Ernesaks oli ka Tallinna Konservatooriumi õppejõud, hiljem professor. Tema käe all on õppinud paljud nimekad dirigendid, näiteks Eri Klas. Ernesaks oli eesti laulupidude traditsiooni jätkaja. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule nii suurtele kui väikestele kogu rahvale. Ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis, et laulupeod aitavad eestlastel alal hoida rahvus-tunnet. Ernesaksa koorilaul ,,Mu isamaa on minu arm" sai rahva hinge-lauluks ja seda lauldi püsti seistes kaasa. . Koorijuhi ja laulupidude eestvedajana pälvis Ernesaks rahva suure poolehoiu. Teda hakati kutsuma Laulutaadiks ja tänaseks on temast saanud omamoodi legend. Ernesaks suri 24.01.1993 Tallinnas. 2004. aasta laulupeost alates ,,istub" Ernesaksa kuju Lauluväljaku mäeveerul, et alati osa saada eestlaste laulupidudest.
Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. • Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. • Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. • Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. • Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". • Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema
· Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud · Tema kirjutatud laul Mu isamaa on minu arm kujunes laulupidude hümniks · Tuntud laulud: Humoorika alatooniga : Näärisokk, Mind kutsuti pulma, Hingestatult lüürilised: Sireli, kas mul õnne, Meelespea, Kutse, Helin, Loodusteemalised: Rabamaastik, Külm · Eelistas Juhan Liivi, Juhan Smuuli . Juhan Liivi sõnadele loodud Lauliku talveüksindust lauldi Ernesaksa matustel · Erakordne populaarsus meeskoorilaulule Hakkame, mehed, minema (see laul viis Ernesaksa esimest korda dirigendipulti üldlaulupeol 1938) · Sireli, kas mul on õnne- Ernesaks kirjutas sõnad sinna ise. · Ooperid: Pühajärv, Tormide rand(populaarseim)- koostöös Juhan Smuuliga Tegevus toimub Hiiumaal 18-19 saj. vahetusel. Ungru krahv, kes on ajalooski tuntuks saanud vale-majaka tulede abil karilejooksnud laevade röövimisega
pärast : q Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960) q Luua RAMi juurde noortekoorid q Rajada kooriühing (teostus 1982) q Korraldada koorijuhtidele täiendkoolitusi. Gustav Ernesaks q Kogu elu oli seotud koorijuhtide õpetamisega : 1937.aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal 1946.aastast professor. q Ernesaksa tuntuimad õpilased : Eri Klas Ira Trilljärv Jüri Variste Raivo Laikre Artur Vahter Valdar Viires Kuno Areng Uno Järvela Olev Oja Laine Karindi Tiia Loitme Silvia Mellik
orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Lisaks on kirjutanud ka soolo- ja lastelaule ja ka muusikalisi lavateoseid ehk oopereid. Lastelaulude kogumikud: ,,Lõoke," ,,Ööbik," ,,Pääsuke". Tuntuimad laulud on ,,Rongisõit" ja ,,Kati karu". ,,Kolm kihulast" Kõla ideaal on enamasti romantiline ja rahvusliku alatooniga, lihtne ja südamlik. Koori ideaal on oreli lähedane. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Tuntuimad humoorikad laulud on ,,Mind kutsuti pilma" ja ,,Näärisokk" Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas
Koostaja Tanel Altement Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika erialal 1934 lõpetas sama kooli kompositsiooni erialal 19371941 töötas Tallinna konservatooriumis õppejõuna 1944 asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 ...
