Etiketi konspekt, põhimõisted (0)

Põhimõtte – When in Rome do as the Romans do! – järgimine
Tähendab kõige üldisemas mõttes kultuuride kohandumist. Tõlkes: „tee Roomas nii nagu roomlased teevad“. Selle põhimõtte ellurakendamine tähendab seda, et firma esindaja teeb isikliku külaskäigu potensiaalsesse sihtriiki, kusjuures enne seda kogunud kõikvõimalikku infot antud riigi kohta.
Imago
Isikupilt – suunatud ja sihikindel mulje, mille inimene ise teistele jätab. Kujutluspilt sellest, kuidas soovitakse end teadvustada nii avalikus kui sotsiaalse elus.
Avalikkuse ja ümbritseva poolt tajutu, mis põhineb erinevatel muljetel, nii teadlikult kui ka alateadlikult.
Imagi kujundajateks on inimese väärikus, kombed, väljendus- ja suhtlemisoskus, teadmised ja oskused, välimus.
Lobbytöö

Protsess, mille käigus organisatsioon või üksikisik tahab otseselt mõjutada seadusandlust või regulatsiooni.

Lobbytöö on mõiste, mille definitsiooni võib leida igast sõnaraamatust, kuid defineeritakse lobbytöö konsultandi poolt kui:
"IGA TEGEVUS, MIS ON SUUNATUD VALITSUSINSTITUTSIOONIDE TEGEVUSE MÕJUTAMISELE“
Ühendatakse tihtipeale laiema mõistega „valitsuse suhted“ ning tuntakse ka kui „avalikud suhted“ mõiste all.
"Lobbytöötaja" (ingl.k lobbyist) on inimene, kes üritab mõjutada seadusandluses osalejaid.
Autoriteet
Autoriteet on mõjuvõim, mis inimesel või mõni muul elusolendil on teiste samasuguste üle; seda sõna kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse. Ladina keeles on auctoritas väärikus, mõjuvõim.
Autoriteet võib olla ka mõiste või nähtus, mis asetseb paljude inimeste arvates teistest samalaadsetest kõrgemal tasemel ning seeläbi mõjutab ka teisi nähtusi või mõisteid.
Isikukultus tähendab põhjendamatut inimese jumaldamist.
Autoriteet võib olla ka mõiste või nähtus, mis asetseb paljude inimeste arvates teistest samalaadsetest kõrgemal tasemel ning seeläbi mõjutab ka teisi nähtusi või mõisteid.
Mõjuvõim on inimese võime veenda teisi tema tahet järgima. 
Prestiiž sõltub teiste inimeste austusest, mis omakorda sõltub sellest, mida antud ühiskonnas austatakse (tagasihoidlikkus versus hooplemine).
Ametikohtumiste jaotus:

• Vestlused
  
• Läbirääkimised
  
• Nõupidamised, koosolekud
  
• Konverentsid, kongressid
  

Vestlus

• lihtsaim ametkohtumiste liik
  
• vahetatakse informatsiooni
  
• esitatakse oma seisukohti
  
• sõlmitakse üldiseid kokkuleppeid
  
• täpsustatakse edaspidine tegevus
  
• kirjalikke kokkuleppeid ei sõlmita.
  

Läbirääkimised- selle käigus püüavad pooled (üksikisikud või delegatsioonid) leida probleemidele lahendusi ja sõlmida suulisi või kirjalikke kokkuleppeid –lepinguid.
Lepingutega määratletakse poolte õigused ja kohustused, lepingu täitmise tingimused ja sanktsioonid juhuks, kui lepingut mingil põhjusel ei täideta.
Nõupidamised ja koosolekud

• osaleb rohkem inimesi.
  
• korraldamise eesmärgid, vorm ja tulemused erinevad vestlustest ja läbirääkimistest.
  
• võivad olla nii asutuse- või huvigrupisisesed kui ka mitmeid asutusi ja esindajaid hõlmavad ametikohtumised .
  
• jagatakse või vahetatakse infot, püütakse probleemidele lahendusi leida, antakse tehtud tööle hinnanguid, tehakse kokkuvõtteid ja võetakse vastu otsuseid.
  
