kaanefoto avaldati aastal 2014. Peaaegu kogu oma karjääri vältel töötas Penn ajakirjale Vogue.. Penn oli kunstiharidusega ning tundis hästi nii kaasaegset kui ka vanemat kunsti. Tema vaikeludest leiab viiteid kunstiajaloo suurkujudele, eriti torkab silma huvi 17. sajandi alguse ja 18. sajandi Euroopa vaikelude vastu, nagu tema esimesest Vogue´i kaanefotost näha saab. See oli kompositsioon hinnalistest moeaksessuaaridest, mille hulgas oli ka pilt sidrunitega (Lisa 4). Kuigi Penni vaikeludes on alati tunda kunstiajaloo mõjutusi, kasutab ta fotomeediumi võimalusi ka täiesti uut laadi kujutiste loomiseks, mis valgustavad neid inimeksistentsi tahke, mida ajaloolistel maalidel ei kohta. Penni fotograafikarjääri kuulusid nii tellimustööd kui ka kunstiline fotopraktika. Alates 1970. aastatest pühendus Penn aga eelkõige näituste tegemisele ja raamatute väljaandmisele. 1984. aastal korraldas New Yorgi moodsa kunsti muuseum MoMA tema loomingu mahuka
Juss Pukspuu Koguaeg oma mõtetega hajevil, natuke rumaluke , ei õppinud väga hästi ja visati koolist välja kuna tegi plahvatuse. Kui ta koolist välja visati siis kõik teised õpilased tahtsid teda aidata ning palusid Laasikut teda õpetama , et maksavad talle selle eest. Lõpuks teeb Juss oma eksamid ilusti ära ja mata isegi viie peale . Penn e. Penno Omamoodi naljatilk , sportlik , rikas ja teeb teiste hääli järele. Ta käib Virve õega , Ainoga. Virve isegi kirjutas Penni eest kirjandeid. Penn saab oma prantsus keele eksami läbi tänu kavalusele. Penn varastab Tumbu tagant kella nii , et teine sellest arugi ei saa ja siis pärast paneb selle tagasi oma kohale. Aino Pukspuu Oli Virve õde ja Penni sõbranna . Teda peeti pidutsejaks ja ei usutud , et Penni ja Aino koos kaua on . Kuid nad tõestasid , et teiste arvamus oli vale . Kui sõda hakkas ja Penni pidi sõtta minema , otsustas Aino et ootab Penni sõjast tagasi.
Tallinn 2018 Keskaja ning müntimise algus Vana-Liivimaal Saksa ja Taani vallutustega algas Eestis ja Lätis keskaeg. Kehtima hakanud võimusüsteem andis enda alluvuses olevatele riikidele õiguse raha vermimiseks ning määras kindlaks ka selle väärtuse. Münte võisid vermida kuningad, piiskopid ja ordumeistrid. Raha valmistati linnale kuulunud rahapajas. Liivimaa esimesed mündid vermiti 1210. aastatel Riias. Algul vermiti Liivimaal ainult ühte nimiväärtust, penni, ja alati ühepoolse õhukese brakteaadi. Nii Riia kui ka Tallinna esimesi münte löödi vähe ja neile järgnes lühem või pikem vaheaeg. Riias jätkas müntimist 1230.–1250. aastatel piiskop Nikolaus, kes vermis kuusirbikujulist mitrat kandva piiskopi kujutisega münte. kujul. Tallinnas hakkas raha valmistamine alles kümmekond aastat hiljem. Hõbeda kasutamine müntides Et Liivimaal oma väärismetalli polnud, tuli hõbe osta välismaalt. Raha valmistamine oli
Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas • · Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus • · Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna • · Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg • · Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) • · Aino Pukspuu - Jussi vanem ôde, Penni sôbranna • · Virve Pukspuu - Jussi paar minutit noorem ôde (kaksikud), asjatab Jaagu ja Riksiga 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt
ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad. Ladina keele tunnis läheb kraanikauss katki ja sellel tuleb kraan otsast ära. Selletõttu hakkab vett purskama ning tund tahetakse ära jätta
Ameerikas toodi Euroopasse kartulit, mida hakati kasutama söögiks ainult pika aja pärast, tomatit, maisi, kakao ja tubakat, mida hakati kasutama arstirohuna kopsuhaiguste vastu. Olid ka negatiivsed tagajärjed: mitu uusi haigusi, mille seas kuulsaimaks sai süüfilis. Kuna ravimit selle vastu tollel ajal polnud, suhtuti sellesse nii nagu tänapäeval AIDS-i. Toimusid ka muudatised Euroopa majanduses. Kaupmehed said suurt kasumit kaubandusest. Näiteks nael pipart Indias maksis 3 penni, kuid Inglismaal seda müüdi 20 penni eest. Suurkaupmehed sekkusid ka tööstusesse: nad varustasid linna või küla materjaliga ja pärast ostsid nende toodangut, et seda tulevikus välismaal turustada. Aja jooksul see seostus suurenes ja sai aluseks lõpul alanud industrialiseerimisele. Suurenes ka väärismetallide sissevedu, mida toodi Ameerikast. Tänu väärismetallide väljavedu vähendamisele toimus hindade revolutsioon: hinnad tõusesid 5-6 võrra.
