Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada.
ETIKETI KONSPEKT VASTUVÕTU PLANEERIMINE Küsimused, millele korraldajatel tuleb vastata: · Vastuvõtu eesmärk,olemus · Vastuvõtu liik · Kes maksab · Vastuvõtu aeg · Vastuvõtu koht · Vastuvõtu külalised · Vastuvõtu programm Konkreetsed tegevused: · Kutsete saatmine · Ürituse kavandamine Ruum Mööbel Kaunistused Lipud Muusika · Abiliste määramine · Transport · Riiete paigutamisvõimalus · Tualettruumid · Kingituse, lillede laud · Arutelu peale üritust, mis õnnestus, mis ebaõnnestus Läbiviija peab tea
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
Põhimõtte When in Rome do as the Romans do! järgimine Tähendab kõige üldisemas mõttes kultuuride kohandumist. Tõlkes: ,,tee Roomas nii nagu roomlased teevad". Selle põhimõtte ellurakendamine tähendab seda, et firma esindaja teeb isikliku külaskäigu potensiaalsesse sihtriiki, kusjuures enne seda kogunud kõikvõimalikku infot antud riigi kohta. Imago Isikupilt suunatud ja sihikindel mulje, mille inimene ise teistele jätab. Kujutluspilt sellest, kuidas soovitakse end teadvustada nii avalikus kui sotsiaalse elus. Avalikkuse ja ümbritseva poolt tajutu, mis põhineb erinevatel muljetel, nii teadlikult kui ka alateadlikult. Imagi kujundajateks on inimese väärikus, kombed, väljendus- ja suhtlemisoskus, teadmised ja oskused, välimus. Lobbytöö Protsess, mille käigus organisatsioon või üksikisik tahab otseselt mõjutada seadusandlust või regulatsiooni. Lobbytöö on mõiste, mille definitsiooni võib leida igast sõnaraamatust, kuid defineeritakse lob
on piiratud teatud geograafilise ala või konkreetsete riikidega. Üldised tavanormid seovad ka neid riike, kes ei ole väljendanud õigusveenet ega käitunud tavanormi kohaselt (sh riike, mis on tekkinud peale tavanormi teket). Siiski võib normi tekkimise käigus riik end selle siduvusest vabastada (sellist riiki nimetatakse persistent objector), kuna nõustumist normiga eeldatakse, peab keeldumine olema selgelt väljendatud ja järjekindel. Tava väljendusvormide erinevaid väärtusi: diplomaatiline kirjavahetus, poliitilised avaldused, pressiteated, ametlike õigusnõunike arvamused, täitevvõimu korraldused ja toimingud, 9 riikide esindajate kommentaarid ja märkused rahv.-vah. instrumentide eelnõuetele, siseriiklik õigus, rahv.-vah. ja siseriiklike kohtute otsused, rahv.-vah. lepingute ja muude instrumentide preambulad, samasisuliste rahv.-vah. lepingute kogum, rahv-vah
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ....................................................................
Presidendietikett Mari-Liis Kallikorm 1 S KÕ Vabariigi president Vabariigi President on kõrgeim põhiseaduslik isik ja Eesti riigipea. President astub ametisse, andes Riigikogus ametivande: "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks. Mõned põhireeglid Presidendi saabumisel ja lahkumisel tõusevad kõik püsti. Kätlemisel ulatab esimesena käe president või presidendi abikaasa. Presidendi juuresolekul võib istuda alles siis kui president on andnud selleks märku. President alustab ja juhib vestlust. Presidenti ei sinatata ametlikel kohtumistel. külalised Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes institutsioon või isik oma riigist
Üldised tavanormid seovad ka neid riike, kes ei ole väljendanud õigusveenet ega käitunud tavanormi kohaselt (sh riike, mis on tekkinud peale tavanormi teket). Siiski võib normi tekkimise käigus riik end selle siduvusest vabastada (sellist riiki nimetatakse persistent objector), kuna nõustumist normiga eeldatakse, peab keeldumine olema selgelt väljendatud ja järjekindel. Tava väljendusvormide erinevaid väärtusi: diplomaatiline kirjavahetus, poliitilised avaldused, pressiteated, ametlike õigusnõunike arvamused, täitevvõimu korraldused ja toimingud, riikide esindajate kommentaarid ja märkused rahv.-vah. instrumentide eelnõuetele, siseriiklik õigus, rahv.-vah. ja siseriiklike kohtute otsused, rahv.-vah. lepingute ja muude instrumentide preambulad, samasisuliste rahv.-vah. lepingute kogum, rahv-vah. organite praktika,
Kõik kommentaarid