Riietumise etikett Britmarii Kroon Meeste etikett Frakk Frakki kantakse õhtul pärast kella kuut suurtel vastuvõttudel, bankettidel, teatris esietendustel, ballidel või teistel pidustustel, kus fraki kandmine on ette nähtud. Frakki võib kanda päevalgi gala- dineedel, pulmas, akadeemilisel peol. Frakk ehk sabakuub koosneb kuuest, pükstest, vestist, lipsust ja frakisärgist. Siidirevääridega kuub, käänistega püksid, mille küljeõmblustel satiinpael, on õmmeldud mustast peenest villasest riidest. Frakiga kantakse kõva, tärgeldatud rinnaesisega särki, mille nööbid on läbipaistvast materjalist, pärlmutrist või pärlitest. Särgikäised kinnitatakse mansetinööpidega
keeles “black tie”. Üleriietest kantakse smokingu juurde alati musta mantlit, valget siidsalli, musti kindaid (suursugusel ballil valgeid kindaid) ning külmade ilmade korral musta kaabut. 4 Frakk (lisa 3) on kõige pidulikum meeste õhturiietus, mida kantakse pärast kella 19.00 suurtel vastuvõttudel, bankettidel, teatris esietendustel, ballidel või teistel pidustustel, kus fraki kandmine on ette nähtud. Päevasel ajal võib frakki kanda gala-dineedel, pulmas ja akadeemilistel vastuvõttudel. Klassikaline frakk koosneb: - mustad püksid, mille välimisi küljeõmblusi katavad siidlampassid; - sabakuub, mille kraereväärid tehakse spetsiaalsest siidist (pintsakut kantakse lahtiste hõlmadega); - püstkraega valge särk; - valge vest (puuvillapikeest, mis ei tohi kuue alt välja paista); - valge puuvillapikeest kikilips või rosett;
Berti Vägiteod 1. Miks jäi Berti käsi postkasti kinni? 2. Kes olid Berti sünnipäevapeol? 3. Miks Väike-Erik lihavõtete ajal väljas ei käi? 4. Kes lõi kooli jalgpallimeeskonnas võidumängus kolm väravat? 5. Mis ülesanne oli ema-patrullil emadepäeval? 6. Miks pani Bert töövestlusele minnes fraki selga? 7. Kuidas õnnestus Åkel ja Bertil mopeedi putitamine? 8. Kus käis Bert tööpraktikal? 9. Kus võtsid Bert ja poisid vastu uut aastat? 10. Mis sulle meeldis selles raamatus? Miks? Mis ei meeldinud?
aastal Õrnema soo seelikud muutusid lühemaks. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Naiste riietus ei rõhutanud enam naiselikkust. Naistemood 1930. aastal · Geomeetrilised jooned muutusid veidi pehmemaks. · Riietusse ilmusid pikad püksid, sviitrid ja trikootooted. Naiste soengud 1920. aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed. 1925. aastal muutus juuste lokkimine igapäevaseks. Meestemood 1920-1930 Fraki asemel hakati eelistama smokingut. Torukübar asendus viltkübaraga. Kasutatud kirjandus · Mood http://et.wikipedia.org/wiki/Mood vaadatud 05.11.2013 · Mood 1920-1930 http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1920-1930-moo vaadatud 05.11.2013 · Värä, E; Tannberg, T: Pajur, A. Lähisajalugu. Avita. 2004. lk 64. Tänan vaatamast!
