Lipuetikett (1)

SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
LIPUETIKETT 3
Eesti lipu etalonkujutis ja kirjeldus 4
Eesti lipu heraldiline kirjeldus 4
Eesti lipu tehniline kirjeldus 4
EESTI LIPU KASUTAMISE KORD JA HEA TAVA 5
Eesti lipu heiskamine 5
Eesti lipupäevad 5
Lipu heiskamine 5
Lipumasti paigutus , pikkus 6
Leinalipu heiskamine 7
Kuidas lippu heisata ja langetada 8
Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega 9
Eesti lipu kasutamine laualipuna 11
Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipu hävitamine 12
KOKKUVÕTE 13
Kasutatud kirjandus 14

SISSEJUHATUS

Antud töö eesmärk on tutvuda lipuetiketiga, saada teadmisi lippude kasutamisest ja osata ametikohtumistel ja firmaüritustel kasutada lippe.
Töös tuuakse välja ülevaade Eesti lipust, selle kasutamise heast tavast , kuidas lippu heisata ja millised on lipupäevad. Lisaks kuidas kasutada laualippu ja mida teha kasutamiskõlbmatu lipuga.
Töö koostamisel kasutatakse eesti lipu seadus, riigikantselei kodulehekülge ning M.Lukase ja T.tšatsua raamatut „ Protokoll ja etikett “.

LIPUETIKETT

Lippude kasutamiseks rahvuspühadel, avalikel üritustel, hoonetel kui ka nõupidamistel ja läbirääkimistel kehtib kindel kord. Eesti lipp on samaaegselt nii riigi- kui ka rahvuslipp . Riigilipu jt lippude kasutamist reguleerib alates 1. jaanuarist 2006. a „Eesti lipu seadus“, mis võeti vastu 23. märtsil 2005. a ning on ajalooliselt väljakujunenud hea tava.
Seaduses on antud Eesti lipu kirjendus ning sellega sätestati esmakordselt mõiste „Eesti lipp “ riigilipu ja rahvuslipu tähenduses. Seadusest leiab veel Vabariigi Presidendi lipu jt erimärgiga lipud. Seaduses märgitakse ära ka riigilipu värvuse ja mitmed üksikasjalikud juhised lipu kasutamise kohta (lipupäevad, lippude heiskamise ja langetamise ajad jms).

Eesti lipu etalonkujutis ja kirjeldus

Eesti lipu heraldiline kirjeldus

Eesti lipu lipuväli on põigiti jaotatud sinise, musta ja valgega (pilt 1 ja 2).

Eesti lipu tehniline kirjeldus

Eesti lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 11:7 (pilt 1)
Pilt 1. Eesti lipu laiuse ja pikkuse vahekord ( http://www.riigikantselei.ee/ ).
Pilt 2. Eesti lipu värvid ( http://www.riigikantselei.ee/ ).

EESTI LIPU KASUTAMISE KORD JA HEA TAVA

Eesti lipu heiskamine

Heisatav lipp peab vastama seadusega kehtestatud etalonile ning olema puhas ja terve.

Eesti lipupäevad

Eesti lipu heiskamise päevad (lipupäevad) on pühade ja tähtpäevade seadusega kehtestatud riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, välja arvatud kiriklikud pühad. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Pühad ja tähtpäevad on osa rahva ajaloolisest mälust, milles kajastuvad lähemas või kaugemas minevikus toimunud olulised sündmused.

