Tänapäeva inimese väärtushinnangud Väärtused, mis need on? On need midagi, mida peame igaühe juures vajalikuks, mis annab igale asjale, inimesele, olemusele iseloomu, mida väärtustatakse? Mida me üldse tänapäeval tegelikult väärtustame? Mina, kui Eesti kodanik, kes olen elanud terve oma elu siin, oma kodumaal, pean suurimaks väärtuseks meie keelt- eesti keelt. Väärtus on minu jaoks midagi, millega teistest erinen ja just see keel, nendest sõnadest kokku pandud laused, selle kõla, kui ütlen emale „Tere hommikust!“. See on suurim väärtus Eestis. Minu ema, vanaema ja nende tutvusrindkond väärtustasid oma lapsepõlves vaba aega, et ei peaks hilisõhtuni õues tööd rügama, et saaks kasvõi paar tundi väsitava päeva möödudes oma vanematega koos jutte vesta, kuulata vanaisa mälestusi nooruspõlvest. Nad rääkisid tunnetest ja oli näha emotsioone, nad väärtustasid aega, mis saab ka selle kulutamata otsa. Kuhu on see kõik kadun...
oma maa eest võidelda. Tänapäeval on laulupidu suur sündmus, kuhu tulevad kokku inimesed üle maa. Laulupidu laseb meil tunda kord viie aasta tagant, et me oleme ikkagi üks rahvas ja meil kõigil on ühine ajalugu ning tahe elada omal maal. Ärkamisajal omas laulupidu võibolla natuke rohkem poliitilist tähendust ja sellel oli kindel eesmärk eestlased vabaks laulda, kuid tänapäeval annab see lihtsalt võimaluse tähistada meie esivanemate pingutusi meie vaba maa nimel. Esimesel laulupeol lauldi kaks eesti keelset laulu Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile. Teised lauldud lood olid vaimulikud lood. Eestis oli helilooming tol ajal haruldane siis koosnes kava peamiselt saksa heliloojate teostest, aga laulude sõnad tõlgiti eesti keelde, et ei kõlaks ühtegi võõrkeelset lugu. Tänapäeva laulupidude repertuaaris on viis lugu, mida lauldakse igal laulupeol ja mis on muutunud eestlastele kui kroonijuveeliks
arvestamist, sest kava oli tervenisti saksapärane. Mõju oli siiski tugev see sisendas usku ja lootust ning andis hoogu ka laulupidude edasiseks arenemiseks. II, III laulupidu Pärast esimest üldlaulupidu võeti nõuks korraldad üle-eestilisi laulupidusid iga viie aasta tagant. Olude sunnil lükkus aga järgmine, II laulupidu mitu korda edasi ja peeti lõpuks alles 10 aasta pärast, 1879 a Tartus. Peo üldjuht oli Karl August Hermann. Sel laulupeol liitusid ka mängukoorid 202-liikmeliseks ühendorkestriks. Lahkhelid peo korraldajate (Jannsen) ja vastasleeri (Kreutzwald, Jakobson) olid seekord veelgi teravamad. Jakobson nõudis, et vähemalt poole kavast moodustaksid eesti laulud. Selleni jõuti aga järgmisel, 1880 aastal Tallinnas peetud III laulupeol. Esitati ilmalikke ja vaimulikke laule. Eesti laule kõlas seitse, neist kolm eesti rahvalaulud. Teisel päeval peeti üksikkooride kontsert. III
Laulupidu Laulupidudel on väga suur tähtsus olnud eestlaste rahvuseks kujunemisel. Esimene eestlaste laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Kuni Eesti Vabariigi loomiseni oli see kõige suuremaks rahvakogunemiseks. Eesti esimese laulupeo idee algataja oli lauluselts ,,Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesel laulupeol esinesid vaid meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Laulupeol kõlas 24 laulu, pooled nendest olid vaimulikud ja teised ilmalikud. Laulupeol kõlas 2 eestikeelset laulu Aleksander Kunileid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", ülejäänud laulud kõlasid aga saksa keeles. Teine laulupidu toimus Tartus 10 aastat hiljem. Kuni tänapäevani on laulupidude traditsioon säilinud, see näitab eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvust. Laulupeod on ka aja möödudes muutunud. Praegusel üldlaulupeol esinevad kõik
meie üldlaulupidude tava. Esimene üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus Ressource'i aias. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Dirigentideks olid J.W. Jannsen ja A. Saebelmann Kanti ette 15 ilmalikku laulu, nende hulgas kaks eesti algupärandit. Aleksander Kunileiu värskelt Lydia Koidula luuletustele loodud `'Sind surmani'' ja `'Mu isamaa on minu arm'' Jannsen ja Jakobson Esimesel laulupeol oli kavas ka Soome helilooja Fredrik Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest kujunes hiljem Eesti Vabariigi hümn. Üldlaulupeod on läbi aegade jõuliselt väljendanud rahva ühtekuuluvustunnet ja mõjutanud kogu Eesti muusikakultuuri arengut. Tartu peol oli ju ka väliskülalisi, kes täitsid ühtlasi ajakirjanike ülesandeid
