ülemine veeris- 12 mm alumine veeris 12 mm Kui kirja tekst leidub ka pöördel, siis vasaku veerise laius 15 mm ja parema veerise laius 30 mm. Ametikirja kirjutamine Pöördumise vormistamisel ei kasutata lühendeid, kirjavahemärke pöördumise lõpul ega adressaadi eesnime. Vabariigi Presidendi ja suursaadiku poole pöördudes ei kasutata ka perekonnanime. Nt: Austatud professor Kõrgesti austatud härra pastor Lugupeetud proua Kask Lugupeetud härra suursaadik Austatud Vabariigi President Ametikirja kirjutamine Vastata tuleb kohe või teavitada saatjat viivitusest Informatsioon peab olema esitatud lühidalt ja täpselt, loogiliselt ja vigadeta Ametlikku kirja alustatakse pöördumisega, mitte tervitusega. E-kiri Eesti standard EVS 882-1:2006: E-kirja elementide loetelu Elementide määratlused ja selgitused Elementide asukoht dokumendil Vormistamise nõuded Presidendietikett Presidendi saabumisel ja lahkumisel tõusevad kõik püsti
valimise päev. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud. Kristlikud pühad on: jõulud, palmipuudepüha, Püha Patricku päev (katoliikliku päritolu usupüha), Suur reede. Ordenid Tänapäeval on orden tavaliselt teenetemärkide kõrval aumärkide teiseks alaliigiks. Ordeniga kaasneb alati kuulumine vastavasse organisatsiooni Eesti rahvakalender Eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Visiitkaardid Lühendid. p.p. tutvustamiseks, esitlemiseks. Kirjutatakse alla vasakusse nurka. Kui see saadetakse koos võõra kaardiga, tahetakse teid omavahel tutvustada. p.f
Kui soovitakse järgida vana tava, siis võrdsete ametiastmete korral ulatab visiitkaardi noorem endast vanemale. Sekretär ega juhiabi ei küsi kunagi kõigepealt visiitkaarti vaid palub kontaktandmeid. Seltskonnas ei anna daamid vallalistele meestele oma lihtkaarti, millele on trükitud kodune aadress ja telefoninumber. Soovi korral võib need andmed lisada lihtkaardile käsitsi. Võimaluse korral antakse visiitkaart üle isiklikult. Mitte kunagi ei anta oma visiitkaarti kuningliku perekonna liikmeile, presidentidele ega teistele kõrgemalseisvaile isikutele. Kui on vaja tänada näiteks ametikõrgenduse, autasu või -märgi eest, minnakse nende residentsi ja kirjutatakse oma nimi raamatusse, mis asub eesruumis. Sama kehtib kaastundeavalduste kohta. Kaarte hoitakse visiitkaardi hoidjas, ametialaseid ka juhi, sekretäri või juhiabi töölaual visiitkaartide hoidjas. Mood ja kombed
tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. Eesti võimu tähisena heisati sinimustvalge lipp 12. detsembril 1918 Pika Hermanni torni. Riigilipu seaduse võttis Riigikogu vastu 27. juunil 1922. Pärast seaduse vastuvõtmist asuti
ETIKETI KONSPEKT VASTUVÕTU PLANEERIMINE Küsimused, millele korraldajatel tuleb vastata: · Vastuvõtu eesmärk,olemus · Vastuvõtu liik · Kes maksab · Vastuvõtu aeg · Vastuvõtu koht · Vastuvõtu külalised · Vastuvõtu programm Konkreetsed tegevused: · Kutsete saatmine · Ürituse kavandamine Ruum Mööbel Kaunistused Lipud Muusika · Abiliste määramine · Transport · Riiete paigutamisvõimalus
tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Kirikla saalis toimus lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja- õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse. Esialgu kasutati sinimustvalget värvikombinatsiooni tagasihoidlikult: laulupidudel, Eesti Põllumeeste Seltsi näitustel ja kooride laulupäevadel. Venestamise hoogustumisel