Esiteks korraldas Eesti Pank mõni aasta tagasi üldsuse teavitamiseks euro sularaha alase infokampaania, mille raames anti välja voldikuid ja plakateid ning tutvustati euro rahatähti ja münte. Teiseks võime juba praegu paljudel poetsekkidel näha ostuhinda nii kroonides, kui ka eurodes. Kas need meid üleminekul ka aitavad, seda ei oska me praegu keegi täpselt öelda, kuid siinkohal võib tuua näite Suurbritanniast, kes 1971 aastal läks varem kasutatud naela, sillingi ning penni süsteemilt üle naela ja (uue) penni süsteemile. Kuigi kirjeldatud üleminek oli oma ulatuselt euro kasutuselevõtust tunduvalt tagasihoidlikum, valmistati seda ette väga põhjalikult. Rahasüsteemi muutmisest teatati juba 1965 aastal. Enne üleminekut jagati inimestele abistavaid konverteerimistabeleid ning korraldati ülimalt ulatuslik teabekampaania. Selle tõttu oli üleminek eeldatust tunduvalt sujuvam. Loodetavasti läheb see ka meil nii.
Kuid Hall Kobras, indiaanlane, kellele kuulus Kiche, pidi võla tasumiseks oma hundi maha müüma. Valgekihv jäi väga nukraks, kuna tema ema viidi minema. Ta läks tagasi metsa ja veetis talve üksinda. Kuid indiaanlane Hall Kobras oli talle armsaks saanud ja ta pöördus tema juurde tagasi. Kuid Hallil Kopral oli üks kurjade kavatsustega tuttav, kes tahtis Valgekihva omakasupüüdlikel eesmärkidel endale. Ta tõi Valgele Koprale nii kaua viina, kuni viimane viimsegi penni hinge tagant ära müüs. Kaasa arvatud Valgekihva. Nüüd läks meie kangelase elu raskeks, kuna Valgekihv oli pooleldi hunt ja pooleldi koer, oli ta väga tugev koera kohta. Beauty Smith, tema uus omanik, kasutas teda koeravõitlustes. Valgekihva piinati ja näljutati niikaua, kuni ta läks väga tigedaks ja teda sai teiste koertega võitlema panna. Enamasti ta võitis, kuid ühe koera käest sai ta nii kõvasti peksa, et pidi peaaegu surema. Valgekihv
Luules kerkis rühmitus "Arbujad", mis koosnes sellistest noortest nagu Talvik, Alver, Merilaas, Sang, Masing ja Kangro. A.H. Tammsaare Karl Ristikivi KUNSTIELU Kadus senine voolude paljusus ja lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks uusrealism. Noorem põlvkond kunstnike: Adamson-Erich, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra, E. Viiralt "Jutlustaja" E. Viiralt "Naised pesemas" A.Bach "Kalevipoeg" K.Raud A. Rinne - Penni serenaad MUUSIKAELU Säilis kohalike muusikapäevade traditsioon. 25.07. 1938 toimus 11. Üldlaulupidu Tallinnas. Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad: Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar jne. Levis kerge ajaviitemuusika :alguses grammafoniplaatidelt, hiljem tekkisid orkestrid, mis esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. 11. Üldlaulupeo märk, Tallinn, 1938 KEHAKULTUUR JA SPORT 1940
muutunud tuhmiks ja raudhalliks. Minevik Enne revolutsiooni lihtne nuudlitööline, osav, kokkuhoidlik ning küllaltki ettevõtlik. Pani aluse oma äriõnnele, mis algas väljamõeldud või tõelisel näljaajal, mille tagajärjel viljahind Pariisis pööraselt tõusis. Müüs vilja kallimalt temale ei olnus vastast. Äris tubli, energiline, püsiv jõudis kõigist ette. Kaotas oma armastatud naise ning siis koondas oma armastuse tütardele. Mida teeb? Tunneb rõõmu oma viimse penni kulutamisest tütarde peale. Armastab oma tütreid väga, hoolitses nende eest pime ja andunud armastus. Hinnang/suhted teistega Temasse suhtuti kui heidikusse, põlgus ulatus vihkamiseni, tagakiusamine oli haletsusesugune. Armastas tütreid. Sai hästi läbi Rastignaciga, kes tema eest hoolitses Isaarmastus Lk 149 ,,Ühe kuu jooksul on ta saanud uuesti selleks mis oli: rõõmsaks, säravaks, nooreks tütarlapseks. Ta hing on elavnemas, ta võlgneb teile oma õnne
Seaduses sätestati, et: 1) Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaal tuli iga adrasajandiku pealt maksta riigile 1 mark 20 penni; 2) Tartu-, Võru-, Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaal tuli iga puhtakasurubla pealt maksta riigile 50 penni; 3) Saaremaal ja Petserimaal tuli iga tarbe- ja metsamaa tiinu pealt maksta riigile 75penni (Aasmäe 1999:184). Maksu alla käivate hoonete pealt võeti maksu alljärgnevalt: 1) Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaal 10 penni iga puhtkasurubla pealt; 2) Tartu-, Võru-, Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaal 10 penni iga puhtkasurubla pealt; 3) Saaremaal ja Petserimaal olid vabrikud ja töökojad kuni hindamiseni maksuvabad. Maakonna- ja vallavolikogudele anti õigus kehtestada oma kulude katteks lisamaks: 1) Maakondadel kuni 200% maalt ja hoonetelt ning kuni 100% vabrikutelt ja töökodadelt võetavast maksust; 2) Valdadel kuni 100% maalt ja hoonetelt riigile võetavast maksust (Aasmäe 1999:184).