Tormisest Gustav Ernesaks · Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908 Peningi vallas Perila külas ja suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas · Muusika poole kaldumises peab Ernesaks oluliseks ema-isa ja lähemate sugulaste laulu- ja pillimänguharrastusi. · Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ja üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Elulugu · Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks ja poeg oli allveeujumise treener Ott Ernesaks. · Õppis Tallinna Konservatooriumis Artur Kapi juures kompositsiooni · Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 19371941 konservatooriumis õppejõuna. · II maailmasõja ajal-1941. aasta suvel G. Ernesaks mobiliseeriti · Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV
hüppamine. Rütm on aeglane, astuv. On aeglustusi. Meeleolu on samuti tõsine nagu viis ja rütm, enamasti kurb, kuid lootusrikaste vahedega. Lugu väljendab endas tõsiseid tundeid, mulle seostub üldpilt vana eestlasega, kes polnud veel pärisorjusest vabastatud ning elas oma elu võõra võimu all, samas leides elust piisavalt rõõmu. 3 „Helin“ Teos kirjutati 1973.aastal, seega jäi Ernesaksa loomingus lõpupoole. „Helin“ on Ernesaksa kirjutatud laul Juhan Liivi sõnadele. Teose viis on looklev, laulev ja armas, väga südamelähedane. Laul on duuris ning vaheldub soojade akordidega. Rütm on rahulik, küllaltki aeglane ning vahel astuv. Harmoonia on enamasti duuris, ilus pehme kõla. Meeleolu samuti rahulik ning tekitab üllaid tundeid. Olen seda laulu laulnud nii poistekoori ridades, kui ka meeskooris. Mäletan, kui laulsime esimest korda meestega kokku ja kui võimas see kõik oli. Umbes 6-7 aastat hiljem laulsime uuesti
Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule nii suurtele kui väikestele kogu rahvale. Ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis, et laulupeod aitavad eestlastel alal hoida rahvus- tunnet. Kui I laulupidu õhutas seda tunnet ärkama, siis nõukogude okupatsiooni ajal peetud laulupeod aitasid rahvustundel püsida ja kasvada. (Rahva kooslaulu mõju oli tõesti võimas ka laulva revolutsiooni ajal.) Ernesaksa koorilaul ,,Mu isamaa on minu arm" sai rahva hinge- lauluks ja seda lauldi püsti seistes kaasa. Seda laulu võimud kartsid, kuid ära keelata ka ei tihanud. Koorijuhi ja laulupidude eestvedajana pälvis Ernesaks rahva suure poolehoiu. Teda hakati kutsuma Laulutaadiks ja tänaseks on temast saanud omamoodi legend. Ernesaks suri 24.01.1993 Tallinnas. 2004. aasta laulupeost alates ,,istub" Ernesaksa kuju Lauluväljaku mäeveerul, et alati osa saada eestlaste laulupidudest. Looming:
Ernesaks kirjutas ka mitmeid raamatut. Saavutused Teise maailmasõja ajal 1944. aastal asustas praeguse Eesti Rahvusmeeskoori(RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Gustav Ernesaks oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid ning dirigente, teda on nimetatud üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas G. Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste seas oli ka Erik Klas. Ernesaksa idee oli ehitada praegune laululava Tallinnas, luua RAM-i juurde noortekoorid jne. Heliloomingud Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Tema loomingusse kuuluvad veel "Rongse sõitis",
12. detsember 1908 Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn. Tallinna Konservatooriumi 1931 muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. Muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937– 1941 konservatooriumis õppejõuna. Elu Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid. Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks(võimlemispedagoog). Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1946 Tööpunalipu orden 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia 1947 Eesti NSV rahvakunstnik 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" muusika eest
GUSTAV ERNESAKS Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht
Koeru Muusikakool Gustav Ernesaks Referaat Koostaja: Janeli Ait Juhendaja: Liana Kullasepp 2012 Sisukord Sisukord ...................................................................................................lk 2 Sissejuhatus .............................................................................................lk 3 Ernesaksa elulugu.......................................................................................lk 4 Ernesaksa looming.......................................................................................lk 6 Ernesaksa tunnustused .................................................................................lk 8 Mu isamaa on minu arm ..............................................................................lk 9 Hakkame mehed minema .........................................................