Tohutu suure laulukaare alla tulevad kokku rahvarõivaid kandvad laulukoorid ja puhkpilliorkestrid kõikjalt üle maa, et lasta ühiselt kõlada laulu- ja pillihäälel. Üldlaulupeo publik on sõitnud kokku üle Eesti, et saada osa meeldejäävast sündmusest. Peole tullakse tihti isegi terve perega, et veeta lauluväljakul ühine päev muusikaga, kohata sõpru ja sugulasi ning osa võtta ühislaulust laulupeo lõpetamisel. 3.Repertuaar Repertuaar Laulupeol esitatavas repertuaaris on kõige olulisem koht eesti koorilauludel, mis on saanud osaks laulupeo traditsioonist - paljud neist on kavas püsinud peo algusaegadest alates. Neid ajaloolisi laule, millel on sügav tähendus lauljatele ja publikule, kannavad koorid laulupeol ette ka tänasel päeval. Need laulud on kujunenud selle kultuurinähtuse eri ajastuid köitvaks sidemeks ning omaette traditsiooniks. Ent kavas on ka palju 20. saj. jooksul
orjameelses südames on läbi aegade säilinud ühtsus ning ühtehoidmine. Oleme olnud võõrvõimude all sajandeid. Me kuulutasime end iseseisvaks, kuid jõuga võeti vabadus meilt ära. Üheskoos ilma vägivallata ning ohvriteta laulsime end taas vabaks. Milline tegevus ja sündmus toob kokku ülimalt palju eestlasi? Vastus on imelihtne – loomulikult laulmine ning laulupidu. Nõmme Gümnaasiumi vilistlane ja endine Eesti Vabariigi president Lennart Meri kõneles 1999. aasta laulupeol nii: „Laulupidu on südameasi nagu eesti keel ja meel, nagu armastus. Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas ja riik jääb. Laulud on olnud meie relvad ja laulupeod meie võidud.“ Pean tõdema, et ma pole elus midagi nii ühendavat kogenud, kui on seda eestlaste laulupeod. Pole vahet, kas sa oskad laulda või mitte. Ühtsustunne on see, mis loeb. Äärmiselt ülev tunne tekib, kui võtad võhivõõrastel kätest kinni ning laulad
Tahtjaid on palju ja kõik ära ei mahuks. Tallinna laululava kaare alla mahub 15 000 inimest ning mille ette nõlvale 300 000. Laulupeod pole enamikule eestlastest mitte niivõrd kontsert või etendus laulukaare all vaid kollektiivne rituaal. Selles osaletakse oma rahvusliku identiteedi väljendamiseks ja taasloomiseks. Paljud eestlased on oma elu jooksul vähemalt korra ise laulu- ja tantsupeol laulnud või tantsinud. See on enesejagamine ja võrdsuse tunnistamine. Laulupeol on võrdsed kõik hääled ning kuulajad ja lauljad. See ühendabki eestlasi võrdsuse alusel. Lauljad laulukaare all laulavad ja pärast seda plaksutavad iseendale ning laulud sujuvad üle laulukaare alt rahva sekka. Laulupeol oli oluline roll ka Eesti rahva kujunemisele ja kultuuri tekkimisele. Laulupidu on Eesti kultuuri tüvi. Öeldakse ju , et „ eestlased laulusid ennast vabaks.“ Ühislaulmised andsid ju Eesti rahvale hääle.
Saebelman-Kunileiu. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeoga tähistati päris orjusest vabastamise 50 aastapäeva. Eesti esimesed laulud olid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", võetud L.Koidula luuletuste järgi. Laulupeol osalesid: meeskoorid ja pasunakoorid. Laulupidu kestis kolm päeva, 1. Päev: vaimulikud laulud(14), 2. Päev: ilmalikud laulud(13), 3. Päev: lauluvõistlused ja rongkäik, lauluvõistluse võitjaks tulid Estonia selts ja Väägvere pasunakoor. Laulud olid saksa- ja ladinakeelsed ja venekeelsed, 7laulu oli eesti keeles, nendest 5 tõlgitud ja 2 päris oma Eesti laulu. Läti päritoluga mees J.Cimze lõi Valka seminari, mida hakatigi kutsuma simseseminariks
Küllap küsis ta seda rohkem endalt kui sõbralt. Tänapäeval on rahvuslikes lauludes väga suur jõud, iga eestlane peaks laule peast teadma ja nende kuulamine peaks ihule kananaha tekitama. Laulud ei ole kindlasti rahva seas nii populaarsed kui 20. sajandil, neid aegu ei saa isegi kuidagi kõrvutada kuna eelmine sajand olid laulud tõesti ülipopulaarsed. Tänapäeval kuulatakse rahvuslikke laule vaid riigipühadel, nagu näiteks Eesti Vabariigi sünnipäev. Kindlasti lauldakse laule laulupeol ning tudengite laulupeol, need kaks sündmust eesti muusikat elus hoiavadki. Põhjused, miks tänapäeval sedalaadi muusikat ei kuulata on välismaailmaga segunemine sotsiaalmeedia kanalite abil. Noored kuulavad maailmakuulsaid artiste ning pop muusikat. Selleeest on need 5 laulu iga õige eestlase südames ning neid ei unustata veel loodetacvasti niipea.
