Diplomaatiline etikett ja protokoll konspekt eksamiks (0)

Protokoll
Protos (esimene) + kolla ( liim ) = protokollon (esimene leht, mis
liimiti dokumendirulli ülaserva ning millele märgiti üriku sisu ja autori nimi).
Kesk- ja varauusaegne tähendus – nõuded, kuidas vormistada kirju (viisakusvormelid) ja korraldada tseremooniaid.
Tänane tähendus - kokkulepitud põhimõtted, mis käsitlevad ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja suhtlemisnorme, hierarhiat, ühiskondlikku positsiooni, tseremooniaid jne.
Diplomaatiline protokoll
●Riikidevahelises suhtluses väljakujunenud normide ja reeglite kogu.
●Täpsemalt: riikidevaheline kirjavahetus , diplomaatiliste esindajate vahetamise kord, ameti- ja auastmed , diplomaatiline korpus, hierarhia , riiklikud tseremooniad, ametlikud kohtumised ja vastuvõtud.
●Tähtis koht aegade jooksul kujunenud tavadel ja kommetel, mida riikide esindajad omavahelises suhtluses järgivad.
Ametiprotokoll
●Ametialases suhtlemises üldtunnustatud käitumisnormid, tavad ja kombed, mille alus on ametiasutuse või ettevõtte põhiväärtused ja filosoofia.
●Ametiprotokolli alaliik : äriprotokoll (normid ja käitumispõhimõtted äriilmas).
Etikett
●Étiquette (est hic questio )
●Tänane tähendus: mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha.
●Täpsemalt: kuidas kirjutada kirju, tervitada ,rõivastuda,esitleda, olla hea pererahvas külaliste ja hea külaline pererahva jaoks.
Diplomaatia
●Riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine
●Osa riigi välispoliitikast ja välispoliitika peamine vahend (teised vahendid: nt. sõjaline jõud, spionaaž)
●Bilateraalne diplomaatia – kahe riigi vaheline suhtlemine
●Multilateraalne diplomaatia- suhtlemine rahvusvahelise organisatsiooni egiidi all
●Kultuuridiplomaatia
●Kodanikudiplomaatia
Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu
●Esimene teadaolev diplomaatiline kirjavahetus: nn. Amarna kirjad (14. saj. e. Kr.) Egiptuse ja Kaananimaa valitsejate vahel.
●Vana-Kreeka linnad: ajutised saadikud, püsiv diplomaatiline esindus puudus.
●Proxenos : Vana-Kreeka linnakodanik, kel olid erisuhted mõne teise linnaga.
●Aprocrisiarius (responsalis ): mõne ilmaliku või vaimuliku resideeriv esindaja hilisantiikajal ja varakeskajal Ida- Rooma keisri juures
●Legatus – saadik
Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu
● Vana- ja keskajal kujuneb välja nn.”suurte” ja “väikeste”
saatkondade, saadikupuutumatuse mõiste.
● Valitseja kantselei tegeleb diplomaatia ja protokolli koordineerimisega.
● Olulisel kohal dokumentide talletamine arhiivides, admete süsteemne kogumine.
Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu
● Kaasaegse diplomaatia sünd – 13. - 14. sajandi Põhja-Itaalia linnriikides ( Milaano ,Toskaana, Veneetsia )
● Milaano hertsog Francesco I Sforza (1401 – 1466) – esimesed püsivad saatkonnad Põhja – Itaalias, et tasakaalustada diplomaatia abil Prantsusmaa sõjalis-poliitilisi ambitsioone.
● Diplomaatiliste esindajate volikiri ja selle esitamine vastuvõtva riigi valitsejale.
● 1455- Milaano saadab oma püsiesindaja Prantsusmaa õukonna juurde.
Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu
● 1487 - Aragoonia ja Kastiilia ( Hispaania ) saadavad saadiku Inglise õukonna juurde.
● 16. sajandi lõpuks muutub püsivate esindajate vahetamine normiks, v.a.nt. Püha – Rooma keiser .
● Burgundia hertsog Philippe Hea ( 1396 – 1467) ajal kehtestatakse Burgundia õukonnas rangealluvusjärjekord ning tseremooniad.
● Varauusaegsete territoriaalriikide kujunemise ja keskvõimu tugevnemisega ühtlustatakse nii diplomaatias kui protokollis ja etiketis kehtinud reegleid.
Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu
● Prantsusmaa kuningas François I ( 1494 – 1547 ) – kõiki seisusi hõlmav hierarhia ehk nn. “rangide tabel”. Protokoll – inimeste järjekord riigis vastavalt nende tähtsusele.
● Prantsusmaa kuningas Henri III (1551 – 1589 ) kehtestab 1585. aastal enda kuningliku isiku kohtlemise täpsustatud reeglid ja õukonna riietumise korra.
● Seisuslik riietumise kord kehtib kesk- ja varauusajal kõikjal Euroopas, sh.Vana – Liivimaal.
● Hispaania moe võidukäik
Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu
● Prantsusmaa ja Navarra kuningas Louis XIV ( 1643 – 1715 ) – nn. “eriketi hiilgeaeg ”, mil kõik toimingud reguleeritakse ülimate peensusteni.
● 1682 – Prantsuse kuninglik õukond kolib Versailles ` isse .
● Versailles saab enamikule monarhiatest ihaldusväärseks eeskujuks
● Kujuneb välja riikide/diplomaatide üldtunnustatud hierarhia.
● Ajavahemikku 15. sajandi keskpaigast Esimese maailmasõjani nimetatakse “klassikalise diplomaatia ajajärguks”.
Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu
● 1815 – Viini kongress kehtestab reglemendi diplomaatiliste esindajate auastmete kohta:
● Erakorraline ja Täievoliline Suursaadik
● Erakorraline Saadikja Täievoliline Minister
● Minister- resident
● Asjur (Chargé d`affaires)
● Suursaadikuid vahetavad omavahel üksnes suurriigid , suur- ja väikeriikide ning väikeriikide vahel vahetatakse saadikuid.
Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu
● 1961 – diplomaatiliste suhete Viini konventsioon – kaasaegse diplomaatia alusdokument:
https://www.riigiteataja.ee/akt/1062202
Diplomaatiliste suhete Viini konventsioon
Artikkel 1
Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) esinduse juht – isik, kelle lähetajariik on sellele kohale nimetanud;
b) esinduse töötajad – esinduse juht ja esinduse personali hulka kuuluvad töötajad;
c) esinduse personal – esinduse diplomaatiline personal, haldustöötajad ja abitöötajad;
d) diplomaatiline personal – diplomaatilise au- ja teenistusastmega töötajad;
e) diplomaatiline esindaja – esinduse juht või esinduse diplomaatilise personali hulka kuuluv töötaja;
f) haldustöötaja – esinduse personali hulka kuuluv töötaja, kes on esindusse tööle võetud haldus- või tehniliste ülesannete täitmiseks;
g) abitöötaja – esinduse personali hulka kuuluv töötaja, kes on tööle võetud esinduse teenindamiseks ;
h) koduabiline – esinduse töötaja kodus teenistuses olev isik, kes ei ole lähetajariigi töötaja;
i) esinduse valdused – hooned või hooneosad ning nende juurde kuuluv maa, mida kasutatakse esinduse vajadusteks ning mille hulka kuulub ka esinduse juhi residents, sõltumata sellest, kes on omanik.
Artikkel 2
Riigid loovad diplomaatilisi suhteid ning alalisi diplomaatilisi esindusi vastastikusel nõusolekul.
Artikkel 3
1. Diplomaatilise esinduse ülesanneteks on muu hulgas:
a) lähetajariigi esindamine asukohariigis;
b) lähetajariigi ja selle kodanike huvide kaitsmine asukohariigis rahvusvahelise õigusega lubatud piirides;
c) läbirääkimiste pidamine asukohariigi valitsusega;
d) asukohariigi olukorra ja arengu jälgimine seaduslikul teel ning teabe edastamine lähetajariigi valitsusele;
e) lähetaja- ja asukohariigi sõbralike suhete ning riikide majandus-, kultuuri- ja teadussuhete arendamine.
Artikkel 4
1. Lähetajariik peab veenduma , et asukohariik on lähetajariigi esinduse juhiks nimetatud isikule andnud oma nõusoleku (agrément).
2. Asukohariik ei ole kohustatud nõusolekust keeldumist lähetajariigile põhjendama.
Artikkel 13
1. Esinduse juht loetakse asukohariigis ametisse asunuks siis, kui ta on üle andnud oma volikirja või teatanud oma saabumisest ning esitanud volikirja tõestatud koopia asukohariigi välisministeeriumile või kokkuleppe kohaselt mõnele teisele ministeeriumile, vastavalt asukohariigi praktikale, mida rakendatakse ühtsel viisil.
2. Volikirja või selle tõestatud koopia esitamise järjekord määratakse kindlaks esinduse juhi saabumise kuupäeva ja kellaaja järgi.
Artikkel 14
Esinduse juhid jagunevad kolme klassi:
a) riigipea juurde akrediteeritud suursaadik või nuntsius ning teised sama auastmega esinduse juhid;
b) riigipea juurde akrediteeritud saadik, minister ja internuntsius;
c) välisministeeriumi juurde akrediteeritud asjur.
2. Esinduse juhtidel klassi järgi vahet ei tehta, välja arvatud järjestusest ja etiketist tulenevad
erandid.
Artikkel 15
Riigid lepivad kokku, millisesse klassi nende esinduste juhid kuuluvad.
Artikkel 16
1. Esinduste juhid järjestuvad oma klassis artikli 13 kohaselt ametisse asumise kuupäeva ja kellaaja järgi.
2. Esinduse juhi volituste muutmine, mis ei too kaasa klassi muutust, ei muuda tema asetust järjestuses.
3. Käesolev artikkel ei mõjuta asukohariigis heaks kiidetud Püha Tooli esindaja järjestuse määramise praktikat.
Artikkel 17
Esinduse juht teatab välisministeeriumile või kokkuleppe korral mõnele teisele ministeeriumile diplomaatilise personali hulka kuuluvate töötajate järjestuse.
Artikkel 18
Riigis peab esinduse juhtide vastuvõtmise kord klasside lõikes olema ühtne.
Artikkel 20
Esindusel ja selle juhil on õigus kasutada esinduse valdustel, sealhulgas esinduse juhi residentsil, ja sõidukitel lähetajariigi lippu ja vappi.
Artikkel 22
1. Esinduse valdused on puutumatud. Asukohariigi esindaja ei või siseneda esinduse valdustesse ilma esinduse juhi nõusolekuta.
2. Asukohariigil on esmajoones kohustus rakendada abinõusid, et kaitsta esinduse valdusi sissetungi ja kahjustamise eest ning ära hoida esinduse rahu rikkumist ja väärikuse riivamist.
3. Esinduse valdused, sisustus ja muu vara ning esinduse sõidukid on puutumatud läbiotsimise, sundvõõrandamise, arestimise ja täitemenetluse suhtes.
Artikkel 23
1. Lähetajariik ja esinduse juht on vabastatud kõigist riiklikest, piirkondlikest ning kohalikest maksudest ja lõivudest esindusele kuuluvatelt või üüritud valdustelt, välja arvatud maksed osutatud eriteenuste eest.
2. Käesolevas artiklis ettenähtud maksuvabastust ei kohaldata, kui nimetatud makse ja lõive peab asukohariigi õigusaktide kohaselt maksma lähetajariigiga või esinduse juhiga lepingu sõlminud isik.
Artikkel 24
Esinduse arhiiv ja dokumendid on alati ja igal pool puutumatud.
Artikkel 25
Asukohariik tagab esinduse ülesannete täitmiseks vajalikud tingimused.
Artikkel 26
Asukohariik tagab kõigile esinduse töötajatele oma territooriumil reisimis- ja muu liikumisvabaduse, arvestades seejuures õigusakte, milles käsitletakse alasid, kuhu sisenemine on riigi julgeoleku huvides keelatud või piiratud.
Artikkel 27
1. Asukohariik võimaldab ja kaitseb esinduse ametialase sidepidamise vabadust. Sidepidamisel lähetajariigi valitsuse ning lähetajariigi teiste esinduste ja konsulaatidega nende asukohast
sõltumata võib esindus kasutada kõiki asjakohaseid vahendeid, kaasa arvatud diplomaatilist kullerit ning kodeeritud ja šifreeritud teateid. Oma raadiosaatja võib esindus paigaldada ja seda kasutada ainult asukohariigi nõusolekul.
