Ametkondlik kaitumine ja etikett (0)

Tallinna Majanduskool 
 
 
 
 
 
 
Ametkondlik käitumiskultuur ( sekretäritöö , üldteadmised 
etiketist) 
Loengumaterjal 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2013 
1 
 
Ametkondlik käitumine, kutse- eetika   ja  etikett  ........................................................................................... 4 
Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 
Sekretäritöö eetikakoodeks  ........................................................................................................................... 5 
Nõuded juhile:
 ............................................................................................................................................. 7 
Visiitkaardid  
ja nende kasutamine .............................................................................................................. 7 
Lihtkaart 
 .................................................................................................................................................. 8 
Abielupaari kaart
 ..................................................................................................................................... 8 
Visiitkaardi kasutamine
 .......................................................................................................................... 9 
Visiitkaart firma tutvustajana
 .................................................................................................................. 9 
Visiitkaardi kasutamine tutvumisel
 ....................................................................................................... 10 
Mood ja kombed ......................................................................................................................................... 10 
Smart casual ........................................................................................................................................ 13 
Business casual
 ................................................................................................................................. 13 
Soovitused kontoritöötajatele.................................................................................................................. 14 
Päevane riietus 
 ..................................................................................................................................... 15 
Õhturiietus 
............................................................................................................................................ 16 
Ametirõivad 
 ......................................................................................................................................... 16 
Ametlikud vastuvõtud ................................................................................................................................. 16 
Kutsed  ..................................................................................................................................................... 16 
Söögiajad................................................................................................................................................. 21 
Hommikueine
 ........................................................................................................................................ 21 
Eine ehk lunch  
...................................................................................................................................... 22 
“Klaas veini” või “klaas šampanjat”
 ..................................................................................................... 23 
Kellaviietee 
 .......................................................................................................................................... 24 
Ärilõunad ................................................................................................................................................ 24 
Ärilõuna ettetellimine 
 .......................................................................................................................... 25 
2 
 
Lauakombed 
 .......................................................................................................................................... 26 
Vastuvõtud .............................................................................................................................................. 27 
Kokteilivastuvõtu klassikaline korraldus
 .............................................................................................. 28 
Lihtsalt  kokteil  ........................................................................................................................................ 29 
Rootsi laud ehk buffet 
 ........................................................................................................................... 29 
Bankett  
 ................................................................................................................................................. 30 
Pidulik avatseremoonia  ........................................................................................................................... 30 
Uue ehitise pidulik avamine  
................................................................................................................. 31 
Piduliku avaürituse korraldaja meelespea 
 ............................................................................................ 32 
Pidulikul  sündmusel käitumise  kuldreeglid 
 .......................................................................................... 34 
Eesti lipu kasutamine firmas ................................................................................................................... 35 
Külalisriikide riigilipud ............................................................................................................................ 35 
Laualipp  ..................................................................................................................................................... 35 
AMETIALANE KÄITUMINE ................................................................................................................... 36 
Kasutatud kirjandus .................................................................................................................................... 40 
 
3 
 
Ametkondlik käitumine, kutse-eetika  ja etikett 
Kutse-eetika  
Töös lähtutakse ettevõtte sisekorraeeskirja kõrval ka eetilistest põhimõtetest.
 
Eetikakoodeks on ette nähtud ka sekretäridele, juhiabidele. Sekretäri ja juhiabi kutsestandardis on 
sõnastatud nõuded eetiliste teadmiste kohta. Kutsestandardit on vaja, sest ühiskonnaelu on muutunud 
keerulisemaks, seadused selle kohta ei ole tõhusad ja ebamäärane on ametnike maine avalikkuse ning 
eriti meedias silmis.  
Vaja on rõhutada eetiliste põhimõtete teadvustamise olulisust ning mõista ametniku kutse-eetikat laiemalt 
eetika (moraalifilosoofia) kontekstis.
 
Mõistel “eetika” on mitu tähendust. Argises kõnepruugis langeb see kokku mõistega “ moraal ” ja 
“kõlblus” (mis on sünonüümid ). Kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. 
 
Enamasti ei tehta olulist vahet “eetikal” ega “moraalil”. Mõlemad tähistavad hea ja halva, õige ja vale 
põhimõisteid. Kui moraal arvestab viimastega käitumises, on eetika ülesanne neid mitmesugustes seostes 
uurida. Keelekasutuse  seisukohast tuleks eelistada “eetikat” üldisemate seoste puhul (näiteks avalik 
eetika, tööeetika jt). Moraal aga sobib paremini üksikisiku käitumise iseloomustamiseks (näiteks moraali-
koodeksi kõik normid jm). Kõlblusega tähistame enamasti südametunnistust.
 
Eetika uurib moraali traditsioonilisi probleeme: mis on kõlbeline, mis mitte, mis  hea ja mis on halb, 
kasutusel on  sellised mõisted nagu  õiglus , au, südametunnistus , õnn, armastus, sõprus,  kohus jt. 
 
Eetika  täpsustab, kuidas mõista ja hinnata käitumist, teha selle alusel valikuid ja nende eest vastutada. 
Moraal näitab väärtusi. 
 
Kutse-eetika on eetika rakendatus mingi elukutse  puhul ehk üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja -normid, 
mis murduvad mingi elukutse tingimuste prisma  kaudu, kujundavad kutse-eetika eripära. Seepärast 
räägime ametniku, juristi-, sekretäri,  arsti-, vaimuliku -, inseneri- jne. eetikast.
Kutse-eetika 
uurimisobjektiks on professionaalse tegevuse eetilised   asjaolud .
 Argielus tuleb sageli ette juhtumeid, 
kus eiratakse isegi lihtsaid moraalinorme. Ent on tegevusi, kus ilma erilise nõudlikkuseta toime ei tule. 
Ilma eetiliste nõueteta oleks tegutsemine paljudel  elualadel peaaegu võimatu. 
 
Kutse-eetika lahendab kindlaid  probleeme, mis sageli on seotud ohtlike tagajärgede ennetamisega. 
Ohutusnõuete ignoreerimine  arst puhul  võib kahjustada patsiendi tervis jne. 
 
Professionaalse kutse-eetika eesmärk on üldtunnustatud kõlbeliste väärtuste ja normide tähtsustamine 
sootsiumile tähtsas kutsetegevuse vallas. 
Juhiabi (sekretäri) eetikakoodeks koostati, et muuta sekretäri ja juhiabi töö läbipaistvaks ja tagada tema 
tööle ühiskondliku kontrolli võimalus.
 
4 
 
Sekretäritöö eetikakoodeks 
Sekretär-juhiabi on  
• teadlik oma töökohustustest ega ületa oma võimupiire; ta esindab alati ning  
igas olukorras eelkõige oma organisatsiooni  
• väljas juhtide, klientide ja  kolleegide  huvide eest, peab kalliks nende nõudmisi ja soove, jäädes igas olukorras 
usaldusväärseks ning väärikaks  
• kompetentne, tunneb end kodus poliitikas, majanduses, kultuuriprobleemides; arvestab kliendi päritolu ja austab 
tema rahvuslikke ning religioosseid eripärasusi  
• omandanud (võimalikult rohkem) võõrkeeli ja täiendab end neis  
• sõbralik, viisakas, elurõõmus, käitumiselt korrektne ja ennast valitsev  
 
Peab alati meeles, et  
• ei tugine organisatsioonile osakssaanud usaldusele, vaid võidab selle iga oma kliendi puhul uuesti  
• ei luba endale iial tagarääkimist ja hoiab kuuldud saladused vaid enda teada  
• olemasolevatest teadmistest ja oskustest ei piisa, neile tuleb pidevalt lisa hankida  
•  klient soovib suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega  
• tema hoiak, käitumiskultuur ja professionaalsed teadmised on ettevõtte ja tema enda arengu garantiiks  
 
Hoidub alati  
• ebamäärasusest, kõhklemisest ja argusest  
• kahjustamast oma organisatsiooni mainet  
• liigsetest emotsioonidest, lobisemisest ja upsakusest  
• eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest ja väldib  rangelt igasugust kahemõttelisust nii sõnades kui 
ka tegudes  
 
 
• Eesti Juhi Abi Ühingu eetikakoodeks nimetati ümber Sekretäritöö eetikakoodeksiks 06.09.2012 (üldkoosoleku 
protokoll  nr 23) 
• Koodeks ilmus kogumikus "Eetikakoodeksite  käsiraamat ", Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2007 
5 
 
Seltskondlik  vestlus  
  
Seltskondlikus vestluses :
 
  hoidutakse raha, haiguste, seksi teemadest 
 
  kõneldakse poliitikast, kui selles on kokku lepitud
 
  meeldivad seltskonnale inimesed, kes teevad nalja  enda arvel, mitte kohalolijate kulul; ei sobi 
meelde tuletada kellelegi piinlikke seiku
 
  rikuvad tuju tagarääkijad ja “kõiketeadjad”, eelarvamuste kütkeis olijad
 
  ei ole kohane oma teadmisi näidata, nagu viibiksite eksamil või konverentsil ; teadmiste 
täiendamiseks tasub rohkem teisi kuulata
 
  välditakse teravat valjuhäälset sõnavahetust ja vihaseid-ägedaid žeste
 
  talub seltskond raskesti nn prohveteid, kes püüavad tõestada, milliseid hädasid ja õnnetusi varsti 
kõik taluma peavad
 
  pöörake abikaasa või daami saatjana talle väärilist tähelepanu, samuti kõigile koosolijaile
 
  suruge endas maha võimalik armukadedus
 
   püüdke  jututeemaga haarata neidki, kes istuvad või seisavad teie ja vestluspartneri vahel
 
  meeldivalt alanud vestlus naabriga juhtige teemadele, kus ta tundub kodus olevat ja mis talle huvi 
pakuvad
 
  ärge  esitage  inimestele küsimusi  nende isikliku elu kohta, kui, siis ainult meeldivaid
 
  rääkige reisimisest, kohalikest kultuuriväärtustest, kultuurist, spordist
 
  hoiduge kõnelemast teemal “mina”, ärge kiitke oma vara, tarkust ega rikkust, ärge hoobelge oma 
prominentsete tuttavatega
 
  ärge tüüdake teisi vanade anekdootide ja ammukuuldud lugudega
 
  olgu jututeema sissejuhatus lühike, kuid äratagu kohe huvi
 
  öelge komplimente, ärge rääkige mitte kellestki halba
 
  teisi külalisi pilgates ja haavates satute  võõrustaja  põlu alla
 
  vältige  vigade  parandusi, kuigi rääkija  on kedagi või midagi segamini ajanud; soovides tõepoolest 
vaielda , tehke seda naeratades ja viisakalt stiilis “Vabandust, kuid julgen olla teisel 
seisukohal …”
 
  “ohtlikule  teemale ” sattununa  olge mõistlik ja juhtige vestlus neutraalsele pinnale
 
  ärge võrrelge kedagi kellegagi
 
  olge kannatlik ja tähelepanelik kuulaja 
 
  on võõrkeeleoskuse demonstreerimine omal kohal ainult asjaomases seltskonnas
 
  valige õige hääletoon ja olge täpne sõnade ning mõistete valikul 
 
  jäägu vandesõnad ja kahemõttelised fraasid  eemale
 
  olge loomulik; naljatlege ja naeratage. 
6 
 
Nõuded juhile:
 
  juhiabi külalistele esitledes tuleb kinni pidada elementaarsetest viisakusreeglitest, nt nimetada 
kõigepealt  abi ees- ja perekonnanimi  
 
  vältida tuleb vähimatki familiaarsust; eesti keeles on viisakustiitlid “ preili , proua, härra”
 
  pärast tööaega koos juhiabiga avalikkuse ette ilmumine olgu põhjendatud ainult tööülesannete 
täitmisega
 
  ajakirjandusega suhelgu juhtivtöötaja isiklikult või selleks volitatud isik
 
  väliskomandeeringus viibides andku juht endale aru, mis kell ja kus vajatakse abi kohalviibimist
 
  juht loobugu autoritaarsetest käskudest, sest need pigem takistavad kui edendavad tööd. 
Visiitkaardid 
ja nende kasutamine  
Visiitkaarte hakati kasutama Vana-Hiinas. Euroopas võeti nime- ehk visiitkaardid kasutusele 16. sajandi 
alguses, aga alles Louis XIV (1638–1715)  õukonnas kanti  nende tarvitamisjuhend seltskonnaelu kombe -
raamatusse. 
 
Algsed nimekaardid olid kindlate mõõtmeteta paberiribad, mida kasutati lühikeste sõnumite 
edastamiseks, kohtumiste määramiseks  jne. Nimekaardi jätmine daami või härra eramu eesruumi (selleks 
oli seal eriliselt kujundatud ja kaunistatud alus) võrdus visiidiga ja näitas ühtlasi tähelepanu ning 
lugupeetavuse astet. Nende hulga järgi otsustati, kas ollakse seltskonna silmis soosingus. Visiitkaartide 
puudumine ühel päeval tähendas kohvrite pakkimist maapakku minekuks.
 
Tänapäeval on paljudel inimestel isiklik visiitkaart. Veel enne Teist  maailmasõda  nimetati kaardikest 
nimekaardiks. 
 
Visiitkaart iseloomustab selle omanikku , on hea  abiline kontaktandmete vahetamisel. Isiku ametialase ja 
ühiskondliku positsiooni alusel tellitakse endale visiit- või nimekaart.
 
Visiitkaardi traditsiooniline suurus on 9 × 5 cm.
 
Kõigepealt tehakse endale selgeks, kus ja miks visiitkaarte tarvitatakse. Tavaliselt vajatakse visiitkaarti 
ametisuhtluses. Selleks otstarbeks tellitud visiitkaardile märgitakse omaniku täpne ees- ja perekonnanimi , 
ettevõtte nimi, ametinimetus, töökoha aadress, telefoni, mobiiltelefoni ja faksi number, kodulehe aadress. 
Vajadusel võib märkida isikliku mobiiltelefoni numbri.
 