Kolm korda Töötas Tallinna meestelaulu seltsis. Kolm korda Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema meeskoori kõlaideaal. 1938a 11. laulupeol 2 tema muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori meeskoori kõlaideaal. 1938a 11. laulupeol 2 tema meeskoori kõlaideaal. 1938a 11. laulupeol 2 tema laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 kasutades peaaegu täht-tähelt rahvalaulule laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 laulu
Paet laulu- ja tantsupeo olemuse kokku "Mõnetine peataolek ja kahtlused laulupidude perspektiivis on tänaseks asendunud veendumusega hoida ja arendada unikaalset traditsiooni. Ka ühiskonna suhtumine on muutunud laulupeosse uskuvaks. Laulupeo lahutamatu koht ja tähendus rahva kultuuriloos on uuesti oma paigale kindlustunud," "Laulupeo fenomen kõige enam suures kooris - nii emotsionaalselt kui laulu mõjult. Seega - leidkem laulupeol koht selleks suureks ühtsustundeks - kogu meie laulurahvas, kõik põlvkonnad," rõhutas Soots. "Laulupidu peaks olema omakultuurikeskne, kogu kooriliikumist hõlmav, uuenema, arenema koos rahvaga, hoides alles püsiväärtusi, teatud rituaale, oma vaimsust." "väärtustades laulu- ja tantsupeo protsessi kui sügavalt sümboolset ja laia haridusliku potentsiaaliga kultuurinähtust, mis on rahva ühisomand (ning vaba poliitikast ja kommertslikkusest)
Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakobsonile säilinud algupärased eesti kooriloomingu näited Kunileiult 5. Temaatika isamaa, armastus, loodus, Helikeel mitmehäälsed, värvikad, rõhuasetused, keerukamad, polüfoonia, voolavad, muretus, rõõmsus 6. III, V, VI laulupeo üldjuht, III laulupeol esitati tema laule. Loonud u50 koorilaulu, mõne soololaulu, rahvalaulu seadeid koorile, koorikantaat, muusikaõpikud, 7. Produktiivne, kuni 1000 teost, enamik koorilaulud, laulud populaarsed, ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska". Looming muretu, optimism, lõbus, naiivne ilutsemine. ,,Isamaa mälestus". Katsetas ka ooperiga. 8. Tähtsus · Rahvusliku ärkamise hoogustajak · Tõstis eestlaste rahvustunnet · Andis suure hoo kooriliikumisse
Viljandist sai alguse Aleksandrikooli komitee, mis hakkas raha koguma, et luua eesti keelne gümnaasium. See andis seltside loomisele hoogu juurde ja peagi oli neid kogunenud juba väga palju. Eesti Kirjameeste Selts tegeles eesti kirjakeele arendamisega. EKS kogus ka rahvaluulet ja etnograafilist materjali. 1865. aastal loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine korraldas esimese Eesti üldlaulupeo, kus osalesid 1000 lauljat ja pillimängijat. Vanemuise seltsil ja laulupeol oli suur roll Rahvusliku liikumise arenemisel. Hoiti üleval ühtekuuluvustunnet ja samuti on Vanemuise seltsil ja esimesel laulupeol tähtis koht eesti rahvuteadvuse kinnitamisel. Ajalehed olid peamised rahvusliku liikumise häälekandjad. J. V. Jannsen hakkas välja andma Perno Postimeest. See oli esimene perioodiline eesti keelne nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumist peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus juba esimeses eksemplaris maarahva asemel Eesti eahva poole
..........................24 Kasutatud allikad...................................................................................25 Lisad...................................................................................................26 2 Sissejuhatus Minu uurimustöö teemal ,,Eesti esimene üldlaulupidu" annab ülevaate Tartus toimunud esimese laulupeo kohta. Valisin selle teema, kuna laulupidude temaatika on minu jaoks väga huvitav. Mulle meeldivad laulupeod ja olen ka ise Tallinnas laulupeol lauljana osalenud. See oli tõesti väga meeldejääv ja võimas sündmus. Töö käigus tahtsin rohkem teada saada laulupidude ajaloost, lähtudes sellest, et esimene laulupidu on Eestis tänaseni kestva laulupidude traditsioonide algataja. Töö eesmärgiks on välja selgitada esimese laulupeo tekke- ja arengulugu. Eelkõige huvitas mind laulupeo eellugu, kes olid selle idee elluviijad ja milline oli esimese laulupeo korraldus. Töö
Voldemar Jannsen, aastal 1867. Pikka aega rändas loa taotlus Liivima kuberneri ja siseministeerium vahet. Luba saadi 9.veebruar 1869, mil laulupeoni oli jäänud vaid 4 kuud. Nüüd hakati kokku panema laulupeo komiteed, mis koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee. Jannsen hoidis rahvast kursis ettevalmistuste käiguga ja õhutas koore laule harjutama. Eestis oli palju segakoore, aga Jannsen nõudis, et laulupeol esineksid ainult mehed. See muidugi tähendas, et segakooridel tuli laulud ümberseadistada ja ümberõppida, mis tekitas palju vaidlusi, aga jäi nii nagu Jannsen ütles. Naised said laulda alles III laulupeol. Ka laulude valik tekitas vaidlust. Repertuaaris oli palju saksa ja vaimulikke laule. Jannsen avaldas ,,Eesti rahva 50-aastase Jubelipiddo-Laulud" mõni kuu enne laulupidu. Samal ajal oli C.R. Jakobson avaldanud oma ,,Wanemuise Kandle Healed I", kus oli eesti algupärast laululoomingut
Pulkjad kromosoomid, DNA-d ja geene on palju. Ribosoomid on suuremad, neid on palju ja asuvad tavaliselt tsütoplasmavõrgustikul. Tsütoplasma on vedelam ja liikuvam. Viburid on suuremad ja koosnevad tubuliinist. Membraaniga ümbritsetud rakuorganellid on olemad nt lüsosoomid, tuum, Golgi kompleks, mitokondrid, taimedes veel plastiidid (nt kloroplastid) Bakterirakul ja loomarakul puuduvad vakuoolid. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust. Võibolla, maailmast on leitud veelgi vanemaid baktereid. Bakterid võivad säilida õigetes keskkondades sadu miljoneid aastaid, ei tea millises keskkonnas on Eesti esimesel laulupeol osalenud bakterit hoitud, seega ei saa kindel olla kas on elav või mitte. 13. Defineeri: Patogeensed bakterid- Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud.