• valitakse juhataja,
  
• kinnitatakse päeva- ja kodukord
  
• otsused võetakse vastu hääletamise tulemusena.
  

Foorum – koosolek mõne laiemat huvi pakkuva teema või valdkonna arutamiseks.
Sümpoosium – sarnaneb foorumiga, kuid väiksema osalejate arvuga ja kitsalt erialase temaatikaga kõnekoosolek.
Konverentsid

• suuremad õppe-, teadus-, poliitilised või erialased kohtumised .
  
• vaagitakse üldisi probleeme, tehakse kokkuvõtteid, planeeritakse võimalikke uusi töö- või arengusuundi ja otsustatakse, millist neist järgida.
  
• enamasti kindla päevakavaga
  
• konverentsi lõppedes võetakse sellel osalejate poolt vastu resolutsioon – konverentsi lõppdokument, milles tehakse konverentsist kokkuvõtte ja vormistatakse vastuvõetud otsus.
  

Kongress

• riikide, parteide ühiskondlike või teaduslike organisatsioonide vms esindajate suureulatuslik kokkutulek nõupidamiseks ja vastavat valdkonda puudutavate otsuste tegemiseks.
  

Ametikohtumiste ettevalmistamine
Sõltub kohtumise liigist. Ettevalmistuse võib jaotada sisuliseks ja organisatsiooniliseks.
Sisuline ettevalmistus:

määratletakse kohtumise eesmärk

määratletakse arutamisele tulevad küsimused ning tehakse nende analüüs

jaotatakse ülesanded ja valmistatakse arutamisele tulevad küsimused ette

prognoositakse tulemused ja töötatakse välja otsuse- või lepinguprojektid

lepitakse läbirääkimisi pidama volitatud isikutega kokku põhiseisukohad, võimalikud arenguvariandid, kompromissid ja sobivad lahendused

lepitakse kokku võimalikes ettepanekutes ja argumentides

kooskõlastatakse läbirääkimiste pidamise taktika , meetodid ja võtted
Organisatsiooniline ettevalmistus:

määratakse kohtumise aeg ja koht

informeeritakse osavõtjaid kohtumise toimumisest

määratakse osavõtjad

töötatakse välja kohtumise päeva- ja töökorraprojekt

vajalikud dok. ja otsuseprojekt

saadetakse kutsed ja vajalikud dokumendid

kohtumise ruumi ettevalmistamine

muretsetakse vajalikud tehnilised vahendid, tarvikud

broneeritakse vajadusel hotell ja korraldatatakse nende vastuvõtt, transport ja registreerimine

valmistatakse rinnasildid
Delegatsioonide paigutus

• Vestluste ja läbirääkimiste korral istuvad pooled teineteise vastu.
  
• Külalistele pakutakse alati mugavam koht
  
• Külalised näoga akna suunas
  
• Istekohad peavad vastama delegatsiooniliikmete positsioonidele. Suuremate korral tähistatakse istekohad nimesiltidega.
  
• Delegatsioonijuhtide istekohad asuvad laua keskel ning need võib teistest eristada kõrgemate seljatugedega
  
• Tähtsuselt teine delegatsiooniliige paigutatakse istuma juhist paremale.
  
• Sekretärid paigutatakse istuma laua otstesse
  
• Tõlgil peab olema visuaalne kontakt delegatsiooni liikmetega
  
• Suurematel konverentsidel ja kongressidel nähakse delegatsiooniliikmetele ette nimelised sektorid ning võimalusel ka nimelised kohad
  

Lepingud
Lepingu vorm:
Suulised või kirjalikud.
Kirjalikud jagunevad lihtkirjalisteks ja notariaalseteks lepinguteks
Kirjalikud lepingud sõlmitakse tavaliselt ühe dokumendi koostamise ja selle allkirjastamise teel.
Struktuur:
Peab teadma lepingu ülesehitust ehk struktuuri puudutavaid põhimõtteid ja koostisosi.
Olenevalt lepingu liigist või muust tegurist võib lepingute maht olla väga erinev.
Sageli vaja vormistada juurde lisa(d). Lahutamatud koostisosad.
Ülesehitus:

• kokkulepped lepingu sisus
  
• lepingu objekt – kauba, teenuse nede suhete määratlemine, mille suhtes lepingu pooled lepingu sõlmisid.
  
