Ruila Põhikool 9.klass Kaiti Järvela REFERAAT Eesti sümbolid Juhendaja : Tiia Rosenberg 2010 SISUKORD: · Eesti Lipp ja selle ajalugu · · Eesti riigivapp · · Eest rahvus hümn · Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS : Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp,vapp, hümn , kuid ka rahvuslind ja rahvuslill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus. Eesti Lipp ja selle ajalugu : Sinimustvalge lipp sündis 4.juunil 1884 aastal. Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. Kõige levinum seletus valitud värvidele on, et
mille püstriip on lipuvarda poolel. Lipp on inspireeritud Taani lipust. Arvatakse, et värvid pärinevad Rootsi vapi värvidest. Lipupäevadel heistakakse Rootsi lipp kõigile avalikele lipuvarrastele ja avalikele hoonetele. Eraisikutel on lipu heiskamine küll väga soovitatav, kuid selle tegematajätmine pole karistatav. Rootsi lipp Vapp Rootsi vapp on Rootsi kuningriigi vapp. Vapil on kaks versiooni: väike riigivapp ja suur riigivapp. Riigivapp on Rootsis riigisümbol.Riigipea ettekirjutust mööda tohivad erijuhtudel suurt riigivappi kasutada Rootsi parlament, Rootsi valitsus, Rootsi esindajad välismaal ja Rootsi sõjavägi. Rootsi suure riigivapi keskne kujund on sinine vapikilp, mille kuldne rist jagab nelja ossa. Vapikilbi keskel, kuldse risti peal paikneb Rootsi kuningakoja vapp. Vapikilbi neljast osast (neid loendatakse vasakult paremale ja ülevalt alla) esimeses ja
1. Sissejuhatus Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol
...............................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4. Rahvus...................................................................7 4.1 Rahvuslill....................................................................................7 4.2 Rahvuslind...................................................................................7 4.3 Rahvuskivi............
riigiasutused, organid ja isikud oma asukoha hoonetel. Eesti mereväe lipul ja rahvusvõistkonna riietusel on väikese riigivapi kujutis. Väikest riigivappi koos ametiasutuse nimetusega kasutavad oma tunnusena õiguskantsler, riigikontroll, põhiseaduslike institutsioonide kantseleid ja ministeeriumid. Ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud võivad omada oma sümbolit (embleemi), kuid selles peab sisalduma väike riigivapp. Oma sümboleid ei kasutata õigusaktidel, dokumentidel, kirjeplankidel, pitserites ega siltidel. Eelnimetatud institutsioonid, asutused, organid ja isikud kasutavad oma tunnust trükistel ja muudel esemetel. 8 9
...........................................................................................................11 7. Riigivapi kasutamine.........................................................................................................12 7.1. Riigivapi kasutamine..................................................................................................12 7.2. Suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevused......................................................12 7.2.1 Suur riigivapp.......................................................................................................12 7.2.2 Väike riigivapp.....................................................................................................13 Kokkuvõte.............................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................
veebruaril 1989. a. 1990. aasta augustis antud seadusega otsustati sinimustvalge lipp uuesti riigilipuna kasutusele võtta; riigilipu seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. aastal. Riigilipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Eesti riigivapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil)ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi
Lähtudes heast tavast loetakse lipu sündsal viisil hävitamiseks tema lahtilõikamist värvilaidude kaupa ning seejärel tekkinud tükkide siiludeks lõikamist ja põletamist mitteavalikult. 5. VAPILUGU Omariikluse loomisel 1918. aastal tõstatus päevakorda Eesti riigitunnuse küsimus. Kui algselt arutleti, kas Eestil üldse peab olema riigitunnus, siis peagi algas vaidlus riigivapi kujunduse üle. Ühine arusaam oli, et riigivapp peab olema lihtne ja eestlaslik. Ajutine Valitsus andis 1918. aasta detsembris haridusministeeriumile ülesande välja töötada vapikavand. Konkurssidele esitati kõikvõimalikke Eestit ja eestlastega seotud motiividega vapikavaneid: loomadest ja lindudest olid esindatud karu ja luik, taimedest rukkilill, viljapead, rukkivihud, kuused; inimestest muinassõdalane ja kreekapärased heerosed; ei puudunud ka mesilased ja muud putukad; asjadest olid esindatud viikingilaev, ankur, ader ja sirp
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Liisa Varik EESTI SÜMBOOLIKA Referaat Juhendaja Lili Kängsep Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 EESTI RIIGILIPP............................................................................4 EESTI RIIGIVAPP...........................................................................7 EESTI RAHVUSHÜMN....................................................................9 EESTI RAHVUSLILL......................................................................10 EESTI RAHVUSLIND.....................................................................12 KOKKUVÕTE...............................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................