Fifth level Elulugu David Otto Wirkhaus'i isa oli muusikaõpetuse koolmeister. Temalt õppis ta muusikat. Täiendas end ise. 1856 aastal sai kutse Väägvere koolilt. 1864 sai temas kooli juht. 18511912 juhatas Väägvere pasunakoori Huvitavat... Pasunakooriga võitis ta esimesel üldlaulupeol 1auhinna Tema soovitusel asutati ~100 orkestrit. Ta tellis noote ja pille. Korraldas ühislaulmisi. Juhatas 27 laulupeol puhkpilli orkestrit. Oli Vanemuise seltsi auliige. Looming On loonud * Orkestripalu *Koorilaule TÄNAN
I üldlaulupidu I üldlaulupidu toimus Tartus 18.- 20. juunil 1869. aastal. See toimus Johann Voldemar Jannseni ( ja Aleksander Kunileiu) eestvedamisel. See pidu kestis kolm päeva. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat ning hinnanguliselt oli 15 000 pealvaatajat. Esinesid erinevad meeskoorid, sest esineda lubati vaid meeskooridel. See tõi kaasa selle, et paljud koorid pidid oma laulud ümberseadma ja ka ümberõppima. Suuremal määral kõlas I üldlaulupeol ilmalikud laulud nagu näiteks "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner), "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel), "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) kuid kõlasid ka ilmalikud
pasuna- aastalsi.indisseal teinegi - Estonia selts. Eriline tfiendus eesti kultuuri edasisele kooridestsaid auhinnavddgverepillimehed David otto Virkhausi iuhatusel. arenguleoli agajust Vanemuisel.SeltsiasutamiselnimetasJannsensellei.iheeesmir- gina laulupeo korraldamist"50aastase priiusepuhul". Laulupeol peetud rohketest k6nedest on ajalukku jiiinud eeskdttJakob Hurda Seltsi sihiseaded on k6nekalt viiljendunud p6hikirja teises paragrahvis: esinemine,milles too r6hutasharidusetfitsust ning innustaseestlasisellesvaldkon- "Sellesinatseseltsi pid hoolekandmine peab kijrll see olema, nelja hiiiilega kiriku nas mitte leppima vdhesega,vaid piirgima iiha edasi. Ta i.itles:"Eestimeesjdigu
Sarnaselt oma õpetaja Karl August Hermanniga oli ka M.Härma väga mitmekülgne tegelane: 1. Oli organist- esines Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal 2.Oli helilooja-kirjutas üle 200 koorilaulu: "Lauliku lapsepõli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!). Kui Härma kui organistiga kuidagi harjuti, siis naiskoorijuht- see oli sensatsioon! Hiljem töötas mitme helikunstiseltsi juures. 4. Organiseeris laulupidusid, oli seal üldjuhiks. 5.Oli muusikaõpetaja- kool, kus töötas elu lõpuni, kannabki tänapäeval tema nime (Tartu Miina Härma nim. Gümnaasium). 6.Käis samuti kogumas rahvaviise, kasutas neid...
Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Lõi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS)- tähtsaks kooskäimiskohaks eesti haritlaste seas 1884. a pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp VILLEM REIMAN
Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Lõi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS)- tähtsaks kooskäimiskohaks eesti haritlaste seas 1884. a pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp VILLEM REIMAN
Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgema hariduse. Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Teda hakati kutsuma Emajõe ööbikuks Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti rahvusliku ärkamise kulminatsiooniks oli esimene eesti rahvuslik laulupidu 1869. aastal Tartus. Esmakordselt esitati sellel laulupeol J.V. Janseni sõnadele loodud laul Mo isamaa, mo õn ja rõõm, samuti Lydia Koidula luuletus - "Sind surmani küll tahan..." Esimene eesti üldlaulupidu oli ühtlasi esimene avalik ja võimas eesti rahvuslik meeleavaldus, mis süvendas eestlastes rahvuslikku ühistunnet. Koidula oli esimene naisajakirjanik Vanemuise seltsis etendati ka esimene eesti näitemäng, Lydia Koidula „Saaremaa onupoeg” (1870).
seada), aga Adam Jakobson ja David Otto Wirkhaus aitasid edendada pillimängu ning seejuures siis ka koorilaulu. A. Jakobsonil oli rahalise puudujäägi ja oskamatuse kiuste väga suur tahe ja sellega viis ta Torma pasunakoori väga heale tasemele. D.A. Wirkhaus oskas mängida mitmeid pille ja oli enamuste Eesti pillikoori asutajaks (kuid peamiselt juhatas siiski Väägvere orkestrit). Ta oli koguni kuuel laulupeol üldorkestrite juhiks. Pillimängu edasisele arengule aitas kaasa ka muusikalise kirjaorkuse levik. Olgu siinkohal nim. Seminarid, milledest kõige tuntum oli Cimze seminar. Sealt said muusikalise hariduse väga mitmed Eesti heliloojad(- asjaarmastajad) nagu nt. Kunileid. Selle seminari tehgevus toimus Valgas ja seminari juhatajaks oli lätlane Janis Cimze. 3. Rahvusliku liikumise tegelased. Ajakirjandus, kirjandus, kunst ja teater. 19
nimega Eesti Postimees. Tuntud Lydia Koidula on Johann Voldemar Jannseni järeltulija. Eesti Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused... Esimene üldlaulupidu. Rahvusliku liikumise tähtsamateks sündmusteks olid Esimene üldlaulupidu aastal 1869 mis peeti seoses priiuse 50 aastapäevaga. Selle korraldamisega tegeles Vane- muise selts. Üritusel osalesid tuhat lauljat-pillimeest. Esimesel laulupeol esi-nesid üksnes meeskoorid. See algas rong Käiguga ning jumalateenistusega. Pidu ise leidis aset Recource seltsi aias, dirigeeris ka Jannsen. Peeti isamaalisi kõnesid, esines Jakob Hurt. Selle laulupeo järel kasvas eestlaste rahvuslik kokkukuuluvus ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm soomlase Paciuse loodud hilisem riigihümn, mida lauldi ka esimesel laulupeol, sõnad kirjutas Jannsen ise.