• sõlmimise koht
  
• sõlmimise aeg
  
• lepingu tähtaeg
  
• jm üldised tingimused
  

Lepingu sisu

• lepingu muutmine-täiendamine
  
• lepingu jõustumine ja kehtivus
  
• lepingu lõpetamine
  
• lepingu (järgsete õiguste ja kohustuste) võõrandamine
  
• lepingu keel
  

Parafeerimine – lepingu kõikide lehekülgede allkirjastamine . Sellega tagatakse lepingu teksti terviklikkus ning ühtlasi välistatakse võimalus hilisema konflikti korral ühel poolel nö asendada mõnda lepingu lehekülgedest temale sobivama tekstiga . Suurem juriidiline kindlus nt kohtuvaidluse puhul.
Lepingute muutmine ja täiendamine

• Kui sõlmitud teatud vormis, siis üldiselt saab seda muuta samas vormis, nt notariaalse lepingu muutmine eeldab notariaalset kokkulepet.
  
• Suuliselt sõlmitud lepingut võib muuta ka kirjalikus vormis, lihtkirjalikus vormis tehtud tehingut aga notariaalses vormis
  
• Kirjaliku lepingu teatud punktide muudatused ja täiendused sõnastatakse ning vormistatakse lepingu uuteks lisadeks
  
• Kui soovitakse muudatusi eha kohe pärast allkirjastamist mõnda üksikut punkti, tuleb teha vajalik muudatus-täiendus käsikirjalisena ning lepingupoolte esindajad kirjutavad muudatuse juurde oma allkirja või lihtsalt initsiaalid .
  

Allkirjastamise tseremoonia
Ettevalmistus:

• Korrektselt vormistatud lepingutekstid paigutatakse kaante vahele
  
• Laud valitakse arvestusega, et allakirjutajale jääks vähemalt 60-80 cm lauapinda
  
• Lauale asetatakse osalevate riikide (firmade) lipud
  
• Lauale paigutatud kirjutusvahendid peavad olema kvaliteetsed ja töökorras
  
• Külaline paigutatakse istuma alati peremehe paremale käele, kui allakirjutajaid kolm, istub peremees keskele
  
• Laua võib kaunistada lillekompositsiooniga. Ei tohi olla kõrge ega lõhnav.
  

Pidulikel allakirjutamisetseremooniatel kasutatakse sekretäre, kes allakirjutajale lepingutekstid ulatavad ja vajadusel ka õige koha ette näitavad. Esimesena kirjutatakse alla oma firmasse jääv leping. Pärast allkirjastamist tõusevad allakirjutajad püsti, vahetavad allkirjastatud lepingud, suruvad teineteisel kätt. Seejärel antakse lepingud edasi assistentidele, kes nende hoiustamise eest hoolt kannavad. Pärast pakutakse vahuveini. Võib ka pilti teha.
Kutsed
Kutsete vormistamine, adresseerimine

• Kui mehe nime asemel märgitakse tema auaste või tiitel , siis abikaasal märgitakse perekonnanimi koos tiitliga proua.
  
• Kui kutsuja naine, siis kasutab ta esimesel kohal tiitlit ja selle järel oma nime
  
• Kui abielunaine kutsutakse ametist sõltuvalt ja abielumees tema abikaasana, siis mehele kirjutatakse eraldi kutse, millele märgitakse tema tiitel ja nimi.
  
• Naisministritele ja naissuursaadikutele määratud kutsetele märgitakse tiitel proua.
  
• Kirikutegelaste puhul lisatakse nende kiriklik auaste.
  

Märkus riietuse kohta:

• Märgitakse alumisse nurka, seda eriti just nende vastuvõttude puhul, mis algavad pärast kella kuut õhtul.
  
• Kutsele märgitud riietus on kohustuslik
  
• „Tume ülikond“ kusel tähendab seda, et pole sobiv riietuda smokingusse või isegi frakki, samas võib aga tume ülikond teatud olukorras asendada smokingut või frakki.
  