zanrides. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. 1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu Kõrgemasse MuusikakooliTubin asus õppima Tallinna Konservatooriumisse, 10 sümfooniat 2. sümfoonia "Legendaarne" ballett "Kratt" ooper "Barbara von Tisenhusen" (1968) ooper "Reigi õpetaja" (1971) . Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Suu laulab, süda muretseb''"Nii ajaratas ringi käib" "Kutse" "Laine tõuseb''"Laul, ava tiivad"
Elukäik: Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal 19371941 konservatooriumis õppejõuna Asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige Gustav Ernesaksa kuju: 29. juunil 2004 paigaldati Tallinna lauluväljakule Ekke Väli ja Vello Lillemetsa pronksist loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv Gustav Ernesaksa kuju. Naiskoori laulud: ,,Koolist lahkudes" ,,Kella hääl (Varemeil)" ,,Pääsuke (Juhan Liiv)" ,,Isamaale (Eduard Visnapuu)" ,,Vastla laul (Mart Raud)" ,,Kui valge kajakas (Jaan Kärner)" ,,Meelespea (Juhan Liiv)" GUSTAV ERNESAKS
aset iga viie aasta tagant. Praeguseni on üldlaulupidusid toimunud 25. 1960. aastal valmis uus, praegune laululava, selle kõrvale ehitati tuletorn, kust süüdatakse peo ajal tuli. Toimus 15. üldlaulupidu, millest oli ka esmakordne televisiooniülekanne. Peo rahvuslikuks lõpulauluks kujunes Gustav Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm". 1969. aastal oli saanud sada aastat esimesest laulupeost. Toimus 18. üldlaulupidu, kust sai alguse tule kandmise traditsioon, kujunes välja laulupidude tänapäevane struktuur ja avati üldlaulupidude mälestusansambel Lasnamäe nõlval. Elustus taas võistulaulmise ja -mängimise traditsioon. Peo avalauluks sai Mihkel Lüdigi ,,Koit". 1990. aastal toimus rõhutatult rahvuslik 21. Üldlaulupidu, kus kõlasid põhiliselt eesti
1929. aastal asutus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. aastal muusikapedagoogika erialal ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhitatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast välja paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist sai mõne aastaga Ernesaksa käe all ülelinnline kollektiiv Tallinna Naislaulu selts. Kõiks see pani temast rääkima, kui suurte võimetega dirigendist. Peagi tehti talle ettepanek asuda tolle aja parima Tallinna Meestelulu seltsi meetekoori ette, mille oli eesti üheks paremaks kooriks kujundanud Konstantis Kürnpu. Ernesaksast kujunes eesti koorimuusika ja laulupeoliikumise, kuid mõnes mõttes ka eesti rahva vaimne liider. Tema tuntuim
konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. Helilooming Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka kuus ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ooperid · 1946 Pühajärv (libreto Juhan Sütiste) (käsikiri TMMis) · 1949 Tormide rand (libreto Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
1929. aastal asutus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. aastal muusikapedagoogika erialal ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhitatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast välja paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist sai mõne aastaga Ernesaksa käe all ülelinnline kollektiiv Tallinna Naislaulu selts. Kõiks see pani temast rääkima, kui suurte võimetega dirigendist. Peagi tehti talle ettepanek asuda tolle aja parima Tallinna Meestelulu seltsi meetekoori ette, mille oli eesti üheks paremaks kooriks kujundanud Konstantis Kürnpu. Ernesaksast kujunes eesti koorimuusika ja laulupeoliikumise, kuid mõnes mõttes ka eesti rahva vaimne liider. Tema tuntuim
Muusikaline tallinn Tallinn 2016 Muusikud, kes on pärit Tallinnast Olav Ehala René Eespere Ülo Vinter Rein Rannap Mihkel Kerem Muusikute nimelised tänavad Tallinnas Karl August Hermanni tn Miina Härma tn Johannes Kappeli tn Georg Otsa tn Rudolf Tobiase tn Konstantin Türnpu tn Muusikalised skulptuurid Gustav Ernesaksa ausammas Heliskulptuur Cromatico Laulev pink "Laulud nüüd lähevad..." Solidaarsuse kivi ja Chopini pink Muusikaline haridus Tallinnas G.Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (Vabaduse väljak 4) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Rävala pst 16) Tallinna Muusikakeskkool (Vabaduse pst 130) Muusikalised suurüritused Tallinnas Laulupidu Eesti laul Ooperigala NAUTIMUS Suure reede kontsert
"Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. Loomingust Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga).Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaks oli esmajoones lüürik
muusikaõpetaja Muusikaline haridus algas 1943 Tallinna Muusikakoolis (II mm, haigus) 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium Peale kooli lõpetamist hakkas muusikaõpetajaks Alates 1969ndast aastast vabakutseline helilooja Tema loomingut mängiti ka väljaspool Eestit, mõned neis oli NSV Liidus keelatud - vastuolus ideoloogiaga Teosed 1960 -1970 kandis rahvani Tormise loomingut G. Ernesaksa juhtitud koor Tõnu Kallaste ning Eesti Filmharmoonia Kammerkoor Tänapäevani üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste ning tuntud kogu maailmas Looming Eelkõige koorimuusikahelilooja Tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile Kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse Modernne helikeel Instrumentaalteosed, ooper, kantaat-ballett, näidendi- ja filmimuusika Varane looming Pole koorimuusikal nii
Näited luuletustest · "Maantee tuuled "- viitab elule kui vabadusse kutsuvale maanteele, mis rõõmustab rändajat paljutõotavate kaugustega ja ka rännaku endaga · "Avalaul" - kirjeldab väga kujundlikult suve ja kevade saabumist. Näiteks "...puhkeva päikese põletav lõõm käib süütamas kevade tahti..." · Luuletus räägib merest ja vahutavast jõest, külvajatest põllul ja valgest ajast, maikuust. Luule viisistamine Kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: · ,,Tuleristsed" (1959 koos K. Irdiga) · ,,Käsikäes" (koos P. Rummoga) · ,,Kosilased Mulgimaalt" (E. Vilde ,,Vigaste pruutide" motiividel) Kasutatud materjal · http://www.slideshare.net/hettyke/eesti-kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Merilaas · http://www.annaabi.com/s.php?s=kersti+merilaa · https://www.google.ee/search?q=kersti+merilaa Aitäh kuulamast!
O salutaris hostia · Alo Ritsing on Eesti koorijuht ja helilooja. Alo Ritsing omandas muusikalise hariduse Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis kaugõppe üliõpilasena professor Gustav Ernesaksa kooridirigeerimise klassis. Muusikat tegema publiku ette jõudis Alo aga üsna varakult algkoolist, kust valiti viisipidajaid poisse "Carmeni" etenduse poistekoori. Pärast keskkooli lõpetamist 1955. aastal, Tartu Ülikoolis bibliograafiat õppides, osales aktiivselt Tartu Akadeemilise Meeskoori (TAM) lauljana ja siitpeale ongi märgata tema järjest süvenevat huvi koorilaulu ja dirigeerimise vastu.Tartu
Tammesalu jt. Tema muusika on kõlanud rahvusvahelisel uue muusika festivalil ,,Nyyd", festivalil ,,Eesti muusika päevad", Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivalil, festivalidel ,,Time of Music" (Soome, 2006), ,,Jazzkaar" ja ,,Tudengijazz". Tauno Aints on tuntud ka arranzeerijana. 2006. aastal äratas ta tähelepanu Veljo Tormise ja hevibändi ,,Metsatöll" loomingu seadetega Eesti Rahvusmeeskoori ja ,,Metsatölli" esituses festivalil ,,Maailmaküla". Gustav Ernesaksa lastelaulust ,,Rongisõit" valminud kaasaegne seade mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile oli 2007. aastal X Noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele popmuusika koosseisudele. Aintsi loomingus on väljapaistev koht lastemuusikal. Populaarsed on tema laulud lastesaatest ,,Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa". Tauno Aintsi ,,Marss" puhkpilliorkestrile saavutas esikoha Eesti Muusikaakadeemia