2. Esinduse ametialane kirjavahetus on puutumatu . Ametialane kirjavahetus tähendab esinduse ja selle ülesannetega seotud kirjavahetust.
3. Diplomaatilist saadetist ei tohi avada ega kinni pidada.
4. Diplomaatilise saadetise pakkidel peab olema nähtav tunnusmärk ning need võivad sisaldada ainult diplomaatilisi dokumente ja ametialaseks kasutamiseks mõeldud esemeid.
5. Asukohariik kaitseb ametiülesandeid täitvat diplomaatilist kullerit, kellel peab olema tema staatust ning diplomaatilise saadetise pakkide arvu tõendav ametlik dokument. Diplomaatilise kulleri isik on puutumatu ning teda ei tohi vahistada ega kinni pidada.
6. Lähetajariik või esindus võivad määrata ad hoc diplomaatilisi kullereid. Sellisel juhul kohaldatakse samuti lõiget 5, kuid selles nimetatud puutumatus kaotab kehtivuse, kui kuller on diplomaatilise saadetise adressaadile kätte toimetanud.
7. Diplomaatilise saadetise võib usaldada tsiviilõhusõiduki kaptenile, kui lennuk maandub plaanipäraselt kindlaksmääratud kohas. Kaptenile väljastatakse ametlik dokument, millel on märgitud diplomaatilise saadetise pakkide arv, kuid teda ei käsitata diplomaatilise kullerina. Esindus võib saata oma töötaja võtma diplomaatilise saadetise vastu takistusteta otse õhusõiduki
kaptenilt.
Artikkel 29
Diplomaatilise esindaja isik on puutumatu. Teda ei või vahistada ega kinni pidada. Asukohariik kohtleb teda kohase lugupidamisega ning rakendab abinõusid tema isiku, vabaduse ja väärikuse vastu suunatud rünnakute ärahoidmiseks.
Artikkel 30
1. Diplomaatilise esindaja eluruumid on puutumatud ja kaitstud samuti kui esinduse valdused.
2. Samuti on puutumatud tema dokumendid, kirjavahetus ja vara, välja arvatud artikli 31 lõikes 3 nimetatud juhul.
Artikkel 31
1. Diplomaatilisel esindajal on puutumatus asukohariigis kriminaalvastutusele võtmise suhtes. Samuti on diplomaatilisel esindajal asukohariigis tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus, välja arvatud juhul, kui tegemist on:
a) asjaõigusliku hagiga asukohariigis asuva eraomandis oleva kinnisvara suhtes, välja arvatud juhul, kui diplomaatiline esindaja kasutab kinnisasja lähetajariigi nimel esinduse huvides;
b) pärimist käsitleva kohtuasjaga, milles diplomaatiline esindaja osaleb eraisikust testamenditäitja, haldaja , pärija või annakusaajana ega esinda seejuures lähetajariiki;
c) kohtuasjaga, mis käsitleb diplomaatilise esindaja sellist kutse- või äritegevust asukohariigis, mis ei ole seotud tema ametiülesannetega.
2. Diplomaatiline esindaja ei ole kohustatud tunnistajana ütlusi andma.
3. Diplomaatilise esindaja suhtes ei või kohaldada täitemenetlust, välja arvatud lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud juhtudel tingimusel, et menetluse käigus ei kahjustata diplomaatilise esindaja isikupuutumatust ega tema eluruumi puutumatust.
4. Diplomaatilise esindaja puutumatus asukohariigi jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta teda lähetajariigi jurisdiktsiooni alt.
Artikkel 35
Asukohariik vabastab diplomaatilised esindajad kõigist isiklikest ja ühiskondlikest teenistuskohustustest ning sõjalistest kohustustest, nagu need, mis on seotud sundvõõrandamise, sõjaliste sundmaksete või sõjaväelaste majutamisega.
Artikkel 41
1. Ilma et see piiraks isiku eesõigusi ja puutumatust, peab neid kasutav isik järgima asukohariigi õigusakte. Samuti ei tohi ta sekkuda asukohariigi siseasjadesse.
2. Lähetajariigi poolt esindusele usaldatud ametlik asjaajamine asukohariigiga toimub asukohariigi välisministeeriumi või mõne teise kokkulepitud ministeeriumiga või nende kaudu.
3. Esinduse valdusi ei tohi kasutada otstarbel , mis ei sobi kokku esinduse ülesannetega, mis on sätestatud käesoleva konventsiooni, üldise rahvusvahelise õiguse või lähetajariigi ja asukohariigi erikokkuleppega.
Artikkel 42
Diplomaatiline esindaja ei või asukohariigis tegelda kutse- ega äritegevusega isikliku kasu eesmärgil.
Artikkel 44
Asukohariik võimaldab isegi relvakonflikti korral isikul, kel on eesõigused ja puutumatus ning kes ei ole asukohariigi kodanik, samuti tema perekonnaliikmel, sõltumata kodakondsusest,
lahkuda riigist nii kiiresti kui võimalik. Vajaduse korral annab asukohariik nende käsutusse sõidukid nii nende endi kui ka nende vara veoks.
Artikkel 45
Kui kahe riigi diplomaatilised suhted on katkenud või kui esindus on alaliselt või ajutiselt tagasi kutsutud:
a) on asukohariik kohustatud isegi relvakonflikti korral austama ja kaitsma esinduse valdusi koos selle vara ja arhiiviga;
b) võib lähetajariik usaldada esinduse valduste, vara ja arhiivi järelevalve asukohariigile vastuvõetavale kolmandale riigile;
c) võib lähetajariik usaldada enda ja oma kodanike huvide kaitse asukohariigile vastuvõetavale kolmandale riigile.
Tervitamine
● Esimesena tervitab alati ruumi siseneja
● Ametialases suhtlemises saab määravaks positsioon:
● positsioonilt madalam tervitab esimesena
● positsioonilt kõrgem ulatab esimesena käe
● võrdse positsiooni korral arvestatakse vanust ja sugu
● Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost:
● noorem tervitab vanemat esimesena
● mees tervitab esimesena naist
● vanem või naisterahvas ulatab esimesena käe
Tervitamise ja tutvumise viis kuldreeglit
euroopalikus suhtlemiskultuuris
● Tõuske püsti!
● Vaadake silma!
● Naeratage!
● Öelge oma nimi!
● Andke kätt!