Andmed paigutatakse järgnevalt: visiitkaardi keskel isiku ees- ja perekonnanimi, selle all  ametikoht  ja 
olemasolu korral ka tiitel . Alumisse vasakusse nurka märgitakse ametikoha aadress, paremale alumisse 
nurka telefonide ja faksi  numbrid ning e-postiaadress, kodulehe koordinaadid. Asutuse või ettevõtte nimi 
võib paikneda visiitkaardi ülemises osas.
 
7 
 
Asutuse sümboolika  paigutamisega visiitkaardile peab olema ettevaatlik. Liiga suur formaat koormab 
kaardi kujunduslikult üle ja info jaoks, milleks kaart ju mõeldud, ei jäägi ruumi. Neil, kes suhtlevad 
ametialaselt ka teiste riikidega, tuleb lisaks trükkida võõrkeelne visiitkaart. 
 
Riigis tuntud isikud võivad lihtvisiitkaardile märkida ainult oma ametikoha, näiteks: Eesti Vabariigi 
peaminister .
 
Lihtkaart
 
Lihtkaarti kasutatakse ametialaselt ettevõttesiseselt, ka diplomaatilises korpuses ning mitmesuguste 
sõnumite edastamisel, soovi või tänuavalduse kirjutamiseks. Sellel visiitkaardil on lisaks ees- ja 
perekonnanimele ametinimetus.  
Pärast tööaega kasutatakse lihtkaarti, millele on märgitud omaniku ees- ja perekonnanimi. Kodune 
aadress ning telefoninumber lisatakse vajaduse korral käsitsi. 
 
Abielupaari kaart
 
Abielupaari visiitkaardile märgitakse abielupaari nimi või mõlema ees- ja perekonnanimed, kodune 
aadress ja kontakttelefoni number (vt näide 2).
 
Kui abielupaar  ei soovi tellida ühist visiitkaarti, võivad neil olla eraldi visiitkaardid enda ees- ja 
perekonnanime  ning isiklike kontaktandmetega: aadress, telefoninumber, faks , koduleht internetis 
Visiitkaartide tellimisel on tavaks mitte ületada formaati 10 × 7 cm. Klassikaline visiitkaart on kujult 
horisontaalne. Vertikaalseid kasutatakse siis, kui soovitakse millelegi erilist tähelepanu tõmmata või 
võimendada. 
 
Visiitkaardi paber peab olema väga kvaliteetne. Mehed peaksid kasutama valget faktuuriga või ilma 
faktuurita paberit. Klassikalised visiitkaardid trükitakse ainult musta värviga. Lubatud on teisedki värvid, 
kuid säilima peab visiitkaardi loetavus.
 
Romantilised daamid võivad valida isikliku lihtkaardi paberiks ka  roosa , helesinise, lilla jm värvi paberi, 
kuid abielupaari visiitkaart on soliidsem valgele paberile trükituna. 
 
Visiitkaarte tellides laske valmistada ka asjakohase formaadi ja värviga ümbrikud, sest kaarti saates 
pannakse see ümbrikku. Ka ümbrikud peavad olema kvaliteetsest paberist ega tohi läbi paista.
 
Visiitkaartide trükkimiseks kasutatakse mitmekesiseid kirjašrifte. Mõnedki neist on küll huvitavad, kuid 
raskesti loetavad. Igasugune info aga peab olema selgesti  loetav . Järgigem seda  klassikalist nõuet ka 
visiitkaardi puhul. 
 
Kui valdate kalligraafiat,  võite  oma visiitkaardid käsitsi kirjutada.
 
8 
 
Visiitkaardi kasutamine
 
Algul kasutati visiitkaarti seoses viisakusvisiidiga. Diplomaatilises etiketis kehtib see tänapäevalgi: visiit-
kaardi võib saata ka posti teel või käskjalaga. Sel viisil edastatud kaarti peetakse võrdseks visiidiga. 
Visiitkaardi võib alati saata ka koos lillede ja/või kingitusega, õnnitlusega, kaastundeavaldusega. 
Visiitkaart on suhtlemise lahutamatu osa teabe vahetamiseks ja kogumiseks.
 
Visiitkaart firma tutvustajana
 
Äris on visiitkaart üks osa firmakultuurist. Visiitkaart jäetakse isikutele, kellega ollakse ametialaselt või 
seltskondlikult tuttavaks saadud, kes on meeldivad, vajalikud edaspidise asjaajamise, äri, karjääri 
huvides, kellel arvatakse olevat soov jätkuvateks ametialasteks kohtumisteks. Kujunduses võetakse 
arvesse firma stiili ja inimese isiklik maitse jääb tagaplaanile.
 
Visiitkaarti kasutatakse ka info ja soovide edastamiseks, tehes väike  märkus kaardi ülemisse või alumisse 
vasakusse serva. Märge tehakse pliiatsiga, kui kaart isiklikult üle antakse, ja sulepeaga (pastapliiatsiga), 
kui see  saadetakse  posti teel või teise isikuga. 
 
Prantsuskeelsed lühendid  visiitkaartidel
 
Info edastamiseks visiitkaartidel kasutatakse kogu maailmas peamiselt prantsuskeelsete väljendite 
lühendeid – oli ju prantsuse keel kuni Teise maailmasõjani diplomaatiline keel.
 
Soovides õnnitleda ameti- või aukõrgenduse, pühade, juubeli jm sündmuste puhul, võite saata või jätta 
koos lillede ja kingitusega või ilma kingituseta lugupidamise märgiks ümbrikus visiitkaardi millele 
kirjutate: p. f. –  pour  féliciter – “õnnesooviks”. Õnnitluse saanu vastab oma visiitkaardiga, millel märge 
p. r. – pour remercier – “tänuks”. Sellist viisakust kasutatakse enamasti diplomaatilises etiketis.
 
Sama märkega visiitkaart tuleb saata ka siis, kui võetakse osa pidulikust lõuna- või õhtusöögist ja mingil 
põhjusel pole võimalik kirjutada tänukirja. Euroopa kõrgseltskonnas on kombeks saata võõrustajale 
järgmisel päeval koju (kui tegu on abielupaariga, siis proua  nimele ) lillekimp või - korv  koos 
visiitkaardiga, millel sama märge. Kõigi teiste tänuavalduste puhul tehakse ka märge p. f.
 
Visiitkaarti võib kasutada ka “head uut aastat” soovimiseks. Praktiline on seda moodust kasutada 
asutuste, firmade, aktsiaseltside jne õnnitlemisel. Kaardile märgitakse p. f. N. A. – pour féliciter Nouvel 
An – “et õnnitleda uue aasta puhul”.
Samamoodi toimitakse rahvuspühade puhul. Paljudes riikides on 
selle rahvale riigi sünnipäev väga oluline ja seda pühitsetakse tões ning vaimus. See pole päev pesu 
pesemiseks ega auto parandamiseks. Visiitkaardile tehakse märge p. f. F. N. – pour féliciter Féte 
National – “et õnnitleda rahvuspüha puhul”.
 
Kaastunde avaldamine võiks olla läbimõeldum, isiklikum, variatiivsem. Kaastunnet on vaja avaldada 
inimest tabanud õnnetuste korral. Mujal riikides saadetakse visiitkaart, millel tähed p. c. – pour 
condoler – “tunnen(-me) kaasa”. Seegi saadetakse ümbrikus. Adressaat vastab oma kaardiga , millel 
märge p. r. (tänamiseks). Eestis saadetakse pigem kaastundekaart, millesse sobib kirjutada ainult käsitsi.
 
9 
 
Käime teistes riikides õppimas, tööl, pikaajalistes komandeeringutes. Teenistuskohustuste lõppemisel ei 
ole vaja enne lahkumist kõiki uusi tuttavaid koormata lahkumisvisiidiga. Piisab , kui saadate visiitkaardi, 
loomulikult tööalase, millele kirjutate tähed p. p. c. – pour prendre congé – “hüvastijätuks”. Sellisele 
kaardile ei vastata.
 
Kui keegi on unustanud oma kohustused teie ees, aga teil pole aega meeldetuletuskirja kirjutada, saatke 
visiitkaart märkega p. m. – pour memoire – “meeldetuletuseks”.
 
Prantsuskeelseid lühendeid saate kasutada ainult siis, kui olete veendunud, et märkega visiitkaardi saanud 
isik mõistab, mida soovite teada anda. Lihtsam ja selgem on kasutada teate edastamisel ilusaid 
eestikeelseid sõnu ja muud keelt valdava inimesega suhelda tema emakeeles või ühiselt mõistetavas 
võõrkeeles.
 
Visiitkaardi kasutamine tutvumisel
 
Visiitkaarte  vahetatakse  pärast vestlust või selle käigus.
 
Ärikohtumistel vahetatakse visiitkaarte kohtumise alguses, sest siis on vestluskaaslastel lihtsam teineteise 
poole pöörduda. Juhuslikel kohtumistel vahetatakse visiitkaarte siis, kui soovitakse tulevikus edasi 
suhelda.
 
Tutvumisel vis-à-vis (vastamisi) ulatab esimesena oma visiitkaardi madalamal positsioonil olev isik 
kõrgemal ametipositsioonil olevale isikule. Ei maksa solvuda, kui mõni teist kõrgem isik ei ulata 
vastuseks oma kaarti. Ametialasel suhtlemisel ei ole tähtsad inimese sugu ega vanus. Kui soovitakse 
järgida vana tava, siis võrdsete ametiastmete korral ulatab visiitkaardi noorem endast vanemale. 
 
Sekretär ega juhiabi ei küsi kunagi kõigepealt visiitkaarti vaid palub kontaktandmeid.
 
Seltskonnas ei anna daamid vallalistele meestele oma lihtkaarti, millele on trükitud kodune aadress ja 
telefoninumber. Soovi korral võib need andmed lisada lihtkaardile käsitsi.
 
Võimaluse korral antakse visiitkaart üle isiklikult.
 
Mitte kunagi ei anta  oma visiitkaarti kuningliku perekonna liikmeile, presidentidele ega teistele 
kõrgemalseisvaile isikutele. Kui on vaja tänada näiteks ametikõrgenduse, autasu või -märgi eest, 
minnakse nende residentsi ja kirjutatakse oma nimi raamatusse, mis asub eesruumis. Sama kehtib 
kaastundeavalduste kohta.
 
Kaarte hoitakse visiitkaardi hoidjas, ametialaseid ka juhi, sekretäri või juhiabi töölaual visiitkaartide 
hoidjas. 
Mood ja kombed  
Hiljemalt kahekümnenda sajandi lõpuks oli moetarbija avastanud vabaduse vabalt valida. Tarbija valib 
oma rõivad selle järgi, kas minnakse tööle, puhkusele või nädalalõppu veetma, kas seisab ees ametialane 
10 
 
või eraviisiline kohtumine  või on hoopis tarvis osaleda seltskondlikel üritustel, nagu vastuvõtud, 
kontserdid, ballid jms.
 
Vabadus annab õiguse valida-otsustada ja valik langebki küllalt sageli sportlikku laadi riietuse kasuks, 
mida on lihtsam kanda ning korras hoida. Loobumine kindlaks otstarbeks määratud rõivaist võib sageli 
viia tõsiste maitsevääratusteni, ka  rõivaste ja  lisandite  vahel. Polegi nii harv näha säravaid ehteid 
kombineerituna teksastiilis riietega, boad impregneeritud riidest mantlil, üleõlakotti 
pärastlõunakostüümiga, paksu tallaga saapaid siidkleidiga jne. Oma koha on leidnud ka nn unisex-rõivad. 
Poisipea, unisex- püksid ja jakk, ning me polegi päris kindlad, kellega on meil tegu – naise või mehega. 
 
Veel enne Teist maailmasõda eksisteerinud inimest abistav etikett riietusküsimustes on oma kehtivuse 
kaotanud. Paljud peavad seda üdini naeruväärseks, kuid millegipärast ei väsi needsamad irvhambad 
imetlemast kõrgema seltskonna daame ja härrasid, kes neist “vanamoodsaist” reegleist kinni peavad. 
 
Harmoonia ehk kooskõla  on võimas käskijanna. Seepärast peaks endalt  küsima  “Kas see sobib mulle?” ja 
veidi aja pärast “Kas see sobib tollega?”. Vaev saab tasutud . Tulemuseks on elegantne välimus, 
harmoonia looduse antu ja enda kujundatu vahel. Võime pidada seda isikupäraseks stiiliks.
 
Muutub aeg, muutuvad kombed, arusaamad, mood. Mood muutub detailides, stiil on ja jääb. Isikupärane 
stiil ei piirdu ühel hooajal pakutavaga, vaid mineviku, oleviku ja tuleviku ühendamisega. 
 
Minevik moe seisukohalt on igihaljas klassika , mis on alati moes ja moodustab nii naise kui ka mehe 
garderoobi raudvara. Olevik dikteerib ajakohased detailid, tulevik on ajavaimu ja tulevikutunnetuse 
tajumine , lisaks avangardsed nüansid.
 
Saksa moenõustaja Waltraud Rang, kes muide annab nõu ka BMW müügimeeskonnale kogu maailmas, 
leiab: “Meestel on väga oluline valida ülikonna juurde  lips , mis peale ülikonna värvi harmoneerub ka 
tema naha, silmade ja juuste värviga. Kui see tundub liiga keeruline, tasub valida lips, mis ennekõike 
rõhutab silmade värvi; ümmarguse näo puhul võiks härra valida suuremustrilise lipsu, kitsa näoga passib 
paremini triibuline.”
 
Iga mood aegub, iga uus mood rikastab eelnenut või kaob jälgi jätmata. On aga riideesemeid, mis 
väikeste muudatustega detailides püsivad aastakümneid. Seda nimetatakse klassikaliseks garderoobiks. 
Keegi ei ole tänapäeval nii rikas, et võiks olla moodne ilma klassikalist garderoobi omamata. Pealegi – 
lisandite ja ehete moemuutusi on kerge sellega sobitada.
 
Etikett Euroopas näeb ette, et kutsekaardile märgitakse mehe riietus ning naine rõivastub mehe järgi. 
Kutsekaardile märgitakse riietus eri keeltes nii nagu on esitatud tabelis.
 
