Lipuetikett, lippude ja riigivapi kasutamine (1)

Sisukord
Sissejuhatus 2
1. Eesti lipu ja vapi ajalugu 3
1.1. Eesti lipu ajalugu 3
1.2. Eesti riigivapi ajalugu 4
2. lipu kasutamise hea tava 5
3. lipu heiskamine 6
3.1. Nõuded lipu heiskamisele 6
3.2. Lipu heiskamine rahvusvahelistel üritustel 6
3.3. Lipu heiskamine lipupäevadel 7
3.4. Eesti lipu ja Euroopa Liidu lipu heiskamine 7
4. lipupäevad 8
5. eesti lipu kasutamine laualipuna 10
6. lipu hävitamine 11
7. Riigivapi kasutamine 12
7.1. Riigivapi kasutamine 12
7.2. Suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevused 12
7.2.1 Suur riigivapp 12
7.2.2 Väike riigivapp 13
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 16

Sissejuhatus

Käesolev töö on valminud etiketi õppeaine iseseisva tööna. Töös tutvus autor Eesti lipu seaduse, riigivapi seaduse, pühade ja tähtpäevade seaduse, Eesti lipu ja riigivapi ajalooga.
Töö eesmärk on saada teadmisi lippude ja riigivapi kasutamisest.
Töö koosneb sissejuhatusest, seitsmest peatükist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Töö esimeses osas tutvutakse Eesti riigilipu ja riigivapi ajalooga. Töö teises osas vaatleb auror lipu kasutamise head tava. Kolmandas osas räägitakse lipu heiskamisest – millised nõuded on lipu heiskamisele; lipu heiskamisest lipupäevadel jne. Neljandas osas on autor uurinud Eesti lipu seaduses olevaid lipupäevi ja pühade ja tähtpäevade seaduses olevaid päevi, millal heisatakse lipud. Viiendas osas vaatleb autor Eesti lipu kasutamist laualipuna. Kuuendas osas uuris autor kasutamiskõlbmatuks muutunud lipu hävitamist ja seitsmendas osas vaatles autor riigivapi kasutamist ning suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevusi.

1. Eesti lipu ja vapi ajalugu

1.1. Eesti lipu ajalugu

29.septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine, must ja valge. Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid „hoiule“ Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i).
4.juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Sellest sai EÜS-i lipp . Esimetr korda avalikult kasutati EÜS-i lippu 1.novembril 1905 Tartu meeleavaldusrongkäigul.
24.veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik ja 12.novembril või 12.detsembril 1918 heisati sinimustvalge lipp esimest korda Toompeale Pika Hermanni torni tippu.
Alles 27.juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis lõplikult fikseeris sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna.
4.juunil 1934 tähistati üle Eesti pidulikult esimese sinimustvalge lipu 50.aastapäeva. Pärast pidustusi andis EÜS ajaloolise lipu hoiule Eesti Rahva Muuseumi.
21.juunil 1940 kõrvaldati Pika Hermanni tornist Eesti Vabariigi lipp.
1987.aastal lehvis sinimustvalge lipp okupeeritud Eestis esmakordselt, kui alles 7.augustil 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu seaduse „Riigilipu ja riigivapi kohta“, milles otsustati riigilipuna kasutusele võtta kuni 1940.aasta augustini Eestis kehtinud riigilipp .
2011.aastal tähistati juba Eesti riigilipu 127.sünnipäeva.

1.2. Eesti riigivapi ajalugu

Eesti riigivapi motiiv pärineb 13.sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi.
Eesti Vabariigi vapina kinnitati kolme lõviga vapp 19.juunil 1925 Riigivapi seaduses.
Eesti liitmisel NSV Liiduga 1940.aastal keelati senise vapi kasutamine. Eesti Vabariigi vappi kasutati paguluses.
Uuesti võeti ajalooline Eesri riigivapp kasutusele 7.augustil 1990 seadusega Riigilipu ja vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993.

2. lipu kasutamise hea tava

Eesti lipp on riigi- ja rahvuslipp . Selle heiskamisega väljendame austust , rõõmu ja kurbust. Lipp märgib identiteeti ja riiklikku kuuluvust. Sinimustvalge Eesti lipu all on toimunud eestlaste rahvuslik ärkamine, omariikluse loomine ning edendamine. Igaüks võib kasutada Eesti lippu, järgides seadust ning head tava.

3. lipu heiskamine

3.1. Nõuded lipu heiskamisele

Heisatav lipp peab vastama seadusega kehtestatud etalonile ning olema puhas ja terve. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00. Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase.
Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu , kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikantselei , ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ning piiripunktis. Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp. Alaliselt heisatud Eesti lippu tuleb valgustada pimedal ajal.
Eesti lipu heiskamiseks tuleb valida koht, kust lipp kõige paremini välja paistab.
Leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna. Lipumasti heisatakse leinalipp nii, et alumine äär asuks masti keskel.
Lipuvardaga Eesti lipu leinalipuna heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint , mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.