ajal jätkunud. Raskused polnud mitte ainult välised vaid ka sisemised.Eestis selle ajani asutatud koorid olid ülekaalukalt segakoorid, baltisaksa eeskujul aga tidi valitsema meeskoorilaul. Jannsengi oli ,,Vanemuises" asutanud meeskoori ning propageeris meeskoore ka ,,Eesti Postimehes". President Willigrode kaitses segakoore. Luteri püastorid olid segakooride vastu ning esitasid mitmeid, ka moraalseid argumente sega- ja meeskooride mitmepäevase kokkutuleku vastu. Laulupeol olidki ainult meeskoorid. Mõnigi laul tuli seetõttu meeskooride jaoks ümber seada. Segakoore ei olnud ka teisel laulupeol (1880), küll aga kolmandal (1881). Seal võtsid nad osa üksnes võistulaulmises. Teine oluline problöeem korraldajatele oli laulupeo majanduslik pool, sest mingit tegevuskapitali ei olnud. Koidula algatusel laulupeo toetuseks korraldatud loterii jäi vähese osavõtu tõttu ära. Rahval lasus veel mõõdunud näljaaastate koorem. Toimkond pidi teostama
50. aastapäeva tähistamiseks. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Osalejatest oli peol 51 koori ja puhkpilliorkestrit, milles oli kokku 878 esinejat ning publiku hulgas oli kahe päeva peale kokku 15 000 kuulajat. Laulupeol said osaleda ainult mehed ning nad esitasid kirikukoraale, Vene riigihümni, vaimulikke ning ilmalikke laule. Kõlasid ka ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", mille viisi autoriks oli Aleksander Kunileid Lydia Koidula sõnadele ning Friedrik Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mis on meie praegune riigihümn. Laulupeol esitas Jakob Hurt ka isamaalise kõne. Kuuel esimesel peol peeti võidulaulmisi- ja mängimisi
seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. Milliste sõnadega meenutatakse laulupidu? Uurisin viie mulle lähedasema inimese käest, et mis neile meenub esimesena sõnaga ,,laulupidu". Kaks inimest valisin sellised, kes ei ole laulupeoga isiklikult kokku puutunud ja on seda vaid teleri vahendusel näinud ning kolm inimest sellised, kes on ise üritusest osa saanud. · Minu sugulane Elina Pärgma ei ole ise laulupeol laulnud ning tema oskas selle kohta öelda ainult, et palju rahvast tuleb sinna kokku. · Minu lapsepõlve sõbranna Kai Tiitsaar, kes ei ole samuti kunagi laulupeol käinud, vastas eelnevaga ühtmoodi. · Minu endine klassivend Marko Mei, kes on ise laulupeost osa saanud, vastas palju originaalsemalt ning mitte nii napisõnaliselt. Tema seostab seda avalaulu ,,Koiduga", eestlusega, laulupeo tulega, rahvariiete ning õlletelgiga.
Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid NSVL põhjustatud valu eestalstele leevendas ja andis uut lootust laulmine : Peale ENSVL tekkimist, mil enam Eestit polnud, siis aitas eestlastel kokku hoida laulmine. Tuhandeid aastaid oli laulmine Eestis olnud elu lahutamatu osa. Selle väikese riigi rahvalaulukogu on üks suuremaid kogu maailmas. Laulupeol kogunes lavale umb. 20-25 000 esinejat. NSVL võimu ajal asjad muutusid, 1947 jätkus Laulupidude traditsioon. Nõukogude propagandamasin taipas nüüd, et kokkutulek võimaldas demonstreerida, kui rahul oli rahvas kommunismiga. Koorijuht G. Ernesaks kirjutas laulu, mis tuli Laulupeol esiettekandele. Selle sõnad pärinesid Lydia Koidula luuletusest-Mu isamaa on minu arm. Ühtäkki laulis 25 000 häält armastusest oma kadunud riigi vastu
Selle arengu kõrgpunkt oli 1869 Tartus toimunud I üldlaulupidu, millel osales üle 800 laulja (ainult meeskoorid) ja pillimehe. Selle peo kavas oli ka kaks eesti helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmanni (1845-1875) laulu. Laulupidu ongi üks märksõna, mille järgi Eestit maailmas tuntakse. 1999. aasta suvel toimus Tallinnas juba 23. üldlaulupidu. Traditsioon on vastu pidanud. Mida tugevam on olnud poliitiline surve, seda poliitilisem tähendus on olnud ka laulupeol. See kulmineerus 1980. aastate lõpul, mil Eestimaal tekkis lootus taas iseseisvaks saada. "Laulev revolutsioon" oli ilmselt ainulaadne nähtus maailmas, kus rahvas avaldas oma meelsust lauluväljakul, lauldes, mitte relvi täristades. Olgu siinkohal lisatud, et läbi raskete aegade, 1940.-ndatest kuni 1980. aastate lõpuni oli omamoodi rahvajuhiks just koorijuht (ja helilooja) Gustav Ernesaks (1908-1993). Muusikaseltsidest said teatrid ja kontsertorganisatsioonid