Tollel ajal ei oleks osanud keegi arvata, mis toimub aga tänapäeval. Meie praegusel sajandil läheb müügiks kõik. Enamus meist aga arvab, et kõigel on hind, kõike saab müüa ja samuti ka osta. Ma vaidleks sellele vastu ja ütleks ei. Ei saa müüa omaenda armastust, ei saa osta ema hoolivust ja hingesoojust, kuid saab müüa oma hinge ja peret, nende hind küünib taevasse, aga nii mõnelgi meist, ei ole kahju müüa oma viimane ja kõige kallim varandus ka kõige väiksema penni eest. Kuid miks me just müüme oma kõige suuremat rikkust ja vara? Just seepärast, et me tunneme, et see kõik kuulub meile. see tundub olevat meie endi omand ja väga paljud arvavad, et sellega võib teha kõike, sest on vaid nii-öelda ``kingitus`` mis on meile kingitud. See on kingitud suure hoolivuse ja armastusega, kuid enamus seda siiski ei märka. On olnud perioode, kus suur ja rikas maadeomanik käseb abielluda oma tütrel rikka mehega,
2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta. • Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud „taaler", mis võrdus 100 krossiga. • Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga • Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt“. • Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. EESTI KROON AASTATEL 1928–1941 • Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. • Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. • Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha - vahetusrahad loeti riigi võlaks. • 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta. KROONI KÄIBELT KAOTAMINE • 25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla.
tütarde üleval ka kahte aadlihärrat ning tütardele heidetakse rohkem pilku ning kõrgseltskond võtab nad vastu. Ideaalne näide sellest, et rahaga jõuab elus edasi ja on võimalik saavutada midagi. Tänu sellele, et tütarde isa on neid niivõrd palju hellitanud, ostes ja muretsedes neile kõike ning täitnud kõik nende soovid, on tütred muutunud aastatega rahaõgijateks. Nad on harjunud vaid saama. See muudab nad niivõrd ülbeteks, et nad pigistavad oma isalt viimsegi penni välja, sest raha on ju maailmas esimesel kohal. Pärast seda, kui Goriot' tengelpung on tühi, ei taha ta tütred temast enam midagi kuulda. Goriot on kogu oma vara tütardele andnud ning vastu pole midagi saanud. Isale oli tähtis vaid tütarde vastuarmastus ja ta ei saanud sedagi. Näide sellest, et raha võib muuta inimest tundmatuseni, armsad tütarlapsed on muutunud rahaahneteks mõrdadeks. Hetkel, mil isa Goriot heidab hinge, keelduvad Delphine ja Anastasie minemast
üles antud ning ta otsustas vastamise ajal kokutada. Enne vastamisele minekut sirvis ta materjali kiirelt üle ning mis oli talle meelde jäänud, seda ta kokutas tahvli ees. Kuna kosmograafia õpetaja Briljant ei tundnud nende klassi veel hästi, arvaski ta, et Penn oli õppinud, aga suure erutuse tõttu lihtsalt kokutas. Seetõttu pani ta Pennile nelja. Hiljem sai õpetaja õpetajate toas teada, et Penn on vembumees ja tihti teeb selliseid koertükke. Karistuseks küsis ta Penni iga tund vastama. Millest sai Jaak aru et Riksile meeldib samuti Virve? 3) Jaak pani esialgu tähele, et Virve ja Laasik omavahel sinatavad, siis ükskord kui ta Riksilt raamatut oli läinud laenama, nägi ta, et tal on laua peal raamat, kus räägitakse puhkpillidest, samuti ka flöödist. Flööt oli Virve lemmikpill. Lõplikult sai Jaak aru, et Riks on armunud Virvesse, kui nad selgitasid, kes peab õpetajatele lõpumärke viima. Jaak oli üks nendest, kes pidi viima ning ta tahtis
tõprast eristab meid, naer on see. Nii inimest võid tunda jälle tagasi. Parun jõuab kohale ja palub, et Timm seda sellest sa, et õigel hetkel suudab naerda ta.” Need sõnad ei teeks, pakkudes talle raha. Timm sõlmib kihlveo ühe jäävad Timmi saatma kogu teekonna jooksul. penni peale ning saab naeru tagasi. Laeval kohtub ja tutvub Timm Krechimiriga, kes taipab, Parun ei mõista, miks Timm ainult ühe penni peale kihla mille on Timm parunilt naeru eest vastutasuks saanud. vedas, kui ta oleks võinud saada kogu maailma varandu- Timm tutvub ka tüürimees Jonnyga, kellega üritab sõl-
ära kõik vead mina Morton ise ei pannud tähele , kas siis tahtlikult või tahtmatult. Teine peatükk ,,Peade mõõtmine" Paul Bronca ja kranioloogia õitseaeg": Selles peatükis peatükis kirjutab autor esiteks väikseks vahepalaks räägib ta Francis Galtonist, kes oli kiindunud statistik. Ta kogus andmeid isegi igavlemise määra mõõtmiseks. Galton hiljem avas Rahvusvahelisel Näitusel oma laboratooriumi, kus inimesed said kolme penni eest testida ja mõõta, sealt tuli ka tema huvi koljude ja kehade mõõtmise vastu. Edasi võib lugeda Robert Bennett Bean´ist. Bean mõõtis ajusid ja pani kindlalt arvudega kirja, et valge rass on intelligentsem teistest. Sama süsteemi kasutades võrdles ta mehi ja naisi. Peatükki lõpuni kirjutab Gould Paul Bronca´st ning tema ümber olevatest teadlastest. Ta mõõtis ka koljusid, sama tehnikaga nagu Morton, tinakuulidega, kuigi veidi täiendatud moel.