11 
 
 
Tabel. Riietumisjuhised kutsekaardil
 
frakk  
 
tume 
igapäevane 
Eesti 
smoking  
sabakuub 

 ülikond  

ülikond 
(aumärkidega) 
juhlapukku 
 
tumma 
Soome 
smokki 
shaketti 
arkkipuku 
(Frakki 

puku 
kunniamerkit 
högtidsräkt 
 
mörk 
Rootsi 
smoking 
jacett 
kavaj 
(Frack med 

kostym 
ordnar) 
habit 
 
veston 
tenue 
de 
Prantsuse 
cravate 
jaqette 
(Frac avec 

sombre 
ville 
decoration) 
white tie 
 
black tie 
morning 
dark  
Inglise 
(evening  dress , 
informal 


tuxedo 
coat 

 suit  
tails with 
decorations) 
Frack 
 
Dunkler 
Strassen-
Saksa 
Smoking 
Cut 
Anzug 

Anzug 
(mit Orden ) 

 
Vastuvõtt, mis eeldab sabakuue kandmist, toimub üldiselt enne kella 15.00. Selliseid üritusi korraldatakse 
harva, kuid ei või iial teada, millal juhi abi peab ülemust selles küsimuses abistama. 
 
Daamid kannavad kvaliteetsest materjalist pikkade varrukatega kostüümi või kleiti , mille juurde kuuluvat 
rõivast täiendavad kübar, ridikül, kindad , kingad ja ihuvärvi sukad. Soliidseks peetakse musta, tumehalli 
või punast tooni mantlit.
 
12 
 
Viimasel ajal eelistatakse nii karusnahkset keepi kui ka riidest stoolat. Paljud daamid peavad karusnahast 
keepi liiga eputavaks. Et end mugavalt  tunda, tuleks riidest stoola kinnitada sobiva preesi, prossi või 
rinnanõelaga.
 
Smart casual  
Viimasel ajal on kutsetele ilmunud märkused business casual, smart casual. Need mõisted tulid 
moemaailma gurude leksikoni 1990. aastatel. Samal ajal alustasid Euroopa ajalooliste linnade patrioodid 
liikumist “Austa ajalugu, austa linnakultuuri”.  Lühikesed püksid, T- särgid , paljas ülakeha, sandaletid 
(mitte segi ajada sandaalidega) kuuluvad rannakvartalisse. 
 
Mugavus + funktsionaalsus + lihtsus + head kombed = viisakas välimus.
 
Moekunstnikud on kokku sobitanud pintsaku, kostüümijaki teksa - või velvetpükstega. Nüüd pole lips 
meestele kohustuslik. 
 
Business casual
 
Kõik õhtused kokkusaamised ei toimu peentes restoranides, minnakse ka vabaõhurestoranidesse, 
lihtsamatesse, kuid moesolevatesse kõrtsidesse ehk pubidesse.
 
Business casual’i pooldajad ütlevad kui ühest suust : “Praegu on väga moodne ja mugav kanda mitte 
ülearu ametlikel puhkudel nn poolt ülikonda: korralikku triiksärki ja ülikonnapükse või vastupidi, 
ülikonnapintsakut veidi vabamate pükstega.” Kui võtad seljast pintsaku, ei sobi  vesti   selga  jätta.
 
Värvide kombinatsioon sõltub kandjast.
 
Pidage meeles igivana reeglit: “Kõik see, mis häirib, tuleb koju jätta!” Sama põhimõte kehtib ka naiste 
rõivastuse kohta. Kuid võtke arvesse selle riigi, rahva traditsioone ja tavasid, kus oma riiki, 
organisatsiooni esindate! Euroopas peetakse lugu klassikast, eelistatakse pehmeid neutraalseid toone, 
pooltoone. 
 
Kutsed business casual’i üritustele esitatakse telefoni või e-posti teel ja mingeid tingimusi riietuse kohta 
ei seata. 
 
Business casual’il osalemiseks varuge garderoobi mugava lõikega beežid püksid, elegantne särkpluus, 
klassikaline bleiser, madalad nahast jalanõud. Koos näevad need väga vabad välja, kuid samal ajal 
annavad sõnumi alati hoolitsetud välimusest. Kurb on vaadata juhiabi, kes kannab suvel paksu tviidjakki, 
jõulupeol aga õhulist linasest materjalist kostüümi. Kõlisevad kõrvarõngad ja ragisevad etnokäevõrud on 
küll efektsed, kuid isegi business casual’i vastuvõtul võivad need muutuda häirivaks. 
 
Sobiv riietus nõuab kooskõla ajavaimu ja isikuga, kes seda kannab. Eespool öeldule lisandub veel mood, 
see ajast aega kapriisne kuninganna, kelle näpunäiteid peab ka kõige tagasihoidlikum inimene silmas 
pidama , kui ta töötab ametiasutuses esinduslikus ametis.
 
13 
 
Moele omakorda lisanduvad maitseküsimused. Maitse üle ei vaielda, teavad targad rääkida. Ei vaielda 
küll, kuid rõivaid valides peab teadma, et kõik ei sobi kõigile ja kaugeltki kõik rõivaesemed ei sobi 
omavahel. Rõivastumine tähendab oskust valida, leida enda kehatüübile, kasvule ja isikupärastele 
värvidele sobivad esemed ning neid maitsekalt kombineerida.
 
Väga tähtis osa on värvitajul. Seda tuleb arendada, sest pole lihtne värve omavahel sobima panna. Sama 
keeruline on valida aksessuaare ehk lisandeid: kingad, kotid , kindad, peakatted, lipsud, sallid -rätikud, 
ehted , meigid, parfüümid – needki peavad olema kooskõlas.
 
Isikliku maitse ja hetkemoe kokkusobitamine on raske ja aeganõudev töö, see on ka  kulukas . Siiski tasub 
vaeva näha, et lõpptulemus oleks elegantne. See annab enese- ja kindlustunde.
 
Välimuse kaudu antakse teistelegi (iseasi, kas alati delikaatselt) teada, mida endast arvatakse ja kellena 
soovitakse end välja pakkuda.
 
Riietuse kaudu edastatakse sõnum, näiteks: 
 
  olen sümpaatne, pilkupüüdev
 
  ma ei taha tähelepanu äratada 
 
  mind ei huvita, mis minust arvatakse 
 
  töötan soliidsust nõudval ametikohal jne. 
 
Päevane riietus esimesel viiel nädalapäeval vastabki enamasti inimese ametikohale. Pidutsema, vastu-
võtule, lihtsalt sõpradega aega veetma minnes on igaühel sobiv aeg pisut originaalitseda, kuid see ei või 
olla provotseeriv.
 
Elegantseimgi riietus ei kannata hoolimatust või lohakust soengus, näohoolduses, maniküüris-pediküüris, 
ehetes jm lisandite valikus. Alati märgatakse plekke, kortse, puuduvaid nööpe, halvasti istuvaid pluusi - ja 
särgikraesid, viltu ja valesti seotud lipsu, viksimata kingi, sobimatuid sukki-sokke, kulunud ja  vormist  
väljas käekotti.
 
Mida paremini tuntakse enda füüsilisi omadusi, seda maitsekamalt riietutakse.
 
Enda siluetti peab igaüks ise tundma õppima. Kui aga sellega tõepoolest hakkama ei saada, tuleb paluda  
rätsepa, õmbleja või stilisti abi. Iga inimene on omamoodi harmooniline. Igale inimesele on kaasa antud 
ka midagi niisugust, mida esteetilistel põhjustel pole just kõige parem teistele eksponeerida. 
 
Õige värvi, pikkuse, lõike, vormi jne valimisega saabki esile tõsta seda, mis on inimese meelest ilus, ja 
varjata seda, mis seda pole. 
Soovitused kontoritöötajatele 
Kandke alati parajaid rõivaid, st teile tõepoolest sobivat numbrit. 
14 
 
Valige väärikast materjalist rõivad.
Vältige laiu triipe ja põikitriipe, suureruudulisi, lopsakate lilledega 
kangaid, kollast ja roosat värvi.
Töö juures loobuge lendlevaist ja liibuvaist kleitidest, puhvis varrukatest, 
paksudest mohäärkampsunitest, liigsetest detailidest, odavatest materjalidest.
 
Pluuse kandke seelikute ja pükste peal, iga liiki jakid ja vestid olgu piisavalt pikad.
 
Ühevärvilised rõivad mõjuvad alati hästi.
Tume  sukk teeb jala saledamaks, paljudes töökohtades aga 
nõutakse ihuvärvi sukki.
Prossid-preesid, kõrvarõngad, kaelakeed, rätikud-sallid tõmbavad pilke näole ja 
kaelale.
Vältige avarat dekolteed.
Vältige liiga pikki lõhikuid seelikul ja kleidil.
Vältige tööl 
spordirõivaste kandmist.
 
Mis teisi häirib, paneb neid nina kirtsutama?
 
  Pesematus.
 
  Elementaarse maniküürita küüned.
 
  Määrdunud, plekilised rõivad; võidunud kuue-, kostüümi- ja mantlikraed. 
 
  Puuduvad nööbid, rikkis lukud, rebenenud õmblused.
 
  Hoolimatult triigitud pluusid, päevasärgid, pressimata püksid, seelikud. Naised peavad oma pluusi 
samamoodi iga päev vahetama , nagu mehed vahetavad päevasärke. Pluusi tume värv ei päästa 
kedagi.
 
  Viksimata, harjamata, viltutallatud kontsadega jalanõud ja sobimatud sukad-sokid. Viimasedki 
kuuluvad rubriiki “intiimpesu” ja neid vahetatakse iga päev, kui vaja, siis mitu korda päevas.
 
  Maitsetult valitud lisandid: omavahel sobimatud lips, rinnataskurätik, kott , kingad-saapad, kindad, 
peakate, soeng ja ehted.
 
  Habe on mehe au. Piiramata, pügamata, stiilitu habe näitab maitsetust ja lohakust.
 
Päevane riietus 
  
Enamasti oleneb päevane riietus ametikohast ja ühiskondlikust positsioonist. Riietus pole teiste 
inimestega suhtlemisel kõige tähtsam asjaolu, aga ka mitte tähtsusetu. Riietuses pole pisiasju. 
 
Meestele sobib elegantne päevane ülikond, millega võib minna ka päevastele vastuvõttudele, nagu klaas 
veini või šampanjat, ärilõuna, kellaviietee. Hoiduda tuleks heledate sokkide kandmisest tumeda ülikonna 
juurde.
 
Ärisuhetes ollakse riietuse puhul konservatiivsed ja muudatused moes pole oluliselt muutnud ärimeeste 
ega diplomaatide riietust.
 
Naistele sobib heast riidest kleit, kostüüm seeliku  või pükstega, mille juurde kuulub väärikast materjalist 
pluus  (nt siidpluus). Pidulikkust lisatakse ehete ja muude lisanditega. Suvel võib valida klassikalise 
siidkleidi või kerge kostüümi. Klassikalise stiili juurde kuuluvad ka mõõduka  kontsaga  kingad, 
tagasihoidlikud ehted ja klassikaline ridikül. Kiiresti muutuv mood pakub palju võimalusi maitsekaks 
rõivastumiseks.
 
15 
 
Õhturiietus 
  
Kutsekaardil on riietus enamasti märgitud ja sellest tuleb kinni pidada. Milleks üürida kallid ruumid, 
valmistada hõrgud suupisted , valida parimad  veinid , maksta orkestrile, kui  külalised saabuvad kohale 
rõivais nagu oleks mitmele eri üritusele minek.
 
Daamid riietuvad alati kooskõlas härradega. Kutsele märgitakse härra riietus ka siis, kui kutsutav on 
üksik naine. 
 
Vastuvõtule peab ilmuma täpselt selles riietuses, mis kutsel märgitud või alla selle, mitte kunagi ei või 
märgitut üle pakkuda. 
 
Riietus ei ole  ühegi peo eesmärk. Rõivad peavad ainult kaasa  aitama peo õnnestumisele.
 
Näiteks seisab kutsel “tume ülikond”. Naine paneb selga pärastlõunakleidi, mees aga otsustab “klassi 
näidata” ja riietub smokingusse. Sel juhul peab daam valima  väikese õhtukleidi. Niimoodi  talitades riskib 
mees koos kaaslasega olla ainus erand seltskonnas, näidates seega halba tooni ja tõmmates asjata 
tähelepanu. 
 
Eesti naised ajavad sageli segamini õhtu- ja peoriietuse. Seepärast näebki ametlikel vastuvõttudel 
poolalasti preilisid-prouasid. Nüüdisaegne seltskond aktsepteerib õhturiietusena meestel tumedat 
ülikonda või eriti pidulikel juhtudel smokingut. Naistel on siis vastavalt pärastlõunakleit või väike 
õhtukleit.
 
Ametirõivad 
  
Ametiriietus oleneb eelkõige elukutsest ja kohustustest, mida tuleb ametikohal täita. On ettevõtteid, kus 
nõutakse vormiriietust ja kus ilma selleta ei saagi. Kontoris töötavad ametnikud peavad arvestama üldist 
miljööd: kui palju tuleb suhelda kliendiga ja kui palju esindatakse tööandjat. Tööajal kantakse bürootööks 
sobivat riietust.
 
Ametnikelt nõutakse, et nende välimuses ei tohi olla midagi sellist, mis kliendi tähelepanu tööasjadelt 
kõrvale juhiks. Liiga lühike seelik, kõiki võlusid paljastav kaelaväljalõige, liiga tugevad parfüümid, 
pretensioonikad ehted, meestel kõrvarõngas – need on asjad, mis lugupeetavas firmas on rangelt keelatud. 

 
Populaarseim rõivas praegu on naistel kostüüm seeliku või pükstega, meestel kombineeritud ülikond ja 
selle juurde sobivad püksid.
 
Ametlikud vastuvõtud  
Kutsed 
Kutsudes koju külalisi, korraldades ametlikke või mitteametlikke vastuvõtte, pidulikke lõuna- või 
õhtusööke, balli või tantsupidu, soovivad korraldajad alati, et pidulik sündmus õnnestuks.
 
16 
 
Piduliku sündmuse õnnestumiseks peaks olema täidetud kolm tingimust: 
 
  kutsutavate õige valik
 
   hoolitsus  seltskondliku meelelahutuse eest
 
   roogade -jookide õige valik. 
 