1. EESTI LIPU JA VAPI AJALUGU 1.1. Eesti lipu ajalugu 29.septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine, must ja valge. Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid ,,hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 4.juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Sellest sai EÜS-i lipp. Esimetr korda avalikult kasutati EÜS-i lippu 1.novembril 1905 Tartu meeleavaldusrongkäigul. 24.veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik ja 12.novembril või 12.detsembril 1918 heisati sinimustvalge lipp esimest korda Toompeale Pika Hermanni torni tippu. Alles 27.juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis lõplikult fikseeris sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna. 4
heisata ja millised on lipupäevad. Lisaks kuidas kasutada laualippu ja mida teha kasutamiskõlbmatu lipuga. Töö koostamisel kasutatakse eesti lipu seadus, riigikantselei kodulehekülge ning M.Lukase ja T.tsatsua raamatut ,,Protokoll ja etikett". 2 LIPUETIKETT Lippude kasutamiseks rahvuspühadel, avalikel üritustel, hoonetel kui ka nõupidamistel ja läbirääkimistel kehtib kindel kord. Eesti lipp on samaaegselt nii riigi- kui ka rahvuslipp. Riigilipu jt lippude kasutamist reguleerib alates 1. jaanuarist 2006. a ,,Eesti lipu seadus", mis võeti vastu 23. märtsil 2005. a ning on ajalooliselt väljakujunenud hea tava. Seaduses on antud Eesti lipu kirjendus ning sellega sätestati esmakordselt mõiste ,,Eesti lipp" riigilipu ja rahvuslipu tähenduses. Seadusest leiab veel Vabariigi Presidendi lipu jt erimärgiga lipud
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881
SEADUSTE VIHIK EESTI LIPU SEADUS - ELS Vastu võetud 23.03.2005 jõustunud vastavalt §-le 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004 ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on
...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4
kandmiseks vastav määrustik, mida on kohustuslik täita. Kui soovitakse kanda ainult medali- või ordenipaela, siis see kinnitatakse kuue vasakpoolse revääri nööpauku. NB! Kõige elegantsemgi riietus ei kannata vähimatki hoolimatust: lohakat soengut, hooldamata nägu (näiteks ajamata habe), hooletut maniküüri ja pediküüri, ehete ja muude lisandite sobimatut valikut. Alati märgatakse plekke, kortse, puuduvaid nööpe ja valesti seotud lipsu, viksimata kingi, sobimatuid sukki ja sokke. Rõivastus vastuvõttudel Eestis kirjutatakse tavaliselt kutse vasakusse nurka, millist rõivastust oodatakse. Kutsele märgitakse vaid mehe rõivastus ja selle järgi teeb valiku ka daam. Kutsetele märgitakse sageli nõuded võõrkeeles. Enamkasutatavad on: EESTI Frakk Smoking Sabakuub Tume Igapäevane (aumärkidega ülikond ülikond )
lahkumise või kodumaalt saabunud tähtsate isikute austamise puhul. Kokteilivastuvõtu üks alaliike on vastuvõtt dejeuner a la fourchette (eesti keeles "kerge eine"). Tegemist on kerge einega, mida saab püsti seistes ainult kahvliga süüa (fourchette - "kahvel"). 4 Sellisel vastuvõtul võib toimuda ka väike kontsert, mille võib planeerida vastuvõtu alguseks või keskele. Lõunasöök Lõunasöök on enamasti otseselt seotud igapäevase tööga ning sellele ei kutsuta abikaasasid. Lõunasöögi toimumisest teatatakse osavõtjatele 2-3 päeva varem, kuid sageli järgneb ennelõunastele läbirääkimistele spontaanselt ka lõunasöök. See on sobiv koht kokkulepete sõlmimiseks ja läbirääkimiste mitteametlikuks jätkamiseks. Lõunad toimuvad ajavahemikul 12.00 - 15.00. Lisaks tavalistele äri- või ametilõunatele tuntakse
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...............................................
