, salongis, puhkeruumis, terrassil, basseinis

• Fuajee, salong , puhkeruum, terrass , bassein on mõeldud kõigile hotelli külalistele;
  
• Antud ruumides veedetakse vaba aega, kohtutakse küllakutsutud tuttavatega, sõlmitakse tutvusi, vaadatakse teisi ja näidatakse iseennast ;
  
• Ärge istuge pidevalt kõige paremas tugitoolis ega reserveerige ajakirjade ja või kudumistöödega kohti oma kaaslastele;
  
• Hoiduge familiaarsustest ja ärge olge tutvuste sõlmimisel pealetükkiv;
  
• Kui keegi pakub teile klaasikese juua, siis teadke, et viisakus nõuab nn teist ringi,
  

kolmandast tuleb kindlasti loobuda , sest teid võidakse pidada alkohoolikuks;