Eesti Vabariigi sümboolika EESTI RIIGIVAPP on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. EESTI RIIGILIPP, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Värvide tähendus :
KENYA Janek Nõu 12a Sisukord Sissejuhatus Kenya rahvussümbolid Riigilipp ja riigivapp Kultuur Traditsioonid Geograafiline informatsioon Huvitavaid fakte Kenyast Suuremate linnade rahvastus Kenya riigivõim Religioon Kasutatud materjal Sissejuhatus Kenya on riik IdaAafrikas Pealinn on Nairobi Riigi kogupindala on 580,000km2 Riigi populatsioon on 39 miljonit Kenya rahvussümbolid Aafrika lõvi Acacia vihmavarjupuu (21m kõrgune) Orhidee Lillakõhuline keerutaja (elab sahara lähistel) Jamhuri päev (riiklik püha) Riigilipp ja riigivapp Kultuur
5. Eesti riigi sümbolid. EESTI LIPP : Eesti lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 cm. Eesti rahvusvahelised värvid said alguse 29.09.1881. Sinine - taevas, must - muld, valge - lootus. Sinimustvalge võeti Eestis üliõpilasseltsi värvideks. Seltsilipp pühitseti 04.06.1884 Otepää kiriklas. 21.06.1922 kuulutati riigilipuks. Taaslehvis 1989. EESTI RIIGIVAPP : Eesti riigivapi motiiv pärineb oletatavasti XIII sajandist. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990 aasta 7.augustil. EESTI RIIGIHÜMN : Eesti riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1841 aastal Saksa päritolu Soome helilooja Friedrich Pacius. Eestikeelsed sõnad laulule kirjutas Johann Voldemar Jannsen.
ja kriisisituatsioonide likvideerimisel. Ajateenistus Eestis on kohustuslik 1828-aastastele meestele. Kutsealuste teenimisaeg on kaheksa kuni üheteistkümne kuu pikkune olenevalt väeliigist. Pärast Eesti ühinemist NATOga 2004. aastal kuulub Eesti Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning organisatsiooni põhikirja artikli 5 alusel on Eesti kaitsepoliitika aluseks organisatsiooni liikmesriikide kollektiivse kaitse põhimõte. Eesti Vabariigi sümboolika EESTI RIIGIVAPP on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. EESTI RIIGILIPP, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge.
Kirjaoskus Vanuses 10 ja rohkem osatakse lugeda ja kirjutada. Kogu rahvastikust: 92,8 % Mehed: 92% Naised: 93,6%. Kuni 16 aastased on koolikohustuslikud. (2003. aasta seisuga) Linnastumine 1985-1990. aastatel elas Maltas linnades üle 1.00% inimestest. Tänaseks on see protsent vähenenud kuni 0.60%-ni. Malta riigivapp Malta riigilipp Kokkuvõte Selle referaadi tegemisel sain väga palju uut ja huvitavat teada. Kuna varem ma pole riikide ja nende elulaadide kohta uurinud, siis selliste tööde tegemisel tuleb see kasuks. Ma loodan, et peale selle referaadi tegemist jääb ka midagi meelde, mitte ei unune kõik kohe ära. Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search?
Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on Click to edit Master text styles liigutatud lipuvarda poole. Second level Third level See põhineb Rootsi vapil ja Fourth level Taani lipul. Fifth level ROOTSI RIIGIVAPP. Click to edit Master text styles Peale ametlikuks riigivapiks Second level olemist, on suurem riigivapp Third level ka kuninga vapp. Seega saab Fourth level Fifth level ta määrata selle kasutust teiste kuningliku perekonna liikmete poolt, aga ka vapi muudatusi ja lisandeid.
Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja
00 Langetatakse päikeseloojangul,kell22.00 Jaaniööl riigilippu ei langetata. See on huvitav Eesti lipulaul on "Eesti lipp", mille muusika on kirjutanud Enn Võrk ja sõnad Martin Lipp. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti keeles kasutatakse lipu kohta ka sõna "sinimustvalge".
aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel r i i g i l i p u staatuse. "Riigilipu seaduse" esitajaks Riigikogus oli redaktsioonikomisjoni aruandja Karl Ast ning seadus võeti vastu vaidlusteta. Seaduse tekst oli järgmine : "Riigilipu seadus. §1.Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine) -must-valge lipp. Lipu laiud on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Märkus: Riigilipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. §2.Riigivanema lipuks on riigilipp, keskel - riigivapp. §3.Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused oma erimärke asetada. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi Valitsus". Üheks suuremaks pidulikuks sündmuseks I Eesti Vabariigi ajal kujunes sini-must- valge lipu sissepühitsemise 50. a. juubeli tähistamine Tartus ja Otepääl 2. ja 3. juunil 1934. aastal. Pidustuste haripunktiks kujunes Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt 3. juunil korraldatud väljasõit Otepääle. Keskseks sündmuseks lipu 50
kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Nõukogude okupatsiooni ajal keelati Eestis sinimustvalge lipu kasutamine.lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal ning heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna võeti see ametlikult tarvitusele 7. augustil 1990. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp (vaata Eesti vapp). Eesti keeles kasutatakse lipu kohta ka sõna “sinimustvalge”.
Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Vapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. Hümn Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad
juuni riikliku tähtpäevana Eesti lipu päevaks. 27. aprillil eraldas valitsus lipu aastapäeva tähistamiseks Rahandusministeeriumi ettepanekul 545 150 krooni. Riigikantselei oli taotlenud 781 000 krooni. 29. mail 2004 pühitseti Pärnu Eliisabeti kirikus emalipu koopia, mille oli lasknud valmistada peaminister Juhan Parts. 31. mail 2004 emiteeris Eesti Pank Eesti lipu 120. aastapäeva puhul 10-kroonise meenemündi. Selle kujundas kunstnik Tiit Jürna. Mündi esiküljel on suur riigivapp, tagaküljel Eesti lipu kujutis. Münti oli kavas vermitakse Soomes kuni 10 000 tükki. Münt on puhtast hõbedast ja kaalub 28,28 grammi. Esimest korda emiteeris Eesti Pank mitmevärvilise meenemündi. 4. juunil 2004 Otepää kirikus tähistati lipu pühitsemise 120. aastapäeva. Kohal oli emalipp. Jaan Kiivit, Gustav Piir ja Udo Petersoo pühitsesid selle. 4. juunil 2004 pühitseti Viljandi Vanal kalmistul esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauaplats ja mälestuskivi
õmmelda, maalida või trükkida vapi või peremärgi; asutuse, ühingu või firma embleemi. Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Eesti riigivapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4. oktoobril 1788. a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19
Eesti lipu ajalugu. · Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . · Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. · Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. · Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. · Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: · ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. · , lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Värvide tähendus: S i ...
S i n i n e väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks M u s t pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks V a l g e sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp Riigilipp on riigi ja tema kodanikkonna võrdkuju. Korras ja õigesti heisatud lipp annab riigipühadele erilise ülevuse. Riigilipu heiskamine näitab üles austust ja armastust oma kodumaa vastu.