positsioonitiitlid. Tiitlina kirjutatakse kutsele just see, kellena me oleme külalise endale kutsunud. Pöördumine on kas otsene või kaudne, kus pöördumist alustab kutsuja oma nime ja positsiooni esiletoomisega. Röördumistel on lugupidavam kirjutada tiitel ja inimese nimi kutsele kästisi. Kutsele lisatud märkus: kutse kehtib kahele saab kirjutada, kui on tegemist avatud pidulike sündmustega, kus ei koostata külaliste nimekirju. ? Sündmuse ja vastuvõtu nimetus. Kutsel on kirjas sündmus, mis põhjusel oleme korraldatavale üritusele kutsutud ja millisel viisil seda tähistatakse. ? Aeg. Kutsele märgitakse nädalapäeva nimetus, kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg. ? Vastuvõtu toimumise koht, kuhu märgitakse aadress ja vajadusel lisatakse vahelehel kohaaasend nind transpordi liikumine. ? Kutsuja. Kutse viseeritakse kutsujate poolt ja on kena kui seda tehakse iga kutse allkirjastamisega.
Presidendietikett Mari-Liis Kallikorm 1 S KÕ Vabariigi president Vabariigi President on kõrgeim põhiseaduslik isik ja Eesti riigipea. President astub ametisse, andes Riigikogus ametivande: "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks. Mõned põhireeglid
Lauakaunistused: salvrätikud- erinevat värvi laudlinast; küünlad - küünla lähedal ei tohi olla süttivat materjali, võivad olla küünlajalgadel pikad küünlad võivad olla ka teeküünlad, küünlad võivad olla küünlaalustel, peeglitel, põhiline on ohutus, Küünlad süüdatakse enne külaliste tulekut, küünlarasv ei tohi tilkuda milegi peale ja seda ära määrida; lilled - sinna hulka kuuluvad ka oksad ja , ei kasutata potitaimi ja kunstlilli väga tugevalt lõhnavaid lilli, lilled taimed võib asetada vaasidesse, aluste peale, pudelitesse, laua pinnale, võib ka panna. Selve lauale võib panna ka kõrgeid taimi. Riigilipud: Eesti lipu kasutamine, tuleb lähtuda lipuseadusest,lipud pannakse kas astmetele või tehakse eraldi lipu laud, lipud peavad olema puhtad, ühesugused, Järjekorda panemisel lähtutakse inglise keelsetest lipu nimedest. kui on paaris arv lippe siis on omanik paremal pool kui paaritu arv siis omanik on keskel, lipud pannakse paika enne külaliste s
Ajalugu Sõna fourchette tuleneb prantsuse keelest ja tähendab eesti keeles kahvlit. Fourchette-lauas pakutakse roogi, mida saab süüa ainult kahvliga, näppude vahelt või suupistetikke kasutades. Fourchette-laud on ajalooliselt pärit prantsuse kuningakojast, kus kuningale ratsavõistluse ja väljasõitude ajal kaeti niisugune laud. Seetõttu järgitakse ka tänapäeval fourchette-vastuvõttude korraldamisel sageli just prantsuse tõlgendust, kuigi visioon fourchette-lauast pärineb märkimisväärses osas vene köögist ning venekeelsel kulinaaria- ja teenindusteoorial. Kasutamine Fourchette-laudu kasutatakse tavaliselt ametlike vastuvõttude puhul, kus lühikese aja jooksul tuleb teenindada suurt hulka külalisi. Sageli ei ole sellistel vastuvõttudel teada ka külaliste täpne arv. Loomulikult võib fourchette-laua katta ka mitteametlikel vastuvõttudel, kus peaeesmärgiks on suhtlemine. Mõnikord to