Sügisball Küünlakuu päike Kuus päeva paastusin ja müüsin Hanged, sügavad hanged kõik,mis veel müüa laskis end: - räästale tõstnud on ninad. tõin fraki, puhastasin küüsi, Aedkuuse silmile langend lõi verre uhke tantsulend. valendav müts. Õhk veeretab nurmede linal Ma külastasin kinokasti, küünlakuu päikese sütt. kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, - Küla külmast on keras, nüüd tiirlen ballil lõgihoos. surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast
Smokinguga kantakse murtud nurkadega püstkraega valget särki ja musta ristlipsu. Smokingu juurde kuuluvad mustad lakk-kingad või elegantsed nahkkingad ja mustad läbipaistmatud siidisokid, ballil ka valged glassee-kindad. Smokingus ei käida tänaval. Frakk Frakki kantakse pärast kella kuut õhtul suurtel vastuvõttudel, bankettidel, teatris esietendustel, ballidel või teistel pidustustel, kus fraki kandmine on ette nähtud. Frakki võib kanda päevalgi gala-dineedel, pulmas, akadeemilisel peol. Frakk ehk sabakuub koosneb kuuest, pükstest, vestist, lipsust ja frakisärgist. Siidirevääridega kuub, käänistega püksid, mille küljeõmblustel satiin pael. Frakk on õmmeldud mustast peenest villasest riidest. Frakiga kantakse kõva, tärgeldatud rinnaesisega särki, mille nööbid
laiemaks. SOENGUD Lõppes poisipea valitsemine – juuksed läksid pisut pikemaks ning lokki. Aastakümne värviks oli kahtlemata plaatinablond. Populaarse come-back’i tegid marcel-lained ehk vesilained. Tähtsaks peeti ka kübaraid, mis olid enamasti madalad ja baretilaadsed. MEESTEMOOD Fraki asemel hakati kandma smokingut. Domineerisid kehakuju rõhutavad ülikonnad. Pintsakute õlajoon oli väga kandiline ja tugevalt polsterdatud. Populaarseimateks värvitoonideks olid metallivärvid ja merest ning keskööst inspireeritud toonid. FILMITÄHED 1930. aastate üks kuulsamaid filmitähti oli Marlene Dietrich. Dietrichi tohutu edu
Sama iseloomulikud olid pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad. Naistemood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Meestemood Meestemood ei anna võimalusi nii suurteks muudatusteks, kuigi ka mehed soovisid teistsuguseid rõivaid. Fraki asemel eelistati smokingut,mis vastas rohkem uuele ühiskondlikule maitsele. Samal põhjusel asendus torukübar ehk silinder pehme viltkübaraga. Meestemood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lastemood Click to edit Master text styles Second level Third level
Tumedat ülikonda pole kombeks asendada heleda ülikonnaga, smokingi või frakiga. Heledat ülikonda pole kombeks asendada vaba aja rõivastusega. Päevast ülikonda pole kombeks asendada smokingi või frakiga. Rõivastumismärge naistele Naistele kutsetele rõivastussoovitusi ei märgita. Nad võivad valida kleidi, kostüümi, pükskostüümi, pluusi ja seeliku jne. Täispikka õhtukleiti nõuab vaid kutsel olev märge frakk. Ka siis, kui härra asendab fraki tumeda ülikonnaga. Kui pikka kleiti pole, sobib tulla ka rahvarõivastes. Seda ka siis, kui kutsel on märge päevane ülikond, tume ülikond, smoking. Kui daamidele on kutse saatjatelt eeldatud muud rõivastust, siis märgitakse see kutsele või lisalehele. Nt. märge päevane ülikond kostüüm kübara ja kinnastega või smoking/tume ülikond pikk õhtukleit. Tume ülikond Tume ülikond on korrektne õhturõivastus ametlikel päevastel ja õhtustel vastuvõttudel,
meestel kui ka naistel. Transpordi areng andis inimestele võimaluse reisida kiiremini ja kaugemale. Suurlinnades tekkinud ideede liikumised hakkasid levima ka maale. Mood-esimene maailmasõda tõi muudatusi ka moes. Alates 1920 a. keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks. 1930 a. naiste riietusse ilmusid selleajal ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meeste moes niipalju muutusi ei toimunud. Fraki asemel eelistati smokingut, torukübar vahetus pehme viltkübara vastu.1920 a. tuli naiste moodi pikkade juuste kõrval ka lühiksed, pärast elektrilokkide leiutamist 1925 a. muutus lokkimine kõigile kättesaadavaks. Naised ühiskondlikus elus- naised said valimis õiguse. Sõja-aastail pidi naised sageli tegema meeste töid, millega nad edukalt hakkama said ning see tõstis nende enesehinnangut. Naised olid edukad paljudel aladel neist said
Ka lastele pandi nimesid nagu "Vabariik" ja"Tsivilisatsioon". Meeste rõivastus. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse.Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese,mille materjaliks oli damast,atlass või samet.Vestil olid pikad varrukad,kuld-,hõbe-või emailnööbid ning lilli,loomi või maastikke kujutav maitsekas tikand.Mehed kandsid ka sukki.Prantsusmaal tohtis ainult Louis XV kanda brokaadist ülakuube. Meestel oli moes frac,hilisema fraki eelkäija.Põlvpükse hakati saj. Lõpu poole kandma traksidega. Pärast Prantsuse revolutsiooni tekkis uus rühmitus Les Incroyables.Selle liikmed kandsid kuldkõrvarõngaid,sügava väljalõikega kingi,mis vaevu katsid nende varbaid ja erksavärviliste nööridega seotud põlvpüksid. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel järgima inglaste ratsaülikondade fassongi,muutus asjalikumaks. Ilu ja hügieen.