aasta, mil tähistati juubeliüldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. Viimane, XXIII üldlaulupidu toimus Tallinnas 3. ja 4. juulil 1999.a. Võõrad võimud on üritanud kasutada laulupidusid oma huvides. Tsaariajal sunniti korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" (tekst Lydia Koidula), mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks, mida iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest/mängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. 1., 2., 4. ning 5. üldlaulupidu toimusid Tartus, ülejäänud Tallinnas. Nüüdsel
· Tõusis eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt Lugejaid hoiti kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutati koore harjutama aegsasti Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Laulud". Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega Mitteametlikuks hümniks sai Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm "Lydia Koidula" sõnadega Kava Kirikukoraalid: "Siionis kõik vahid hüüdvad" "Kiida nüüd, Issandat" "Meil tuleb abi Jumalast" Vene riigihümn: "Jumal, keisrit kaitse Sa" Vaimulikud laulud: "Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler) "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner) "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner)
Viimasel ajal pole olnud kombes neist rääkida, põhjuseks ilmselt ideoloogiline taust, mis Nõukogude ajal nende ümber tehti. Tõsiasi on siiski see, et kunstirahva koondamine sõja ajal Jaroslavli päästis Eestile väga andekaid inimesi, nimetagem siin mõningad: Paul Pinna, Ants Lauter, Kaarel Ird, Aadu Hint, Raimond Valgre, Jüri Järvet. Seal olid lapsena ka Eri Klas ja Enn Põldroos. Just seal sündis eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja, laulutaat Gustav Ernesaksa juhtimisel meie koorimuusika nurgakivi Riiklik Akadeemiline Meeskoor (RAM). Jaroslavlis kirjutas Ernesaks oma higihalja laulu "Mu isamaa on minu arm". Seal samas alustas oma lauljateed Georg Ots. Kunstiansamblite koosseisu kuulusid ka paljud kunstnikud Adamson, Sagrits, Bach, Sannamees, Luhtein. Eesti kunsti Grand Old Man emeriitprofessor Evald Okas on tunnistanud, et just seal Jaroslavlis arenes kõige rohkem tema kompositsioonimeel. Loomulikult oli see keeruline ja
Gustav Ernesaks (1908-1993) Elulugu: Sündis Tallinna lähedal. Tegeles noorena joonistamise, lugemise ja spordiga. Õppis Tallinnas. Hakkas tegelema muusikaga. Tallinna konservatoorium. Eriala: muusikaõpetaja. Töö kõrvalt jätkas õpinguid. Lõpetas kompositsiooni eriala. Õpetaja: A. Kapp. 1934. töötas dirigendina ja muusikaõpetajana. 1938. toimus 11. üldlaulupidu , mille kavas oli 2 Ernesaksa laulu, mida ta ise juhatas. 1941. mobiliseeriti mees Venemaale. 1942. asutati Jaroslavlis Eesti kultuuritegelaste koondis, nimega ERKA (EestiNSV Riiklikud Kunsti Ansamblid). Sinna moodustati koore ja sümfooniaorkester. Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator
· Kantud vabadusvõitluse meeleoludest (Soome püüdis sajandivahetusel vabaneda tsaarivõimu alt). Teos algab raskemeelse sissejuhatusega, mis mõjub kui ähvardava ohkena, põhjustatud sajandite kannatustest. Järgnev lõik on kui üleskutse võitlusele, muusika muutub üha sõjakamaks. Kontrastina järgneb vaikne koraalilik meloodia, mida tuntakse ka eraldi lauluna (Finlandia)ja mis on soomlastele ehk sama oluline kui eestlastele Ernesaksa Mu isamaa on minu arm. 3.Mussorgski Klaveritsükkel Pildid näituselt · Idee teose ,,Pildid näituselt" kirjutamiseks sai Mussorgski oma sõbra, maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina, mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud
Näited: päevapikkune, asteastmeline, kuueaastane. Eelnev nimi, täht, lühend, number või sümbol kirjutatakse ne- ja line-omadussõnaga kokku sidekriipsu abil. Näited: Peetri-nimeline mees, X-kujuline, ne- liiteline, 20-aastane. Kui täiendsõnal on täiend, kirjutatakse omadussõna eelnevast sõnast lahku. Näited: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune, Esimese maailmasõja aegne, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, persona non grata lähedane, perpetuum mobile taoline, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust. Näited: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus,