Riigis kasututatav keel Rootsi riigikeel on Rootsi keel. Rootsi keelt on üpriski lihtne selgeks õppida. See koosneb saksa keele sõnavarast, mis on kohandatud inglise keele gammatikaga ja hääldatud laulva intonatsiooniga. Keelel on suhteliselt väike aktiivne sõnavara, millega on seletatav Rootsalaste sõnakehvus ja nende kalduvus sõnu korrata. Rootsi sümbolid Lipp Rootsi lipp on Rootsi kuningriigi lipp. Lipul on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille püstriip on lipuvarda poolel. Lipp on inspireeritud Taani lipust. Arvatakse, et värvid pärinevad Rootsi vapi värvidest. Lipupäevadel heistakakse Rootsi lipp kõigile avalikele lipuvarrastele ja avalikele hoonetele. Eraisikutel on lipu heiskamine küll väga soovitatav, kuid selle tegematajätmine pole karistatav. Rootsi lipp Vapp Rootsi vapp on Rootsi kuningriigi vapp
kaastundlikke pilke. Vastupidiselt eakas daam plastmasskõrvarõngastega ja nabapluusiga tekitab pigem muigeid. Populaarne kaasaegne rõivas on naistel kostüüm ja meestel kombineeritud ülikond, s.t eri värvi kuube ja pükse. Otstarbekas on jälgida, milliseid kombinatsioone kasutada. Kindlasti tuleks hoiduda triipude ja ruutude koos kasutamisest. Klassikaliseks kombinatsiooniks büroodes töötavate meeste jaoks on särk, püksid ja sobiv vest. Vest peab iseseisva rõivana olema nii eest kui tagant samast riidest. Reegel on ka, et sokkide värv valitakse vastavalt ülikonna ja kingade värvile ning reeglina võiksid need olla veidi tumedamat värvi. Valged sokid kuuluvad spordiriietuse juurde. Sokid peavad olema pika säärega, muidu võib mehe 2 mugava istumise ajal, kui üks jalg on teise põlve otsas ja püksisäär seetõttu veidi üles
5. Tumesinine, villane. 6. Bleiser, tumesinine, villane + hallid püksid. Rätsepaülikond ei ole kunagi kastanpruun, seda peetakse sportliku riietuse värviks. Käesoleval ajal õmmeldakse üha harvemini kolmeosalist, kuuest, vestist ja pükstest koosnevat ülikonda. Soositud on mõnest teisest materjalist (kasmiir, villane) ja erinevat värvi (tumesinine, bordoo, punane, helesinine, kollane) vest. Ülikonna juurde kantavad päevasärgid on reeglina popliinist ja värv valitakse vastavalt ülikonnale. Kuue all ei kanta lühikeste varrukatega särki. Päevasärgi käitised ei tohi kuue varruka otsast üle kolme sentimeetri välja paista. Härrasmees valib tagasihoidlikud mansetinööbid, ilma säravate kivideta. Smoking Smoking on eranditult õhtuülikond, seepärast kantakse teda ainult pärast kella seitset õhtul
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (fü
Proua professor on seega naine, kes on ise professor, mitte professori abikaasa. Sama kehtib ka teiste kõrgemate ametite puhul. 6 Hüvastijätmine Hüvastijätmisel kehtivad enamvähem samad reeglid mis tervitamisel: · tõuske püsti, · vaadake silma, · naeratage, · ulatage käsi, · tänage. Tänada tuleb aja eest, mille vestluskaaslane teile pühendas, vastuvõtu eest ja külalislahkuse eest. Isegi tervitamisel sobib tänada! Kui vestlus lõpeb ebameeldivalt, on põhjust partnerit tänada. Tänu peab kindlasti olema siiras. Mõnigi kord aitavad tänusõnad langetada vestlusel tõusnud pingeid ja nii luuakse järgmisele kohtumisele parem alus. Tänamisega ei tohiks koonerdada ega liialdada! 7 Esitlemine · Meest tutvustatakse alati naisele.