Tiitlid ja aunimetused tervitamisel
● Abielu = vabaabielu
● Euroopas pole enam kombeks nimetada naist mehe tiitli või ametinimetusega (proua kohtunik , proua professor on ise oma eriala/ameti esindajad)
● Erand : diplomaatiline suhtlemine (proua suursaadik, proua konsul)
● Tutvumisvisiidid diplomaatias – asukohariiki hiljem saabunud diplomaat külastab varem saabunud diplomaati
Tervitamine ja peakatted
● Kergitatakse kaabut või nokkmütsi
● Võetakse kinni kaabu pealt ja nokkmütsi nokast
● Kui peakate võetakse peast pikemaks ajaks (nt leinarongi möödumisel), siis hoitakse
seda põhjaga enda poole
● Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse peakatet parema käega ja
vastupidi
● Kui tervitaja paremal käel kõnnib naisterahvas või vanem härra, kergitatakse peakatet
alati vasaku käega
● Peast ei võeta nt. baretti, läkiläkit, spordimütsi vms, v.a. erandjuhtudel (matused)
● Sõjaväelase, politseiniku ega muud vormimütsi peast ei võeta
● Naised ei võta tervitamise ajal peakatet peast
NB!
● Tervitusele tuleb alati vastata
● Tervitada ei tohi lärmakalt ega teisi inimesi häirida
● Ametiasutuses tervitatakse üksnes tuttavaid
● Kui tervitatakse kaaslast, siis on viisakas vastata
● Kui kaaslane tervitab tuttavat, siis tervitatakse koos temaga
● Kui tuttavat märgatakse liiga hilja ega jõuta tervitada, on hea toon järgmisel kohtumisel vabandada .
● Kui ühe inimesega kohtutakse päevas mitu korda, on sobilik tervitada pigem mitu korda kui üldse mitte.
Püstitõusmine tervitamise ajal
● Noormehed tõusevad naistuttavate ja endast vanemate meeste tervitamisel alati püsti. Naised mehi tervitades üldjuhul püsti ei tõuse.
● Vanem härra võib tervitada istudes
● Istutakse alles siis, kui daam on istunud oma kohale
● Kättpidi tervitades tõustakse alati püsti (erand- paik,kus see võib teisi häirida)
● Kui naine tervitab omavanust või vanemat naist, kergitab ta end veidi istmelt või tõuseb püsti (nii ka eaka härra ja oma ülemuse puhul).
● Ametiasutuses klienti vastu võttes (sekretär, teenindaja) tõuseb võimalusel alati püsti.
Tervitamine mitteametlikul koosviibimisel
● Külaline tervitab esimesena perenaist ja siis peremeest
● Kui kohal viibib võõraid, siis tervitatakse ka neid kättpidi
● Istuvaid külalisi võib tervitada istumise järjekorras, arvestamata nende vanust ja sugu
● Esimesena tervitab isik, kes möödub tuttavast (soost ja positsioonist hoolimata)
● Saabuv naine tervitab viimasena oma abikaasat
● Saabuv mees tervitab oma abikaasat naistest viimasena ja enne meeste tervitamist. Erand: kui seltskonnas viibib eakas ja lugupeetud härra, keda tervitatakse meestest esimesena – siis oma abikaasaga ei kätelda.
Tervitamine ametlikul koosviibimisel
● Esimesena tervitab külaline koosviibimise peakorraldajat, seejärel tema abikaasat
● Esimesena tervitab (soole vaatamata) see, kellele oli adresseeritud kutse.
● NB! Üle õla ei tervitata ametlikul ega mitteametlikul koosviibimisel ega üldse mitte kunagi!
Kätlemine
● Esimesena ulatab käe vanem nooremale, naine mehele, ülem alluvale. Erand: noored naised ja neiud , kellele ulatab käe vanem härra.
● Abielupaaride kohtumine: esmalt tervitavad naised omavahel, mehed omavahel ja seejärel naised meestega (tuleb vältida käte ristamist ).
● Äriringkondades: naised ja mehed võrdsed partnerid – mees võivad anda naisele esimesena käe, naine tõuseb ka meest tervitades püsti.
● Tervitamiseks antud käsi võetakse alati vastu. Kui mingil põhjusel ei saa, siis vabandatakse.
● Mees ei tervita kinnastatud käega.
● Käe andmise või esitlemise ajal ei hoita teist kätt taskus.
Käesuudlemine
● Ühepoolne: ainult mees suudleb (abielu)naise kätt
● Erand: kõrgvaimulike puhul on võimalik, et kätt suudleb ka naine.
● Naine tõstab kätt ja mees kummardub selle kohale
● Daamidel pole sobiv käesuudlust paluda
● Kätt ei suudelda tänaval ja avalikes kohtades
Põsesuudlemine ja embamine ehk akolaad
● Accolade – rüütliks löömine ja/või rüütliordusse vastuvõtmine mehe õla puudutamisel mõõga lameda küljega.
● Embamine kombeks nii kahe naise kui naise ja mehe vahel.
● Tuleb arvestada kohalikke tavasid ja kombeid!
Esitlemine
● Väiksematel üritustel esitleb külalist alati kutsuja
● Ametlikel üritustel mainitakse külalise ametialast ja akadeemilist positsiooni
● Madalama positsiooniga ametnikku esitletakse alati kõrgemale
● Kohalikku elanikku esitletakse välismaalasele
● Nooremat inimest tutvustatakse vanemale
● Lõuna- või õhtusöögile saabunud külalisi esitletakse vastavalt saabumise järjekorrale.
● Abielus mitteolevate kaaslaste puhul tutvustatakse saatjat ametlikult preili, proua või härrana (mitte kui elukaaslast või kaaslast)
Esitlemine
● Ametlikel üritustel (nt. presidendi vastuvõtt) esitletakse nime ja ametinimetusega peakülalist, saatja ametipositsiooni ei nimetata.
● Kui abielupaar soovib end kellelegi esitleda, teeb seda traditsiooniliselt mees, tutvustades esmalt oma abikaasat. Kui ei olda abielus, otsustab paar ise, kas esitleda end elukaaslastena.
● Kui kedagi soovitakse kõrgele ametiisikule tutvustada, küsitakse viimaselt luba. Mainitakse esitletava tiitel ja nimi, kõrget ametiisikut ei esitleta – ühepoolne tutvustamine.
● Mees peab esitlemisel alati seisma, naine siis, kui teda esitletakse kõrgemalseisvale isikule, tolle abikaasale, vanemale daamile või härrale.