politseinike jaoks oli see üsna hirmuäratav päev. Neljanda teemana käsitlen koolinoorte laulupidu. Selline suursündmus leiab meie riigis aset iga nelja aasta tagant. See algab piduliku rongkäiguga vanalinnast otse lauluväljakule, ma arvan et see on väga hea traditsioon, sest see toob kõik inimesed kokku midagi ühte ja sama tegema ning muudab meie rahva ühtsemaks, arvestades seda, et meid kutsutakse laulurahvaks. Ma olen koolinoorte laulupeol ka ise osalenud ja see on tõeliselt võimas tunne seista seal lava peal ja laulda pea 15 000 inimesega koos Eesti keelseid laule. Ka pealtvaatajana on tunded alati meeldivad, sellised üritused teevad tuju heaks ja muudavad kogu päeva väga positiivseks. Seda traditsiooni tuleks jätkata ka järgnevad aastad ja ma arvan, et iga inimene peaks kord käima ära laulupeol. Viienda teemana räägin ka natuke sellest, mis toimub meie linnas, Sauel. Nimelt avati 1.juuni.2011 uus Saue noortekeskus
Estonia Tallinnas Esimene laupidu 1869 Tartus. Seda organiseeris J.V Jannsen Osalejaid oli u 400 Kõik olid mehed Repertuaaris oli 27 laulu Kestis 3 päeva Eesti heliloojad 1. asjaarmastajad (puudub vastav ettevalimistus) 2. profesionaalid (vastav ettevalmistus olemas) esimesed heliloojad koorimuusika omad( sest ilmalikku muuusikat oli vähe) Esimene helilooja Eestis oli Aleksander Kunileid e Saebelman. Tema kirjutatud 2 lugu kanti ka laulupeol ette "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Taksti kirjutas Lydia Koidula. Liedertafellikud laulud- saksa mõjutustega rahvalaulud K.A. Hermann Oli ajakirjanik, muusik, asjaarmastaja, keeleteadlane, ühiskondlikus elus seotud seltside ja organisatsioonidega. Hariduse sai saksamaal, hiljem töös Tartu Ülikoolis "Eesti laulu- ja mängulehe" väljaandja/asutaja. See andis muusikaalaseid teadmisi tavainimestele. Kirjutanud palju väärtusetut muuikat
Tänane suvi oli muidu nagu suvi ikka. Sellega seoses tulevad meelde ikka ainult head ja rõõmsad asjad. Pruunid inimesed, värvilistest lilledest pakatav aed ja palju muudki. See suvi on kahjuks olnud üpris vihmane, kuid seda parem on meenutada ilusaid päikeselisi päevi. Tavaliselt ikka käiakse rannas, mindakse ujuma, puhatakse, korjatakse marju, ollakse sõpradega. Vastavalt enda soovidele ja tahtmistele. Suveteedele jäi mõndagi meeliköitvat. Näiteks käisime lastekooriga XXV laulupeol, mis toimus 2.-5.juulil 2009. Muidugi reisisin Eestis kui ka välismaal, olin koos sõprade ja perega, korjasin marju, puhkasin, ujusin, grillisin, käisin kontserditel ja võtsin suvest kõik, mis võtta andis. Võin öelda, et see suvi oli väga eriline, mõnus ning meeldejääv. Uus kooliaasta on alanud. Õhukesed riided vahetame välja soojemate vastu. Tühjad sahtlid saavad täis õpikute ja töövihikutega ning topsid täituvad pliiatsitest. Peagi astume suvest sügisesse
Esimene Üldlaulupidu : 1869. Aastal Tartus. Pani aluse laulupeo traditsioonile,mis pole katkenud. Osalesid meeskoorid ja pasunakoorid. Teine laulupidu: 1879 Tartus. Võeti laulupeo kavasse näidend. Kolmas laulupidu: 1880 Tallinnas. Repetuaaris võeti kasutusele rahvalaulud. Neljas laulupidu: 1891 Tartus. 1. Korda segakoorid ja keelpilliorkestrid. Viies laulupidu: 1894 Tartus. Repetuaaris 28st 11 laulu eesti keeles. Kuues laulupidu: 1896.a Tallinn. Esimest korda laulupeol naiskoorid Seitsmes laulupidu: 1910.a Tallinn Esmakordselt lastekoorid ja sümfoonia orkestrid Kaheksas laulupidu: 1923.a Tallinn Esimest korda M.Lüüdiku ,,Koit'' Üheksas laulupidu: 1925.a Tallinn Tekkis vajadus jaotada võimete järgi. Kümnes laulupidu: 1933 Tallinn Pidu valmistas ette lauljate liit. Üheteistkümnes laulupidu: 1938 Tallinn. Rakendati kooride ja rahva ühislaulu, puudusid lastekoorid
RAHVUSLIK LIIKUMINE Rahvusliku liikumise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused - õigusliku ja majandusliku seisundi edenemine (talurahvaseadused!) 1816/19 pärisorjuse kaotamine - iseseisev otsustamisõigus, vallakogemus 1849/56 raharendile - majanduslik edenemine, parema haridusega lootus paremale elule Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Viis selleni et, eestlaste eneseteadvus tõusis, hakkasid teadvustama, oma minevikku ja keelt. Kujunes välja eesti rahvus. - suhteliselt soodne poliitiline õhustik Aleksander I ja Aleksander II ajal Rahvusliku liikumise juhid J. V. Jannsen: Hakkas välja andma Perno Postimeest, kus ta pöördus esimest korda maarahva asemel Eesti rahva poole. Hiljem Tartusse, Eesti Postimees. asutas t...
Regilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud) 2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi,kadri,jaanipäeva laulud, kiigelaulud,pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud 4)isiklike tundeid väljendavad laulud (vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikut...