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel,
NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.(3) Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette aastatel 19871988 alanud Eesti vabanemise ja taasiseseisvumise protsessis. Pika Hermanni torni heisati Eesti riigi sinimustvalge rahvuslipp taas 24. veebruaril 1989. 1990. aasta augusti seadusega otsustati (1) 9 3.6.2 Eesti vapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.(1) Eesti jaguneb 15 maakonnaks . Maakonnad: · Harju maakond · Hiiu maakond · Ida-Viru maakond · Jõgeva maakond · Järva maakond · Lääne maakond · Lääne-Viru maakond
Iirimaal on kaks ametlikku riigikeelt iiri (räägitakse peamiselt Lääne-Iirimaal) ja inglise keel. Iirimaa iseseisvus 6. detsembril 1921. Rahaühikuks on euro (EUR) 2002. aasta veebruarist. Iirimaa asub maailmaaja (nullmeridiaani (läbib Greenwichi) kohalik päikeseaeg) ajavö öndis, suvel aga +1 ajavööndis. Riigihümn kannab nime Amhrán na bhFiann . Joonis 2: Iirimaa riigilipp Joonis 3: Iirimaa riigivapp Kasutatud kirjandus: http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm ISO maatähised http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm maailma maade nimed http://www.countrywatch.com/pdfs/IE_cntymap.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa http://en.wikipedia.org/wiki/Republic_of_Ireland http://et.wikipedia.org/wiki/Dublin https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ei.html http://flagspot.net/flags/ie.html
Eesti lipp Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste lipuna ning pühitseti 4.06.1918. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24.02.1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21.11.1918. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti lipuvärvide tähendus: Sinine- eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol. Must- kodumaa mulla ja rahvakuue värv. Valge- rahva püüd õnne ja valguse poole. Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu järgides Eesti lipu seadust ning head tava. Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel. Lippu heisatakse päiksesetõusul, kuid mitte
Paistu Põhikool Juhendaja Marika Anissimov RIIKLIK JA RAHVUSSÜMBOOLIKA Riiklik sümboolika Rahvussümboolika lipp rahvuslill vapp rahvuslind hümn rahvuskivi rahvuseepos LIPP • Sinine on taevas ja Eesti sisepinnalised järved • Must on meie rahva minevik, muld, mulgi mehe must kuub ja head tuld andev süsi • Valge näitab rahva püüdlust valge ja valguse poole EESTI SUUR RIIGIVAPP • kuldne kilp • kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi • külgedelt ja alt kaks allosas ristuvat kuldset tammeoksa LIPU KASUTAMINE • heisatakse riigi- ja rahvuspühadel • heisatakse päikesetõusul • langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00 • jaaniööl lippu ei langetata • alumine serv maapinnast vähemalt 3 meetri kõrgusel
India Vabariik Krislyn Almers 10b Üldandmed Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Rahvaarv (2007) 1,129,866,154 Riigikeel hindi Iseseisvus 15. august 1947 Rahaühik India ruupia (INR) Ajavöönd maaimaaeg +5.30 Üladomeen .in Maakondi 91 Riigilipp Riigivapp Asukoht kaardil Usundid Hinduistid 80.5% Muslimid 13.4% Kristlikud 2.3% Sikh 1.9% Muu 1.8% Mitte usklike 0.1% Keeled Riigikeel on hindi kõnelejaid 30% Veel on 14 erineva keelt: Bengali, Telugu, Marathi, Tamil, Urdu, Gujarati, Malayalam, Kannada, Oriya, Punjabi, Assamese, Kashmiri, Sindhi ja Sanskrit Rahvaarvu muutumine 1,129,866,154 inimest (2007) 1,121,800,000 inimest (2006)
Sümbolid ja tähised Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas (paekivi). Eesti rahvuskala on räim. Eesti lipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik , mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti vapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Vaatamisväärsused Eestis Kihnu saar. Pärnumaa Kodulehekülg: http://www.kihnu.ee
juulil 1821. aastal. Norra lippu on kujutatud punasel taustal sinise Skandinaavia ristiga, mis on ääristatud valgega. Lipu värvid: punane, sinine ja valge valiti demokraatia tähistamiseks riigis. Skandinaavia ristil on vertikaalne ristiosa keskjoonest nihutatud lipu vardapoolsele osale. Rist tähistab Norra ühtekuuluvust Põhjamaadega ning samuti ka seotust kristlusega. (Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 1. Norra riigilipp. (Foto: Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 2. Norra riigivapp. (Foto: Norra ametlik kodulehekülg) Norra riigivapp (vt joonis 2) on üks Euroopa vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. (Gifford 2007: 85) 1.2. Pindala Norra asub Põhja-Euroopas (vt joonis 3). Norra riigi pindala on 323 772 km², mis on natukene väiksem kui Soome riigi pindala. Lähimateks naabriteks on Soome, Rootsi, Taani ja Venemaa.