Arvestada tuleb ka ruumi suurust ja mis see kõik maksma läheb.
 
Ametlike ja ärilõunate külalistele teatatakse koosviibimisest tavaliselt telefoni teel. Konverentsi või mõne 
muu pikema ürituse puhul lisatakse vastuvõtuprogrammile kutse lõunale, kuhu märgitakse restorani nimi 
ja asukoht.
 
Ametlikele vastuvõttudele, mis toimuvad enne kella 17, kutsutakse külalised enamasti ilma abikaasadeta. 
Abikaasad peaksid mõistma, et sageli on sõnade “ametlik või ärivastuvõtt” taga palju keerulisem ja 
närvesöövam vaimne  pingutus kui kogu töönädalas kokku. Mitteametlikele vastuvõttudele on abikaasad 
ja elukaaslased oodatud.
 
Külaliste nimekirja koostamisel tuleks silmas pidada, et kutsutavad üksteisega sobiksid. Enne eriti 
kõrgetele külalistele kutse saatmist tuleks telefoni teel välja selgitada nende soovid ja võimalused ning 
saada põhimõtteline nõusolek.
 
Ametliku vastuvõtu kutsele märgitakse mõnikord ainult kutsutava ametikoht. Sel puhul ei maksa kutset  
solvunult prügikasti  visata , sest kutse saatja on huvitatud firma, ettevõtte koos- või teadustööst, 
toodangust, toormaterjalist jne. Niisuguste kutsete  puhul tuleb kohale saata ainult õige, kõige pädevam 
inimene. Kindlale isikule adresseeritud kutset edasi ei anta. 
 
Kutseid kasutatakse tähtpäevade puhul, austusavalduse  väljendamiseks , suhete arendamiseks . Kutsed 
peavad adressaatideni jõudma 10–12 päeva enne kavasolevat üritust või pidulikku sündmust.
 
Iialgi ei kutsuta kolleege või sõpru lihtsalt sööma, vaid einele, lõunale, klaasile šampanjale jne. Inimene 
peab alati teadma, mis teda ees ootab. Siis on võimalik arvestada kuluva  ajaga  ja valida sobiv riietus.
 
Igasuguse kutse vormistamise klassikaline põhimõte on, et kutsele märgitakse:
 
  kes kutsub
 
  keda kutsutakse
 
  miks kutsutakse või mis sündmusega on tegu
 
  ürituse toimumise aeg: nädalapäev, kuupäev, kellaaeg 
 
  koht, kus üritus toimub
 
  vajaduse korral märkus riietuse kohta
 
  millal ja kuhu teatada oma vastuvõtust.
 
Kutsete vormistamiseks kasutatakse veidi paksemat, kvaliteetset paberit. Soovitatav on kasutada 
trükkimiseks musta värvi, käsitsi kirjutamisel musta tinti või tušši.
 
17 
 
Kutsed jagunevad järgmiselt:
 
  täielikult trükitud kutsed
 
Täielikult trükitud kutseid kasutatakse eriti piduliku vastuvõtu puhul.
 
  osaliselt trükitud kutsed 
 
Osaliselt trükitud kutsed on poolametlikud ja võimalusega neid käsitsi täiendada.
 
  käsitsi kirjutatud kutsed.
 
Käsitsi kirjutatud kutsed on alati mitteametlikud ja neid kasutatakse koduste pidude ning vastuvõttude 
korral.
 
Kõige rohkem kasutatakse kutsekaarte, mille soovitatavad mõõtmed on 15 × 10 või 18,5 × 12 cm. Kutse 
tekst (eelkõige suure ja piduliku vastuvõtu puhul) võib olla trükitud, kuid lugupidav on kutsutavate nimed 
käsitsi kirjutada.

 
Organisatsioonidel, kellel on vaja palju üritusi korraldada, on kasulik tellida firma logoga (pressitud või 
kulla-hõbedaga trükitud) kokkumurtud kutsekaardi kaaned, mille vahele pannakse järjekordse sündmuse 
trükitud kutse (vt näide 2). Võimaluse korral soovitatakse lisaleht kinnitada ümbriskaardi külge.
 
Lühendi R.S.V.P (lühend prantsuskeelsest lausest Repondez s’il vous plait – vastake palun) asemel võib 
kasutada eesti keelset väljendit “teatada”. Sageli on selle all peale telefoninumbri või aadressi ka 
kuupäev, mis tähendab, et hiljemalt selleks päevaks tahetakse täpselt teada, kas osalete või mitte. Saates 
kutseid sündmuseks, kus osalevad ainult eesti keelt kõnelevad isikud, ei ole vaja kasutada prantsuskeelset 
lühendit, piisab emakeelsest.
 
Saanud kutse, lugege kutsel olev info hoolega läbi, sest seal on peale kutsuja kirjas seegi, kas teid 
palutakse tulla üksinda või koos abikaasaga. Jätke meelde, millal ja kus vastuvõtt või üritus toimub, 
kontrollige, kas see kuupäev teile sobib, sest peate ju paari päeva jooksul pärast kutse saamist teatama 
oma osavõtust. Äraütlemist põhjendage alati viisakalt ja tõsiseltvõetavalt.
 
Miks tahetakse vastust? Aga sellepärast, et inimesed on muutunud ratsionaalsemaks ja 
kokkuhoidlikumaks. Roogi ja  jooke tellitakse või valmistatakse täpselt nii palju, kui külalisi tuleb. Teave 
on oluline ka ruumi ja laua suuruse planeerimisel.
 
Kui kutsel pole märgitud, millises riietuses peab kohale ilmuma, minnakse päevases riietuses, kuid seegi 
peab kutsujaile lugupidamist näitama. Mugav, sportlik rõivas jäägu vaba aja veetmiseks. Härra seob lipsu 
ette ja paneb ülikonna selga, daam sobiva kostüümi või kleidi. Kutsetele märgitakse enamasti härra 
riietus. Daam riietub vastavalt härrale. Seda juhist ei tasu võtta naiste alavääristamisena. 
 
Tabel. Riietumisjuhised daamile
 
18 
 
Kutsel on märgitud: 
Daam riietub: 
• tume ülikond
 
ingl dark suit 
 
• pärastlõunakleit, kostüüm 
pr k tenue de ville 
• smoking 
 
ingl black tie 
 
• väike õhtukleit 
pr k cravate noire 
• frakk 
 
ingl white tie 
 
• suur õhtutualett kõige sinna juurde kuuluvaga 
pr k habit 

 
Paljud paarid, kes elavad koos, ei ole ametlikult abielus. Saabunud kutsele on märgitud “hr või pr X 
abikaasaga”. Kas elukaaslane peab koju jääma ? Muidugi mitte, ega koos kutsega küsita abielutunnistust. 
Kasutatakse ka prantsuskeelset lühendit avec (koos).
 
Külalisel on lubatud ise otsustada, kellega ta vastuvõtule tuleb. Võõrustajad peaksid niisugustel puhkudel 
rohkem taktitunnet ilmutama ja kutsele kirjutama mõlema külalise nime. Kui ühe asjaosalise nime ei 
teata, on viisakas helistada ja küsida. Kutse  vormistamisel tuleb olla väga täpne ja hoolikas. Kõik nimed, 
tiitlid ja aadressid peavad olema õiged.
 
Käsipostiga edasiantavate kutsete puhul ümbrikke kinni ei kleebita.
 
Kutsed peab postitama ühel ja samal päeval. Inimesed on terased jälgima, kas neist ikka tõeliselt lugu 
peetakse. Ka viimasel hetkel saabunud kutse võib tekitada arvamuse, et mõni kutsutu on ära  öelnud .
 
Kombeks on, et kutse vastu võtnud isik või organisatsioon korraldab samaväärse vastuvõtu. Mõtteviis, et 
“näe, äripartner X pakkus ainult kohvi ja küpsiseid, aga mina alles näitan talle, kuidas külalisi peab vastu 
võtma,” näitab kasvatuse puudumist.
 
Ametlike kutsete vormistamisel pöörake tähelepanu protokolli ja etiketi  nõuetele.
 
19 
 
Kui kutsuja on kõrge positsiooniga isik, nagu president , peaminister, minister, suursaadik jne, märgitakse 
kutsele ainult tema tiitel. Kui kutse  saadab kõrge ametiisik ja tema abikaasa, lisatakse ka abikaasa 
perekonnanimi.
 
Näiteks:
 
Eesti Vabariigi haridusministril
 
on au paluda Teid ...
 
Eesti Vabariigi haridusministril ja pr Kuusel 
on au paluda Teid ...
 
Samasugust praktikat järgib ka ärimaailm.
 
Näiteks:
 
Osaühingu Kuu  juhatuse esimees ja proua  Jaska  
paluvad Teid osaleda ...
 
Kui kutsuja on mõni teine ametiisik, märgib ta kutsele enda ja abikaasa perekonnanime.
 
Näiteks
 
Hr ja pr Jaska   paluvad Teid ...
 
Kui mehe nime asemel märgitakse tema auaste või tiitel, märgitakse abikaasa puhul perekonnanimi koos 
viisakustiitliga “proua”.
 
Näiteks:
 
Pärnu linnapeal ja proua  Jaskal  on au paluda Teid ...
 
Ülikõrgetele külalistele saadetavate kutsete puhul kehtib viisakusnõue, et telefoni teel selgitatakse välja, 
kas nad üldse nõustuvad teie üritust oma kohalesaabumisega austama. Saanud jaatava vastuse, märgitakse 
kutsekaardile P.M. (ladina k promemoria = meeldetuletuseks).
 
Aukülalistele teatatakse, kes on teised külalised.
 
Riigivapiga kutsekaarte võivad kasutada ainult diplomaatiliste esinduste juhid, suursaadikud ja 
peakonsulid.
 
Kui kutsutuid on mitmest rahvusest, esitatakse kutse inglise keeles.
 
20 
 
Mida tähtsam ja suursugusem on üritus, seda varem tuleb kutsed saata; ülipidulike sündmuste puhul 2–4 
nädalat enne märgitud kuupäeva. Tuleb jälgida, et kõik nimed ja tiitlid on õigesti kirjutatud.
 
Aadlike puhul kasutatakse kõigis keeltes nende tiitleid ilma sõnadeta “proua” ja “härra”. Sõjaväelaste 
puhul kasutatakse sõjaväelist auastet (nt lp härra  kolonel  Puu). Teadlaste  puhul kasutatakse akadeemilisi 
tiitleid või teaduskraade.
 
Koos kutsetega saadetakse ürituste kava või programm. 
 
Vastuvõtule minnes ärge unustage kutset koju ka siis, kui olete enda arvates tuntud isik. Uksehoidja ja 
turvamehed ei pruugi teid tunda ja teid ei lubatagi üritusele. 
Söögiajad 
Geograafilise asendi tõttu oleme eurooplased. Meie kombed erinevad aga nii mõnegi Euroopa kultuur-
rahva tavadest. See on loomulik, nii peabki olema. Külalisi vastu võttes ja ise külas käies peame käituma 
olukorra kohaselt, jäädes võimalusel alati selle peremeheks.
 
Näiteks oleme harjunud , et meie söögikorrad on:
 
   hommikusöök 
 
   lõunasöök kella 12 ja 15 vahel 
 
   õhtusöök pärast tööd, argipäeviti enamasti kodus. 
 
Päris tundmatud ei ole ka mõisted lunch, dinee , supee . Viimasel ajal on lisandunud snack, fast food. 
 
Hommikueine
  
Eesti hommikusöök, inglise  breakfast ja prantsuse petit déjeuner on sisult väga erinevad. Prantslane joob 
enne tööleminekut suure tassi piimaga kohvi, sööb sinna juurde ühe või kaks võisaia; itaallane piirdub 
espresso’ga, ka hispaanlaste ja portugallaste hommikusöök on tagasihoidlik .  Inglased söövad 
traditsioonidest lugu pidades enne tööleminekut kõhu rahulikult  rikkaliku laua ääres täis. Samamoodi 
teevad skandinaavlased,  sakslased , hollandlased, venelased,  ameeriklased  ja ka meie.
 
Kas sobib määrata ärikohtumisi hommikusöögi ajaks? Meie hulgas elab inimesi, kelle nädala töötundide 
arv on tõusnud 60–70-ni. Iga hetk on kallis, iga minutit tuleb kasulikult tarvitada ja seepärast võidakse 
tööjuttu ajada juba hommikusöögi ajal.
 
Hommikusöögi ajaks määratud ametlikud ja ärikohtumised korraldatakse väljaspool kodu, prestiižikates 
hotellikohvikutes või muus soliidses kohas.
 
Kui soovite kedagi hommikusöögile kutsuda, arvestage sel puhul kehtivaid kindlaid reegleid. Kõigepealt 
peaks tundma kutsutava harjumusi, teisest rahvusest inimese puhul ka tema rahvuslikke tavasid. 
 
21 
 
Hommikusöök kestab alla tunni. Selle  menüü paneb kokku ja tellib võõrustaja, arvestades muidugi 
külalise soove. Menüü tuleb koostada nii, et teenindaja selle serveerimisega teid ei häiriks. Näiteks kohvi 
ja teed on otstarbekas tellida kannuga, liha- ja kalalõigud väikese sekserina. 
 
Hommikusöögi juurde ei pakuta kunagi alkoholi. Arve tasub võõrustaja. 
 
Võib juhtuda, et hommikul saabuvad firmasse külalised Pärnust, Tartust või Valgast, Saksamaalt või 
Soomest. Kas juhiabi peab kohe kohvikannu tulele  panema ? Ei pea. Esiteks on inimesed juba 
hommikukohvi joonud, teiseks – kõik ei joogi kohvi. Soliidsesse firmasse saabutakse tööle nii, et 
hommikueine on söödud. Joogivesi aga peab alati käeulatuses olema.  Klaasid asetatakse kandikule. 
Kohvipause korraldatakse nõupidamiste vaheaegadel . 
 
Kohvi serveerimisel kasutatakse kohviserviisi, st tasse koos alustaldrikutega, kohvi- ja koorekannu, 
suhkrutoosi tükksuhkruga. Kruusist võib kohvi pakkuda ainult koduköögis.
 