R.S.V.P – palun vastata!
P.V või V.P – vastata palun
P.M – meeldetuletamiseks
Vastuvõtud
Kuuluvad eelkõige äri- ja diplomaatilise suhtlemise pidulikumasse ossa . Eeldab hoolikat ettevalmistust.
Liigitamine :

Ametlikud vastuvõtud:

• Võtavad osa ainult ametiisikud, ilma abikaasadeta. On ka erandeid .
  
• Ametlikke pärastlõunaseid vastuvõtte korraldatakse peamiselt riigipühade puhul, kõrgete külaliste auks, kongresside või konverentside lõpetamisel, firmade aastapäevade puhul, lepingute sõlmimise puhul jne.
  
• Pidulikke õhtusööke korraldatakse riigipeade , valitsuse liikmete ja diplomaatilise korpuse liikmete auks, samuti aga külalisdelegatsioonide auks, koostööprogrammide alustamise ja läbirääkimiste lõpetamise puhul.
  

Mitteametlikud vastuvõtud:

• Kutsutakse koos abikaasadega
  
• Vabam ja sundimatum õhkkond
  
• Võidakse ajada ka äri-või tööasju
  

Päevased vastuvõtud:

• Toimuvad ajavahemikul 12.00-18.00 (eine, „ pokaal šampanjat“, „pokaal veini“ jt)
  
• Vähem pidulikud
  
• Ei kesta üle pooleteise tunni
  
• Pakutavad road ja joogid on kerged
  
• Kutsele ei märgita tavaliselt nõudeid riietuse kohta
  
• Korraldatakse tavaliselt rahvuspühade, tähtsate isikute saabumise või lahkumise ning tähtpäevade puhul
  
• Õhkkond enamasti töine
  

Õhtused vastuvõtud:

• Algavad kella 18.00-st (kokteiliõhtud, õhtusöögid jt)
  
• Märksa pidulikumad
  
• Kutsetel kindlasti ka märkus riietuse kohta
  
• Ei kesta tavaliselt üle 2 – 2,5 tunni
  

Vastuvõttude alaliigid :
1) Alfresco – külm laud, kerged suvised söögid. Serveeritakse väljas. Lauad kaunistatakse. Menüüs 3-4 rikkalikult kaunistatud toitu.
2) Brunch – Ameerika päritoluga eine, mis ühendab rikkaliku hommikueine ja lõunasöögi. Korraldatakse restoranis , hotellis , või kodus tavaliselt pühapäeval ajavahemikus 11.00-15.00.
Vastuvõtt lõpeb desserdi ja kohviga.
3) „Pokaal šampanjat“ – Toimub vabas vormis, ajavahemikul 12.00-15.00. Mitteametlik , ilma laudadeta, püsti seistes. Võib toimuda saatkonnas, residentsis, restoranis vm. Korraldatakse nt oma maa delegatsiooni nt lepingute sõlmimise puhul. Pakutakse kokteile, šampanjat, veine ja kangeimaid napse ning väikeseid võileibu, küpsiseid, pähkleid jne. Kutseid ei saadeta.
4) Kokteiliõhtu – toimub kella 17.00 ja 19.00 vahel ning kestab kuni 2h. Külm laud, püsti seistes. Vaba suhtlemine . Hea suhete sõlmimiseks , informatsiooni vahetamiseks jne. Korraldatakse ka uute diplomaatide saabumisel.
5) Lõunasöök – seotud igapäevase tööga. Hea kokkulepete sõlmimiseks ja läbirääkimiste mitteametlikuks jätkamiseks. Ajavahemikul 12.00 kuni 15.00.

• Pidulik lõuna – kestab kuni 3h.
  
• Buffet ehk nn rootsi laud – kasutatakse kõige enam diplomaatilises praktikas.
  