samuti maailma esimene digilaulupidu aastal 2010. Lauluväljaku rahvarekord püstitati nn laulva revolutsiooni ajal septembrikuus 1988, kui lauluväljakule kogunes end vabaks laulma hinnanguliselt 300 000 inimest. Igal tantsupeol on oma kindel teema, mida arvesse võttes on koreograafid tantsud loonud. Tuhanded rahvarõivais tantsijad moodustavad üle väljaku värvikaid mustreid. Ent on ka kindlad traditsioonid. Kui laulupidu lõpeb alati Gustav Ernesaksa loodud ja rahvushümniga võrdväärsesse staatusse tõusnud „Mu isamaa on minu arm“ lauluga, siis tantsupidude lõppakordiks on alati meeleolukas „Tuljak“. Samuti on traditsiooniks kujunenud, et tantsijad moodustavad üheskoos tantsuplatsile Eestimaa kontuurkaardi. Võru folk Alates 1994. aastat kogunevad juulis Võrumaale kokku sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ning pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist
eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome
isamaa. Mu isamaa on minu arm, kell` südant annud ma, sull` laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! (,,Mu isamaa on minu arm") See luuletus on saanud eesti rahvale armsaks ja selle salmid on kujunenud peaaegu meie teiseks hümniks Gustav Ernesaksa viisistuses. Selle luuletuse viimases salmis on Koidula soov puhata kodumaa mullas:"Su rüppe heidan unele,/ mu püha Eestimaa!" Luuletaja soov täitus alles tema 60. surma-aastapäeval (1946), mil tema põrm toodi ära Kroonlinna kalmistult ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Oma luuletustesse on Emajõe ööbik põiminud ka eesti mütoloogia tegelasi: Vanemuine, laulujumal, sinu laululehkav kannel
õppejõuna. Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". 19 Gustav Ernesaks Lydia Koidula
SIDEKRIIPSU abil: · Kreutzwaldi-aegne, · Lurichi-vägevune, · Tartu-lähedane, · Vabadussõja-aegne, · show-maiguline, · T-kujuline, · NATO-väline, · lik-liiteline · · Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line- omadussõnast LAHKU: · Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Monaco Vürstiriigi kohane, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, · · Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse SIDEKRIIPSU abil: · 25aastane ~ 25-aastane, · 18kilomeetrine ~ 18-kilomeetrine, +märgiline ~ +-märgiline · NB! Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. · karva ja värvi
Viimane, XXIII üldlaulupidu toimus Tallinnas 3. ja 4. juulil 1999. aastal. Eestit valitsenud võõrvõimud on üritanud laulupidusid oma huvides kasutada. Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks - iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest, pillimängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada
vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976 Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmunud mitmes trükis. Lasteluulest väärib esiletõstmist 1979. aastal ilmunud kogu "Krõlliraamat". Raamatutegelase Krõlli autoriks on kunstnik Edgar Valter. Ellen Niidu esimene väikelaste proosaraamat ilmus 1963. aastal ning kandis pealkirja "Pille-Riini lood". Aastal 1970 ilmus "Triinu ja Taavi jutud" ning mõni aeg hiljem ka selle järge sisaldav "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977). 1990
(praegu Mikk Üleoja). Sõjajärgsel ajal oli Ernesaks eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1962. aastal. LOOMING: Heliloojana on Ernesaks kirjutanud peamiselt koorimuusikat. Koorilaule on 200 ringis, üle poole neist on meeskoorile. Pidas meeskoori kõige paremaks oma võimsa kõla poolest, kuigi on kirjutanud laule kõikidele kooriliikidele. Erakordse populaarsuse on Ernesaksa loomingus saavutanud meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema"(1933). See laul viis Ernesaksa 1938. a ka esimest korda üldlaulupeo dirigendipulti. https://www.youtube.com/watch? v=TZ2jHSlGwxk Tekst rahvaluulest, laulus puudub s-häälik. 1944, kui Ernesaks asutas RAM-i, valmis ka koorilaul "Mu isamaa on minu arm", mis kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks, vabadusihaluse sümboliks. Seda on nim. ka laulupidude hümniks. Esimest korda laulupeo kavas 1947