Eine ehk lunch 
  
Inglaste lunch – keskpäevane eine – piirdub sageli einevõileiva (ingl sandwich) või salatiga, kuid pubi 
külastamine on inglasele sama püha kohus kui kirikus käimine. Nüüd, mil naised ei taha enam olla 
koduperenaised, on see keskpäevase söögikorra pidamise komme levinud peaaegu üle maailma. 
Keskmine kokkuhoidlik kodanik läheb hommikul ametisse, võileib kaasas. Kahjuks suhtub enamik 
eestlasi sellesse kombesse üleolevalt ja käsitleb seda kui vaesuse tunnust. 
 
Sellal kui inglased keskpäeval lunch’i söövad, lähevad prantslased déjeuner’le, keskpäevaeinele, mis 
koosneb salatist, praest ja magustoidust ning veinist. On ka teine võimalus – casse-cróute, “lihtsalt midagi 
kerget”. 
 
Itaallased söövad samal ajal makaronitoite või pitsat . Olles Itaalias ja einestades koos võõrustajatega, ei 
tohi te iial spagette noaga lõigata, olgu need kas või meeter pikad. Harutage spagetid kahvliga lahti, häda 
korral võite lusika  appi võtta.
 
Pürenee poolsaarel peetakse lõunat väga tähtsaks, sest õhtusööki süüakse küllaltki hilja. Pärast lõunat 
peetakse kindlasti siestat või jäädakse pikemaks ajaks kohviku terrassile istuma.
 
Kreekas süüakse palju kala ja täidetud aedvilju. Täidetakse kõike, mis vähegi täita annab: kõrvitsaid, 
paprikat, sibulat, viinamarja- ja viigilehti. Vein on kange ja seda peab veega lahjendama.
 
Eestlane sööb einet ehk meie mõistes lõunat kella 12 ja 15 vahel ning õhtusööki siis, kui koju jõuab. 
Külalised kutsutakse enamasti ilma abikaasadeta, sest tegu on töise sündmusega. Menüü koostamisel 
võetakse arvesse rahvuslikke tavasid. Kohvi serveeritakse võimaluse korral eraldi ruumis.
 
Suuremal osal Euroopa rahvastel aga on lõunasöök kella 19 ja 21 vahel. Prantsuse keeles diner, inglise 
keeles dinner, eestlasele aga tähendab dinee ülipidulikku ja suursugust lõunasööki samuti 19 ja 21 vahel.
 
22 
 
Prantslaste souper, inglaste supper tähendab õhtusööki kella 21 ja 23 vahel. Eestlase jaoks on see taas 
midagi erilist ja harvaesinevat – supee ehk pidulik õhtusöök. Kord aastas korraldame me kõik supee: 
vana-aastaõhtul.
 
Ameerika algupärast lähtuvalt tähendab snack väikest einet, mida enamasti süüakse püstijalu. Fast food, 
taas ameerika päritolu, on kiirtoidu söömise võimalus. Ehkki  eestlased ei paista silma toidu nautimise 
oskuse poolest, võtab enamikul meist hoopis isu ära vajadus süüa midagi kiiresti, jooksu pealt. 
 
Sõna “ restoran ” tuleneb ladinakeelsest sõnast restaurare, mis tähendab “kosutama, karastama”. Restorane 
külastatakse, kui soovitakse kellegi auks või mõne tähtsama sündmuse puhul korraldada  tavalisest  
pidulikum lõuna- või õhtusöök. Restoranis lõunastamine on praktiline ja mugav. Loomulikult on nii häid 
kui ka keskpäraseid restorane, ega asjata nende kvaliteeti tärnidega mõõdeta.
 
Ükskõik mis põhjusel te restorani külastate, peaksite järgima kaht nõuet:
 
  tundma lauakombeid
 
  kinni pidama seltskonnas üldkehtivatest viisakusreegleist ja nõuetest, sest restoran on avalik koht. 

 
Lisaks eespool nimetatud söögiaegadele on Eestimaale jõudnud ka ameerikalik brunch , mida 
korraldatakse enamasti pühapäeviti kella 11–15 vahel. Söögikord ühendab hommikueine (ingl breakfast) 
ja lõunasöögi (ingl lunch). See algab rikkaliku hommikusöögiga, mis läheb sujuvalt  üle lõunasöögiks. 
Niisiis: pudrud, omletid, külmad kala- ja lihalõigud, soojad praed juurvilja, frii-, prae- või ahjukartuliga, 
ka grillitud kala, liha. Brunch’il pruugitakse aperitiive, šampanjat, valget või punast veini. Söögikorrad 
lõpevad magustoitude ja kohviga.
 
Äripartneritele harilikult brunch’e ei korraldata, sest pühapäev on ju puhkepäev. Küll aga võib brunch 
toimuda konverentsile või kongressile järgneval päeval hotellis.
 
“Klaas veini” või “klaas šampanjat”
  
Vastuvõtt “klaas veini” või “klaas šampanjat” korraldatakse enamasti keskpäeval vabas vormis kella 12–
15 vahel. Niisuguse vastuvõtu korraldamiseks on mitu põhjust: lepingu allkirjastamine, näituse avamine, 
kolleegi pensionilesaatmine, lugupeetud külalised, saabuvad pühad, firma aastapäev jne. Klaasi veini 
võib töökaaslastele pakkuda ka sünnipäevalaps, ametikõrgendust saanu isik jne. 
 
Olgu põhjus ametlik või isiklik, kestab selline vastuvõtt 1–1,5 tundi. Istumisvõimalusi ei pakuta, kuid 
invaliididele või väga eakatele leitakse istumiskoht. Jooke ja suupisteid pakutakse kandikuilt, pudelid  
jäävad külaliste silma eest varju. Kui tekib vajadus serveerida teine klaasitäis, teeb seda kelner. Võib 
katta  ka suupistelaua ja paigutada kõik vajaliku sinna.
 
Kas pakkuda veini või šampanjat? Šampanjaks nimetatakse ainult seda kihisevat jooki, mis on toodetud 
Prantsusmaal Champagne’i  maakonnas , ülejäänud on vahuveinid. 
 
23 
 
Nii šampanjat kui ka vahuveini  pakutakse külalistele ainult ülipiduliku sündmuse puhul ja pauguga 
avatakse pudelid siis, kui põhjus seda väärt, näiteks uue aasta saabudes, suure võidu korral jne. Päevasel 
vastuvõtul oleks soliidsem pakkuda klaas veini, mille peaks valima dessert - või puuviljaveinide hulgast. 
Tähtis on kasutada ka õigeid veinipokaale.
 
Vastuvõtule “klaas veini (šampanjat)” minnakse päevases ametkondlikus rõivastuses, täpselt kutsutud 
kellaajaks.
 
Võõrustaja peab alustuseks tervituskõne, ütleb toosti, järgneb seltskondlik vestlus. Kutseid enamasti ei 
saadeta. Osavõtjaile teatatakse üritusest suusõnaliselt, telefoni teel, märkega külalistele  saadetud  
programmis.
 
Kellaviietee 
  
Kodus rahulikul pärastlõunal korraldatud vastuvõtt on meeldiv nii pererahvale kui ka külalistele. Pealegi 
võib kellaviietee (ka kellaviiekohvi) juurde pakkuda mitmekülgset valikut suupisteid ja, mis peamine, 
laua saab kiiresti ette valmistada. 
 
Kellaviieteel ei pakuta lahustuvat teed, pakiteed ega lahustuvat kohvi.
 
Kiire elu ei jäta  kahjuks palju võimalusi naistel endil niisuguseid armsaid intiimseid vastuvõtte 
korraldada. Kellaviietee on nüüd kandunud luksushotellide teesalongidesse, mainekatesse kohvikutesse. 
Saksamaal on selle koosviibimise aegki tunni võrra ettepoole nihkunud. Prantslased aga joovad kella 
kuue paiku hoopis aperitiivi, asendades kellaviietee päevase kohvijoomisega. Niisiis on traditsiooniline 
kellaviietee või -kohv asendunud pausiga töö juures ja kindlal kellaajal sõprade-tuttavatega 
lemmikkohvikus kokkusaamisega.
 
Ent kõrgel tasandil korraldatakse siiski ametlikke teevastuvõtte mõne inimese auks või mõne sündmuse 
tähistamiseks. Kutse saadetakse käsitsi kirjutatuna, märgitakse isegi nõutav rõivastus: härradel päevane 
ülikond ja daamidel kostüüm koos kübara ja kinnastega. 
Ärilõunad 
Kui on vaja korraldada ametlik lõunasöök konverentsil, sümpoosionil või messil osalevatele kolleegidele, 
firma külalistele, äripartneritele, soovitakse kedagi tänada või kellelegi heasoovlikkust osutada, valitakse 
ürituse toimumiskohaks enamasti restoran.
 
Ärilõuna toimub enamasti argipäeval, kui tööpäev jätkub ja aeg on piiratud, seetõttu ei tohigi 
lõunastamine kesta üle kahe tunni.
 
Oluline, kas korraldate lõunasöögi neljale või neljakümnele. Igal juhul peate kõik selle õnnestumiseks 
läbi mõtlema. Esimene küsimus peaks olema, mis põhjusel te lõuna korraldate. See tähendab, mida te 
loodate osavõtjailt. 
 
Koostades kutsutavate nimekirja ja enne kutsete esitamist arvutage, mis lõunasöök maksma läheb. Kas 
teil on kulutusi nõudvat üritust kindlasti vaja korraldada? Kui jah, siis tuleb valida sobiv restoran.
 
24 
 
Ärilõunaks restorani valides teadvustage endale, et: 
 
  alati pole määrav raha ja isiklik maitse, vaid ametikoht ja seltskondlik positsioon
 
  tasub loobuda kohtadest, mida teie rahakott küll võimaldaks, kuid mille nõuded ei ole kooskõlas 
teie ega teie külaliste harjumuste ja kasvatusega
 
  oluline on restorani köögi tase; külalistele pakume ainult parimat maitset .
 
Restorane külastatakse nende köögi pärast, st roogade valmistamise ja serveerimise tõttu. Tihtipeale on 
restoranid spetsialiseerunud ühe maa roogadele, kuid te ei pruugi teada külaliste eelistusi.
 
Te aga ei eksi kunagi, kui järgite klassikalist põhimõtet: päevasel einel pakutakse toite teie enda 
rahvuslike traditsioonide kohaselt. 
 
Väliskülaliste puhul tuleb silmas pidada nende usu põhimõtteid. Näiteks juudid ja islamiusulised ei söö 
enamasti  sealiha . Tähtsad on ka restorani miljööd kujundavad esemed, nagu mööbel, valgustid, vaibad, 
nõud, lauapesu (paberservjetid laudadel näitavad, et tegu ei ole kõige peenema restoraniga), 
lillekompositsioonid, peeglid; ka personali välimus ja oskus klientidega suhelda.
 
Päevase eine ajal (ka hommikusöögil) on sobiv sõlmida eelkokkuleppeid, jätkata mitteametlikke 
läbirääkimisi, kõnelda edasistest kontaktidest, pühitseda äriplaani kinnitamist ja allakirjutamist. Lühidalt: 
ametlik lõunasöök on seotud igapäevase  tööga ning sinna ei paluta abikaasasid. Küll aga nõuab viisakus, 
et kutsutavad oleksid kursis kokkusaamise eesmärgiga.
 
Päevasele ärilõunale saabutakse päevases riietuses, st daamid sündmusele kohases kleidis või kostüümis 
ja härrad ülikonnas kõige selle juurde kuuluvaga. Teksad, blusoonid, nahkjoped, tossud jms jäägu neile, 
kes valivad kiirtoidurestorani.
 
Lõunale saabudes tuleks olla  ettevaatlikud parfüümi tarvitamisega. Teie tugev parfüüm võib kõrval 
istujal söögiisu rikkuda. Sama kehtib ka meeste näovee kohta. Kübara, kui see on tõesti elegantne, võite 
rahulikult pähe jätta, kallid ja peened kindad aga tuleb kotti panna või süles hoida.
 
Kui restoranis korraldataval lõunasöögil nähakse ette rohkem kui kuus külalist, tuleks menüü koostada ja 
toidud tellida juba eelmisel päeval. Nii toimides ei raiska te aega ega riku tuju kelneri ja menüüga 
sekeldades. 
 
Ärilõuna ettetellimine 
 
Menüü koostamisel järgitakse oma maa rahvuslikke traditsioone.
 
Eestlaste lõuna on alati koosnenud supist, praest ja magustoidust. Suvel tasub supp asendada  kerge 
juurviljasalatiga.
 
Võimaluse korral pakutakse kohvi mõnes teises ruumis, näiteks sama restorani baaris. Kui teist ruumi ei 
saa kasutada, serveeritakse kohv lauas .
 
25 
 
Määratakse kindlaks arve oletatav suurus, selle maksmise aeg ja kuhu see maksta tuleb, sest võõrustajana 
peate hoolitsema selle eest, et kutsutud külalistel ei tuleks piinlikkust tunda teie “külalislahkuse” ja 
“vägevuse” pärast nende juuresolekul arvet tasudes.
 
Peakelnerile ja ka teid teenindavale kelnerile antakse täpne  ajakava  ja nõudmised toitude serveerimise 
viisi kohta. Näiteks ettetellitud lõuna puhul serveeritakse road liudadelt, prae juurde pakutakse sooje 
salateid ja kaht moodi valmistatud kartuleid (keedetud või friikartulid).
 
Teatatakse erisoovid muusika kohta, oletatavate kõnede jaoks reserveeritakse pikem paus enne 
magustoidu serveerimist. Ärge  koostage  kunagi menüüd kõige kallimatest ega kõige odavamatest 
roogadest. Mõlemad näitavad teie halba maitset. Külalisena toite valides pidage silmas sama nõuet.
 
Võõrustaja saabub restorani külalisi vastu võtma vähemalt 15–20 minutit enne kokkulepitud kellaaega, 
sest lõuna puhul tähendab kutses esitatud kellaaeg juba lauda istumise algust. Võõrustaja ootab külalisi 
vestibüülis koos peakelneriga või ilma, olenevalt restorani tärnidest.
 