see omakorda võib tekitada komplikatsioone. Tihti rikutakse ära noore ja hakkaja ettevõtja motvatsioon ja algatusvõime läbi erinevate probleemide, millega vastne ettevõtja ei oska arvestada. Võib tulla ette olukordi, kus ettevõtjat ümbritsevad inimesed kasutavad ära kogemuste puudumist ning sellega seoses võivad tekkida ülemääraselt suured väljaminekud ja mõtetud kulutused. Ei pruugita päris hästi aru saada kuidas tuleb rahasse suhtuda ja iga penni pärast võidelda ning seoses sellega tekivad olukorrad, kus võlad on kerged tulema. Võlad kui sellised on väga ohtlikud ja need võivad halvata kogu tegevuse. Kõige valusam on olla võlgu riigile, sest neil on kõige suurem õigus ja voli blokeerida pangakontosid või piirata ning halvata erinevaid tegevusi. Seoses sellega ei ole raha laekumise korral võimalik seda kasutada vajaminevate toodete ostmiseks, edasimüümiseks või ümbertöötlemiseks. Sellistes vaakumites
maksis 69,99 naela ja mis kaitses inimest kohutavate nähtamatute elektromagnetkiirte eest ja mis ravis paljusid haigusi. Ta kirjeldab ripatsit selliselt, et see ei vaja patareisid, sest saab oma toite selle kandjalt: ripatsi mikrokiibi aktiveerib vasest induktsioonmähis, mis püüab ripatsi kandja südame mikrovoolu. Seda lähemalt uurides ja lahti lammutades selgus see: ei mingit mikrokiipi, lisaks mitte millegagi ühendatud mähis ja nullioomine takisti, mis maksab pool penni ning mis samuti ei ole mitte millegagi ühendatud. Peatükis ,,Kas tavameditsiin on kuritahtlik" tuli juttu sellest, kuidas uue ravimi turuletoomiseks kulutatakse palju raha ning kedagi ei huvita kas see on parem kui platseebo. Näiteks kui uus ravim peaks vähendama kolesteroolitaset ja sellega seoses ka südameatakke, siis mõõdetakse mitte südameatakkide, vaid kolesteroolitaseme vähenemist. Viimast on palju lihtsam saavutada kui
väärtpabereid. Esiletõstmist väärivad viikingiaegsed hõbeaarded Maidlast ja Koselt (11.–12. sajandist), mis sisaldavad unikaalseid ja äärmiselt haruldasi münte Saksamaalt, Inglismaalt, Skandinaaviast, Venemaalt. 13. sajandi alguse Kumna leius on kaks Eesti esimest, Tallinnas Taani kuninga Valdemar II käsul löödud raha. Pada kalmest aga tõid arheoloogid päevavalgele Liivimaa kõige varasema mündi – Riia piiskop Alberti penni. Üksnurme rahaleid 1530. aastatest sisaldab rea rariteetseid, Soome kaitsepühaku Henriku nime kandvaid münte, mida raehärra Jacob Richerdes lasi salaja lüüa Tallinnas. Liivi sõja algusaastatest pärineb üliharuldane viimase ordumeistri Gotthard Kettleri kullast topeltkulden. Väärtuslikke münte on kollektsioonis ka Rootsi ja tsaariajast. Raha virr-varr sai alguse Vene tsaaririigi kokkuvarisemisega. 1918. aasta lõpus tunnistati
Ülemkohus - kõrgeim kohtuorgan proportsionaalne osalemine mõõdukooskõlaline osalemine kodanikuõigused - Konstitutsiooniline Konvent põhiseaduste kogu riigis Walter Raleigh - rajas Roanoke´i saarele esimese inglise koloonia Põhja-Ameerikas, nüüdses Põhja-Carolinas.(inglane) Henry Hudson - Inglise meresõitja ja maadeuurija Henry Hudson sisenes hiljem tema järgi nime saanud jõele praeguses New Yorgi osariigis.(12. sept.) William Penn - Pennsylvania on nimetatud kveeker William Penni järgi, kes rajas sinna asunduse 1681. aastal. Opetsankanu pohatanide hõimupealik, kes oli t..d.o esimene, kes asus 1618 aastal organiseerima valgete väljaajamist ameerikast. Metakomet indiaanlaste pealik, kes endale liita suurema osa Uus-Inglismaa hõimuliitudest ning viis nad sõtta valgete vastu. Georges Washington riiditegelane ja väejuht, USA esimene president Thomas Jefferson oli USA riigimees, Ühendriikide kolmas president (18011809),
Eesti Vabariigis aastal 1992. Kuldkroon (19241927) Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas maksma 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Vestenbergi poolt. Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena
Omariikluse rajamisele suunatud avalik tegevus. 11. novembril 1918 tuli kokku Eesti Ajutine Valitsus, kes pööras kohe ka suurt tähelepanu rahanduse arendamisele. Kuna Eesti rahandus põhines sel ajal Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu, siis võeti 30. novembril 1918 Ajutise Valitsuse istungil vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark, mis oli väärt 100 penni. Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga. Riigi majandusliku olukorra tõttu ei saadud anda kassatähtedele kindlat tagatist, mistõttu muutus mark peagi katteta paberrahaks. Kassatähed kõrvaldati käibelt etapiti 1924. ja 1927. aastal, osaliselt aga alles 1930. aastatel. Peagi tuli kasutusele üks kroon. Marga kiire ja katastroofilise kahanemine soodustas rahareformi teket. Kehtestati kroon, mis vastas 100 margale. Neid hakati 1924. aastal kasutama esmalt väliskaubanduses, kuid 1.
· Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas · Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus · Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna · Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg · Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) · Aino Pukspuu - Jussi vanem ôde, Penni sôbranna · Virve Pukspuu - Jussi paar minutit noorem ôde (kaksikud), asjatab Jaagu ja Riksiga Autor on tahtnud õelda, kuidas 10. klassi poistest arenevad mehed, kes lôpuks rebitakse sôtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti sellest, et armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev, ja vastupidi.
seintest ja postidest ning toetuspunktideks on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn. kolmnurkseotise. Penni ühendus sarikaga viimases ühendus seinaga on näidatud joonisel. PÜSTKATUSED Kui katusealune ruum sisaldab kandvaid siseseinu ning laetalasid, võib katusekonstruktsiooni otstarbekalt toetada. Selliselt toetatuna kannab sarikas nagu 450 all kahele või mitmele toele asetatud tala ning nihkejõudusid säärane katus ei tekite. Selle ülemist osa võib lugeda vabakandvaks ning asetatuks ülemisele pikiraamistiku, nn.