ostsid inimesed üha rohkem uusi elektrilisi kodumasinaid ja elu muutus lihtsamaks. Transpordi areng andis inimesele võimaluse reisida kiiremini ja kaugemale. Sellega tugevnesid sidemed linnade ja maakondade vahel. 9. Muutused moes 1920. a alguses muutusid naiste seelikud lühemaks. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Naiselik stiil muutus poisilikuks. Ilmusid naistele pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meestel tuli fraki asemel smoking, ja torukübara asendas pehme viltkübar. Naiste soengutes tulid pikkade juuste kõrvale ka lühikesed juuksed ja moes olid elektrilokid. 10. Tehnika ja teaduse areng ning võidukäik. Tooge nt (2) . Teadus- Sõjajärgsetel aastatel tegid just USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa teadlased suurimaid edusamme matemaaikas, loodusteadustes, meditsiinis jm. Teadustes oli eestvedajaks füüsika, milles arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika e. aatomituuma käsitlev
varieerub lühikesest kokteilikleidist pika õhtukleidini; konkreetne valik sõltub moest, kohalikest traditsioonidest ning ürituse toimumise kellaajast. Kõige tavalisemaks ja ohutumaks valikuks on nn. väike must kleit. Frakk: Frakk on meeste kõige pidulikum riietus, mida kantakse ainult õhtul peale kella 19.00. Frakk on meeste riietus, mida kantakse paljudel väga pidulikel üritustel: ametlikel vastuvõttudel, bankettidel, ooperiõhtutel, ballidel ja aastapäeva pidustustel. Fraki asemel võib kanda tumedat ülikonda, kuid mitte vastupidi. Selle asemel võib kanda ka rahvariideid. Kui meesterahvas kannab frakki, siis tema kaaslaselt oodatakse üldjuhul maani peokleiti. Olenevalt ürituse formaalsusest, tohib kaaslane kanda kas kinniste või lahtiste õlgadega kleiti. Lisaks sellele võib frakis saabuva mehe kaaslane kanda ballikleiti. Sisukord 1. Ajalugu 2. Kasutamine 3. Kaunistamine 4. Menüü 5. Retseptid 6. Riietus
Toidud serveeritakse ja koristatakse paremalt, puhas taldrik asetatakse vasakult. 9. Riietumine Zakett Must pikk printsessilõikelise seljaosaga pintsak. Plastroon e kaelaside. Spenser Lühike smokingu tüüpi pintsak. Vöö e cummerbund. Kikilips. Smoking Pintsak, siidiga kaetud nööbid ja reväärid. Kikilips. Cummerbund või vest. Frakk Must äralõigatud hõlma ja printsess- lõikelise seljaosaga ning lõhikuga pintsak, siidiga kaetud reväärid ja nööbid. Fraki all kantakse vesti, mille alumine serv peab kuue alt paistma 1-2 cm. Zakett Spenser Frakk 10. Millist riietust sobib kanda päevasel ja õhtusel üritusel? Päevane üritus Mees ülikond, klubipintsak, sakoülikond, zakett Naine väike must kleit, kostüüm, pükskostüüm Õhtune üritus Mees tumeülikond, smoking, spenser, frakk, vormirõivad
Rahvariided elavad meie teadvuses aga ka tänapäeva moetööstuse kaudu. Tänane kõrgmood ei eelista ühe rahva traditsioonilist rõivast teisele ja nn folgi stiil, mis on inspireeritud eri rahvaste talupojarõivastusest, on olnud vahelduva eduga kuum teema alates 1970-ndatest. Täna on rahvarõivas selgelt peoriietus. On tore, et see pole vaid laulu- ja tantsupidude ajaks vaid tunnustatud kehakate ka teistel pidulikel hetkedel. Viimastel aastatel võrdsustatakse rahvarõiva kandmine fraki ja õhtukleidi kandmise pidulikkusega. Valides rahvarõivaid, võiks üldjuhul lähtuda oma juurtest- panna selga selle kandi rõivad, kust ollakse pärit või kuskohast on pärit näiteks mees. Kõige kindlam on pidulikel vastuvõttudel kanda rahvariideid kuna rahvarõivas on ajatu ega lähe moest ning on ilus. Rahvarõival on erinevalt enamikest teistest pidulikest riietest oma lugu.