Seal on jahi- ja postisarvi ning muid signaalinstrumente ja mänguriistu möödunud aegadest. Muuseumis on ka mitmeid keelpille, millel on mänginud väljapaistavad eesti muusikud, kultuuritegelased ja kooliõpetajad. Keelpille on muuseumis palju, kuid enamik neist pole väljas. Väljas on hiiukannel, mis on kandiline ja väheste keeltega. Tehtud hobusejõhvidest kokku keerates, pärit vormsi saarelt. Lisaks sellele leiab seinadelt infot Gustav Ernesaksa ooeri kohta, nagu näiteks: ,,Tormide rand" ja "Tuled kodusadamas". G. Ernesaks tegi amatöörifilme ja oli ka mitmeid huvitavaid hobisid, millest paljud ei teadnud. Muuseum oli väga huvitav, kuid oleksin rohkem tahtnud ise ringi vaadata, kui et käia giidi järgi ja märkmeid teha. Me külastasime vaid väikestest osa muuseumist ja sellest on väga kahju, sest mind ennast oleks rohkem huvitanud teatriosakond kui et pillid. Siiski oli huvitav
oratooriume (,,Hiiob") jne; kuid seal leidub ka hulganisti kammermuusikat ja koori- ning soololaule kantaate, instrumentaalkontserte jne. Elutee käis neil mõlemal läbi Eesti muusikaõppeasutustest, kus nad õpetasid 1920.-1940.aastatel. Artur Kapist sai Tallinna Konservatrooiumi komposisatiooniõppejõud, hiljem professor. Õpetanud Eugen Kappi, Evald Aava, Riho Päts, Edgar Arrot, Johannes Hiobit, Johannes Bleivet, Gustav Ernesaksa, Villem Kappi jpt, omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase tiitel. Artur Kapp pälvis Nõukogude Eesti preemia (1949) ja NSV Liidu riikliku preemia (1950). Teda peetakse viljakaimaks sümfooniate loojaks Rudolf Tobiase kõrval ja muusikakoolkonna rajajaks. Tuntud kui orelivirtuoos, kirjutas ta Eesti esimese orelikontserdi. Heino Eller õpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli muusikateooria ja komposisatsiooni õppejõud, viimase ala pealt peetakse teda eesti kõige viljakaimaks
formalistlikuks, heliloojad olid sunnitud neist hoiduma. Gustav Ernesaks(1908-1993)Sündis äärmiselt musikaalsesse perre. 15-aastaselt astus Tallinna Konservatooriumisse(klaveriklass). Edaspidi õppis ta seal muusikapedagoogikat ja kompositsiooni. II maailmasõja ajal mobiliseeriti Nõukogude võimu poolt. 1944 jätkab konservatooriumis tööd õppejõuna. Oli laulupeo liikumise üks peamine eestvedaja ja üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinnasse praegune laululava, mis valmis 1960. Ernesaksa tähtsaim koorilaul on ,,Mu isamaa on minu arm". Ernesaks kirjutas selle laulu 1944.aastal Moskvas. 1947 oli esimest korda laulupeol. 50-tel keelustati. 1960 a.peol alustas rahvas seda laulu ise. Nõukogude ajal kujunes sellest mitteametlik hümn. Traditsiooniliselt lauldakse püsti seistes. Ernesaks on kirjutanud kokku umes 200 koorilaulu. Üle poole neist meeskoorile. Meeskoorilaulud :temaatika oli poeetiline, olustikuline, patriootiline ja ka naljalaul
jpt.Järjest tähtsamaks on koori tegevuses muutunud plaadistamine. Viimase viie aasta jooksul on RAMil valminud 12 CDd, sealhulgas firmadele Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, CC n 'C, Forte, Alba ja Virgin Classics. 2007. aasta oktoobris valmis plaaditsükkel Veljo Tormise meeskoorimuusikaga, mis koosneb viiest plaadist ("Vision of Estonia" I-III, "Visions Beyond Estonia", "Vision of Kalevala"), väljaandjaks on Alba Records, dirigent Ants Soots. Praegu on kooril käsil lauluisa Gustav Ernesaksa loomingu salvestamine, dirigentideks Kuno Areng, Eri Klas, Olev Oja, Ants Soots, Ants Üleoja.2004. aastal võitis RAM koorimuusika kategoorias Grammy-auhinna. Selle teenis plaat Sibeliuse kantaatidega (Virgin Classics), kus Paavo Järvi juhatusel musitseerivad RAM, "Ellerhein" ja ERSO. Sama koosseisu poolt salvestatud plaat Edvard Griegi teosest "Peer Gynt" valiti BBC Music Magazine'i poolt 2005. aasta parimaks orkestrimuusika albumiks.