8. Olusisim teeninduses Teenindus peab olema märkamatu, kuid alati hoolitsev ja abipakkuv. Toite peaks olema võimalikult lihtne serveerida. Toidud serveeritakse ja koristatakse paremalt, puhas taldrik asetatakse vasakult. 9. Riietumine Zakett Must pikk printsessilõikelise seljaosaga pintsak. Plastroon e kaelaside. Spenser Lühike smokingu tüüpi pintsak. Vöö e cummerbund. Kikilips. Smoking Pintsak, siidiga kaetud nööbid ja reväärid. Kikilips. Cummerbund või vest. Frakk Must äralõigatud hõlma ja printsess- lõikelise seljaosaga ning lõhikuga pintsak, siidiga kaetud reväärid ja nööbid. Fraki all kantakse vesti, mille alumine serv peab kuue alt paistma 1-2 cm. Zakett Spenser Frakk 10. Millist riietust sobib kanda päevasel ja õhtusel üritusel? Päevane üritus Mees ülikond, klubipintsak, sakoülikond, zakett Naine väike must kleit, kostüüm, pükskostüüm Õhtune üritus
Riietumise etikett Britmarii Kroon Meeste etikett Frakk Frakki kantakse õhtul pärast kella kuut suurtel vastuvõttudel, bankettidel, teatris esietendustel, ballidel või teistel pidustustel, kus fraki kandmine on ette nähtud. Frakki võib kanda päevalgi gala- dineedel, pulmas, akadeemilisel peol. Frakk ehk sabakuub koosneb kuuest, pükstest, vestist, lipsust ja frakisärgist. Siidirevääridega kuub, käänistega püksid, mille küljeõmblustel satiinpael, on õmmeldud mustast peenest villasest riidest. Frakiga kantakse kõva, tärgeldatud rinnaesisega särki, mille nööbid on läbipaistvast materjalist, pärlmutrist või pärlitest. Särgikäised kinnitatakse mansetinööpidega. Frakiga ei sobi kanda käekella. Välja arvatud matused ja mõningad teised erijuhtumid - väitekirja kaitsmine, doktoriks promoveerimine - kantakse fraki juurde valget vesti. Kikilips on vestiga ühte värvi. Fraki rinnataskus kantakse ainult valget taskurätti. Smoking Smoking on õhtuülikond ja s
Penikoorem- koera päeva teekonna pikkus, miil 8-10km, staadion, Vana Kreeka staadioni pikkus. raskus- nael- 454g. Puud 12 kg, unts 26g , tünder 2-3 tündrit vilja, maht- korte, pint. Pindala- adramaa põld, mida suudeti 1 adraga künda. Vakamaa- ühe vakatäie viljaga külvatud maa. Genealoogia allikad- ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemislugu ja sugulussuhteid. Tulemus avaldatakse nt sugupuudena. Eesti geneoloogia algatajaks Martin Lipp, kes oli Nõo kirikuõpetaja ja ta Jakob Hurdarahvaluule kogumise eeskujul hakkas koguma eesti suguvõsade ajaloo kohta andmeid. Sugulus põhineb põlvnemisel , tekib abielude kaudu, või lapsendamise kaudu. Rooma õiguses eristati ka võimusugulust, mis hõlmas kõiki ühe perekonnapea võimule alluvaid isikuid. 17 saj, saadi andmeid kirikumeerikutest ( sünnid, surmad, abielud). Vakuraamatutest ( andmed talude kohta). 18 saj samad, aga ka hingeloenditest, mida peeti pearahamaksu arvestamiseks
Viisakas inimene vastab kindlasti kutsele ja teatab, kas ta võitab kutse vastu või ta ei saa kahjuks pidustusest osa võtta. 8.Missuguses riietuses külalisi peole oodatakse, on tavaliselt kutse peal kirjas. Ametlik vastuvõtt ja laste kostümeeritud pidu nõuavad erinevat riietust. Reeglina paneb meesterahvas selga musta ülikonna, valge või siis peene mustriga särgi, kindlasti kaela lipsu. Jalas kantakse nahktallaga kingi. Naistel on pidulik kleit, jaki ja kleidi kombinatsioon või elegantne pükskostüüm. Riideid täiendavad kerged kingad, käe- või õlakott ning sobivad ehted. 9.Peo korraldamine algab ruumi kaunistamisest. Selleks kasutatakse lilli, õhupalle, küünlaid ja serpentiine. Seinale paigutatakse ka päevakohaseid plakateid ja pilte. Õhupallidest kujundatakse juubeliarv. Kuna üldiselt naisterahvaste puhul vanuse nimetamist püütakse