● Üksikisikut esitletakse grupile
Külalise vastuvõtmine ja saatmine
● Külalise aukoht – vastuvõtjast paremal
● Sissepoole avanevate ustega ruumis avab vastuvõtja ukse ning palub enesele järgneda
● Vastuvõtjal on soovitatav liikuda külalisest veidi eespool
Tervitamine äris ja diplomaatias
● Tuleb arvestada, et diplomaatia on konservatiivsem kui ärimaailm, kus etikett märksa paindlikum ja ajas muutuvam!
● Äris:
● klient on alati kuningas
● äripartnerid on alati võrdsed
● tutvustamisel ja esitlemisel tuleb alati esimesena öelda kliendi nimi ning kasutada seda korduvalt ärivestluse jooksul
● kolmanda (soovimatu) isiku lisandudes ei pea teda tingimata kliendile tutvustama
Hüvastijätmine
● Tõuske püsti!
● Vaadake silma!
● Naeratage!
● Ulatage käsi!
● Tänage!
Visiitkaart
● Ameti- ehk ärikaart: asutuse täisnimetus ja logo ( vapp ), isiku nimi, amet, tiitel,töökoha aadress, telefon, faks ja e-post
● Lihtkaart : isiku nimi (mõnikord ka ametikoht )
● Oluline:
● Paberi kvaliteet
● Mõõtmed
● Tekst
● Õigekiri
● Otstarve
Visiitkaardi kasutamine
● Ei ole kombeks vahetada visiitkaarte kohe pärast tutvumist. Erand: ärikohtumised, diplomaatide koosolekud
● Visiitkaardi võib lisada lilledele, kingitustele, õnnitluste ja kaastundeavalduste korral
● Esimesena ulatab visiitkaardi madalama positsiooniga isik kõrgemale. Kui positsioonid võrdsed, siis noorem.
● Vastuvõtul jäetakse visiitkaart selleks spetsiaalselt paigutatud lauale
● Visiitkaartide vahetamiseks tuleb leida sobiv (teisi mitte häiriv) aeg.
Ametikirja kirjutamine
● Üldised tähelepanekud:
● Mida adressaat meilt ootab?
● Mida adressaat juba teab?
● Millist vastust me soovime ?
● Mõistlik on kasutada näidiskirjade abi ja lähtuda vormistamise peamistest tavadest .
Ametikirja kirjutamine
● Mida lühem kiri, seda mõjusam
● Õigekiri ja stiil
● Lause pikkus (mitte rohkem kui 10 – 12 sõna lauses )
● Vajalike elementide (rekvisiitide) olemasolu ja paigutus
● Pöördumised ja tänusõnad
Ametikirja kirjutamine
● Eestis kehtivad standardid :
● EVS 882-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon .
Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri
● http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14219/ametikirja_vormistamine.html;jsessionid=3C58E47B635D3E62F501ECBFD010FA97
● http://www.digitark.ee/?p=454
● Asjaajamiskorra ühtsed alused – Riigi Teataja 2001, 20, 112
● https://www.riigiteataja.ee/akt/840660
Ametikirja kirjutamine
● Kui asutuse plangil tuuakse asutuse nimi nii eesti keeles kui võõrkeeles, siis esikohale (üles või vasakule) eestikeelne nimetus, seejärel võõrkeelsed ladina tähestiku järjekorra alusel
● Keeleseadus ei luba ainult võõrkeelseid planke kasutada!
● Välisriiki saadetava kirja kontaktandmetes peab leiduma Eesti nimetus ühes tuntud rahvusvahelises keeles ja sihtnumbri ees Eesti maatähis EE standardi EVS-ISO3166-1 järgi.
Ametikirja kirjutamine
● Dokumendiplangi veeris (tekstita pind):
● vasak veeris – 30 mm
● parem veeris - 15 mm
● ülemine veeris- 12 mm
● alumine veeris – 12 mm
● Kui kirja tekst leidub ka pöördel, siis vasaku veerise laius 15 mm ja parema veerise laius 30 mm.
Ametikirja kirjutamine
● Pöördumise vormistamisel ei kasutata lühendeid, kirjavahemärke pöördumise lõpul ega adressaadi eesnime. Vabariigi Presidendi ja suursaadiku poole pöördudes ei kasutata ka perekonnanime .
● Nt:
● Austatud professor
● Kõrgesti austatud härra pastor
● Lugupeetud proua Kask
● Lugupeetud härra suursaadik
● Austatud Vabariigi President
Ametikirja kirjutamine
● Vastata tuleb kohe või teavitada saatjat viivitusest
● Informatsioon peab olema esitatud lühidalt ja täpselt, loogiliselt ja vigadeta
● Ametlikku kirja alustatakse pöördumisega, mitte tervitusega.
E-kiri
Eesti standard EVS 882-1:2006:
● E-kirja elementide loetelu
● Elementide määratlused ja selgitused
● Elementide asukoht dokumendil
● Vormistamise nõuded
Presidendietikett
● Presidendi saabumisel ja lahkumisel tõusevad kõik püsti
● Kätlemisel ulatab esimesena käe president või tema abikaasa
● Istuda võib alles siis, kui president on selleks märku andnud
● President alustab vestlust ja juhib seda
● Presidenti ei sinatata ametlikel kohtumistel. Kui president lubab sinatada, siis väljendab ta selleks soovi
● Kõnetamine: “Härra/proua Vabariigi President” või”Härra/proua president”. Presidendi abikaasale: proua/härra (nimi)
Presidendietikett
● Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes isik või organisatsioon oma riigist. Kellelgi ei ole õigust presidendi kutset tagasi lükata. Mõjuvatel põhjustel mitteilmumisest tuleb kohe teatada Vabariigi Presidendi kantselei protokolliosakonnale.
● President saabub kohtumisele viimasena, külalised 10 – 15 min. varem. Majaperemees tervitab riigipead uksel ja juhatab aukohale (nt. teatri/kontserdisaali korral paremat kätt esimesse ritta .
Presidendile antakse alati aukoht!
● President ei saabu vastuvõtule üksi - teda saadavad adjutant, abid ja nõunikud.
Presidendietikett
● President valib ise, kellega suhtleb
● Presidendi poole on kõige mõistlikum pöörduda adjutandi vahendusel
● President kõneleb esimesena või viimasena
● NB! Presidendile ei anta sõna! Kutsuja palub presidendil kõneleda või teatab, et kõneleb president.