Pindala: 377 750km2 Rahvaarv: 125 638 000 Pealinn: Tokyo Keel: jaapani keel Peamine tegevusala: tööstus Usund: sintoism, budism, konfutsianism Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp ja Vapp Lipp: Vapp: Lipp Jaapani rahvuslipuks on valge kangas, mille keskel on punane sõõr ehk päikesesümbol ,,Hinomaru". Lipul tähendab valge puhtust ja puutumatust, punane on aga siiruse ja soojuse värv. Vapp Jaapani vapp on Jaapani rahvuslik ja keiserlik pitsat, mitteametlik riigivapp. Vapil on kujutatud krüsanteemiõis 16 õielehega, mille alt paistavad veel 16 õielehe otsad. Fakte Jaapani ajaloost Kolmkümmend tuhat aastat eKr. tulid esimesed inimesed Jaapani aladele.Need olid arvatavasti mongolid Hiinast. Umbes kakskümmend tuhat aastat eKr. Tõusis merevee tase ja Jaapanist sai saarestik. Aastal 500 tekkis Jaapanisse kindel keiser. Praegune keiser on Akihito ja praegune keiserinna on Michiko. Kultuur
RUMEENIA Anastasia Rogozinnikova 8.klass Juhendaja: Siret Saarniit 2013 1. RIIGI PAIKNEMINE Rumeenia paikneb Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul. 2. LIPP Rumeenia lipp: Nendel värvidel on pikk ajalugu, kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele võetud 27. detsembril 1989. Eelmisel, kommunistliku riigi lipul (19471989) oli keskmisel, kollasel laiul tollane riigivapp. 1989. aasta revolutsiooni ajal võis näha palju lippe, millel kommunistlik vapp oli välja lõigatud. Nii otsustatigi vappi mitte enam lisada. Sarnane rahvuslipp oli kasutusel ka Rumeenia Kuningriigi ajal (18811947). 3. RIIGIKORD JA RAHA, KEEL JMS. Riigikord: Vabariik Raha: Rahaühik- leu (RON) Keel: Rumeenia, Ungari. Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Rumeenia keele
Meid esidab president, kes valitakse iga 5 aasta jooksul. President tohib olla kaks korda järjest. Meie eelmised presidendid on olnud Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Konstantin Päts. Eesti lipu värvid on sinine, must ja valge. Sinine tähendab taevast, must tähendab mulda ja valge inimeste püüdlemist õnne ja valguse poole. Eesti vapil on kaks kuju; suur ja väike. Suurt riigivappi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Eesti riigivapp kinnitati aastal 1925. Eesti rahvuslill on rukkilill. Rahvuskala on räim. Rahvuslind on suitsupääsuke. Rahvuskivi on paekivi. Eesti on olnud mitmeid kordi võõrvõimuall. Eesti riigi alguseks on Muinas-Eesti, järgmiseks oli ta Vana-Liivimaa. Seejärel oli Eesti Rootsi võimuall, seda aega mil eesti oli Rootsi võimuall kutsutakse tihtipeale Vanaks heaks Rootsi ajaks. Siis oli Eesti Venemaa all. Venemaa all on Eesti olnud kõigekauem. Pärast Teist maailmasõda oli Eesti
Loodusvarasid on Venezuelas rikkalikult ja mitmekesiseid. Palju leidub naftat, varudelt jäädakse alla ainult Lähis Idale. Venezuela on Lõuna Ameerika üks rikkamaid riike. Majandus on mitmekesine.Peamised eksportkaubad on nafta, boksiit, alumiinium, teras, kemikaalid, põllumajandustooted, rasketööstuse tooted. Peamised kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid 46,2 %, Hollandi Antillid 13,5 %, Hiina 3,2 % . Riigilipp Riigivapp Angeli juga Orinoco jõgi Pico Bolivar Ajalugu 1498. jõudis esimese eurooplasena Orinoco jõe suudemesse Cristoph Columbus. Pärismaalasteks olid seal aravaki ja kariibi indiaanlased. Nende elamud olid viadele ehitatud ning asulad meenutasid Veneetsiat. Sellepärast nimetasidki hispaanlased selle maa Venezuelaks. 1550. Aastatel saabusid esimesed hispaanlastest sisserändajad. 1790
1.Eesti riigi sümbolid,värvide ja kujundite tähendused. *Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1
Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinformatsioon Pindala: 505,370 km² Rahvaarv: 47 miljonit Pealinn: Madrid Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Valencia, Sevilla Keel: Hispaania Rahaühik: Euro Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Hispaania lipp Hispaania Kuningriigi riigivapp Geograafiline asend Hispaania asub: Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel Hispaaniat ümbritseb: Põhjast: Prantsusmaa ja väikeriik Andorra Idast ja lõunast: Vahemeri Lõunast: Atlandi ookean Läänest ja põhjast: Biskaia laht Lõunaosas ka Gibraltari väin Naaberriigid Portugal (läänes) Prantsusmaa (põhjas) Andorra(põhjas) UK (Gibraltar) Maroko Hispaania asub... Lähistroopiline kliimavööde Vahemereline mets Religioon Usundid:
9. 10. 11 . 12. 14. 13. 15. 16 . 17. 18. 19. 20. 21. Miks valisin just need pildid? (tähtsus) 1. Pildil Eesti NSV lipp. Valisin selle pildi ,kuna see on üks Eesti NSV liidu sümbolitest. Igal NSV Liikemesriigil oli minngi oma eripära lipul(Eristus Läti NSV lipust terava tipuga lainete poolest).See lipp võeti kasutusele 6. veebruaril 1953. 2. Pildil Suur Eesti NSV Riigivapp. Valisin selle pildi, kuna see on teine üks tähtsamaid Eesti NSV Liidu sümboleid. Vapilt võib lugeda ka propagandat ,kuna kirjutatud sinna eesti ja vene keeles kiri "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" 3. Pildil on Nikolai Karotamm. Tähtis selles poolest, kuna tema oli EKP Keskkomite esimene sekretär ta juhtis EKP-d sisuliselt aastast 1941. Kohaliku keskomitee esimene sekretär sai siiski temast ametikult 1944 aasta sügisest. 4
Seal räägitakse väga erinevaid keeli- hindi, bengali, tamili, telugu, pandi, urdu jt. ... India riigilipp võeti kasutusele 1947. aastal. Lipu keskel olev 24-kodaraga ratas on väga vana budistlik sümbol chakra 2. sajandist e. Kr., mis sümboliseerib elujõu energiat. Safrankollane on julguse, ohvrimeelsuse ja lahtiütlemise värv, valge tähistab puhtust ja tõde, roheline usku ja viljakust. India lipp sümboliseerib vabadust. India vapp on India riigivapp, mis võeti kasutusele 26. jaanuaril 1950.Vapil on kujutatud valitseja Asoka Srnthis püstitatud samba kapiteeli, mis koosneb neljast selgapidi koos dharmatsakra (seaduseratta) peal seisvast lõvist. Üks India suuremaid huviväärsusi, haudehitis Tadz Mahal, asub riigi põhjaosas Agra linna lähedal. Tadz Mahal ehk Taj Mahal [tadz mah'al] on haudehitis Põhja-Indias Agralinnas, mille India suurmogulDzahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begum'i mälestuseks
Riigi andmete kogumine (Malta) Õpilane: Klass: Aine: Geograafia Õpetaja: Malta Malta lipp Malta riigivapp Asukoht: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi(Gozo) saarest ja Kemmuna(Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Saared asuvad Vahemeres, Sitsiilia ja Põhja Aafrika vahel, mis teeb Malta Vabariigi strateegiliselt tähtsaks. Riigi kaart Asukohakaart Arengutase Millisesse arengugruppi kuulub? SKT`=8,338 miljonit USD ja SKT elaniku kohta 20,281 USD
Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol
november 1918. a tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sini-must-valge lipu riigilipuks. 27. juunil 1922. a kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu sini-must-valgele lipule seadsandlikul teel riigilipu staatuse. Riigilipu seadus §1.Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine) -must-valge lipp. Lipu laiud on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Märkus: Riigilipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. §2.Riigivanema lipuks on riigilipp, keskel - riigivapp. §3.Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused oma erimärke asetada. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi Valitsus 50. a juubel Avati Otepää kiriku seinale esimese pühitsemise meenutuseks paigaldatud mälestustahvlid. Mälestustahvlid valmistas kunstnik V. Melnik. Mälestustahvlid pühitsesid prof. H. B. Rahamägi ning õpetaja O. Lauri. Vasakul tahvlil kujutati lipu pühitsemist 1994. aastal.
Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti lipp * Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. * Eesti rahvuslill on rukkilill. * Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. * Eesti rahvuskivi on paas. * Eesti rahvuskala on räim. * Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol
areng Eesti lipp: - Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp - Pühitseti sisse 4.juunil 1884 - Sinine sümboliseerib taevast ja merd, must mulda ja Mulgi rahvuskuue värvi, valge puhtust ja lootust paremale tulevikule Eesti hümn: - ,, Mu isamaa mu õnn ja rõõm'' - Viisi lõi Soome helilooja Fredrik Pacius 1848.aastal - Sõnad kirjutas J. V. Jannsen - Esimest korda lauldi seda esimesel üldlaulupeol 1869.a - 1920.a ja 1991.a Eesti riigivapp - 13.saj - Taani kuningas Valdemar II - Riigikogu kinnitas 1925.a - 1990.a 7.august
külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist. Peruu lipp on Peruu riigilipp. See on kasutusel alates 1825. aastast.Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust.Ametlikel tseremooniatel kasutatakse lippu, mille keskmisel laiul on riigivapp. Peruu-Tsiili süvik ehk Atacama süvik on süvik Vaikse ookeani idaosas.Selle avastas 1876. aastal laev "Dakia". Peruu-Tsiili süvik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikust 150180 km kaugusel.Peruu-Tsiili süviku pikkus on umbes 5900 km, see ulatub 6° kuni 39° lõunalaiuskraadini ja 75° kuni 82° läänepikkuskraadini. See on maailma pikim süvik. Süviku laius on 30 kuni 90 km.Mõnikord eristatakse Peruu süvikut (pikkus üle 1500 km, sügavus
Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp (Joonis 2). Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Joonis 2. Eesti vapp [3] Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Laulu
Vabariik on niisuguse valitsemiskorraga riik, kus seadused arvestavad võrdselt kõikide inimeste õigusi, vabadusi ja kohustusi. Vabariigis saavad riigi kodanikud osaleda riigi valitsemises. Rahvuspüha: 24. veebruar (iseseisvuspäev) (1918) Riigipea: Vabariigi President – Toomas Hendrik Ilves Riigikord: parlamentaarne vabariik Põhiseadus: vastu võetud 28. juunil 1992 Eesti Vabariigi sümbolid: Vapp (Eesti VR tunnus) Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Lipp Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks. Lipuvärve tõlgendatakse järgmiselt: sinine - usk Eesti tulevikku; must - Eesti mullapind, raske minevik; valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku. Eesti rahvushümn- "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegune põhiseadus pärineb aastast …1992……………………… . 12) Eestis on praegu sellised parteid nagu Keskerakond…....
Lipu päritolu ja tähendus Kreeka praegune lipp on ametlikult vastu võetud 22. Detsember 1978. Rist lipul sümboliseerib Kreeka õigeusu kirikut ja ülekaalus religiooni Kreekas. Lipu üheksal triibul on samuti oma tähendus. Nimelt lipul on triipe täpselt nii palju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu sinine värv sümboliseerib merd ja valge värv ookeanis olevaid laineid. 2.3. Kreeka vapp Kreeka vapp (kreeka ) on Kreeka riigivapp. See on pragusel kujul kasutuses 7. juunist 1975. Helesinisel vapikilbil on Kreeka lipult tuntud valge rist. Vapikilpi ümbritseb loorberipärg. Vapi sümboolika määrati kindlaks 1822. aastal, kuid ajaloo jooksul on kujundust korduvalt muudetud. 3. Kreeka geograafline asend Kreeka asub Euraasia mandril ja maailmajaoks on Euroopa. Täpsemalt asub Kreeka Kagu- Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Täpsemalt asub Kreeka Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