14. sajandil. Tartu Suurgildi põhikiri, millest katkendi toome, oli kirjas juba enne 1387.a. 1. Kes meie gildi vend on, ei tohi kuuluda ühtegi teise gildisse, ( trahviks vastasel korral ) viis marka. 2. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kaebust tõstab ja ette paneb kedagi, kes olla halva kuulsusega, gildist välja heita, see peab trahvi maksma viis marka, sellest ei jäeta ühtki penni maha ja peale selle ei tohi ta enam gildis olla.. 3. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kedagi kodanikku võikodaniku last või kedagi, kel kodanikuraha on, külla kutsub, see maksab trahvi 3 ööri pennides. 4. Tahab aadlik, kes oma isandale vande andnud, meie gildisse astuda, meie gildi vennaks saada, teda ei tohimeie vastu võtta. 5. On keegi meie gildi vend ja tahab peale selle olla
Alguses ei mõika nad, mis asi see täpselt on. Jaaks mõtiskleb jumala ja kuradi olemasolu üle (lk 168 vana). XII Ladinakeele tund. Õpetaja Markson tahab teha õ.-a. eelviimases tunnis KT, aga poisid proovivad mõjutada teda sõnadega, millest ei aita ja võtavad siis kasutusele tembud. Uputavad keemia-klassi ära, et ei peaks KT tegema. Aga õp lubab teha KT õppeaasta viimasel tunnil siiski! XIII Prantsuskeele eksamiks kordamine. Penni nipp Eiffeli torn. Jaak läks Pukspuude juurde, et silmata ka Virvet, aga ei helistanud, kuna siis oleks rikkunud kokkulepet. Jaak mõtles, miks ka Riks on Virvega sina-peal. (äkki on nad suudelnud). Jaaks taipas et tal on rivaal (Riks) kui nägi tema laenatud instrumendi raamatut, mis oli lahti flöödi koha pealt. XIV Suve vaheaeg. Virve kutsus Jaagu maailmareisile, jaak ei võinud/saanud minna, isa ei lubanud. Ta oli perega haapsalu rannas. Wikman suri. Juss sooritas
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
otsustab sellest hoolimata mitte sinna kooli tagasi minna Jussil oli püsivust, et pingutada lihtsalt selle nimel, et näidata maailmale, et ta saab kõigega hakkama, kui tal ainult tahtmist on. Ei tasu meelt heita, kui kõik alati ei õnnestu, vaid tuleb edasi pingutada. Raamatu lõpp oli väga hästi kirjutatud ja tuli tõelise puändina Virve põgenemine mõjus igati üllatavalt, samuti ka see, et Aino otsustas ikkagi Penni sõjast tagasi ootama jääda, teadmata seejuures isegi, kas poiss on veel elus. Samuti oli väga liigutav lõik, kus härra Tooder oma pojaga tormisele merele kindlale surmale vastu sõitis, lauldes ise samal ajal laulu Jumala lõputust ja kõikevõitvast headusest. Võib öelda, et raamat tegi lõpus tõelise kannapöörde ja muutis üsna palju mõningaid teose lugemise jooksul tekkinud mõtteid. http://www.zone.ee/qawsed/wp.doc Jaan Kross isiklikult.
Esile tõusid ka senisest vägivaldsemad vesternid, mis tegid staari Clint Eastwoodist. Nende eeskujuks olid Itaalias sündinud nn Spaghetti-vesternid Jaapani samuraifilmid. Need mõjutasid ka John Sturgesi filmi ,,Seitse vaprat" (The Magnificent Seven, 1960), mis oli Akira Kurosawa ,,Seitsme samurai" (Shieinin no samurai, 1954) uusversioon. Zanrit hoidsid elus Sam Peckinpah´ nostalgilised, ent karmid pilguheidud Metsikule Läänele ning uuenduslikud vesternid, nagu Arthur Penni ,,Väike suur inimene" (Little Big Man, 1970). Siiski pidasid stuudiod vesternit hinge vaakuvaks zanriks, sellest tulenes ka Kevin Costneri pikk võitlus, et teha valmis film ,,Tantsib huntidega" (Dances with Wolves, 1990). Tema kannatlikkus sai aga väärilise tasu, kui linateos võitis seitse Oscarit, sh parima filmi kategoorias. Kaks aastat hiljem võitis ka Clint Eastwoodi ,,Armutu" (Unforgiven, 1992) parima filmi Oscari. Tänapäevasema suuna andis zanrile film
aasta lõpuni, nüüd vahetab neid ainult Eesti Pank. KULDKROON Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. EESTI KROON AASTATEL 19281941 Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Westenbergi poolt. Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena
· Sloe Gin'i eripäraks on see, et kadakamarjade asemel kasutatakse maitsestamiseks laukapuu marju. · Old Tom Gin on suhkruga magustatud nii nagu seda olid algselt kõik Inglismaal toodetud dzinnid. Nimetus pärineb 17. sajandist, mil mõnel pool oli õue, otse pubi ukse ukse kõrvale seatud nn lakkekauss, mida old tomiks kutsuti. Kõrtsitoas seisval vaadil oli omakorda voolik, mis ulatus täpselt selle kohale ja nii võis kõrtsmik janusele möödujale mõne penni eest paar lonksu otse suhu sortsata. Hollandis valmistatakse 2 tüüpi dzinne: · Oude Genever ehk vana dzinn on kangem ja kirbem · Jonge Genever ehk noor dzinn kergema lõhna ja maitsega London Dry kuulub loendamatute dzinnikokteilide koostisesse, puhtalt juuakse seda haruharva. Kõige sagedamini nauditakse dzinni just nii nagu Briti koloniaalarmee sõdurid selle omal ajal välja mõtlesid toonikuga pikendatult. Toonik võib varieeruda, mõnikord
KASUTATUD KIRJANDUS · Aare, J. Päästetud kroon. Tln.: Kirjastus Ilo, 2002. · Vahtre, L. Kui tuli rubla ja kõik sai otsa. http://www.ecu.ee/?y=111&z=166 (25 Nov. 2005) · Eesti rahatähed http://www.estonica.org/et/pildid/Eesti_rahat%C3%A4hed/ 22 LISAD: mõningaid rahatähti ja münte Valik rahatähti omariikluse esimesest aastkümnest - 10, 20 ja 50 penni (1919) ning 5 krooni (1929). 1928. aastal asendati senikehtinud margad ja pennid kroonide ja sentidega. 23
RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 RAHA JA SELLE OMADUSED................................................................................................4 EESTI RAHA AJALUGU..........................................................................................................5 INTRESS....................................................................................................................................7 KURSS........................................................................................................................................8 INFLATSIOON JA DEFLATSIOON.........................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...............................................................