3.2. Lipu heiskamine rahvusvahelistel üritustel

Rahvusvahelistel üritustel Eestis on heaks kombeks heisata koos Eesti lipuga külaliste riigilipud. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, asetatakse Eesti lipp auväärseimale kohale. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras.
Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardaisse või –mastidesse ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatud lipud on võrdse laiusega.
Aupunkti määramisel lähtutakse lippude arvust, tähelepanu keskpunktist ja lipurivi formatsioonist. Kui lippe on paaritu arv, siis aupunkt asub lipurivi keskel. Kui aga lippe on paaris arv, siis loetakse aupunktis paiknevaks lipuks lipurivi tagant vaadates kõige paremapoolset lippu. Vajadusel võib lipurivi otsmises aupunktis paiknevat lippu dubleerida.

3.3. Lipu heiskamine lipupäevadel

Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Lipp heisatakse neil päevadel päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00.

3.4. Eesti lipu ja Euroopa Liidu lipu heiskamine

Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele võõi hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimiste päeval. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised välisminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti lipuga.

4. lipupäevad

Eesti lipu seaduse järgi on lipupäevad:
● 3.jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
● 2.veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
● 24.veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
● 14.märts – emakeelepäev;
● maikuu teine pühapäev – emadepäev;
● 9.mai – Euroopa päev;
● 4.juuni – Eesti lipu päev;
● 14.juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
● 23.juuni – võidupüha;
● 24.juuni – jaanipäev;
● 20.august – taasiseseisvumispäev;
● 1.september – teadmistepäev;
● oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev;
● novembrikuu teine pühapäev – isadepäev;
● Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.
Pühade ja tähtpäevade seadusest tulenevalt on riigipühad ja puhkepäevad (lisaks 23.06, 24.06 ja 20.08):
● 1.jaanuar – uusaasta;
● suur reede;
● ülestõusmispühade 1.püha;
● 1.mai – kevadpüha;
● nelipühade 1.püha;
● 24.detsember – jõululaupäev;
● 25.detsember – esimene jõulupüha;
● 26.detsember – teine jõulupüha.
Riiklikud tähtpäevad on (lisaks eelpool mainitud kuupäevadele veel):
● 6.jaanuar – kolmekuningapäev;
● 23.august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev;
● septembrikuu teine pühapäev – vanavanemate päev;
● 22.september – vastupanuvõitluse päev;
● 2.november – hingedepäev;
● 16.november – taassünni päev.

5. eesti lipu kasutamine laualipuna

Laualipp on siseruumides kasutatav lipu väikevorm. Pidustuste, koosoleku või mõne teise ürituse lauda võib kaunistada laualippudega (vaata Joonis 1.).
Organisatsioonide ja seltside puhul kasutatakse laialt ka põikvardalt rippuvaid lauastandardeid, kus lipuvärvid ja lipukujund on alati nähtavad. Laualipud valmistatakse samades mõõtsuhetes kui suured lipud. Laualipu soovitatav vähendussuhe võrreldes suure lipuga on 1:7 (ca 15x23,5 cm) ja sellele sobiva lipuvada pikkus ligikaudu 3 lipulaiust ehk ca 45 cm.
Joonis 1. Laualipud (Vabariigi Valitsuse Riigikantselei koduleht. 11.11.2011)
Kui üritusel osaleb välisriikide esindajaid, on kombeks paigutada lauale Eesti laualipu kõrvale ka iga külalismaa laualipp. Laualipud pannakse pidu-või koosolekulauale samas järjestuses, kui toimub suurte lippude heiskamine lipurivisse. See tähendab, et Eesti lipu järel asetatakse teiste riikide lipud nende riikide prantsusekeelsete nimede tähestikulises järjekorras.
Teise võimalusena paigutatakse iga üritusel osaleva riigi esindaja ette tema riigilipp. Laualipud võidakse paigutada ka eraldi lauale sõõrina kõik koos või igaüks eraldi.

6. lipu hävitamine

On paratamatu, et lehviv lipp määrdub ja kulub. Kui lipp on sedavõrd määrdunud või rebenenud, et see on muutunud kasutamiskõlbmatuks, tuleb see sündsal viisil hävitada. Lähtudes heast tavast loetakse lipu sündsal viisil hävitamiseks tema lahtilõikamist värvilaidude kaupa ning seejärel tekkinud riidetükkide põletamist mitteavalikult või diskreetses pakis prügikasti viskamist.

7. Riigivapi kasutamine

7.1. Riigivapi kasutamine

Riigivappi kasutatakse kujunduselemendina, turvaelemendina ja pitseri elemendina. Riigivappi võib kasutada värvilise või mustvalge kujutisena. Must võib asendada ka muu värv. Kujutise valmistmise materjalist sõltuvalt võib riigivapp olla ka ühevärviline ja reljeefne.