• 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 
  
• 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev 
  
• 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 
  
• 14. märts – emakeelepäev 
  
• maikuu teine pühapäev – emadepäev 
  
• 9. mai – Euroopa päev 
  
• 4. juuni – Eesti lipu päev 
  
• 14. juuni – leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) 
  
• 23. juuni – võidupüha 
  
• 24. juuni – jaanipäev 
  
• 20. august – taasiseseisvumispäev 
  
• september – teadmistepäev 
  
• novembrikuu teine pühapäev – isadepäev
  

Lipu heiskamine

Alaliselt heisatakse Eesti lipp Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu , kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse ning valla- ja linnavolikogu , valla- ja linnavalitsuse hoonele ning piiripunktis.
Eesti lipu heiskavad alaliselt ka Eesti välisesindused, arvestades asukohamaa seaduseid ja tavasid.
Kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt.
Vastavalt seadusele põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp. Koolihoonel on võimalik hoida Eesti lipp heisatuna alaliselt. Alaliselt heisatud Eesti lipp peab olema pimedal ajal valgustatud.
Eesti lipp heisatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, muude organite, avalik-õiguslike ning juriidiliste isikute hoonetele lipupäevadel päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.
Kolmel lipupäeval - iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse lipud lisaks eelpool loetletutele veel eraõiguslike juriidiliste ning füüsiliste isikute hoonetele ja elamutele. Samas on eelnimetatutel õigus heisata Eesti lipp ka muudel lipupäevadel. Eesti lippu jaaniööl ei langetata.
Eesti lippu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus, järgides "Eesti lipu seaduse" sätteid ning head tava, heisata soovi korral lipp ka muudel päevadel. Lipu heiskamisega on sobiv tähistada perekondlikke sündmusi ja tähtpäevi.

Lipumasti paigutus, pikkus

Eesti lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.
Maapinnalt tõusva lipumasti puhul on sobiv lipu laius ligikaudu 1/6 masti kõrgusest, seina- või katuselipuvarda puhul on see suhe ligikaudu 1/3 varda pikkusest. Seega normaal-mõõtmetega Eesti lippu kasutades on maast tõusva lipumasti kõrgus ligikaudu kuus meetrit, seina lipuvarda pikkus on ligikaudu 3 meetrit.
S Pilt 3. Lipumasti paigutus ja pikkus, seinalipu paigutus ( http://www.riigikantselei.ee/ ).
oovitatav on valida lipumast tema püstitamise kohale (arvestades ümbruses olevaid puid, ehitisi jms) sobiva kõrgusega. Kui mast on valitud kõrgem kui 6 meetrit, siis tuleb hankida ka masti kõrgusele vastavas mõõtkavas suurem lipp.
Kõrgel katusel olev lipp peaks olema suhteliselt suurem kui seinalipp, sest lipu suuruse valimisel tuleb arvestada ka hoone kõrgust. Lipuvardad tuleb paigutada nii, et lehviv lipp ei ulatuks vastu katust, seina või teise lipu varrast . Heisatud lipu alumine serv peab jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

Leinalipu heiskamine

Leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse seinalipu (kandelipu) lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint , mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani. Lipumasti heisatakse leinalipp ilma musta lindita poolde lipumasti nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse nii, et lipu alläär on lipuvarda keskkohal. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp jällegi lipumasti tippu ja seejärel langetatakse (pilt 5).
Pilt 4. Leinalipud ( http://www.riigikantselei.ee/ ).

Kuidas lippu heisata ja langetada

Lipu heiskamine õnnestub paremini kahekesi. Üks heiskaja kinnitab lipunöörid lipu nurkade külge, teine hoiab samal ajal lippu nii, et see ei puutuks maapinda või läheduses olevaid esemeid. Tuulise ilmaga heisatakse lipp lipumasti allatuult küljest, et lipp ei mässuks ümber masti. Lipp heisatakse rahulike tõmmetega, hoides samal ajal lipu alanurgast tulevat lipunööri parajalt pingul , lipp tõmmatakse alati masti tipuni. Pinguli lipunöörid võib keerata kord või paar masti ümber, et need tuules vastu masti ei peksleks. Seejärel kinnitatakse algul tõstenöör ja siis langetusnöör masti allosas oleva kinnituskonksu külge.
Lipu langetamisel võtab abistaja lipu vastu nii, et see ei puutuks maapinda. Nööridest vabastatud lipp pannakse kahekesi korralikult kokku ja asetatakse hoiukarpi või -kotti, mis pannakse lipu säilitamiseks sobivasse paika.

Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega

Rahvusvahelistel üritustel on heaks kombeks heisata koos Eesti lipuga külaliste riigilipud. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, asetatakse Eesti lipp auväärseimale kohale. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Kui eri maade lippe on paaritu arv, siis Eesti riigilipp paigutatakse lipurivi keskele. Välisriigi või riikide lipud saab paigutada ka nii, et Eesti lipud on lipurivi kummaski otsas.
Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti maakonna, linna või valla lipp või muu lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule. Maakonna, linna, valla ja muud lipud ei või olla riigilipust suuremad.
Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhiseid väliminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti lipuga (pilt 4). Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatavad lipud on võrdse laiusega. Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule.

Pilt 5. Näiteid lippude paigutamise järjekorrast ( http://www.riigikantselei.ee/ ).

Eesti lipu kasutamine laualipuna

Laualipud esindavad samu sümboolseid väärtusi kui suured lipud.
Riikide ja nende haldusüksuste laualipud on tavaliselt nööriga varda külge kinnitatud suurte lippude vähendused (pilt 6).
Organisatsioonide ja seltside puhul kasutatakse laialt ka põikvardalt rippuvaid nn lauavimpleid ehk lauastandardeid, kus lipuvärvid ja lipukujund on alati nähtavad (pilt 6).
Laualipud valmistatakse samades mõõtsuhetes kui suured lipud. Laualipu soovitatav vähendussuhe võrreldes suure lipuga on 1:7 (ca 15x23,5 cm) ja sellele sobiva lipuvarda pikkus ligikaudu 3 lipulaiust ehk ca 45 cm.
Pidustuste, koosoleku või mõne teise ürituse lauda võib kaunistada laualippudega. Kui üritusel osaleb välisriikide esindajaid, on kombeks paigutada lauale Eesti laualipu kõrvale ka iga külalismaa laualipp. Laualipud pannakse pidu- või koosolekulauale samas järjestuses, kui toimub suurte lippude heiskamine lipurivisse. See tähendab, et Eesti lipu järel asetatakse teiste riikide lipud nende riikide prantsuskeelsete nimede tähestikulises järjekorras.
Teise võimalusena paigutatakse iga üritusel osaleva riigi esindaja ette tema riigilipp. Laualipud võidakse paigutada ka eraldi lauale ringina kõik koos erilisel alusel või igaüks eraldi.
Pilt 6. Lauavimpel ja laualipp ( http://www.riigikantselei.ee/ ).

Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipu hävitamine

Märg lipp tuleb enne hoiukohta panemist ruumis kuivatada. Määrdunud lipp tuleb pesta ja rebenenud lipp parandada sobivat värvi niidiga. Kui lippu ei saa enam puhtaks või on ta lagunenud, tuleb see sündsal viisil hävitada mitteavalikult. Lähtudes heast tavast loetakse lipu sündsal viisil hävitamiseks tema lahtilõikamist värvilaidude kaupa ning seejärel tekkinud tükkide siiludeks lõikamist ja põletamist mitteavalikult.

KOKKUVÕTE

Töö käigus sai tutvuda lipuetiketiga, tutvuda lippude kasutamisega ning heiskamisega nii rahvusvahelistel üritustel kui lipupäevadel, et osata kasutada lippe ametikohtumistel ja firmaüritustel.
Töö tegemisel leiti infot Eesti lipu kasutamisest ka laualipuna ja sellest, mida teha kasutamiskõlbmatu lipuga.

Kasutatud kirjandus

Lukas M., Tšatšua T. Protokoll ja etikett. Abassador, 2000.
Eesti lipu seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13195643 (02.12.2009)
Riigikantselei kodulehekülg http://www.riigikantselei.ee (02.12.2009)
14