kaubandusbilanss idamaadega oli negatiivne. Kuld voolas Euroopast välja. Kuldmündid olid igapäevaseks tarvitamiseks liiga kallid, oli vaja pisemaid münte, selleks sobisid hõbemündid. 6ndal sajandil olid käibele jäänud kullast tremissid, mis kaalusid 1.5 grammi. Veidi vähem, 1.3 grammi kaalusid sillingid (vastas 20 odratera raskusele). 7ndast sajandist tulid käibele hõbedast pennid (hõbedenaarid). Kulla ja hõbeda väärtussuhe oli keskajal 1:12 ning seetõttu võrdus 12 penni ühe kuldsillingi. 20 sillingit moodustasid naela. Karl Suure rahasüsteem: 793. aastal reformis ja ühtlustas Karl Suur Frangi riigi rahasüsteemi, kehtestades rahastandardi, mille järgi üks Frangi hõbenael (408 g) võrdus 20 sillingi ehk 240 penniga. Rahahalvendus Kuna münte polnud millestki teha, sest oli kulla ja hõbeda puudus, halvendasid valitsejad münte, mis olid väga väikese hõbeda sisaldusega. Neid münte võib nimetada ka mustadeks müntideks.
Araabiamaad kaevandasid hõbedat ja andsid välja dirhemeid araabia kirjadega. Hinnati kaalu järgi, hõbeesemed olid sama väärtusega. Eestis leiti kulda vähe. 23. Eesti alal käibinud mündid Eestlased nimetasid münte- nogaata- nutsu. Vene süsteem (1 grivna=20 nogaatat=25 kuunat)oli aga tuttav. Samuti pidi Eestis tuntama Skandinaavia arvestusmarka (1 mark=8 ööri=24 öörtigi `a 8 või rohkem penni). Eestis ei vermitud münte 13saj-ni, siis tulid omad mündisüsteemid penni, lasti käibele Tartu ordumeistrite poolt. Edasi Taani ülemvõim alustas oma müntide vermimist kölni mark. 4 ühikut- penn, killing, mark, veering ( veerand margast) Rootsiajal taaler, riigitaaler (väiksemad, kui öörid). Kohalikud mündid mark = 208gr arvestuslikult pidi penne panema kaalule 208g, mis andis marga mõõdu. Kaalumark ja rahamark eraldusid, kaalumark=4rahamarka. Väiksemad kohalikud mündid killing-öör-artig-penn. 1422 mündireform artigi asemele killing, veering
3 Samamoodi toovad kriisid kaasa palju erinevaid ideid, kuidas selles välja tulla – ühiskondlik diskussioon on juba oma olemuselt positiivne. Verhofstadti ja Cohn-Benditi ettepanek moodustamaks föderaalne Euroopa, pole tegelikult kaugelti originaalne ega uus. Siinkohal oleks paslik anda kiire ülevaade sarnastest ajaloolistest üritustest, mis aga siiski jäid ainult ideede tasandile. Euroopa föderatsiooni loomise esimeseks ideoloogiks võib pidada inglise kirikutegelast William Penni, kes pakkus 1693. aastal Euroopale rahuplaani Ühendriikide moodustamise teel. Teiste hulgas on sarnase visiooni edastanud ka Victor Hugo ning Winston Churchill. Prantsuse mittemarksistlik sotsialist Pierre Joseph Proudhon kirjutas aga 1853. aastal, et kõik kesksed autoriteedid ja tsentraliseeritud 1 Guy Verhofstadt, Daniel Behn-Condit. Euroopa manifest – rahvuslusejärgse Euroopa moodustamise manifest. Eesti Maailmavaate Sihtasutus, 2012, lk. 1. 2 Euroopa manifest, lk. 11. 3
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Riigi üldiseloomustus..................................................................................................................4 Riigi arengutase...........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Energiamajandus.........................................................................................................................7 Põllumajandus.............................................................................................................................8 Metsandus...........................................................................................