Populaarseks on osutunud Sütiste värsslugu lastele ,,Kalamehed" Sütiste on ka avaldanud ka reisikirju, artikleid kirjadest, följetone ja vesteid Tartu elust. (Kruus 1995 : 562) 6. Sügisball Küünlakuu päike Kuus päeva paastusin ja müüsin Hanged, sügavad hanged kõik,mis veel müüa laskis end: - räästale tõstnud on ninad. tõin fraki, puhastasin küüsi, Aedkuuse silmile langend lõi verre uhke tantsulend. valendav müts. Õhk veeretab nurmede linal Ma külastasin kinokasti, küünlakuu päikese sütt. kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, - Küla külmast on keras, nüüd tiirlen ballil lõgihoos. surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast
aluse hilisemasele klassikalisele meesteülikonnale. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese.Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld-, hõbe-, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eelkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus muutus asjalikumaks ning tänapäevase joonega sarnasemaks. Siidist põlvpüksid hakkasid kaduma ning mehed eelistasid pahkluuni ulatuvaid pükse.
peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Sako osas on etiketiõpikutes küll vastakaid arvamusi ja on kinnitatud, et sako ei ole pidulik ülikond, vaid härrasmehe külaskäiguriietus. Rahvusvahelises moepildis on aga sako taas populaarne. Varasematel aegadel oli sako elegantne päevaülikond, mida kanti enne kella kuut õhtul, siis tänapäeval ei vahetata sakot enam õhtuks fraki vastu. Sakoülikond koosneb mustast sabakuuest, musta-hallitriibulistest pükstest, valgest särgist, hõbehallist lipsust ja hõbehallist vestist. Sakoülikonna juurde kuuluvad mustad lakk-kingad ja mustad või tumehallid sokid. Kui peigmees on sakoülikonnas peaks samaväärselt riides olemas ka isamees ja mõrsja saatja. Teine võimalus pidulikuks riietuseks on frakk. Selle juurde kuulub tingimata valge pidulik särk ja valge vest. Samuti on peigmehe lips sel juhul valge
1970. aastatel muutus mood kiiremini kui kunagi varem, isegi moeajakirjast võis lugeda, et selga sobib panna kõik. Nendesse aastatesse mahuvad hipimoe järellainetus, 1920. 1940. aastate retrostiilud, talupoja romantika, etno ja diskomood ning samuti punk, mis pani kümnendile punkti. Moodi lõid maitsetus, stiilistiihia, kits, vabameelsus ja eksperimenteerimislust. Mood oli vahend, mille kaudu sai oma tõekspidamisi väljendada. Meestemood muutus praktilisemaks, fraki tõrjusid välja lühemad kuued (sakod) ja moodi tulid erinevad sportlikud ja poolsportlikud riided. Mõjutatult noortemoest tulid meestemoodigi dziinid ehk teksapüksid. Nende kõrval on siiski kindlalt püsima jäänud klassikaline ülikond, mis koosneb kuuest, vestist ja pükstest. Seelikupikkus kõikus aastase intervalliga mini, midi ja maksi vahel. Mini kõrghetkel tulid moodi mikrosortsid, mida kanti kas eest nööbitava maksi seeliku või kehasse töödeldud midimantli all
Mustrita musta lipsu loetakse tavaliselt leinalipsuks. · Mustad või ülikonnast tooni võrra tumedamad, pikemad sokid. · Mustad, nahktallaga või ülikonnast ühe tooni võrra tumedama värvitooniga kingad. · Tavaliselt ülikonnaga aumärke ei kanta, lubatud on nööpaugus kanda aumärgi rosetti. · Väga piduliku sündmuse puhul (kui tume ülikond asendab frakki) võib kanda särgi tooni taskurätti rinnataskus. · Tumedat ülikonda ei asendata fraki või smokinguga. Daamide rõivastus · Olenevalt sündmuse pidulikkusest võib kanda lühikest või pikka õhtukleiti, kostüümi sh pükskostüümi. Päevasel ajal ei ole sobivad sügava dekolteega, paljaste õlgadega kleidid, kostüümid. · Väike, elegantne ridikül · Ehted valitakse vastavalt sündmuse iseloomule · Daam ei eksi kunagi, kui riietub nn väiksesse musta kleiti. PÄEVAÜLIKOND · Kutsel märge enamasti puudub või tenue de ville, informal · Kantakse kõikjal enne 18