● Vabariigi President kasutab suurt riigivappi (sama saatkondade puhul).Presidendilipp
Presidendietikett
● Presidendilipp lehvib presidendilossi lipuvardas alati, kui president on Eestis
● Kui president külastab maakondi, siis heisatakse presidendilipp tema ajutisel residentsil. Sama riigivisiidi korral. Ametlike ja töövisiitide puhul heisatakse riigilipp
● Vabariigi Presidendi lipp on presidendilossi suursaadikute saalis, kus välisriikide suursaadikud annavad üle oma volikirjad
● Presidendi lipp on ka presidendi autol
● Presidendi marsi kasutamise kord ei ole täpselt reguleeritud
● Riigipitsatit haldab riigisekretär
Eesti lipp
● 2005. aasta lipuseaduse alusel on igaühel õigus heisata lipp kõigil päevadel aastas
● Kõigile kohustuslikke lipupäevi on kolm:
● 24.02. - Eesti Vabariigi aastapäev
● 23.06. - Võidupüha
● 20.08. - taasiseseisvumispäev
● Täpsemalt vt Eesti lipu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/882755
Eesti lipp
● Ülejäänud lipupäevad:
● 03.01. - Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
● 02.02. - Tartu rahulepingu aastapäev
● 14.03. - emakeelepäev
● mai teine pühapäev- emadepäev
● 09.05. - Euroopa päev
● 04.06. - Eesti lipu päev
● 14.06. - leinapäev
● 24.06. - jaanipäev
● 01.09. - teadmistepäev
● novembri teine pühapäev – isadepäev
● valimispäevad
Eesti lipp ja teised lipud
● Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, siis asetatakse Eesti lipp kõige auväärsemale kohale
● Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järelprantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras
● Kui eri maade lippe on paaritu arv, siis Eesti lipp lipurivi keskele
● Eesti lipu võib paigutada lipurivi mõlemasse otsa
● Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi, rahvusvahelis organisatsiooni ja Eesti maakonna, valla või linna lipuga, siis paigutatakse maakonna, valla vm lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule
Kohtumised
● Vestlused – ametikohtumiste lihtsaim liik, mille käigus vahetatakse teavet, esitatakse ja kuulatakse seisukohti, planeeritakse edaspidist tegevust. Kokkuleppeid ei sõlmita.
●Läbirääkimised – probleemidele lahenduste otsimine ja püüe sõlmida kirjalikke kokkuleppeid.
●Nõupidamised/koosolekud – osa võtab enamasti rohkem inimesi, võivad olla nii asutusesisesed kui hõlmata mitme asutuse esindajaid.
Ettevalmistused kohtumisteks
●Vajalik on selgelt sõnastada eesmärk!
●Arutlusele tulevad küsimused peavad olema määratud ja ette teada
●Jagatakse ülesanded, vestlusteemad
●Töötatakse välja töö- ja päevakorra projektid, valmistatakse ette vajalike dokumentide algmaterjalid, lepingute ja otsuste projektid
●Jutupunktid ja positsioonipaberid
●Lepitakse kokku peamised seisukohad, kohtumise taktika, läbirääkimiste meetodid ja võtted
●Kooskõlastatakse kohtumise aeg ja koht
●Delegatsiooni koosseis
●Osalejatele saadetakse kutsed ning vajalikud materjalid (päeva- ja töökorra kavandid, vajalikud kontaktandmed ja lisainfo )
●Kohtumise ruum, istekohad, tehnilised abivahendid
● Majutus , transport ja toitlustamine
●Registreerimine, turvaküsimused
Kohtumisruum, atribuutika ja abivahendid
●Ruum peaks olema avar, õhuküllane, hästi valgustatud
●Igale osavõtjale peaks olema arvestatud vähemalt 80 cm – 1 m lauapinda
●Abid, tõlgid tuleks paigutada osalejate selja taha (teise ritta) või mujale lähedusse
●Vajadusel eraldi ruum(id) väiksemate nõupidamiste korraldamiseks. Peab olema kindel, kas ruum on vaba ja kus see paikneb.
●Ümmargune ja ovaalne laud loovad vabama õhustiku kui kandiline
●Läbirääkimiste laud ei ole lillelaat!
●Lipud ei tohi varjata osalejaid!
Koosoleku läbiviimine
●Päevakord tuleb osalejatele saata vähemalt paar päeva varem
●Ühele päevakorrapunktile planeerida 20 – 30, kõige rohkem 40 – 50 min. Koosoleku sobivaim pikkus: 1 – 1,5 tundi
●Oluline, et kohtumine mööduks positiivses meeleolus
●Protokoll/aruanne tuleb vormistada korrektselt ning õigeaegselt. Kui kehtestatakse juurdepääsupiirang, siis tuleb lisada selle kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine jm. oluline.
Kutsed
●Ametlikud ja mitteametlikud kutsed
●Mõlemal juhul peavad sisaldama järgmist teavet:
●Kutsuja
●Keda kutsutakse (kas ainult üks inimene või ka abikaasa/kaaslane)
●Ürituse toimumise kuupäev ja kellaaeg
●Ürituse toimumise koht
●Riietus (vajadusel)
●Millal ja kellele teatada osalemisest
●Vajadusel eritingimused (parkimine, jätkupidu)
Ametlik kutse
●Saadetakse välja vähemalt 4 – 6 nädalat enne ürituse toimumist
●Kutse adresseeritakse kindlale isikule ja üldjuhul ei ole seda võimalik edasi anda. Otstarbekas lisada märkus: kutse on isiklik.
●Ametlik kutse kirjutatakse alati kolmandas isikus
●Nt.The Ambassador of the Republic of Estonia and Mrs.... request the honour of the company of....
●Kui kutsuja on kõrge positsiooniga isik, siis märgitakse kutsel ainult tema tiitel, kui kutse saadab kõrge ametiisik koos abikaasaga, siis lisatakse ka abikaasa perekonnanimi
●Ametlik kutse on lakooniline ja konservatiivne , vormistatud kvalitseetsele paberile
Ametlik kutse
●Kui vallalist inimest soovitakse kutsuda koos kaaslasega , siis küsitakse temalt enne kutse saatmist, kellega ta soovib tulla. Kutsed kirjutatakse välja eraldi ja saadetakse peakülalisele.