Külaliste laudapaigutamine on peoperemehe või -naise kohus. Tema määrab ka aukülaliste kohad ja istub 
ise nii, et tema mõlemal käel tõepoolest saaksid istuda kõige väärikamad. 
 
Enne  sööki  pakutakse kergeid jooke: mahlu, aperitiive, õlut. Laua- või mineraalvesi peab alati laual 
olema. Ka on kena, kui pakutav õlu on Eestis valmistatud ja külalistele peaks jääma võimalus valida 
heleda ning tumeda õlle vahel. Enne sööki ei pakuta kangeid napse, sest need halvavad maitsmisnärve ja 
teie hoolega valitud menüü kaotab võlu. Kui üldse on päevasel einel kavas pakkuda üks kangem naps, 
tasub seda teha lõuna lõpus kohvilauas. 
 
Ühel söögiajal ei pakuta korraga õlut ja veini.
 
Lõuna juurde kuulub ka võõrustaja toost enne sööki, pärast desserti või siis, kui magusroa juurde kuuluv 
vein on välja valatud, kuid magustoit veel serveerimata. Mingil juhul ei peeta kõnesid pearoa, st prae 
söömise ajal. 
 
Lühike toost peaks koosnema järgmistest osadest: 
 
  aukülalis(t)e tervitamine 
 
  napp kokkuvõte kokkutulemise põhjustest
 
  lõpetuseks parimate  soovide edastamine . 
 
Toostile vastab aukülaline, külalistest kõige lugupeetavam mees, naine. Tema kõne peaks koosnema 
tänusõnadest osutatud au eest, vastastikuste kontaktide kasulikkuse rõhutamisest ja parimatest soovidest 
lõuna korraldajaile.
 
Lauakombed
  
Istunud söögilaua taha ükskõik mis riigis, pidage kinni lauakommetest. 
 
26 
 
Lauda istunud, avage kõigepealt oma salvrätik nagu põll ja asetage see põlvedele. Salvrätikuga pühkige 
delikaatselt suud enne joomist, et klaasidele ei jääks inetuid jälgi, ja enne kõnelemist. Lauast lahkudes 
pange  pooleks murtud salvrätik vasakule, taldriku või tassi kõrvale.
 
Klaasid teie ees: kõige suurem klaas on vee jaoks, keskmine punase veini serveerimiseks ja sellest pisut 
väiksem on mõeldud valge veini joomiseks. Mõnikord on kõik klaasid ühesuurused. Siis tuleb usaldada 
kelneri valamisoskust. Juhtub, et laud on kitsas ja teie ees on nii palju klaase, et te ei tea, millist võtta. 
Ärge kaotage pead, teie serviis on paremal pool – ka sel puhul, kui olete vasakukäeline.
 
Veini ei valata lauakaaslasele enne, kui tema klaas on tühi, ja ka siis tuleb alati küsida, kas ta seda 
soovib.
 
Restoranis, ükskõik mis riigis, ei tohiks tekkida probleeme nugade-kahvlite-lusikate tarvitamisega, sest 
need tuuakse lauale vahetult enne või koos serveeritava toiduga. Juba laual olevaid nuge-kahvleid 
hakatakse kasutama väljastpoolt alates. Nii kasutate lauaserviisist alati neid esemeid, mis kindla toidu 
jaoks ette nähtud.
 
Olles külalisena fakti ees, et serveeritakse roogi, mida te pole varem näinud ega maitsnud, võite viisakalt 
keeldudes need rahuliku südamega vahele jätta. Püüdke alati ja kõikjal süüa rahulikult, toitu nautides ja 
mõnuga.
 
Sõrmede vahelt lubavad lauakombed süüa ainult seda toitu, millel on fooliumpaber kondi ümber. 
Kui lõunalauas on suitsetamine lubatud, ei suitsetata enne, kui praad  söödud.
 
Lauast tõuseb esimesena võõrustaja, andes sellega märku, et lõuna on läbi.
 
Külalisena ei tellita ise midagi olemasolevale menüüle lisaks. Ka jookide valikus aktsepteeritakse 
võõrustaja maitset. Kui teile ei meeldi  pakutud joogivalik, jooge vett.
 
Lauas ei puuderdata end ega värskendata huulte värvi. Söögi ajal ei heideta seinal olevasse peeglisse 
edevaid pilke ega korrastata selle ees oma välimust. Kui leiate, et peate seda tegema, paluge vabandust ja 
minge tualettruumi. 
Vastuvõtud  
Kokteilivastuvõtu üks alaliik on fourchette, mis tähendab kerget einet, kus toite süüakse püsti seistes 
ainult kahvliga. 
 
Sõna “kokteil” pärineb  Ameerikast . Niinimetatud kuiva seaduse ajal hakkasid ameeriklased kodus ja 
metsas puskarit ajama, mis olevat olnud üpris võika väljanägemisega ning lõhngi polevat olnud just 
meeldiv. Pealegi ilmus selle peale politsei, konfiskeeris omaleiutatud vahendid ning tegi trahvi või viis 
seaduse rikkumise eest vangi. Appi tulid apteekrid, kes mõtlesid välja mitmesuguseid vedelikke, millega 
sai kodust toodet muuta maitsvamaks ja nägusamaks. Sündis kokteil.
 
27 
 
Pärast Teist maailmasõda, mis lõi paljudes riikides segamini endise seisusliku hierarhia , hakati 
kokteilivastuvõtte pidama kõige kohasemateks, sest need toimuvad püstijalu, osalejatel on võimalik 
vabalt  liikuda , tegevus ei ole rangelt reglementeeritud. Kohtutakse inimestega, keda küll näo järgi 
teatakse-tuntakse, kuid päris tuttavad ei olda. Nüüd on võimalus lasta end esitleda või ka ise end 
tutvustada. Hõlbus on leida uusi, huvitavaid, vajalikke ja kasulikke tutvusi. See on normaalne 
seltskondlik suhtlemine , mida kasutavad kõik kultuurid.
 
Vastuvõtu õnnestumiseks tuleb teha korralik eeltöö 
ja koostada kava.
 
Kokteilivastuvõtu klassikaline korraldus
 
Kokteilivastuvõtt algab külaliste tervitamisega. Võõrustajad, peoperemees ja -perenaine seisavad kõrvuti, 
ülipiduliku sündmuse puhul koos nendega ka aukülalised. Saabuvad külalised tervitavad kõiki nimetatuid 
kättpidi, ütlevad lihtsalt tervituse või esitlevad ennast. 
 
Esimesena tervitab see mees või naine, kelle nimele on kutse. Näiteks on kutse saadetud härra Kasele abi-
kaasaga. Härra  Kask ütleb tervitussõnad, temale järgnev abikaasa esitleb end. 
 
Tervitamise  ajal ei peeta pikki monolooge ega hakata uudiseid vahetama, sest selline käitumine paneb 
järgmised tervitajad ootama. 
 
Soovitatav ei ole saabuvatele külalistele sisenemisel kohe kokteiliklaasi pakkuda. Muide, kui külalised on 
kutsutud kokteilivastuvõtule, siis peab pakkuma ka kokteili, mitte vahuveini. Kui võõrustajatega 
tervitamine on tõesti ette nähtud klaase kokku lüües, peab kelner või ettekandja vähemalt nii kaua 
ootama, kuni külalised on end üleriietest vabastanud ja pilgu peeglisse heitnud. 
 
Iga külalise kohta arvestatakse kaks klaasi kokteili, lisaks alkoholivabad joogid. Sobivad ka 
alkoholivabad kokteilid.
 
Kui on palju inimesi ja pole tseremooniameistrit, käib võõrustajal kõigi külaliste üksteisele tutvustamine 
vastuvõtusaalis üle jõu. Siis jääb tutvumine  koosviibijate hooleks. Kui viibitakse juba ühes seltskonnas, ei 
tohiks olla probleeme enda ega abikaasa esitlemise ega visiitkaartide vahetamisega. Siiski ei tohi 
muutuda pealetükkivaks!
 
Kokteiliklaasi taga veedetakse aega kerge vestlusega, räägitakse tühjast-tähjast, näidatakse ennast ja 
vaadatakse teisi. Seltskonnas ei kehti Eesti vanasõna “Rääkimine hõbe , vaikimine  kuld ”. Laudadel on 
vaagnad hõrgutistega. Fourchette-laual on rikkalik külmade roogade valik. Taldrikud, kahvlid -lusikad on 
lauale asetatud nii, et külaline võtab esimesena taldriku, seejärel toidu, mille juurde on paigutatud 
asjakohased tõstmisriistad, ja lõpuks söömiseks vajalikud kahvlid-lusikad. Järgneb veinide ja muude 
jookide laud. Vastuvõtu lõpus pakutakse desserti, kohvi, teed, konjakit, likööre. 
 
Kui võõrustajad on kätelnud kõiki õigel ajal saabunud külalisi, lähevad nad ka ise vastuvõturuumi. 
Järgnevad lühikesed tervituskõned, ülipiduliku vastuvõtu puhul 10–20-minutine  kontsert . Etiketti tundvad 
külalised on enne seda kokteiliklaasid asjakohasele serveerimislauale pannud või kelneritele ulatanud. 
 
28 
 
Kokteilivastuvõtu aeg kell 17–19 on küllalt lühike ning seetõttu ei minda sinna sööma, vaid maitsma. 
 
Taldriku ja klaasiga võib ruumis vabalt liikuda ning leida söömiseks-joomiseks sobiv koht. Esimest korda 
vastuvõtule minejal tasuks enne kodus harjutada taldriku ja klaasiga ümberkäimist. Püstijalavastuvõttudel 
tuleks kasutada taldrikute külge kinnitatavaid klaasihoidjaid.
 
Kohvi serveerimine on märguanne, et vastuvõtt hakkab umbes 20 minuti pärast lõppema. Lahkudes 
tänatakse võõrustajaid ja jäetakse hüvasti. Firmade juhid või volitatud isikud annavad märku, millal 
kavatsevad nemad külalisi vastu võtta. Hüvasti jäetakse vastuvõturuumis, sest etikett ei näe ette, et 
võõrustajad saadaksid külalisi ukseni.
 
Lahkuda võib ka á l’anglaise (e.k inglise moodi), st hüvasti jätmata. Sel juhul saadetakse järgmisel päeval 
tänukiri, kimp lilli või visiitkaart märkega p. r. (pour remercier – et tänada).
 
Püstijalavastuvõttude korraldamise 
muud võimalused 
 
Lihtsalt kokteil
 
Algusaeg kell 17, kestus 2–2,5 tundi. Pakutakse mitmesuguseid kokteile ja teisi alkohoolseid jooke. 
Kelnerid pakuvad suupisteid kandikutelt. Niisugust serveerimisviisi kasutatakse ka presidendi vastuvõtul 
Eesti Vabariigi aastapäeva puhul.
 
Suupisted peavad olema eriti kauni väljanägemisega, palju kasutatakse delikatesse, mida peab saama süüa 
sõrmede vahelt.
 
Rootsi laud ehk buffet
 
Hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilauana on buffet väga hinnatud hotellides ning reisilaevadel.
 
Rootsi laua katmine nõuab erilist maitsekust ja kokakunsti tõelist tundmist. Külmlaud sisaldab rikkalikku 
valikut mereandidest, kalast , salatitest, lihalõikudest (singid, vorstid, pasteedid jne), kastmetest. 
Järgnevad soojad suupisted.
 
Pealauale võib olla asetatud peen lahtilõikamata praad: tallekints, põrsapraad, täidetud hani jne. Sageli 
teenindab peakokk isiklikult, ametirüüs, vajaduse korral abistavad teda kelnerid ja ettekandjad. Eraldi on 
kaetud dessertlaud: esimene dessert on juust, teine dessert (magustoit) on puuviljad , kreemid, koogid-
tordid, kohv. Eelistatavamad joogid on poolkuivad valged ja punased, ka roosad veinid.
 
Igale külalisele on ette nähtud koht lauas, järgitakse viisakaid lauakombeid. Rootsi laua puhul on 
kelnerite ja ettekandjate ülesanne tarvitatud taldrikuid ära viia ja jooke serveerida.
 
Rootsi lauda kasutatakse viimasel ajal kogu maailmas konverentside, kongresside, sümpoosionide lõpu-
bankettidel, sest suure arvu külaliste puhul võimaldab see kiiret teenindamist.
 
29 
 
Rootsi laualt võite oma taldrikut täita kas või 50 korda, kui kõht kannatab, kuid vältige liialdamist. 
Kasutage degusteerimistaldrikut, kuhu meeldima hakanud toitu pange esialgu vaid pisut. Alati võib ju 
juurde võtta. 
 
Nõuanded kokteilivastuvõtul 
rootsi laua korraldajale
 
Konsulteerige asjatundjatega, paluge kalkulatsioon oletatavate kulutuste kohta, sest rootsi laud on kallis.
 
Rootsi lauda võib alati tellida piiratud koguse roogade ja jookidega.
 
Bankett 
 
Bankett tähendab pidusööki üksikisiku auks, firma  avamise , koostöö alustamise või mõne muu sündmuse 
puhul. 
 
Banketi korraldamine on kulukas, seepärast saavad kutse ainult kõige väärikamad külalised. Banketile 
pääseb – ükskõik mis riigis – vaid kutse saanud isik. Kutsel on märgitud peale toimumiskoha ja eesmärgi 
ka riietus: meestele enamasti frakk ja sel juhul kannavad daamid nn suurt õhtukleiti. Kutsutud külalised 
pannakse lauda istuma diplomaatilise protokolli alusel. 
 
Banketil peetakse ametlikke kõnesid.
 
Levinud on ka banketid kokteiliõhtu vormis, mida peetakse mainekate firmade, ettevõtete, ülikoolide jne 
avamise puhul, ka kongresside, sümpoosionide, rahvusvaheliste konverentside raames. Kokteiliõhtud 
algavad pärast õhtusööki ning riietus on smoking, tume ülikond. Siit ka mõiste “kokteilikleit”.
 