7.2. Suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevused

Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus ja väike riigivapp on riigivõimu tunnus.

7.2.1 Suur riigivapp

Joonis 2. Eesti Vabariigi suur riigivapp.
Eesti Vabariigi tunnusena kasutatakse suurt riigivappi (vt joonis 2) garantii-, kuuluvus- või põhiseadusliku institutsiooni tunnusmärgina. Eesti Vabariigi esindamisel kasutavad riigitunnust Vabariigi President , Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus .
Riigipitseris, seadustel, välislepingute ühinemise, denonsseerimise ja ratifitseerimise kirjadel ning isikut, kodakondsust, perekonnaseisu , haridust, ametit või elukutset tõendavatel dokumentidel kasutatakse suurt riigivappi garatiimärgina.
Riigi Teataja esimese, teise, kolmanda osa ja Riigi Teataja lisa esimesel leheküljel, ajalooliste kahepoolsete väeosalippudel, kohtunike, prokuröride, kaitseväelaste ja ametnike vormi- või ametiriietusel, riiklikel autasudel, põhipiirimärkidel ja piiripunktides kasutatakse riigi tunnusmärgina suurt riigivappi. Riigitunnus paigutatakse ka Vabariigi Presidendi residentsile ja esindusruumidesse, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse alalise asukoha hoone fassaadile, istungisaalidesse ja esindusruumidesse, Riigikohtu hoonele ja kohtusaalidesse ning perekonnaseisuasutuste saalidesse.
Suurt riigivappi ning selgitusena institutsiooni nime kasutavad Vabariigi President , Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus oma tunnusena. Riigikohtu otsustel, avaldustel, deklaratsioonidel, pöördumistel ja uksesildil kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOGU. Vabariigi Presidendi seadustel, otsustel ja käskkirjadel, tema antavatel teistel dokumentidel ja muudel trükistel ning pitseris kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga VABARIIGI PRESIDENT. Riigikohtu lahenditel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOHUS. Kohtute uksesiltidel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos kohtuasutuse nimega. Välissuhtluses kasutatavatel suursaadikute dokumentidel ning välisesinduste uksesiltidel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos vastava välisesinduse nimega.
Vabariigi Presidendi lipul , vimplil ning liiklusvahendil on suure riigivapi kujutis.

7.2.2 Väike riigivapp

Joonis 3. Väike riigivapp
Väikest riigivappi (joonis 3) kasutavad koos asutuse nimetusega Riigikogu, peaminister, Vabariigi Valitsus, Riigikohus, kohtud, õiguskantsler, riigikontroll , Eesti Pank, kaitseväe juhataja, ministeeriumid , ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud oma õigusaktidel, dokumentidel, kirjaplankidel ja pitserites. Väikest riigivappi kasutavad ilma asutuse nimetuseta õiguskantsler, riigikontroll, Eesti Pank, kaitseväe juhataja, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud oma asukoha hoonetel. Eesti mereväe lipul ja rahvusvõistkonna riietusel on väikese riigivapi kujutis.
Väikest riigivappi koos ametiasutuse nimetusega kasutavad oma tunnusena õiguskantsler, riigikontroll, põhiseaduslike institutsioonide kantseleid ja ministeeriumid. Ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud võivad omada oma sümbolit (embleemi), kuid selles peab sisalduma väike riigivapp. Oma sümboleid ei kasutata õigusaktidel, dokumentidel, kirjeplankidel, pitserites ega siltidel. Eelnimetatud institutsioonid , asutused, organid ja isikud kasutavad oma tunnus trükistel ja muudel esemetel.

Kokkuvõte

Seda tööd tehes tutvus autor Eesti lipu seaduse, pühade ja tähtpäevade seaduse, riigivapi seaduse ja Riigikantselei kodulehel oleva informatsiooniga, mis puudutas Eesti lipu kasutamist, lipu etiketti ja riigivapi kasutamist.
Autor sai antud teemast palju uusi teadmisi, kuna pole varem kokkupuudet antud teemaga olnud. Töö autor oli küll teadlik sellest, et lipp heisatakse päikse tõusul, kuid kellaajalisest nõudest varem ei teadnud .
Töö eesmärk, saada teadmisi lippude ja riigivapi kasutamisest, sai täidetud.

Kasutatud kirjandus

Eesti lipu seadus https://www.riigiteataja.ee/ (11.11.2011)
Pühade ja tähtpäevade seadus https://www.riigiteataja.ee/ (11.11.2011)
Riigikantselei kodulehekülg http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei/riigi-ja-omavalitsuste-symbolid/eesti-lipp/Eesti-lipu-kasutamine (8.11.2011)
Riigivapi seadus https://www.riigiteataja.ee/ (11.11.2011)
16