Muusika ajaloo kontrolltööd I 1. Millega on peamiselt ajalukku läinud Antonio Vivaldi? (zanr, näide) Soolokontsert, ,,4 aastaaega" 2. Tõmba maha nimed, mis ei kuulu barokiaja heliloojatele! A. Corelli, A. Stradivari, M. A. Carpentier, A. Vivaldi, O. Lassus 3. Ühenda mõiste ja tema vaste. Barroktrio pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo Retsitatiiv kõnelaul Prelüüd lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos Passioon oratooriumizanri alaliik, teemaks Kristuse kannatused ja surm Süit instrumentaalpalade või tantsulugude tsükkel II 1. Mida hakati baroki ajal pidama tähtsaks renessansiajastu harmoonia ja tasakaalu asemel? Tunnete väljendamist 2. Nimeta mõni barokiajal levinud basspill Fagott, viola da gamba 3. Mil...
rahvuslikku identiteeti alla suruda). 4. Eesti Muinsuskaitse Seltsi roll taasiseseisvumise aegses rahvaliikumises oli NSVL poolt hävitatud omariikluse aegsete mälestiste ja sümbolite taastamine ning seeläbi riigi iseseisvumise taastamine. 5. 5. 1988. aasta öölaulupeod erinesid tänastest selle poolest, et tollal oli see palju suurema väärtusega – nõuti ENSV juhtkonna tagasiastumist, laulupeol olles kaotati hirm miilitsa ees ja julgeti isegi välja võtta lipud, mis kauaks olid peitu pandud ning tunti ühtekuuluvust teiste sealolijatega. Tänapäeval on Eesti lipu lehvitamine iseenesestmõistetav ning vaba riigina pole hirmu, et keegi tuleks eestlaste ühtekuuluvustunnet tõstvaid üritusi takistama. Üheks revolutsiooniliseks sammuks oli see, et Eesti hümni esitamine sai tavapäraseks, kuigi mõned aastad varem oleks selle eest määratud karme karistusi.
Minu Töökogemus Minu töökogemused said alguse Tallinas AS Jäälilles Olin 7 aastane kui käisin suvel emal abis Laulupeol, Õllesummeril ja mõnel muul suuremal üritusel jäätist müümas. Esialgu oli minu tööks kastide avamine ja Prahi koristamine. Hiljem vanemaks saades hakkasin jäätist külmaautost müüjatele laiali vedama. See töö meeldis mulle kuna sain erinavate inimestega tuttavaks ja nendel üritustel olid head esinejad. Laulupeal oli ka palju saarlasi keda sai abistatud nende isikliku vara valvamisega. Ühel suvel käisin tool Olerexi tanklas, kus minu kohustus oli riiumlitele kaupa panna
Lugupeetud eestlased, Tänavu saab 1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseum 100 aastakseks.Tegemist on väga tähtsa sündmusega, sest ERM mängib olulist rolli eestlaste kultuuri ja keele säilitamisel. Üheks tähtsaimaks inimeseks, kes andis tõuke selle muuseumi loomiseks, oli Jakob Hurt. Laulupeol esitatud kõnes oli Hurdal kolm põhilist soovi eesti rahvale: need olid hariduse ja eriti emakeelse hariduse arendamine ning rahva ühtsustunde edendamine, et haridut inimesed Eestit maha ei jätaks. Hurt ise pidas väga oluliseks eestlaste suulist vanavara. Ta kogus suurel hulgal rahvaluulet ning mõjutas ka palju teisi inimesi seda tegema. Eesti Rahva Muuseumile pani alguse tegelikult selle suurmehe surm, sest tema soov arendada oma rahvuskultuuri jäi püsima ka peale tema seda. Nii asutasidki tema kaaslased ERM-i Hurda elutöö mälestamiseks ja säilitamiseks. Lisaks Hurdale on oluliseks inimeseks muuseumi asustamisel olnud Oskar Kallas, kes ...
Rahvustunne Igal rahval peab olema ühtne tunne, sest nii nagu on öelnud Mu`ammar al-Qadhdhf: ,,Rahvad, kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku." Minu arvates on see väga õige mõte, sest kui sa ei tunne, et sa kuulud rahva hulka, siis sa ei oska ka seda hinnata. Suured rahva kogunemised on väga olulised rahvustunde puhul. Laulupeod ning tantsupeod on selle jaoks imelised näited. Olen ise käinud mitmeid kordi nii tantsupeol kui ka laulupeol ning kui sa laulad tuhandete kaaslastega ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään, eestlane olla on uhke ja hää.. ,, siis mina isiklikult tahaks tõusta väga kõrgele ja hõisata rõõmsalt kõigile : ,, Mina olen eestlane, ja seda ei võta minult keegi." Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne. Kuid tänu rahvustundele ja sellele, et me tunneme eestlaseks olemisest rõõmu, oleme saanud jagu kõigest halvast ja kurjast. Ajalugu jätab haavu meie südamesse, meid o...