6) Eine – toimumisaeg ajavahemikus 12.00-15.00. Laudadega , ilma abikaasadeta. Kestab 1-1,5 h. Lõpus pakutakse šampanjat, kohvi, teed.
7) Bridžilõuna – lõbus ja hinnatud, hea võimalus kohtuda vanade sõpradega ja sõlmida uusi tutvusi. Kaardimängust peab alati enne ette teatama.
8) Kellaviietee – Eristatakse teeõhtuid, mis korraldatakse kella 16.00st kuni 18.00ni ning tee-vastuvõtte, mis toimuvad 17.00-19.00. Üsna formaalne . Külalisi võib kutsida tel teel.
9) High-tee (tee-õhtusöök) – märksa eelmises rangem ja asendab õhtusööki. Kirjalikud kutsed. Riietumine range. Pakutkse alkoholi.
10) Solaleivapidu
11) Aiapidu – kulalised tel teel. Peo peremees ja perenaine .
12) Õhtusöök - tavaliselt pärast 21.00
13) Ärilõunad ja õhtusöögid – Ärilõunad 13 ja 15.00 vahel, õhtusöögid 19.00-20.00. Arve saab tasuja .
Riiklikud ja kristlikud pühad
Rahvuspüha, mis on puhkepäev:
24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
Riigipüha ja puhkepäev
Eesti lipupäevad
1. jaanuar - uusaasta; 
suur reede;
ülestõusmispühade 1. püha;
1. mai - kevadpüha;
nelipühade 1. püha;
23. juuni - võidupüha;
24. juuni - jaanipäev;
20. august - taasiseseisvumispäev;
24. detsember – jõululaupäev;
25. detsember- esimene jõulupüha;
26. detsember - teine jõulupüha.
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev; 
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
14. märts – emakeelepäev; 
maikuu teine pühapäev – emadepäev;
9. mai – Euroopa päev; 
4. juuni – Eesti lipu päev;
14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
23. juuni – võidupüha;
24. juuni – jaanipäev;
20. august – taasiseseisvumispäev;
1. september – teadmistepäev;
oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev;
novembrikuu teine pühapäev – isadepäev;
Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.
Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Kristlikud pühad on: jõulud, palmipuudepüha, Püha Patricku päev (katoliikliku päritolu usupüha), Suur reede.
Ordenid
Tänapäeval on orden tavaliselt teenetemärkide kõrval aumärkide teiseks alaliigiks. Ordeniga kaasneb alati kuulumine vastavasse organisatsiooni
Eesti rahvakalender
Eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. 
Visiitkaardid
Lühendid.
p.p. – tutvustamiseks, esitlemiseks. Kirjutatakse alla vasakusse nurka. Kui see saadetakse koos võõra kaardiga , tahetakse teid omavahel tutvustada.
p.f. – õnnitlemiseks rahvuspühade ja teiste pidulike sündmuste puhul.
p.c. – kaastunde avaldamiseks; sümpaatia väljendamiseks.
p.r. – tänamiseks. Sellele ei vastata.
p.p.c. – lahkumise puhul nt teenistuskohustuse lõppemisega teises riigis
p.f.N.A. – uusaastaõnnitluste edastamiseks
p.m. – meeldetuletamiseks
n.b – „pange tähele“; teil palutakse helistada kaardil näidatud nr.
p.f.c. – soovides kellegagi tuttavaks saada; vastuseks saadab kaardi saaja oma visiitkaardi.
Visiitkaartide üleandmine

• Esimesena ulatab oma kaardi madalama positsiooniga isik; kui võrdsed, ulatab kaardi esimesena noorem isik.
  
• Vastuvõttudel ei anta oma visiitkaarti kunagi otse vastuvõttu korraldavatele isikutele, vaid jäetakse selleks ettenähtud lauale. Üksik mees või naine jätab abielupaarile kaks kaarti .
  
• Visiitkaardi saatmine on võrdne visiidi sooritamisega
  
• Kui visiitkaart nõuab, vastatakse sellele hiljemalt 24 tunni jooksul jne.
  

Külaliste tutvustamine
Esitlemisel tuleks silmas pidada järgmist:

Madalama positsiooniga ametikku esitletakse alati kõrgemal seisvale isikule

Kohalikku elanikku tutvustatkse alati enne välismaalastele.

Meest tutvustatakse alati naisele

Nooremat inimest vanemale kui tegemist kahe naisega, siis lähtutakse esitlemisel naiste ja nende abikaasade positsioonist

See, kellele tutvustatakse, annab käe esimesena

Üksikut esitletakse grupile
9