RP I / 2005 ÄRI- JA KUTSEEETIKA EETIKA arutleb selle üle, mida pidada heaks või halvaks. ETIKETT esitab ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid käitumisreegleid neid põhjendamata. ÄRIETIKETT esitab äritegevuses heakskiidetud käitumisreegleid. Seltskondlikus etiketis on priviligeeritud pooleks daamid ja vanemad inimesed. Ruumi tulija tervitab esimesena. Härrad tõusevad tervituseks, daamid mitte. Esimesena annab kätt daam härrale, vanem nooremale, kätt annab see kellele tutvustatakse. VASTUVÕTU LIIGID I ISTUMISEGA VASTUVÕTUD: EINE, HOMMIKUSÖÖK 12-15 vahel, 1,5 h. Lahja kokteil, 1-2 külma eelrooga külma viinaga, 1 kuum kala ja 1 liharoog veiniga, dessert vahuveiniga, kohvi ja tee konjakiga. Enamus ajast kohvilaua juurde, suhtlemis koht. LÕUNA e pidulik dinee, alates kell 19, 2,5 h. ÕHTUSÖÖK algab peale 21, peale külma lauda tuleb supp, ilma alkoholita. II SEISMISEGA VASTUVÕTUD: KOKTEI
torm. Toodi esile sotsiaalsest ja majanduslikust allakäigust tingitud probleeme (põhiliselt olmeprobleeme), nõuti tooteid, mida polnud kaubandusest eriti saada, ent mille hankimine Kommunistliku Partei esindajatel väga keerukas ei tundunud. Lõpuks esitas keegi rahva seast nõudmise: ''Ain Saar vabaks!'' Sellega ühines umbes 1000 võrulast, kes kõik sammusid rongkäigus kesklinna. Peade kohale kerkis sinimustvalge lipp. Lipp oli üsna pisike ja liikus käest kätte, seda ilmselt mitte seepärast, et igaüks seda hoida saaks, vaid pigem sellepärast, et inimesed 12 Kirjavahetus Argo Männimetsaga 16.03.2010. 13 Ain Saar, lk. 45 14 Ain Saar, Aavo Savitch, Kaja Tullus, lk. 11-12. 15 Ain Saar, lk. 47. 16 Ain Saar, lk. 50. 7 kartsid. Kardeti nuhke, kes rahvaseas olid. Keegi ei tahtnud saada karistust keelatud lipu kandmise eest
või tema naisele. Naine tõuseb samuti siis, kui ta esitleb end ise vanemale mehele. • Tutvustamine ei tähenda veel, et pärast võib hakata sinatama. • Kui teid esitletakse või tutvustatakse, võtke käed taskust välja, seiske sirgelt ja olge teise inimese suhtes tähelepanelik. • Pärast esitlemist öeldakse: Väga meeldiv! Väga rõõmustav! Meeldiv tutvuda! Hüvastijätt • Kõige olulisem on tänada: vastuvõtu, kostitamise, teenete, ärakuulamise, tutvumisvõimaluse ja kõige muu eest. • Kui vestlus lõpeb teile ebasoodsalt on põhjust vestluspartnerit tänada. • Hüvastijätu põhinõuded: •Tõuske püsti •Vaadake silma •Naeratage •Ulatage käsi •Tänage
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu...
demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi. RIIGIKOGU LIIGE RIIGIKOGU FRAKTSIOON RIIGIKOGU KOMISJON VABARIIGI VALITSUS RIIGIKOGU JUHATUS JUHTIVKOMISJON RIIGIKOGU I lugemine Lükatakse tagasi II lugemine Muudatus ettepanekud III lugemine LÕPPHÄÄLETUS Seadus võetakse vastu Seadus jääb vastu võtmata Vabariigi President Kuulutab välja ja avaldatakse Riigi Teatajas Saadab Riigikogusse tagasi 2. Kohalikud omavalitsused KOV on valla või linna võimuorgan, mis seaduste alusel iseseisvalt korraldab ja juhib kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV põhimõtted: kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; elanike õiguste ja vabaduste tagamine; oma seaduste ülesannete ja kohustuste täitmine;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