Nii sai ta talle saadetud kirja lugeda. Hotelliteenijate abiga maskeerus ta ja põgenes salaja märkamatult hotellist. Parun oli vahepeal autoõnnetuse tõttu haiglasse sattunud ja Timmi valvasid tema nuhid. Kuid põgenemisel nad kaotasid ta jälje ja enne kui parun haiglast ja ta käsilased kohale jõudsid sai ta juba kokku Jonnyga, kes ta Kreschimiri juurde viis ning Kreschimir ütles, et „Vea minuga kihla ühe penni peale, et sa saad oma naeru tagasi.” Niipea, kui Timm seda tegi, oli ta naer jälle temaga. Parun jõudis kohale ja oli raevus, ta imestas, misk Timm ei vedanud kihla paruni varanduse peale, siis oleks ta ju olnud ka maailma rikkaim mees. Aga Timm ei hoolinud paruni varast. Ta tahtis vaid oma naeru ja sõpru ja vabadust elada õnnelikult oma südame järgi. Oma laevakompanii kinkis ta Rickertile, Jonnyle ja Kreschimirile. Ise aga hakkas oma nukuteatriga etendusi andma ja ringi reisima.
· Hr. Trump sai hüüdnime Briljant. Ta oli kosmograafia õpetaja. Ta sai hüüdnime selle järgi, kui oli tahvlile täiesti ideaalse ringi joonistanud. · Briljant kuulis, et Penn on vembumees. Ta hakkas poissi koguaeg küsima ning Penn õppis igaks tunniks. Ühel tunnil ei tulnud õpetajal joonis välja ja Penn ütles, et ime, et õpetaja Kuu pealt üldse tagasi sai, viidates tolle öisele joobes olekule koos paari naisega. Briljant ei kiusand enam Penni. · Detsembris pidi toimuma pidu. Penn-muusika.Tummel-kaunistused.Jaak-avasõnad. Peonädala esmaspäeval tegi Briljant töö. Poistel oli süsteem-klass jagatud aladeks, kus igal alal tarkpea, kelle käest vastusi küsiti.Kõik said läbi. Poisid kirjutasid lahendused üles, et viia need ligidal asuvasse tüdrukute kooli(brilj.tegi neile sama töö). Riks pidi Virvele viima paberi, kes tüdrukute kooli poolt seda ootas.Riks ei ilmund kooli tagasi.
tööd, seda kallim oli raha omahind. Müntmeister, raad ning maaisandad soovisid ka tulu saada. Lahendus: vähendada valmistavate müntide hulka, nende kaalu ja hõbesisaldust aga siis langes ka väärtus? Liivimaa rahaarvestus: 13.-16. sajandil: Ojamaa, Riia: 1) 13. saj - 13, saj keskpaik - 224 g (kaalumärk): 1 hõbemark = 4 rahamarka; 1 rahamark = 8 ööri; 1 öör = 3 öörtugit; 1 öörtug = 12 penni; 1 rahamark = 228 penni. Liivimaa: 1) 13. saj keskpaik - 14. saj II pool - 208-209 g (kaalumärk): 1 hõbemark = 6 rahamarka; 1 rahamark = 6 killingit; 1 rahamark = 8 ööri; 1 öör = 3 öörtugit; 1 öörtug = 12 penni; 1 rahamark = 288 penni. Hõbemark -> rahamark - > killing - > öör - > öörtug - > penni. 2) 14. saj II pool - 1422/1426 - 208 g (kaalumärk): 1 rahamark = 4 veeringut; 1 rahamark = 36 killingit; 1 rahamark = 48 ööri; 1 rahamark = 144 artigut; 1 rahamark =
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti ra...
tänapäeval midagi maksma. Mõisnikud jäid ilma ka mõisahoonetest, sest ka need võeti ära. Osadesse pandi koolid, lastekodud, vanadekodud, mõnda vallamaja või rahvamaja, aga kõiki ei saadud kasutusele võtta ning need jäid lagunema. Veel jäi neid suurelt lagunema Nõukogude ajal. Pärast Eesti Vabariigi teket tuli kohe paika panna rahandus. 1919 kehtestati mark ja penn kui ainsad kehtivad rahaühikud. Üks mark oli 100 penni. 1920 – 1922 oli majanduse väga kiire tõus. Sõda oli möödas, kaubapuudus vajas lahendamist ja kõrval oli Vene turg, kust sai toorainet ja kuhu sai kaupa viia. Enne sõda arenenud metalli- ja masinatööstus jätkas arengut. 1923 pani Venemaa turu kinni, enam ei müüdud toorainet ega ostetud toodangut. Peale selle avastati, et oli palju vale majandamist, oli võetud laenu. Riigi päästmiseks pankrotidelainest andis riik ettevõtetele uut laenu. Et
tunnustamata riigile ei tahetud abi osutada. Abipalvele reageeris ainult Soome Kansallis-Osake- Pankki juhataja, hilisem Soome president J. K Paasikivi. Ta oli mees, kes nii uskumatu, kui see ka poleks, riskis anda oma pangast lõunanaabritele 10 miljonit marka. Raha toodi sadamasse detsembril 1918.a. tavalisel lastekelgul kartulikotis. 30. novembril 1918 võttis Ajutine Valitsus vastuotsuse kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Esimene valuutareform: 1 mark = 100 penni. Eesti rahandus põhines sel ajal veel Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu. 14. detsembril 1918.a. kuulutati Soome mark Eesti Vabariigi piirides seaduslikuks makseabinõuks. Eestil oli küll olemas raha, kuid mitte päris oma raha. Tegelikult oli Eestis käibel 1919.a. alguses koguni kolme erineva võimu rahatähed: Venemaa, Saksamaa ja Soome. Lisaks nendele mitmesugustele rahatähtedele, oli juurde lisandunud ka väärtmärgid