Väga levinud on (eriti Ameerikas) heategevuslikud banketid, kuhu kutsutud külalised maksavad banketi 
kutse eest ise. Seda peetakse suureks auks. Sel juhul on osavõtumaks märgitud kutsekaardile või 
ostetakse sissepääsupilet. 
Pidulik avatseremoonia  
Uue büroohoone, lennuliini, maanteelõigu, kaupluse, kaubamaja, koolihoone, sadama või firma avamine 
on Eestis üsna harjumuspärane sündmus. Olla väärikana ühes rivis Euroopa Liidu muude riikidega 
tähendab ka seda, et üha sagedamini tekib vajadus korraldada messe ja näitusi, tutvustada partneritele 
ning klientidele oma uusimat toodangut, teenuseid. Peame õppima aktiivsemalt tutvustama eestlaste 
vaimset ja kultuuripärandit.
 
Olgu tegu uue laeva vettelaskmise, see tähendab nimeandmispidustuse, vastse kaubanduskeskuse avamise 
või firmat tutvustava  reklaamikampaania  esimese päevaga, tuleb tseremoonia korraldamisel kõike arvesse 
võtta viimase detaili ja nüansini. Kõik suured asjad koosnevad pisiasjadest!
 
Avatseremoonia eel tuleb korraldajal (nt juhiabil) kõigepealt visandada ürituse stsenaarium.
 
30 
 
Pidulikule avatseremooniale kutsutakse külalised isiklike kutsekaartidega. Kui sündmus toimub enne 
kella 17, kehtib kutse ainult kutsel märgitud isikule. Abikaasad, elukaaslased palutakse osalema pärast 
kella 17 aset toimuvale tseremooniale.
 
Sageli soovivad ettevõtte  omanikud peale kutsutud külaliste ka laiema publiku kohalolekut, näiteks mingi 
toote või teenuse kampaania korral. Sel juhul teatatakse üritusest meedia vahendusel, reklaamplakatite, -
voldikute, -brošüüridega. Edule häälestunud ettevõtjad ei tohi unustada teavitada pressi ja meediakanalite 
esindajaid.
 
Uue ehitise pidulik avamine 
 
Päevakohase kõne pidamiseks võtab esimesena sõna tellija. 
 
Lühikeses pöördumises tänatakse  esmalt  kõiki rahastajaid ( pangad , välisfirmad, üksikisikud, metseenid, 
sponsorid), arhitekti, sisekujundajat, ehitajate esindajat.
 
Järgneb vastusõnavõtt. Selle peab ehitusfirma volitatud isik või rahastaja. Kõne lõpus tänab sõnavõtja 
külalisi ja publikut.
 
Seejärel antakse üle sümboolsed meened: hoonete puhul metallist või puidust kunstipärane võti, lillevanik 
või -korv.
 
Sõnavõttude lõppemise järel lõigatakse läbi lint. Seda palutakse tegema esimene aukülaline, näiteks 
valdkonna minister, välisfirma esindaja, tuntud ja auväärne daam või härra, kelle teened on firmas teda-
tuntud. Eespool nimetatud isikutega tuleb võimalikult varakult kokku leppida.
 
Käärid lindi läbilõikamiseks tuleb enne tseremooniat asetada väikesele hõbekandikule, elegantsele siid- 
või sametpadjakesele, mida hoiab mõni firmas töötav noor daam või noorhärra. Tellija kõrval, kes linti 
hoiab, võtab avamisele palutud aukülaline valmis pandud aluselt käärid ja lõikab lindi läbi.
 
Piduliku sündmuse mälestuseks võetakse enne lindi langetamist selle mõlemast otsast tükike.
 
Avatavasse hoonesse sisenevad ainult kutsutud külalised, kellele pärast ekskursiooni hoones 
korraldatakse püstijalavastuvõtt kergete jookide ja suupistetega. Soositud on ka kohvi, tee ja küpsiste 
pakkumine. Vastuvõtt ei kesta üle ühe tunni.
 
Näituse pidulik avamine 
 
Esimesena kõneleb korraldajate volitatud isik, kes oma pöördumises tänab näitusel osalejaid.  Lühikese  
piduliku sõnavõtuga esineb ka näitusesaali (de), galerii omanik või patroon . Tänukõne näitusel esinejate 
nimel peab tuntuim, väärikaim isik. Seejärel tutvutakse väljapanekuga.
 
Kui näituse pidulikule avamisele on kutsutud rahvusvaheline seltskond ja tegu on  keeruka , spetsiifilist 
sõnakasutust vajava seletusega, tuleb palgata tõlk.
 
31 
 
Paljud hinnatud spetsialistid oskavad võõrkeeli sageli vaid olmetasemel. Enne Teist maailmasõda oli 
diplomaatiliseks suhtluskeeleks prantsuse keel, nüüd peetakse selleks inglise keelt. Euroopa Liidu 
liikmesriikide tahtel on võrdväärsed saksa, hispaania , prantsuse, itaalia ja ka teiste väiksemate rahvaste 
keeled. Ja pidagem meeles: slaavi rahvaste esimene suhtlemiskeel on vene keel.
 
Näitusesaalis eksponaatide vahel ei korraldata söökide-jookidega vastuvõttu. Selleks valitakse lähedal-
olev soliidne kohvik , baar, restoran, klubisaal, kus pärast näituse avamist võib kutsutud külalistele 
pakkuda peale suupistete alkohoolseid jooke, näiteks kokteile, šampanjat, šerrit, booli. Vastuvõturuumina 
võib kasutada ka näitusesaali kõrval olevaid ruume.
 
Äriettevõtte avamine 
Kohaletulnutele pakutakse  reklaamiks valmistatud esemeid: reklaamvoldikuid, õhupalle, pastapliiatseid, 
kilekotte ja muid odavamaid meeneid. Kombeks on korraldata ka loteriisid, mille peaauhinnaks on 
midagi hinnalist.
 
Kutsetega külalistele reserveeritakse eraldi ruum, kus pärast avatseremooniat toimub püstijalavastuvõtt.
 
Piduliku avaürituse korraldaja meelespea 
 
Avatseremoonia on firma edu arvesse võttes väga tähtis.
 
Ettevalmistus peab olema korralik ja võib seetõttu kujuneda pingeliseks. 
 
Väga oluline on meeskonnatöö. Ülesanded peab jaotama varakult ja tuleb pidevalt kontrollida, kui kaugel 
ollakse nende täitmisega.
 
Mitmed saja-aastased või vanemad ettevõtted annavad välja juubelialbumeid või teatmeteoseid. Selle teeb 
hõlpsaks fotoarhiiv, mis eeldab, et õigel ajal on tellitud õigesse kohta professionaalne fotograaf. Viisakas 
on saata avapidustusel viibinud auväärsetele külalistele mälestuseks fotod, millega on kaasas nii 
tervitussõnad kui ka vastasutatud firma visiitkaart, kuhu tuleks märkida tänumärge: p. r. (pr k pour 
remercier – tänuks). Visiitkaardile võib kirjutada tänusõnad ka eesti keeles .
 
Kingitused, lilled, õnnitluskirjad antakse üle pärast kõnede pidamist. Nende paigutamiseks tuleb enne 
tseremoonia algust varuda alused, lauad, vaasid. Lilled võiks vaasi paigutada seda oskav (koolitatud) 
töötaja . Taas on tähtis päevakohane riietus. Nabapluusid, teksapüksid, salkus juuksed, valed jalanõud, 
vulgaarne meik – need viivad firma renomeed alla rohkem kui arvata osatakse. 
 
Rahvarohkel avamispidustusel, eriti kui tegu on rahvusvahelise seltskonnaga, oleks tark määrata 
tseremooniameister, kes tutvustab külalisi omavahel, viib kokku spetsialiste, jälgib, et keegi ei tunneks 
ennast tõrjutuna. Arukas juhiabi tuletab juhile meelde, et suhelda tuleb kõigi kutsutud külalistega. Parem 
on soetada sõpru kui põlastavaid vaenlasi!
 
32 
 
Transport – õnn ja õnnetus. Kasvatatud külaline, teades, et avamispeol pakutakse ka klaasike alkoholi, 
tuleb kohale taksoga, ühissõidukiga, autojuhiga jne. Meeles tasub pidada, et alkoholi tarbimine ei ole 
kohustus. 
 
Parkimine olgu korraldatud nii külaliste saabumisel kui ka lahkumisel.
 
Firma peab hiljem tänama kaastöölisi, abistajaid, külalisi ning  soovima  meeldivat koostööd edaspidiseks. 
Sageli unustatakse öelda lihtne “ tänan ” alluvale. Juhiabi võiks oma leebel viisil juhtida sellele 
direktsiooni tähelepanu.
 
Pärast pidu esitatakse rohkelt arveid: lilleseadjad, ruumikujundajad, kokad-kelnerid-baarimehed, 
transpordifirmad jne. Tasuda tuleb õigel ajal, sest pole hirmsamat antireklaami kui teenindustöötajate 
kaeblemine maksmata arvete üle.
 
Reklaamikampaania alustamine
 
Tervitussõnad ütleb firma juht või volitatud isik ning annab lühikese ammendava ülevaate reklaamitavast 
kaubast, tootest või teenusest.
 
Kui firma täpselt ei tea, mida üritusega soovitakse saavutada, on otstarbekas kasutada reklaamiagentuuri 
abi. Eelistada tuleks kohalikke agentuure, sest nemad tunnevad olusid paremini ning hindki pole nii kõrge 
kui välisfirmadel.
 
Kindlasti kutsutakse kohale pressi esindajad (ajalehed, ajakirjad , TV, raadio).
 
Jagatakse infolehti, postkaarte jms.
 
Reklaamkingitused
 
Reklaamkingitusi jagatakse kasutusvaldkondade alusel.
 
Kingituste jagamine kampaania ajal.
 
Eesmärk on luua positiivne kuvand. Taotletakse inimese alateadvuse mõjutamist, huvi tekitamist, publiku 
hulka võidakse paisata  pudi -padi. 
 
Firmasümboolikaga toodete müük.
 
Müüakse traditsioonilisi esemeid, näiteks T-särgid, spordikotid, sallid-rätikud, nokamütsid, klaasid--
kruusid, rahakotid jms. Toodete müügist saadakse kahekordset tulu: otsene rahaline sissetulek ja info 
levik.
 
Kingitused olemasolevatele ja tulevastele äripartneritele
 
Firma jaoks on väga tähtis teha reklaamkingitusi nii olemasolevatele kui ka tulevaste partneritele. Vaja on 
luua positiivseid emotsioone, jätkata või alustada edukat koostööd, väljendada tänu, vahel ka heastada 
33 
 
ebameeldivusi. On kinke, mis tegelikult asendavad jootraha. Neid kingitakse inimestele, kes peaksid joot-
raha pakkumist alandavaks.
 
Äripartneritele kingitust valides tuleb lähtuda kahest mõistest: 
 
  hind ehk ühekordne kulu, mis tehakse kingituse soetamiseks (näiteks firmasümboolikaga 
pastapliiats)
 
  maksumus – hinna ja kestvuse suhe (näiteks on väga tähtis, kas kingitud peenrahakott on ehtsast 
või kunstnahast).
 
Tasub arvestada, et  korruptsioonivastane seadus sätestab ametiisikute kingituste vastuvõtmise korra.
 
Firma sünnipäev
 
Firma sünnipäev on nagu kilomeetripost, mis tähistab läbikäidud teed ja avab uue aastaringi. Samamoodi 
nagu inimestegi puhul: kui jõutakse teatud eluikka, on sünnipäev piiriks eri elujärkude vahel, mistõttu 
ümmargusi tähtpäevi tõstetakse esile. 10, 15, 20, 25, 50 jne on juubelisünnipäevad, mida tähistatakse 
pidulikumalt.
 
Pidulikul sündmusel käitumise kuldreeglid
 
Riietuge pidulikult, loobuge sügavast dekolteest, liiga lühikesest seelikust, läbipaistvast riietusest. 
Arvestage, et viibite ülemuste, firma külaliste ja kolleegide seltskonnas.
 
Vestelda võib kõigest, mis viisakuse piirides. Vältige nn tabuteemasid, nagu palgale lisa küsimine, 
edutamine, tagamõttega komplimendid juhtivtöötajatele, eemal viibivate kolleegide tagarääkimine, 
saladuste paljastamine, abikaasa või elukaaslase halvustamine, õnnetu armastuse teema, hirmu- ja 
õudusjutud.
 
Millal on sinatamine lubatud?
 
Endast kõrgemalseisvate ametikohtade  hierarhias  olevaid isikuid tohib sinatada ainult siis, kui nad seda 
ise soovivad. Kui aga järgmisel hommikul teietavad nad taas, tehke seda teiegi. Suhteid vabal ajal ja tööl 
ei või kunagi segi ajada. 
 
Kui palju sobib juua?
 
Alkoholi tohib tarbida nii palju, et oma tegevuse üle säilib kontroll. Väike tujutõstmine ei tee paha. 
 
Millal on õige aeg koju minna?
 
Kui te ei ole kolleegide seltskonnast eriti vaimustatud, mõelge see üks kord kõigist positiivselt ja viibige 
seltskonnas kuni kaks tundi. Etikett kõrgel tasemel näeb ette, et lahkutakse alles pärast kohvi 
serveerimist. Kui olete aktiivne seltskonnainimene, seadke  lahkumine  ajale, kui umbkaudu kolmveerand 
seltskonnast on ära läinud.
 
34 
 
 
Eesti lipu kasutamine firmas 
 
Riigilipud on avalikud sümbolid , neile osutatakse suurt austust ja nende mõnitamist peetakse suureks 
solvanguks. 
 
23. märtsil 1993 võttis Riigikogu vastu riigilipu seaduse ja 11. juunil 1993 seaduse “Riigilipu kasutamise korra 
kinnitamine.” Selle seadusega määrati meie riigilipu suurus, anti värvide täpne kirjeldus ning  lippude  kasutamise 
aeg, koht ja kord. 
 