●Kui kutsele on märgitud avec, siis on kutse kahele
●Aadlitiitli kasutamisel tuleb olla täpne ning lähtuda kohalikust/aadliku perekondlikust traditsioonist
●Sõjaväelaste puhul märgitakse sõjaväeline auaste, akadeemiliste tiitlite puhul akadeemiline kraad , kirikutegelaste puhul nende kiriklik staatus. Naisministrite ja naissuursaadikute kutsele märgitakse proua.
●Kutse saatja ei tohi olla anonüümne!
Märkused riietuse kohta kutsel
●Kutse alumisse vasakusse nurka soovitatav märkida, milline peaks olema riietus (igapäevane või tume ülikond, smoking , frakk), eriti pärast 18.00 algavate ürituste puhul
●Daam valib riietuse vastavalt härra riietusele
●Nõuded riietuse kohta võivad väga erilisel juhul olla trükitud eraldi ning esitatud väga üksikasjalikult
Ürituse toimumiskoht
●Toimumiskoht märgitakse kutse paremasse alumisse nurka. Vajadusel tuleb lisada täpne liiklemisskeem
●R.S.V.P. (Palume teatada, Eitava vastuse korral, Äraütlevad vastused) – lisada telefoninumber ja/või e-posti aadress
Kutse saatmine
●Kutse saadetakse alati ümbrikus
●Juhul, kui kutse saatmine hilineb, võib selle edastada telefoni või e-posti teel. Jaatavalt vastanuile saadetakse trükitud kutsekaart, millel R.S.V.P. läbi kriipsutatud, asemele kirjutatakse T.R. (To Remind), P.M. ( Pour Memoir) või Meeldetuletuseks.
●Kõrgetele ametiisikutele kutseid saates lähtutakse teadmisest, et nende osalemine on juba teada ja R.S.V.P. kriipsutatakse läbi.
●Kui kutsekaart/isikut tõendav dokument on vajalik vastuvõtule kaasa võtta, siis peab see olema kutsele märgitud.
Külaliste nimekiri
●Nimekirja koostamist alustatakse aukülalistest, vabade kohtade olemasolul lisatakse järjekorras ülejäänud külalised
●Kui aukülaline kutsutakse abikaasaga, siis kutsutakse üldjuhul ka ülejäänud külalised abikaasadega
●Aukülaliselt on viisakas küsida, kellega ta soovib kohtuda
●Kui aukülalisel on saatjad, siis saadetakse ka neile isiklikud kutsed
●Väiksematel üritustel tuleb arvestada külaliste omavahelist sobivust.
Kodune vastuvõtt
●Külaliste nimekiri
●Tuleb otsustada, milline koosolemise vorm on sobivaim
●Kaetud lauas tuleb iga külalise jaoks arvestada 50 – 60 cm ruumi,
●Ka Rootsi laua puhul peab olema võimalik süüa istudes
●Püstijalapeole otstarbekas varuda rohkem
Vastuvõtt ja lauaetikett
●Ametlik vastuvõtt
●Töine, konservatiivne ja väljapeetud
●Hoolikalt valitud külalised
●Ettekanded ja sõnavõtud on seotud vastuvõtu eesmärgiga
●Meelelahutuslik osa üldjuhul puudub
●Toit ja jook on kvaliteetsed, aga mitte esmatähtsad. Eelistatakse kerget alkoholi
●Kaaslane ei sekku ametiisikute jutuajamisse
●Riietus on ametlik, konservatiivne
●Kestus: 1,5 – 2,5 tundi
Mitteametlik vastuvõtt
●Eesmärk on pakkuda meelelahutust
●Kutsutakse tavaliselt koos kaaslasega
●Vestlusteemade valik on vaba, töövestlused ei tohi üldist meeleolu häirida
●Riietus valitakse vastavalt ürituse etiketile
●Vastuvõtu kestus sõltub kutsujate võimalustest
●NB! Segaduste vältimiseks on vajalik vastuvõtu liik/teema kutsel selgelt sõnastada ja olla alati valmis üllatusteks.
Kombineeritud vastuvõtt
Algab tavaliselt ametliku osaga, millele järgneb mitteametliku sisuga meelelahutuslik osa
Kirjalikule kutsele lisatakse vajadusel etiketikaart
Kutsutakse üldjuhul koos kaaslasega
Riietus vastab ametliku vastuvõtu nõuetele
Üritusele saabutakse määratud kellaajast veerand tundi varem
Hommikune vastuvõtt
●Ajavahemikul kell 07.00 – 12.00 (nt ärireisil viibides , hotellis) hommikusöögilauas
●Kutse üldjuhul suuline , pidulikumal juhul kirjalik
●Õhustik on töine, toit ja jook kerged
●Ei kesta tavaliselt üle tunni
Päevane vastuvõtt
●Ajavahemikul 12.00 – 18.00
●Üldjuhul ei ole pidulik vastuvõtt.
●Erand: pidulik lõunasöök
●Toit ja jook kerged, kui vastuvõtt toimub keskpäeval, siis on vajalik toitu varuda arvestusega, et külalistel jääb lõunasöök vahele.
●Kutse: kirjalik või suuline (eelistatavalt kirjalik)
●Riietus: ametlik, igapäevane tööriietus
●Kestus:1,5 – 2 tundi
Õhtune vastuvõtt
●Võib olla nii ametlik, mitteametlik kui kombineeritud.
●Algab tavaliselt kell 19.00 või hiljem
●Laudadega vastuvõtule saabutakse 15 – 20 min. varem
●Püstijalavastuvõttudele võib saabuda kuni veerand tundi hiljem
●Saadetakse kirjalik kutse, millel märge riietuse kohta
●Vastuvõtu pikkuse määrab pererahvas, töönädala sees on kestus pigem lühem
●Ametlikel vastuvõttudel võib kanda aumärke.
Vastuvõttude alaliigid
Brunch ( breakfast + lunch) Korraldatakse tavaliselt pühapäeval kell 11.00 – 15.00 restoranis , hotellis või kodus Hommikusöök kasvab üle lõunasöögiks, mõeldud on ka lastele
Pokaal veini (šampanjat) Toimub tavaliselt kell 12.00 – 15.00 Kombineeritud või mitteametlik vastuvõtt Üldjuhul piirdutakse suupistetega kandikutelt
Vastuvõttude alaliigid
●Kokteilivastuvõtt Toimub tavaliselt kell 17.00 – 19.00, kestab kuni kaks tundi
Pakutakse mitmesuguseid jooke ( kokteile ), külmad ja/või soojad suupisted
Sarnaselt eelmisele püstijalavastuvõtt.