Sõja ajal ning selle järgnenud aastatel anti eelkõige tagasilöök kõrgkultuurile. Vaatamata sellele jäi rahva kultuuriline aktiivsus püsima ning peegeldus eelkõige isetegevusharrastustes. Näiteks tegutsesid pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. See näitas, et oli vaid aja küsimus, mil rahvas jälle ennast kogub ja maksma paneb suureneva sekkumise kaudu kultuuri ja valitsuse omapoolsesse mõjutamisse. Taastus Gustav ernesaksa juhtimisel laulupidude traditsioon ja suursündmuseks kujunes üldlaulupidu, millest sai oluline rahvuslik massiüritus. Kultuurielust osavõtmise suurenemisele aitas kaasa linnastumine ja uue põlvkonna haritlaste pealetulek. Peagi sai käia teatris, kinos ja näitustel, kuulata raadiot ja vaadata saateid, mis soodustas oluliselt silmaringi laienemist. Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Põhjalikult muudeti õppeprogramme
Peale tema surma on seal Mart Saare majamuuseoum. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. 9. Keda kutsutakse laulutaadiks, miks? Laulutaadiks kutsutakse Gustav Ernesaksa. Ernesaks oli laulupidude traditsiooni jätkaja ja laialdase kooriliikumise propageerja sõjajärgses eestis. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule kogu rahvale, ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis et laulupeod aitavad eestlastel hoida rahvustunnet. Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" sai rahva hingelauluks ja seda lauldi püsti seistes kaasa. Koorijuhi
Merilaasi rikka ja loomuliku keelega lastevärsid on ilmunud raamatutes ,,Kallis kodu" (1944), ,,Päikese paistel" (1948), ,,Turvas" (1950), ,,Veskilaul" (1959), ,,Lugu mustast ja valgest" (1962), ,,Lumest lumeni" (1982) ja valikkogus ,,Kui vanaema noor oli" (1983). Lühiproosa ,,Eilsete perest" (1975) sai 1976. aastal F. Tuglase auhinna. Merilaasi loomingusse kuulub draama ,,Kaks viimast rida" (1973), lastenäidend ,,Pilli-Tiidu" (1977) ja kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: ,,Tuleristsed" (1959 koos K. Irdiga), ,,Käsikäes" (koos P. Rummoga) ja ,,Kosilased Mulgimaalt" (E. Vilde ,,Vigaste pruutide" motiividel). Merilaas on tõlkinud G. C. Lichtenbergi ,,Aforisme" (1972 koos A. Sangaga), G. Maureri valikkogu ,,Maailm toimub" (1977 koos A. Kaalepiga), G.Eichi ,,Ajendid ja kiviaiad" (1986 koos A. Kaalepiga), B. Brechti luulet ja näidendi ,,Tapamajade Püha Johanna" ja ,,Ema Gourage" (1977), Goethe luulet ja näidendi ,,Torquato Tasso" (1983).
Teosed 1969. aastal meeskoorile loodud "Maarjamaa ballaad" (tekst Jaan Kaplinski) on erakordselt ekspressiivse väljenduslaadiga, jõulise poliitilise alltekstiga teos, üks dramaatilisemaid eesti koorimuusikas üldse 1974. aastal kirjutatud "Laulja" Kristjan Jaak Petersoni tekstile (meeskoorile, orelile ja löökpillidele) on pühendatud Gustav Ernesaksale. Tormis seostab "laulja" ja "valguseallika" kujundid Petersoni tekstis Ernesaksaga, kasutades teoses muusikalisi tsitaate kahest Ernesaksa väga olulisest laulust - "Lauliku talveüksindus" ja "Mu isamaa on minu arm" 6 Kasutatud allikad http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm https://en.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis https://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis#Teosed https://www.google.ee/search? q=noor+veljo+tormis&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiyjsDhy 4TfAhVEhywKHf3oD4wQ_AUIDigB&biw=958&bih=924#imgrc=sNxpHkrL
Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. HELILOOMING Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa
Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. Rahvusvahelisel muusikapäeval 2009. aastal anti Tormisele üle aasta olulisim
rahvaviisidele) ja 10 sümfooniat, mis moodustavad eesti muusikavaramu väärtuslikuima osa (kõige rohkem eesti heliloojatest!). 2. Gustav Ernesaks – millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! Gustav Ernesaks (laulutaat ja laulupidude grand old man) elas aastatel 1908-1993. Ta oli koorijuht, helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja ning RAM-i asutaja (tänane Rahvusmeeskoor). Gustav Ernesaksa loomingus on üle 300 koorilaulu, soololaule, lastelaule. Kõlapilt romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud. Näited: "Mu isamaa on minu arm", "Sireli, kas mul õnne", "Hakkame, mehed, minema". 3. Millal elas Veljo Tormis? Veljo Tormis elas aastatel 1930-2017. 4. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise – mida ta nendega teeb?
annaabi.ee 