eesti rahvuspille. Muusikamuuseumi vanim klaver on pärit Londonist, see valmis 1771. aastal, ning selle klaveri valmistajaks on J. Zumpe. Muusikamuuseumis on ka palju teisi klavereid näiteks 19.sajandist pärit kaelkirjakklaver. See klaver saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks. Muusikamuuseumis on väljas ka klaver millel väidetavalt kirjutas 1944. aastal Gustav Ernesaks laulu ,,Mu isamaa on minu arm", mida nüüd lauldakse igal laulupeol ja mis on vaieldamatult üks eestlaste lemmiklaule. Muuseumis on väljas ka palju oreleid. Orelid on suured võimsad pillid mida enamasti mängitakse kirikutes, kuid on olemas ka koduoreleid. Orel töötab viledega, mida suurem vile, seda madalam heli ja mida väiksem vile, seda kõrgem. Eesti kuulsaim oreli valmistaja on A. Kristal. Muusikamuuseumis on ja väntorelid mille ajalugu ulatub 18.sajandisse. Neid pille mänigsid vanasti vaesed ja kerjused, kes sellega elatist teenisid. Eestisse
-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 liikmest. Komisjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, nende hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Ehkki Eestis oli palju segakoore, nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas vaidlusi. Jannsen, kes enamjaolt pani laulupeo kava koostas, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. Mõni kuu enne pidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut
-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 liikmest. Komisjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, nende hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Ehkki Eestis oli palju segakoore, nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas vaidlusi. Jannsen, kes enamjaolt pani laulupeo kava koostas, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. Mõni kuu enne pidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson
filmis"Kuhu põgenevad hinged", kuid Kaarli kirikus lauldud versioon oli neist parim. Mulle jäi kõrvu veel Lenna Kuurmaa esitusest laul ,,Tõuse üles ja läheme ära," see tõi isegi pisara silma. Samuti ka Dwight Westi ,,What a wonderful world" oli väga võrratu, eriti selle loo viiulite kõla. Eriti vaimustav oli ,hetkel 12 aastane, noor laulja Heldur-Harry Põlda, kes esitas laulu ,,A celtic prayer," ja ,,Where is love?". Varem olen kuulnud teda laulmas Laulupeol ning varsti jõulude eel loodan tema laulu kuulda ka Anne veski kontserdil ,,Helisev vaikus" kuhu kavatsen minna.. Sellel noorel poisil on erakordselt võimas hääl,loodame et hääl ka peale häälemurret kestma jääb. Kontsert lõpus kõlas ühislaul ,,Ave Maria," mis jõudis kindlasti kõigi kontserdi külastajate südameisse. Kogu kontsert oli väga suurepärane, kahju et kirikus palju vabu istekohti oli,
Kus? Millise nimega? Tartus, ,,Vanemuine" 8) Nimeta järgmistena tekkinud laulu-mänguseltse. Tallinn-,,Estonia" Viljandi- ,,Koit" Võru- ,,Kannel" Pärnu- ,,Endla" 9) Kust pärineb laulupidude traditsioon? Saksamaalt 10) Miks tegid J. Köler ja C. R. Jakobson laulupidude osas vastukihutust? Pidasid sellist üritust liig saksikuks ettevõtmiseks 11) Millist tüüpi kollektiivid esinesid laulupeol? Ainult meeskoorid. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ,,ülimalt ohtlikuks". 12) Kes kujunes 1870. Aastatel rahvusliku liikumise liidriks? Jakob Hurt 13) Kus ja mis aastal asutati esimene eestikeelne kool- eesti Aleksandrikool? Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas 1874. aastal. 14) Mis seos on praegugi kasutusel oleval kirjaviisil ja Eesti Kirjameeste Seltsil? EKS otsusel mindi 1872. a üle praeguseni kasutusel olevale kirjaviisile.
Isamaalised laulud Teemaks valisin isamaalised laulud kuna minu arust on just kõige paremini tulnud eestlastel välja isamaaliste laulude tegemine. Kindlasti valisin ka sellepärast, et mulle ka meeldivad sellised lood. Plaat sobib kõigile kellel meeldib kuulata meie imeilusat eestikeelt ja kes tahaksid ka mõndade uute isamaaliste lauludega tutvuda. 1. Koit-Sõnad: Tõnis Mägi, Esitaja: Tõnis Mägi, Viis: Tõnis Mägi. Ma arvan, et see laul sobib, siia sellepärast, et tegemist on lauluga, mis andis inimestele teada, et tuleb saavutada iseseivus. Muidugi on ka laulu sõnad väga südamlikud. http://www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6hQ7Q 2. Eesti Muld ja Eesti Süda-Sõnad: Rein Rannap/Lydia Koidula, Esitaja: Ruja, Viis: Rein Rannap. See laul sobib samuti selle plaadiga sellepärast, et selles räägitakse Eesti väga sümboolsetest asjadest. Laulus nagu tänatakse Eestimaad selle eest, mis ta on meile andnud. Laul on tõsisema si...
Kirgastav hetk minu jaoks on midagi sellist, mida ei saa kogeda iga päev, mis nõuab veidi ootamist ja tööd. Mõnikord võib see saabuda plaanitult, mõnikord täiesti kogemata. Kirgastusega kaasnev tunne on meeliülendav, kuid see võib koosneda hoopis erinevatest emotsioonidest, mõnikord isegi vastandlikest. Minu eriline hetk polnud midagi väga ainulaadset, sest koos minuga koges seda ligi 30 000 inimest. Nimelt, mina kirgastusin laulupeol. On võimas tunne olla traditsioonidest osavõtja ja nende edasikandja. Laulupeo traditsiooni võimsust suurendab teadmine, et enne mind on seda 140 aastat läbi viidud ning peale mind tuleb neid aastaid veel kindlasti sama palju, loodetavasti rohkemgi. Iga viie aasta tagant sellist suursündmust korraldada on piisav aeg, sest kui teha ühislaulmisi iga nädal, kui palju meid siis kohale ilmuks? Ootus võimendab helisid. Koorilauljad alustavad oma proovidega hiljemalt pool aastat enne sündmust
Kas eesti muusika on jätkusuutlik? Eestlased on laulnud sajandeid. Selle aja jooksul on arenenud erinevaid muusikastiile, mis on võitnud inimeste südameid. Ka välismaal luuakse uut muusikat, mis tänapäeval tänu arenenud tehnoloogiale levib üle maailma. Samm sammult muutub see Eestis populaarsemaks kui meie kodumaa laulud. Tekib küsimus, kas eesti muusika on ikka jätkusuutlik? Laulupeod on suure esinejate arvuga pidustused, kus esinevad koorid ja orkestrid. Tänaseni kestev traditsioon sai alguse 19.sajandi teisel poolel. On olemas üld- ja erilaulupeod ning veel kohalikud laulupeod. Sellistel pidustustel on eriline tähendus kõigi eestlaste südames, sest nii mäletatakse Eestit kui maad, kes laulis end vabaks. Tänapäeval toimuvad üldlaulupeod iga viie aasta tagant. 2014. aastal oli üldlaulupeol 28 969 esinejat. See arv tõuseb iga viie aasta tagant, mis on suur rõõm. Laulupeol osalemine on tohutu au, rõõm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