●Fourchette Déjeuner à la fourchette (pr.k. lõunasöök, mida süüakse ainult kahvliga)
Rikkalik, aga kerge eine, mida saab süüa püstijalu
Vastuvõttude alaliigid
● Buffet ehk Rootsi laud Sarnaneb fourchette`iga, erinev on serveerimisviis. Külalisel on võimalik istuda lauas Lõuna-ja õhtusöök Enamasti seotud tööga, ette teatatakse 2 – 3 päeva.
Lõunasöök kell 12.00 – 15.00, õhtusöök alates 19.00. Pidulikud õhtusöögid algavad 19.00 – 21.00, kutse saadetakse 2 – 3 nädalat varem.
Pidulikud lõuna- ja õhtusöögid
●Pidulik õhtusöök Üldiselt 4 – 5 toidukäiku, kestus 2 – 3 tundi
●Eine Toimub tavaliselt kell 12.00 – 15.00, võib ka enne keskpäeva Korraldatakse kindla isiku või sündmuse auks Mitte rohkem kui 5 – 6 käiku, eelistatavalt kergemad road .
Üldjuhul enne keskpäeva alkoholi ei pakuta!
●Bridžilõuna Mitteametlik vastuvõtt headele tuttavatele ja nende sõpradele Enamasti korraldatakse nädalavahetusel 3 – 4 käiku Korralduslik külg sõltub seltskonna tavadest
●Kellaviietee Tavaliselt kell 16.00 -18.00 Eristatakse pidulikumat teevastuvõttu (High Tea), mis toimub 17.00 – 19.00 Kutse kirjalik, soovitatavalt käsitsi kirjutatud
Daamid kannavad pärastlõunakleite või kostüüme (soovi korral kübaraid ja kindaid ), mehed ülikonda Teelaud kaunistatakse lilledega, mitte kunagi küünaldega
Hea toon ei näe ette lahustuva ega pakitee pakkumist
Teed valab sageli perenaine ise või palub seda teha oma headel sõbrannadel
Tasse , suupistekandikuid ja taldrikuid ulatavad külalised käest kätte, kelnerid seisavad suupistelaua taga ja pakuvad teele lisaks kohvi, kakaod ja alkohoolseid jooke
Õhtusöögiajal pakutakse kerget sooja einet või suupisteid. Õhustik kodune
●À table ouverte ( lahtiste uste päev) Külalistele teatatakse ürituse toimumise ajavahemik , külalised kannavad tavalist ametiriietust. Üks väheseid kordi , kui sobib kaasa võtta kingitus.
●Soolaleivapidu Külalistele saadetakse kirjalikud kutsed
Ilusa ilmaga toimub esimene osa väljas. Lindi läbi lõikamine ja majaga tutvumine . Pidu võib jätkuda vastuvõtuna
●Grillipidu Mitteametlik vastuvõtt vabas õhus, võib kutsuda telefonitsi. Keskne roll peremehel ja perenaisel, mitte kelneritel
Mida arvestada vastuvõtu kavandamisel?
●Eesmärk ja sisu
●Mis liiki vastuvõtt korraldada
●Majanduslikud võimalused
●Millal ja kus see toimub, vastuvõturuum
●Külalised
●Kutsed
●Menüü
●Kuidas vastuvõttu alustada ja õhkkonda luua, vastuvõtt lõpetada
Külaliste lauda paigutamise nõuded
●Vajalik on arvestada külalise:
●ametikohta/ühiskondlikku positsiooni
●ametikohal töötamise aega
●ametinimetust või aukraadi
●vanust
●sugu
●keelteoskust
●sobivaid kõneteemasid
Aukoht
●Klassikaliselt peremehe ja perenaise paremal käel
●Kui riigipea saabub üksi, siis palutakse istuma peoperemehe vastu, peoperenaine istub riigipea paremal käel
●Kui riigipea saabub koos abikaasaga, siis istub riigipea peoperemehe vastu, tema abikaasa peoperemehe kõrvale paremale käele, peoperenaine riigipea paremale käele
●Kui riigipea on aadlitiitliga, siis loovutab peoperemees oma koha riigipeale ning istub tema paremale käele
Erinevad paigutusviisid
●Klassikaline prantsuse paigutus Peoperemees ja -perenaine istuvad laua keskel teineteise vastas, nende paremal käel kõige auväärsemad külalised ja vasakule tähtsuselt järgmised. Mehed ja naised istuvad vaheldumisi . Pereliikmed ja sugulased külaliste järel, lapsed ja lähedased pereliikmed istuvad laua otsakohtadel
●Klassikaline inglise paigutus Peoperemees ja -perenaine istuvad laua otsas
●Aukohad laua keskel Perenaise vasakule ja paremale käele paigutatakse istuma mehed ja peremehe kõrvale naised. Naised jäävad istuma naiste ja mehed meeste vastu.
Eesti Vabariigi teenetemärgid
●Teenetemärkide seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13319165
§ 2. Riiklikud teenetemärgid
(1) Teenetemärgid on:
1) Vabadusristi aumärk;
2) Riigivapi teenetemärk;
3) Maarjamaa Risti teenetemärk;
4) Valgetähe teenetemärk;
5) Kotkaristi teenetemärk;
6) Eesti Punase Risti teenetemärk.
Teenetemärkide kandmise üksikjuhtude kohta annab selgitusi Vabariigi Presidendi Kantselei.
Eesti teenetemärkide kandmine
Teenetemärke kantakse üldjuhul ainult pidulike riiklike ja seltskondlike sündmuste puhul. Erandina võib Vabadusristi kanda igal ajal. Teenetemärke kantakse originaalis või miniatuuris . Teenetemärgi tunnusena võib kanda ka rosettmärki või lindilõiget. Erandina kantakse Vabadusristi ainult originaalis. Teenetemärgi kavaleril on õigus taotleda Vabariigi Presidendi Kantseleilt lisaks talle antud teenetemärgile teenetemärgi miniatuuri ja täiendavat rosettmärki, tasudes riigilõivu.
Vt.täpsemalt: http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/nouanded.php