Külalisriikide riigilipud 
 
Eestis toimuvatel rahvusvahelistel üritustel on viisakaks kombeks heisata koos meie lipuga külalisriikide 
riigilipud. Lipud tuleb paigutada prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras Eesti riigilipust 
vasakule. See tähendab, et kui seista seljaga vastu seina ja olla lipureas meie lipuga esimene, siis 
vasaku käe poole paigutatakse külaliste lipud. Seejuures kõik lipud peavad olema ühesuurused ja 
kõik ühel kõrgusel ning eraldi varre küljes. 
 
Selline paigutus ei ole ainureegel. Kui erimaade lippe on paaritu arv, võib Eesti lipu asetada veidi 
eraldatult  keskele . Paaris arvu lippude puhul on lubatud asetada isegi 2 meie lippu, mõlemasse otsa üks. 
Rohkem on kasutusel variant, kus on ainult üks meie lipp ja eestvaates jääb see vasakult esimeseks. 
Lippude heiskamisel või ruumi kandmisel heisatakse või tuuakse Eesti lipp esimesena ja langetatakse või 
viiakse ära viimasena. Suur riigilipp vajab suurt ruumi, väikesesse kabinetti või nõupidamisruumi 
sobivad riigilipu vähendatud variandid. 
 
Laualipp 
 
Väike riigilipp ehk laualipp on lubatud lauastandardina (vimplikujul) ja minilipuna (1:7). Laualippude 
paigutuse järjekord  on sama nagu suurtel riigilippudel. 
 
Paljudest riikidest osavõtjate riigilipud võib paigutada eraldi lauale või ringikujuliselt asetatud laudadele, 
iga osavõtja ette tema riigilipp. Külalised paigutatakse istuma prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises 
järjestuses.  
35 
 
AMETIALANE KÄITUMINE 
 
Inimeste rohkus maailmas tähendab seda, et peame oma igapäevases elus pidevalt arvestama 
teistega , olgu tegemist pere või ametialase suhtlusega. Vaid üksi erakuna  elades  võib inimene 
käituda ja tegutseda nii nagu ta ise soovib ja õigeks peab – tema käitumine ei häiri kedagi. 
Kõik me võime kinnitada, et eelistame aega veeta selliste inimestega, kes panevad meid hästi 
tundma ning kelle käitumisest me aru saame. 
 
Siit ka järgmine mõte – reeglid on eelkõige selleks, et mitte häirida teisi ja olla oma 
käitumises üheselt arusaadav. Huvi ja  hool  ligimese vastu sisaldub igas reeglis ja 
soovituses. Ei maksa alahinnata kehakeelt ega sõna võimu! Mis tehtud – see tehtud ja 
mis välja  öeldud  – see on välja öeldud. Olnut enam olematuks ei tee. Küll aga on alati võimalik  
püüda uuesti ja paremini. 
Enesekriitika on vajalik, kuid seda just parajal määral. Kindlasti ei tohi reeglite  järgimine  
muutuda kinnisideeks ega eluküsimuseks. 
Orienteerumine etiketis, soov olla viisakas ja meeldiv inimene teistele peaks andma 
enesekindluse ja paindlikkuse suhtlemises, reageerides erinevates  olukordades  siiralt ja 
enesekindlalt. 
 
Esimene soovitus viisakaks käitumiseks on: 
  naerata,  
  siruta oma käsi  
  ning ütle selge häälega oma nimi! 
Tutvumisel ja esitlemisel on oluline  esmamulje , sest see mõjutab edasist suhtlust ning ka 
suhtumist . 
Paraku oleme me kõik kogenud, et liigagi tihti otsustatakse inimese üle vaid esmamulje põhjal 
- kui see on ebameeldiv, ei soovitagi edasi suhelda. 
Kas see on õige või vale – jäägu see igaühe enda otsustada, pealegi on alati tegemist 
subjektiivse otsusega ning seda täielikult ära hoida ei olegi võimalik. 
Ainus, mida teha saab, on jätta endast meeldiv mulje! 
Positiivse esmamulje  teguriteks  on inimese puhas ja meeldiv välimus: sõbralik naeratus; 
kindel ja sirge  kehahoiak ; sobiv riietus; meeldiv aroom. 
Meeldiv käitumine: soe ja kindel käepigistus; tagasihoidlik miimika ja žestid; sõbralik 
kõnestiil ja selge artikulatsioon;  rõõmus  meeleolu; huumorimeel ja  ajataju ; kuulamisoskus ja 
teemakohane ettevalmistus; taktitunne ja  enesekontroll . 
Negatiivse esmamulje jätab lodev keel; parasiitsõnad;  kohatu itsitamine; sobimatud 
puudutused ja käte peitmine; närimiskummi närimine ja närviline köhatamine. 
Väidetavalt kulub esmamulje kujunemiseks ligikaudu pool minutit, ehk selle lühikese 
momendi jooksul talletuvad esmased  emotsioonid . 
Kõige enam mäletatakse esmamulje põhjal inimese silmi, näopiirkonda, üldist kehahoiakut, 
ka juukseid. Mehed registreerivad naiste puhul kindlasti ka rinnapiirkonna, vähem 
mäletatakse  jalgu ja käsi. Naised mäletavad meeste kehahoiakut, pikkust, ka õlgade laiust. 
36 
 
Tervitamisel tõuske püsti – see reegel kehtib nii meeste kui naiste kohta. Astuge  ise samm 
ette külalise suunas. 
Kui tutvute inimesega oma tööruumis, astuge tervitamiseks, kätlemiseks ja esitlemiseks alati 
oma töölaua tagant välja. 
Ennast tutvustades ei kasutata kunagi tiitleid, härrat ega prouat nime ees. Selge ja arusaadav 
on öelda oma nimi ning ametikoht. 
Ametikohtumistel oleks soovitav teietada ning jääda perekonnanime juurde, kui ei tehta 
ettepanekut minna üle eesnimedele. 
 
Reeglite kohaselt tuleks esmasel  kohtumisel  kasutada pöördumist: härra või proua + 
perekonnanimi, kui vestluspartner on kõrgemal positsioonil või teist paarkümmend aastat 
vanem. 
Kui teid kõnetab keegi, kelle nime te ei suuda meenutada, tutvustage end uuesti – tavaliselt 
tutvustab vestluspartner end samuti. Vältida tuleb küsimust: „Kes teie olete?“ 
Kui teid kutsutakse vale nimega, on õige vestlejat delikaatselt parandada. 
Kui vestluspartneril on keeruline nimi, mida te ei suuda välja hääldada, on viisakas paluda tal 
endal see uuesti ette hääldada. 
 
Tervitamisel võib lähtuda lihtsast loogikast: 
  madalama astme  ametnik  tervitab esimesena; 
  peoperenaist ja -meest tervitatakse esimesena; 
  ametliku vastuvõtu korral läheb võõrustajat tervitama esimesena see, kelle nimel on kutse; 
  noorem tervitab vanemat; 
  mees naist; 
  alluv ülemat;  
  laps täiskasvanut. 
 
Kätlemisel tuleks meeles pidada, et erinevates kultuurides on vahemaa  inimeste vahel erinev, 
samuti käepuudutus ning käe surumise surve. 
 
Kui liiga tugev käepigistus võib meid liigitada agressiivsete ja manipuleerijate sekka, siis liiga 
lõtv käsi annab tunnistust meie ebakindlusest ja nõrkusest. Kindel, lühike ja soe käepigistus 
peaks ära hoidma kõik negatiivsed kommentaarid. 
Käe ulatab see, kellele isikut tutvustatakse: vanem nooremale, naine mehele, ülem alluvale. 
Kätlemisel on viisakas püsti tõusta, vabandatav on istuma jäämine daamide ja eakate inimeste 
puhul. 
Ebatavalistes olukordades ärge kiirustage, jääge rahulikuks ning laske kaasvestlejal näidata 
üles initsiatiivi, mil viisil talle sobib suhelda. 
Hea kombe kohaselt surutakse kätt nii kohtumise alguses kui lõpus lahkumisel. 
 
Esitlemine 
Ametikohtumistel tuleb teada lihtsaid reegleid, keda kellele esitleda. Eriti oluline on õige 
järjekord kõrgete ametiisikute puhul, kus protokollireeglid nõuavad vanemlikkuse põhimõtete 
37 
 
järgimist. 
Kõige lihtsam on juhinduda järgmistest soovitustest: 
  madalama astme ametnikku esitletakse kõrgema astme ametnikule;  
  nooremat vanemale; 
  meest naisele. 
 
Ametlikel puhkudel lisatakse esitlemisel nimele ka tiitel ja ametikoht. 
Tutvustada tuleb alati kõigepealt klienti, külalist ja siis vastuvõtjat. 
Väliskülalistele esitletakse kohalikke. 
Rahvusvahelistel konverentsidel on pea võimatu kõiki kõigile tutvustada, seepärast näeb hea 
tava ette, et osalejad kannavad rinnas nimesilti, kus on peal nii tema nimi, tiitel kui ametikoht. 
Tavaliselt kinnitatakse nimesilt rinnal vasakule, siis on kätlemisel  silt  selgelt näha. 
Vasakukäelised võivad silti kanda paremal pool. 
Ebatavalistes olukordades püüdke käituda sundimatult ja viisakalt, järgides  vestluskaaslase 
initsiatiivi. Ei tasu ka hoolitsuse ja tähelepanuga üle pakkuda – parem on jääda 
tagasihoidlikuks. 
Ametliku esitlemise juurde võib kuuluda  ka visiitkaartide vahetamine. Võib juhtuda, et 
vestluspartner enda kaarti vastu ei anna – sellega tuleb leppida. Visiitkaarti  saades  tuleks 
viisakalt tänada ning sellele ka reaalselt pilk heita. Ka peab olema koht, kuhu see siis seejärel 
panna – rinnatasku, paberitemapp või  käekott . Kindlasti ei sobi visiitkaarti oma püksitaskusse 
torgata. 
Kui teil ei ole visiitkaarti vastu anda, vabandage ja nii öelgegi. Kui vestluspartner on 
huvitatud edasisest suhtlusest on võimalik temaga kontakteeruda ning oma andmed hiljem 
saata. 
 
Tööalane käitumine. 
Mida tuleb tööl olles teisiti teha kui  tavalises  elus? Millega tuleks arvestada? 
Eelkõige peaks alustama sellest mõttest, et töö ja eraelu on kaks erinevat asja ning hea tava 
kohaselt hoitakse need lahus. 
Tööl olles keskendutakse tööteemadele ning kodus olles pühendatakse aega lähedastele ja 
iseendale. Nii nagu peavad elus töö ja puhkus tasakaalus olema, ei tohiks töö ja eraelu üksteist 
segama  hakata. 
Seetõttu ei ole ka tööl õige oma eraelulisi probleeme lahendada ja oma töökaaslasi muredega 
koormata. Tööalased suhted peavad keskenduma tööle. 
Muidugi on siin erandeid ja tihti on töökaaslaseks ka sinu hea sõber või sõbranna. Ka siis 
võiks leida aega isiklike murede arutamiseks väljaspool ametiruume kas lõunapausil või 
pärast tööpäeva lõppu. 
 
Tööpäeva saab asjalikult sisustada koostades endale  päevakava . Nii jõuad rohkem ja  hoiad  
ära ootamatud olukorrad meelest läinud koosoleku või kohtumise näol. Päevakava järgides ei 
kuhju tegemata töid ja sellega hoiad ära liigse stressi. 
 
Kui tulemas on väliskülaline, siis tuleks selleks valmistuda. Kindlasti oleks hea eelnevalt üle 
38 
 
vaadata kohtumise ruum, panna valmis visiitkaardid ja vajalikud materjalid. Väliskülaliste 
puhul kasutatakse ka vastavate riikide laualippe, mis kohtumise lauale asetatakse. Kui 
asutuses ei ole kõigi riikide lippe, kust külalised tulevad, ei panda ühtki lippu lauale. 
 
Kohtumise aeg peab olema eelnevalt kokku lepitud ning kohtumisel osalejad sellest eelnevalt 
informeeritud. Ei jää väga viisakas mulje asutusest, kui külalise saabudes oodatakse ja 
otsitakse veel kolleege, kes kaduma on läinud. Külaline peab tundma, et ta on oodatud. 
Kindlasti on kena pakkuda kohvi või teed, vastavalt külalise soovile. Koosolekul osalejad 
peavad oma  mobiiltelefonid selleks ajaks välja lülitama, sest oluline on näidata üles viisakust 
ja seda, et te keskendute täielikult teemale. 
 
Kingituste vahetamine on väliskülaliste puhul ilus komme. Kindlasti võiks kingitus 
sümboliseerida meie maad, tavasid ja traditsioone. 
Igas asutuses kehtivad omad reeglid, mis puudutab kingituste vastuvõtmist klientide poolt. On 
asutusi, kus selline tegevus liigitub pistise ja altkäemaksu alla. Seega enne kingituse 
vastuvõtmist tuleb sisereegleid tunda ning küsimuse korral ülemust informeerida ja käituda 
vastavalt tema soovitusele. 
 
Suhted kolleegidega peaksid jääma tööalaseks ning soolist eristamist ei tohiks nõuda ega 
eelistada. Familiaarne käitumine ei kuulu viisaka käitumise juurde ning võimalusel vältige 
taolisi olukordi. Ka võib liig agarale või järjekindlale kolleegile delikaatselt mõista anda, et 
selline käitumine ei ole vastuvõetav. Siin tuleb ka endal kindlalt piirid seada ja sellele 
vastavalt ka käituda. 
 
Kuigi klatš kuulub inimeste igapäevaellu, võiks võimalusel sellest pahest loobuda ja kõrvale 
hoida. Kui ka  kolleegid sellega tegelevad, ei pea ise kõike kaasa tegema. On võimalus 
ignoreerida ning kuulujuttudesse mitte süüvida. Ka kindlasti mitte neid edasi rääkida. 
Igaüks meist soovib töötada koos abivalmis ja mõistvate kolleegidega. Proovi ka ise käituda 
nii nagu sa  tahad , et sinuga käitutakse! 
 
 
39 
 
 
Kasutatud kirjandus 
 
Lukas  M., Otsepp R. Protokoll ja Etikett. 1993 
Maaja Kallast, Erna Gross, Janne Kerdo- Äripäeva kirjastus. 
Juhiabi käsiraamat 
 
 
 
40