lisatingimusi ka peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Sako osas on etiketiõpikutes küll vastakaid arvamusi ja on kinnitatud, et sako ei ole pidulik ülikond, vaid härrasmehe külaskäiguriietus. Rahvusvahelises moepildis on aga sako taas populaarne. Varasematel aegadel oli sako elegantne päevaülikond, mida kanti enne kella kuut õhtul, siis tänapäeval ei vahetata sakot enam õhtuks fraki vastu. Riietumisnõuded ja -kombed on aastatega muutunud vähem rangemaks ning liikunud üha suurema vabaduse suunas. Ameerika Ühendriikides on smoking soositud peigmehe rõivastus. Smoking oma siidrevääride ja siidpaeltega pükste küljeõmblustel on pidulik, kuid mitte nii jäik kui frakk. Stiilne on must smoking, kuid peigmehele sobib suurepäraselt ka valge - see on ilus noore saleda meesterahva seljas. Särk võiks olla valge, rinnaesist sobiksid ehtima voldid
Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. "Sügisball" 1934 Kuus päeva paastusin ja müüsin kõik, mis veel müüa laskis end: - tõin fraki, puhastasin küüsi, lõi verre uhke tantsulend. Ma külastasin kinokasti, kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, - nüüd tiirlen ballil lögihoos. Meid võlub Veenus hõbekingis, kel seljalõikes viimne piir, - ea hoolsalt tasandanud mingid
Nööbid ja krae peavad tavaliselt olema siidiga kaetud. Mustad sokid, kingad ja särk on sama nagu frakil. Taskurätik paistab veidi rohkem välja . Smoking võib olla must, hall, tume hall, veinipunane, tumesinine. Lõuna rajoonides kantakse ka valgeid. Smokingu tunnus: tema juurde kuulub kikiklips ja vest, või kikiklips ja laivöö. Viimane võib ka must olla aga ei pea. Naine võib kanda kõike moodsaid asju ja materjale. Valik on palju laiem kui fraki juhul. Päeva ülikond: Päeva ülikond (Sakko ülikond). Sajandi alguses kutsuti seda pidulikuks ülikonnaks. See on must klassikalise lõikega pintsak, mille juurde kuuluvad hallid/mustad triibulised püksid ja Hall vest. Alla käib tavaline valge triiksärk ja pikk lips. Naine kannab kostüümi või pealelõuna riietus, lisaks pea katte, ehted ning käekott. Tume ülikond: Tume ülikondehks klassikaline ülikond. See ei pea olema must vaid võib
Blucher. Blucher stiilis saapad on disainitud Preisi armee feldmarssal Blucherile. Saapa ,,küljed" on õmmeldud esiosa peale. Esiosa on välja lõigatud koos keelega. Selline lõige oli kasutusel algselt kingadel, kuid Blucher oli esimene, kes selle võttis kasutusele saabaste juures. 19. sajandi jalatseid, nii kingi kui saapaid, iseloomustab kitsas ja pikk liist. Jalale anti elegantne ja väike väljanägemine, millega rõhutati nooblit päritolu. Mehed kandsid ballidel fraki juurde kergeid saapaid, mis mõjusid sõjaväelaslikult, kuid võimaldasid ka kiiremaid valsisamme. Saabaste kõrval kandis nooblim seltskond madalaid, pehme tallaga, vasika või lakknahast kingi, millel kaunistuseks lehv või pannal. Uut stiili propageeris Pariisi ja Londoni kõrgseltskonna dändi Gabriel D´Orsay, kandes madalaid kinnise kannaga susskingi (pompes, pumps). Omal ajal levinud teeniaskonna jalanõust on tänaseks arenenud klassikalised naiste kingad.