19. sajandi keskel avastas Chadwick, et inimesed elavad haisvas keskkonnas ja alguse sai kanalisatsioon. tekkisid heategevad organisatsioonid. saksamaal kujunev välja politseiline tervishoiukorraldus-meditsiinipolitsei, st et riigi poolt surutakse peale teatav maksu- jm reeglistik. saksamaal pandi alus ka riiklikule haigekassade- ja soltsiaalsüsteemile. tekkis riiklik meditsiinikindlustus (Bismarck). inglismaal ninepence for fourpence (inimene ise paneb 4 penni, riik 3 penni ja tehas 2 penni). saadi aru, et riigi arengule aitavad lisaks kirjaoskajatele ja motiveritud inimestele ka terved inimesed. tööliskond hakkas organiseeruma -> tekkisid haigekassad-> tekkis vajadus arstide järele. algas nn meditsiiniline proletariseerumine ehk siis arstid hakkasid tegutsema vastavalt haigekassade ja kindlustusseltside ettekirjutustele. inglismaal ja usas olid haiglad, mis toimisid filantroopial (ehk heade inimeste toetusel)
Parlament on kahekojaline, mis on võrdsed. Mõlemad kojad kinnitavad seadused, kusjuures riigi kodanikud valivad vaid alamkoda. Ülemkotta kuuluvad liikmed enda seisuse või monarhi otsuse järgi. Suurbritannia pealinn: London, elanikke 7,2 miljonit inimest. Pindala 244 088 ruutkilomeetrit on umbes kuus korda suurem kui Eestil. Rahvaarv on 60 miljonit inimest. Rahvastiku tihedus on 246 inimest ruutkilomeetri kohta. Rahaühik: inglise naelsterling = 100 penni võrdub umbes 17,5 Eesti krooni. Suurimad linnad: London, Glasgow, Birmingham, Manchester, Liverpool, Leeds, Newcastle. Riigikeel: puudub. Laialdaselt kasutatakse inglise keelt. 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Suurbritannia koosneb neljast ajaloolis-geograafilisest osast: Inglismaast, Walesist, Sotimaast ja Põhja-Iirimaast. Suurbritannia saare lõuna- ja idaosa on lainjas tasandik, mida ligendavad lubjakivi- ja kriidiastangud
Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail (mõningail allikail ka 4. mail) 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana, "kui eesti rahva priius oli 40 päeva vana". Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena...
1864. aastal suri tema naine Maria ja mõni aeg hiljem ka ta vend. Dostojevski oli majanduslikult väga raskes olukorras, tema ülalpidada oli tema naise poeg eelmisest abielust ja tema venna naine ja lapsed. Fjodor vajus sügavasse masendusse, seda võimendasid veel suured võlad kasiinos. Tema tõeneaoliselt kuulsaim teos ,,Kuritöö ja karistus" on koostatud pöörase kiirusega, sest kasiinosõltuvus oli võtnud talt viimse kui penni. Pankrot ja soov külastada uusi kasiinosid andsid talle tõuke, minna Lääne- Euroopasse, kus ta kohtas Suslovat, kes aga ta abieluettepaneku tagasi lükkas. Mõni aeg hiljem kohtas Dostojevski aga 20-aastast Anna Grigorjevna Snitkinat, kellega ta 1867 abiellus. 1873-1881 andis Dostojevski välja igakuist ajalehte Kirjaniku Päevik, mida saatis tohutu edu. 1881. aasta 9. veebruaril aga Dostojevski suri kopsuverejooksu tagajärjel ja ta
Sääl na `tsogseva ja, ja ja sis magasiva sääl sis `tsompe sisen (= lohkude sees), kos na olliva sis `tsognuva `endäle noid asemit magamise jaoss ja. Ja ni et kõtu (= kõhud) olliva tühä ku na kodu tulliva. Kotust `anti näile sis süvvä vil ette. Peräst olli lehmäkarjan. Ma käisi säidse suvve karjan: üte tsiakarjan ja kuus suvve käisi lehmäkarjan, `endä emä puul. Lehmäkarjan olek olli minu arust viil parem(b). Mul olli ju väga ää peni. Mul olli kaits ääd penni, Tuk ja Krats. Ja sis nuu olliva nii ää et, kui ma nime `järgi `lehmä õigassi enne et: «Kirjäss kossa läät sääl», sis ta `tundse (= tundis) joba ärä. «Tuk võta Kirjäst, Krats võta Kirjäst» sis ta `käändse kohe `ümbre. Nii et ma `saie lehmäkarja man küländ `lulli lüvvä. Sis mul olli joba raamatit üten (= ühes) ja mul olli eegeldämise tüüd üten ja. Lugesi raamatit ja, vahel eegeldi, tei (= tegin) käsitüüd ja, ja kudasi (= kudusin) midägine ja. Sääl olli
Juhan Pukspuu Juhanil ehk Jussil oli kaksikõde Virve Pukspuu ja vanem õde Aino Pukspuu.Ta oli hajevil ja rumaluke. Usuõpetuse tunnis põlema pannud paberikorvis oleva magneesiumi ja selle õpetaja Tooderi nina alla pannud,mille plahvatus tekitas talle ehmumise ja pimestumise,visatakse Juss koolist välja.Ainus võimalus,et sügisel gümnaasiumisse naasta,oli tingimusel,et ta sooritab igas 10.klassi aines eksami. Penni ideel otsustati,et Laasik hakkab õpetama Jussi.Poiss läbis kõik eksamid normaalselt ja sai jätkata Wikmani Gümnaasiumis õpinguid,kuid võttis sealt paberid välja ja läks Kustisse(tehnika). Teise maailmasõja vältel mobiliseeriti Pukspuu Punaarmesse,kust ta saabus tervelt koju. Trull Väikse roosaka lapsenäo ja vaikse häälega.Klassi kõige korralikum ja üks targemaid poisse.Põlgab kõigest hingest igasuguseid demonstratsioone ning ei ole isehakanu ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