praegu 30 aastat peale tema surma. 1930. aastatel muutusid aga nurgelised ja geomeetrilised rõivastuse jooned siiski voolujuunelisemaks tagasi, aga mitte sellisteks, nagu nad olid olnud varasematel aegadel. 1930. aastate keskel ilmusid naiste moodi ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meeste mood ei muutunud sellel ajal nii palju, kui naiste mood, kuna meeste rõivastus ei anna võimalusi nii suurteks muutusteks, aga siiski toimus ka seal muudatusi. Fraki asemel eelistati smokingut, mis vastas rohkem uuele ühiskondlikule maitsele. Samal põhjusel asendus torukübar ehk silinder pehme viltkübaraga. (Coco Chanel, kes oli ise oma loomingu kõige paremaks reklaamiks) 9 Naiste võrdõiguslikkus ühiskoldlikus elus 20
seab lisatingimusi ka peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Sako osas on etiketiõpikutes küll vastakaid arvamusi ja on kinnitatud, et sako ei ole pidulik ülikond, vaid härrasmehe külaskäiguriietus. Rahvusvahelises moepildis on aga sako taas populaarne. Varasematel aegadel oli sako elegantne päevaülikond, mida kanti enne kella kuut õhtul, siis tänapäeval ei vahetata sakot enam õhtuks fraki vastu. Sakoülikond koosneb mustast sabakuuest, musta-hallitriibulistest pükstest, valgest särgist, hõbehallist lipsust ja hõbehallist vestist. Sakoülikonna juurde kuuluvad mustad lakk-kingad ja mustad või tumehallid sokid. Kui peigmees on sakoülikonnas peaks samaväärselt riides olemas ka isamees ja mõrsja saatja. Teine võimalus pidulikuks riietuseks on frakk. Selle juurde kuulub tingimata valge pidulik särk ja valge vest. Samuti on peigmehe lips sel juhul valge
Tema üllatuseks oli ta astunud vannituppa ja talle avanes sama pilt mis maalil: noormees pidzaama pükstes, palju ülakehaga seisis peegli ees ja ajas habet, selg ukse poole. Mees vabandas ja tahtis taganeda, aga tal tekkis hirm pimeduse ees ja jäi ikkagi sinna. Noormees vaatas oma kella, aga see oli udune ning ta küsis mehelt kella. Ka mees ei näinud oma kella, sest kellaklaas oli udune. Noormees rääkis, et tal on kiire teatrietendusele ja palus, et mees aitaks siduda tal fraki kaelasidet. Noormees rääkis, et teatrietendusele võib ta tegelikult hiljaks jääda, aga laulatusele ei tohi ta hilineda, muidu tuleb skandaal. Mehel tuli meelde, et Olle oli jah midagi kellegi kihlusest rääkinud. Tuligi välja, et selle noormehe nimi seal vannitoas on Allan ja et tema abiellubki Bellaga. Nüüd läks Allan uksest välja, ta hakkas trepist üles minema ja mees tahtis talle järgneda,
Nii oli abilisel küllalt aega peita ,,kadunud" ese kas kasti, apelsini või mingisse aparaati. Nagu Houdini lavakujundus erines täielikult kõigi tema eelkäijate omadest, nii oli seda ka tema riietus publiku ette astus ta lihtsas visiitülikonnas, mitte avaras keebis, nagu mustkunstnikud varem ning võttis kasutusele tänapäeval klassikaliseks kujunenud musta-valgekirju võlukepi. ,,Ka artisti enese välimus oli ümbrusega kooskõlas. Moodsa fraki ja pikkade kitsaste pükstega Robert-Houdin sarnanes armastusväärse majaperemehega, kes võtab vastu arvukaid külalisi. Mustkunstniku osavates kätes ilmusid ja kadusid lilled ja apelsinid, suled, tuvid ning kuldkalad."12 Etenduste eel jagas Houdin vaatajale enda toimetatud ,,Cagliostro"-nimelist 13 lendlehte, mida vaheaegadel elavalt uuriti. See näitab väga hästi mustkunstniku suhtumist ja austust oma publiku vastu, kuna ei olnud just kerge valmistada igaks
kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Kuuevooder oli pealismaterjaliga sobivas värvitoonis siidist. Peaaegu kogu sajandi domineeris Inglise stiil. Inglased pidasid pitse ja lehve kerglasteks ja asendasid pitszaboo musta kaelasidemega, selle aga omakorda valge musliinsalliga. Inglise härrasmehe värvilisest siidist vest ulatus vöökohani ja kumbki hõlm võttis seal teravnurga kuju. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eeslkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Itaallased kutsusid seda kuube goldonianaks. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki, millest nad 1730. aasta paiku olid loobunud. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel
kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Kuuevooder oli pealismaterjaliga sobivas värvitoonis siidist. Peaaegu kogu sajandi domineeris Inglise stiil. Inglased pidasid pitse ja lehve kerglasteks ja asendasid pitszaboo musta kaelasidemega, selle aga omakorda valge musliinsalliga. Inglise härrasmehe värvilisest siidist vest ulatus vöökohani ja kumbki hõlm võttis seal teravnurga kuju. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eeslkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Itaallased kutsusid seda kuube goldonianaks. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki, millest nad 1730. aasta paiku olid loobunud. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel
annaabi.ee 
